Politsei- ja Piirivalveameti Narva jaoskonna politseinikud Anna Šutova ja Arkadi Taits otsustasid oma eesti keelt paremaks saada ja lüüa kaasa Integratsiooni Sihtasutuse keelelähetuse projektis. Nii veetis Arkadi neli nädalat Võru kolleegide juures ja Anna kaks nädalat Kuressaares. Mõlema muljed on ülivõrdes positiivsed ja oma lähetust meenutatakse silmade särades ja naerulsui.
Narva jaoskonna patrullpolitseinik Arkadi Taits veetis oma lähetuse Võru jaoskonnas, kus tema juhendajateks olid välijuht Taisto Paju ja patrullpolitseinik Valeri Dobrovolski. Arkadi räägib, et esmane põhjus, miks ta projektiga liitus oli loomulikult eesti keele õppimine, kuid ta on ka väga huvitatud pidevast enesearengust. „Minu eesti keel ei ole praegu veel kõige tugevam ja tahan seda paremaks saada, aga samamoodi oli mul huvi näha, kuidas teised jaoskonnad töötavad.“
Praegu meenutab ta naerdes, et millegipärast arvas ta, et väikese koha inimesed on hästi tõsised, aga Võru meeskond lükkas selle arvamuse kohe ümber. „Kogu grupp oli väga sõbralik ja minu lähetus läks igati korda.“ Töö osas märgib ta, et väljakutseid oli vähem ja kui tööga Narvas olidki pisikesed erinevused, siis väärtused on meil ikka igal pool samad.
Ta kiidab ka kogu projekti korraldust, talle olid loodud suurepärased elamistingimused ja kuu aega teises linnas möödus väga kiiresti. “Minu korter oli vaatega Tamula järvele. Mida veel tahta?” naerab ta.
Arkadi juhendaja Taisto iseloomustab Arkadit kui väga toredat inimest, kes on pealehakkaja, töökas, julge ja arukas. „Keeleõpet võttis ta väga tõsiselt ja rääkis meiega ikka kogu aeg eesti keeles. Meil läks Arkadiga väga kenasti ja saime endale kuuks ajaks väga hea kolleegi. Kui tal tekib tahtmine uuesti Võrru tulla, siis siia on ta väga oodatud.“ Taisto ütleb ka, et kui kõik keelelähetujad on sama toredad kui Arkadi, siis võib mentoritööd igaühele soovitada.
Kuressaare ilus loodus, kohtumine põdraga ja merepatrull
Narva jaoskonna piirkonnapolitseinik Anna Šutova veetis keelelähetuse projektiga kaks nädalat Kuressaare jaoskonnas. Anna tunnistab säravate silmadega, et Kuressaare jaoskonnas töötamist proovida on ta tahtnud ammu, nii et see oli justkui väikese töö-unistuse täitumine. “Projektis otsustasin osaleda sellepärast, et ma elan Narva linnas, kus me suhtleme inimestega peaaegu eranditult vene keeles ja tahtsin väga praktiseerida oma eesti keelt eestikeelses kogukonnas ja linnas. Kuressaare tundus selleks väga sobiv koht ja praegu, pärast lähetust, ei saa ma oma valikuga rohkem rahul olla,“ räägib Anna.
Anna kirjeldab, et Saare kolleegid võtsid ta väga hästi vastu. Tema juhendaja oli Matis Sikk, kelle töö kohta jagub Annal vaid kiidusõnu, kuid ta tunneb, et kogu jaoskond oli soe ja südamlik. „Nad selgitasid kõike hästi kenasti. Näitasid mulle jaoskonda ja Kuressaare linna. Kui mulle jäi miski arusaamatuks, siis olid kõik abistamas. Alguses ma natuke pelgasin, sest ma ju ei tundnud seda meeskonda üldse, aga juba esimesel päeval sain aru, et kõik on tip-top,“ muljetab Anna. „Matis suhtus minu juhendamisse väga tõsiselt. Ta hoiatas, et saarlaste suust kostuvad mõned sõnad veel hoopis teistsuguselt ja kui mulle jääb miski arusaamatuks, siis võib julgelt küsida.“ Oma Saaremaa lähetuse jooksul sai Anna teha tööd, mida ta piirkonnapolitseinikuna Narvaski teeb, kuid näiteks kaatriga merepatrull oli midagi täiesti uut.
Annal jäi mahti Saaremaaga ka põhjalikumalt tutvuda ja tema elevil hääl reedab, et Saaremaa jättis talle kustumatu mulje. „Mul oli kaasas oma ratas, millega avastasin Kuressaare linna. Nädalavahetustel käisin aga läbi kõik Saaremaa vaatamisväärsused,“ räägib Anna. Ta kiidab Saaremaa ilusat loodust, mis pakkus talle ka ühe ärevama elamuse – nimelt kohtas ta Kiipsaare tuletorni lähedal põtra.
Projekti raames kompenseeritakse lähetajale ka mõned vaba-aja tegevused ja Anna suureks rõõmuks õnnestus tal Saaremaal ka kaks korda teatris käia, korra kolleegidega ja korra üksi. Ka muuseum ja kino mahtusid lähetuse sisse.
Anna kiidab väga projekti korralduslikku poolt ja meeskonda, kes ta soojalt vastu võttis.
Muljeid vahendas: MARIA MEUS, PPA
Tegevust rahastatakse riigieelarvelistest allikatest ja Euroopa Liidu 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide (ESF) toel.