Nii ütleb Maria Galašova, kellele oli intensiivne keeleõpe meie Eesti keele majas oluliseks hüppelauaks oma karjääris ja tõukeks edasises elukorralduses. Maria oli lahkelt nõus oma keeleõppekogemusi jagama intervjuus Raadio 4-le, mille kokkuvõtte siinkohal ära toome.

Millal tundsite suuremat vajadust eesti keele õppimiseks?

Vajadus tekkis siis, kui mu tütrel hakkasid koolis kodutööd eesti keeles – kõik oli eesti keeles, sest ta käis keelekümblusklassis. Ma mõistsin, et tema aitamiseks pean ka ise keelt palju paremini oskama.

Kuidas algas Teie õppimine?

Ma teadsin, et meil on Narvas olemas Eesti keele maja ja seal on võimalik täiesti tasuta õppida ja omandada keeleoskuse erinevad tasemed. Eesti keele majas võeti mind rõõmuga vastu ja aidati. Umbes kuu aja pärast olin juba õppimas. Alguses õppisin  A2 tasemel ja seejärel juba B1 tasemel.

Paljude arvates on eesti keel on keeruline. Kas see vastab tõele, kas seda on lihtne õppida?

Eesti keele maja õpetamise võlu seisneb selles, et seal ei õpetata eesti keelt liiga keeruliselt. Seal selgitatakse näiteks, et küsimuses on juba vastuse lõpp peidus, või muud sarnast. Selliseid väikeseid nippe, mida koolis millegipärast ei räägita.

Mis tundus eesti keele õppimisel kõige keerulisem?

Minu jaoks oli kõige keerulisem rääkida, õigesti rääkida, mitte teha vigu ja üldse mõista, mida sõnavara tähendab. Ilmselt ongi kõige olulisem just sõnavara.

Kogu sõnavara ei saa siiski ainult kursustel omandada, tuleb ka kodus harjutada

Jah, loomulikult tuleb lisaks õppida. Ma kasutasin palju tasuta rakendusi. Telefonis on palju erinevaid rakendusi ja erinevaid veebilehti, kus saab samuti lisaks õppida.

Kuidas Teile praegu tundub, kas keelebarjäär on nüüdseks murtud?

Ilmselt sai keelebarjäär murtud pärast keelelaagrit. Nüüd on see on tõesti murtud. Kui oled eestikeelses keskkonnas, kus sind ei kritiseerita ja oodatakse rahulikult, kuni sa oma vastuse moodustad, motiveerib ja aitab see väga palju.

Räägiksite ehk lähemalt keelelaagrist?

Õppisin keelt B1 tasemel Eesti keele majas ja pärast sain meeldiva kutse tulla laagrisse otse oma postkasti. See tundus nagu kingitus. Keelelaager oli väga huvitav. Seal oli kultuuriprogramm, käisime erinevates töötubades, elasime mere ääres Saaremaal ja kõik oli suurepärane. Soovitan kõigile alustada õpingutega Eesti keele majas ja hiljem osaleda võimalusel ka eesti keele laagris.

Kas jätkate ka praegu eesti keele õppimist?

Jah, läksin B1.2 tasemele, samuti Eesti keele majja, ainult et nüüd õpin veebis. On tore, et sellised võimalused on olemas, sest Eesti keele maja on Tallinnas, Narvas ja veel on esindused mõnes piirkonnas, aga alati saab ka veebis õppida.

Kas teil on nüüd juba kogenud õppijana soovitusi algajatele, kes tahavad õppida, aga võib olla kardavad või ei tea kust alustada?

Nõuanne on väga lihtne – ära karda. See ongi kõige alus. Kuidas saad midagi tegema hakata, kui sa ei proovi? Minagi kartsin näiteks keelelaagrisse minna, sest ma läksin üksi. Ma ei tundnud kedagi. Ma arvasin, et lihtsalt proovin. Ja kõik läks parimail viisil. Seetõttu soovitangi kõigil mitte karta.

Maria intervjuud Raadio 4 eetris saab täispikkuses kuulata SIIT

Koostöös Kultuuriministeeriumiga ootame ettepanekuid, keda Eesti inimestest ja organisatsioonidest tunnustada lõimumist arendavate ettevõtmiste eest lõimumispreemiatega. Kandidaate saab esitada viies kategoorias kuni 2. oktoobrini 2024.

Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on lõimumispreemiad tänuväärne traditsioon. „Eesti on meie kõigi kodu, mis on rikas rahvuste erinevustest ja sarnasustest tuleneva kultuuride mitmekesisuse poolest. Lõimumise kaudu loome sidusama ühiskonna, milles igaüks saab osa võtta meie ühise tuleviku kujundamisest,“ ütles Purga.
 
Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone preemiatega juba 25. korda.
 
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev kutsub üles esitama kandidaate erinevatest eluvaldkondadest. „Lõimumispreemiatega tunnustame inimesi ja organisatsioone, kes aitavad leida ning väärtustada ühist erinevate Eesti kultuuride ja kogukondade vahel ning sellega suurendada üksteise mõistmist ja koostööd meie ühiskonnas,“ sõnas Moskovtsev.

Tänavu tunnustavad Integratsiooni Sihtasutus ja Kultuuriministeerium lõimumist arendavaid inimesi ja organisatsioone lõimumispreemiatega juba 25. korda. Seekord on ettepanekud lõimumispreemiate kandidaatide osas oodatud viies kategoorias:

> Lõimumise raudvara – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja pikaajaline sihipärane lõimumist edendav tegevus;

> Aasta sillalooja – eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine;

> Aasta säde – isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas;

> Aasta sõnumikandja – lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu;

> Kultuuririkkuse aasta eripreemia – Eesti kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine, väärtustamine ja edendamine kultuuririkkuse aasta raames.

Kandidaatidena saab esitada erinevate eluvaldkondade inimesi ja organisatsioone ajavahemikus 1. september 2023 – 31. detsember 2024 elluviidud tegevuste eest, Lõimumise raudvara eripreemia puhul pole tegevus ajaliselt piiratud. Konkursile ei saa esitada iseennast või kandidaate, kes on viimase kolme aasta jooksul saanud lõimumispreemia.

Esitatud kandidaatidest valib parimad valdkonna ekspertidest koosnev komisjon. Iga tunnustuse pälvinu saab 1000 euro suuruse preemia. Tänavusi laureaate autasustab kultuuriminister Heidy Purga pidulikul tseremoonial, mis toimub 10. detsembril 2024 Tallinnas. 

Ettepanekuid lõimumispreemiate kandidaatide osas saab esitada hiljemalt 2. oktoobril 2024. Vastava vormi ja muu info leiab sellelt lingilt. 

Lõimumispreemiate laureaadid viimasel kolmel aastal  

> Lõimumise raudvara: 2023 – Pavel Ivanov, 2022 – Jelena Skulskaja ja Marju Lauristin, 2021 - ei antud 

> Aasta sillalooja: 2023 – Maria Sakarias, 2022 – Helen Sildna, 2021 – Eesti Instituut

> Aasta säde: 2023 – Kirill Badikin, 2022 – Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Ukraina kool, 2021 – Eesti epeenaiskond, 2021 – Sofiit Klubi 

> Aasta sõnumikandja: 2023 – Raadio 4 toimetus, 2022 – Eesti Rahva Muuseumi avalike suhete osakond, 2021 – Tiina Pärtel

Sama info sotsiaalmeedias

Vastava postituse Facebookis leiate sellelt lingilt.

Eesti Ajaloomuuseum avas 20. septembril Tammsaare pargis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kultuuririkkuse aasta raames valminud näituse „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ laiendnäituse.

106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab lisaks eestlastele olema hea elada ka teistel. Tänaseks on muutunud ka eestlaseks olemine, see ei tähenda vaid sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasi ulatuvat paikkondsust.

Taasiseseisvunud Eesti on vaba üle 30 aasta. Vabadus on avanud maailma meile ja meid maailmale. Eesti on jätkuvalt rahvusriik, kuid siinsed elanikud räägivad rohkem kui 200 emakeelt. Näitusel on avaldatud mõtted kaheksalt inimestelt, kelle juured on küll kaugel, kuid kes on eri põhjustel siia elama asunud ja peavad Eestit oma koduks. Olgu need mõtted julgustuseks, maailma avastamise ja enesepeegeldamise võimaluseks kõigile. Inimene on ikka inimene.

Ajaloomuuseumi juht Jaanus Rohumaa sõnab: „Mul on väga hea meel, et koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on võimalik meie põnevate saatustega uusi kaasmaalasi ka laiemalt tutvustada. Tänan kõiki projektis osalejaid, kes usaldasid Ajaloomuuseumil oma lugude vahendajaks olla.“

Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev sõnab: „Eestis elab ja on alati elanud erinevate rahvuste esindajad, kes panustavad Eesti arengusse. Kultuuririkkuse aastal märkame, väärtustame ja hoiame Eesti mitmekesist kultuuriruumi, mida loome ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega.“

Eesti on kodu 216 rahvuse esindajaile. Paljudele eesti kogukondadele lisanduvad ennekõike venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased, sakslased, leedulased, tatarlased ja juudid. 

Terviklike videolugudega on võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud näitusel „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“.

Kuraator: Krista Sarv

Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld

Fotod: Vahur Lõhmus

Projektijuht: Herke Kukk

Kultuuririkkuse tõid esile kultuuririkkuse aasta toimkond ja Statistikaamet.