Raamatukogureede B1 (Paldiski) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: B1
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, raamatukogu
  • Aeg: 07.03.2025 kell 16:00 - 17:40
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusring, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15207?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tallinna Linnamuuseumi haridusprogramm A2+ - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tallinna Linnamuuseum Kotzebue 16, Tallinn
  • Aeg: 26.04.2025 10:00 - 27.04.2025 15:30
  • Formaat: Haridusprogramm

Tallinna Linnamuuseumi haridusprogramm „Mitmenäoline Tallinn“ toimub kahel päeval 26.-27. aprillil 2025 ja kestab kokku 12 ak/t.

Kalamaja kogukonnamuuseumis räägime Tallinna ajaloolistest eeslinnadest Kalamaja puitasumi näitel. Kes, kus millal ja kuidas on siin elanud. Avame kunagise töölisasula eluolu läbi kohalike kogukonnaliikmete annetatud vanade argiesemete ning fotode. Tutvume ka, milliseid kalu siinsed kalurid merest linnarahvale söögiks püüdsid ja kuidas maitseb kõige kuulsam neist. Valmistame koos kiluvõileibu. Teisel päeval tutvume Kalamaja tööstusliku pärandiga linnaretkel. Juttu tuleb perioodist (19. saj. lõpp-20. saj. algus), kui Tallinn hakkas muutuma suureks tööstuslinnaks ning eestlastest sai linnarahvas. Milline oli tööliste eluolu ja mida toodeti siinsetes vabrikutes ning tehastes. Tutvume kunagise Franz Krulli tehase kvartaliga ja ajaloolise puitarhitektuuriga Kalamaja tänavatel.

Haridusprogramm toimub kahel päeval 26.-27. aprillil ja kestab kokku 12 ak/t.
Mõlemad päevad algavad kell 10:00 ja lõppevad kell 15:30, päeva jooksul on 2 energiapausi kogukestusega 60 minutit.

Haridusprogramm toimub Tallinna Linnamuuseumi Kalamaja muuseumis aadressil Tallinn, Kotzebue 16.

Kontakt: Margus Saks, e-post Margus.Saks@linnamuuseum.ee, telefon 5443 0006

-----------
Vähese keeleoskusega täiskasvanutele eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogramm. Eesmärgiks tutvustada Eesti kultuuriruumi. Läbi kuulamise ning lugemisülesannete toetakse algtasemel keeleoskaja püüdlust mõista eesti keelt. Lisaks julgustatakse programmis osalejaid läbi lihtsate tegevuste omavahel suhtlema, innustades jätkama keeleõpet.

Haridusprogrammi rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15182?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelevitamiin B1.1 (Narva)

  • Suhtlustase: B1.1
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 10.03.2025 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Keelevitamiin B on võimalus tulla kord nädalas eesti keele majja ja harjutada kõnekeelt. Osaleda võivad nii B1.1 kui B1.2 keeletasemel õppijad. Kohtumised saavad olema mitmekesised: suhtleme, lahendame ülesandeid, improviseerime.

Märsti kohtumise teema: Iga teine on naine. Meestest ja naistest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15203?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uuring kinnitab määratlemata kodakondsusega elanike suurt huvi Eesti kodakondsuse vastu

Balti Uuringute Instituut uuris möödunud aastal Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel, millised on määratlemata kodakondsusega elanike hoiakud Eesti kodakondsuse osas ning mis mõjutab selle taotlemist.

Balti Uuringute Instituudi rände- ja lõimumisuuringute programmijuht Kristjan Kalduri sõnul oli tähelepanuväärne huvi, millega määratlemata kodakondsusega elanikud mullu kevadel alustatud uuringus osalesid. 

„Nägime, et 65% vastanutest kavatseb taotleda Eesti kodakondsust, kusjuures on see soov ühtlaselt kõrge kõigis vaadeldud vanuserühmades. Saime ka kinnitust, et määratlemata kodakondsuseta elanike seas on erinevate hoiakutega grupid, kel on erinevad takistused või hirmud, mis võivad kodakondsuse taotlemise motivatsiooni vähendada. On gruppe, keda motiveerib kodu- või kuuluvustunne, teisi aga hoopis paremad võimalused tööturul. Ka praktilised lahendused on nende jaoks erinevad," ütles Kristjan Kaldur.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul kinnitas uuring, et edaspidi tuleb pöörata rohkem tähelepanu kodakondsust toetavate hoiakute kujundamisele.

„Kodakondsuse omandamine ei ole lõimumise lõpp-peatus, küll aga oluline verstapost sellel teekonnal. Paljud määratlemata kodakondsusega inimesed tunnevad ennast osana meie ühiskonnast ning samuti tunnevad tugevat seost Eestiga, mis on lõimumise seisukohalt väga oluline. Kodakondsuse saamine on järgmine samm, selle kaudu tekib õiguslik seos inimese ja riigi vahel, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohustused. Nüüd läbi viidud uuring toob esile hoiakuid ja muid põhjusi, mis takistavad määratlemata kodakondsusega inimestel järgmise sammu astumist, ning näitab, millist tuge nad Eesti kodakondsuse omandamiseks vajavad,“ rääkis Eda Silberg.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsevi kinnitusel andis uuring võimalusi kodakondsuse taotlejatele pakutavat tuge edasi arendada. 

„Meie seas on ligi 60 000 määratlemata kodakondsusega elanikku, kellest suur osa soovib saada Eesti kodakondsust. Oluline on pakkuda tulevastele kodanikele igakülgset tuge sellel teekonnal ja aidata kaasa, et nende side Eestiga veelgi suureneks. Uuringu tulemused annavad väärtuslikku tagasisidet, et koos valdkonna spetsialistidega edasi arendada kodakondsuse taotlemist toetavaid lahendusi,“ ütles Dmitri Moskovtsev.

Määratlemata kodakondsusega elanike hoiakute väljaselgitamiseks viis Balti Uuringute Instituut läbi laiapõhjalise ankeetküsitluse ning fookusrühma intervjuud. Küsitluses osales 1991 inimest ja seitsmes fookusrühmas osales kokku 28 elanikku. Uuringu läbiviimine algas 2024. aasta kevadel ja andmete kogumine toimus ajavahemikus oktoober-detsember. 

Uuringu aruande, kokkuvõtte ja visuaalidega on toodud allpool.

Uuringu tulemused kinnitavad:
> Määratlemata kodakondsusega elanikel on Eestiga tugev sotsiaalne ja kultuuriline side. Üle 80% märgib end olevat oma elukohaga vähemalt „üsna“ või „väga seotud“ ja ligikaudu 90% tunneb seesugust seotust Eestiga. Oluline on ka tulemus, et 70% vastajatest toetab väidet, et nad ei ole võtnud mõne muu riigi kodakondsust just seetõttu, et Eesti on nende kodumaa.

> Valdav osa määratlemata kodakondsusega elanikest ehk 65% on valmis Eesti kodakondsust taotlema ja arvab, et see toimub lähima ühe aasta jooksul (15%) või lähima kahe kuni viie aasta jooksul (28%). Ligikaudu 79% määratlemata kodakondsusega elanikest valiks Eesti kodakondsuse kui neil oleks võimalus vabalt valida.

> Määratlemata kodakondsusega elanikud soovivad Eesti kodakondsust erinevatel põhjustel. Peamine motivatsioon kodakondsuse taotlemiseks on kindlustunde saavutamine, et neil oleks kõik õigused Eestis elamiseks (52%). Lisaks nähakse olulise motivatsioonina kodutunde suurenemist Eestis (38%) ja võimaliku diskrimineerimise vähenemist (34%). Välja tuuakse ka pragmaatilised põhjused Eestis kodanikuks olemisel, näiteks paremad võimalused leida tööd (32%).

> Määratlemata kodakondsusega Eesti elanike enesemääratluses väljendub tugev seotus Eestiga: rohkem kui 60% vastajatest valivad võimalusel enda identiteediks mitte lihtsalt „venelane“, vaid pigem venekeelne eestlane (44%) või eestivenelane (18%). 

> Peamine takistus kodakondsuse taotlemisel on eesti keele vajaliku taseme (B1) saavutamine (53%). Selles rühmas on aktiivse eesti keele oskusega inimesi 22%, passiivse eesti keele oskusega inimesi 68% ning eesti keelt üldse mitte valdavaid inimesi 7%. Keelega seotud takistusele järgnevad ebapiisav finantsolukord (17%), ajapuudus (16%) ja liiga kõrge vanus (13%).

> Määratlemata kodakondsusega elanike sihtrühm on mitmekesine ja eriilmeline. Nende hoiakud, motivatsioon ja takistused Eesti kodakondsuse suhtes on erinevad. Sellest lähtuvalt ei ole ka üht meedet või tegevust, mis kõiki neid inimesi Eesti kodakondsuse saamisele lähemale aitaks. On hulk inimesi, kellele mõjuks positiivne üleskutse riigi tasandilt, kuid enamik vajab ka praktilist tuge.

 

Uuring:

 

Visuaalid:

Narva - Tartu õppereis 2025

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Õppekeskus OÜ Peetri plats, Narva
  • Aeg: 01.03.2025 kell 08:00 - 19:30
  • Formaat: Väljasõit

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed. Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Giidiga ekskursioon Tartu vanalinnas, kus tutvutakse peamiste vaatamisväärsustega nagu Raekoja plats, Tartu Ülikooli peahoone, Jaani kirik ja Toomemägi. Spordi- ja Olümpiamuuseumi ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskuse ekskursioon ja haridusprogramm.

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

8.00 – Väljasõit Peetri plats, Narva
8.05 - TEMPO
8.20 - Sillamäe bussijaam
8.50 - Jõhvi bussijaam
19.30 - Tagasi Narvas, Peetri plats

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15051?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti keel kui uute horisontide võti: Nargiza lugu

 

Programm, milles Nargiza osales, pakub igakülgset tuge eesti keele õppimisel ja kodakondsuseksamiteks valmistumisel. Osalejatel on juurdepääs keelekursustele, iseseisva õppe materjalidele ja eksamieelsele nõustamisele. Erilist tähelepanu pööratakse paindliku lähenemisviisi tagamisele, mis võimaldab kombineerida õpingud töö- või perekohustustega. 

Nargiza otsustas õppida eesti keelt, mõistes, et Eestis elades ei ole see lihtsalt formaalsus, vaid oluline suhtlemise ja igapäevaste küsimuste lahendamise vahend. Teda motiveeris soov kauplustes, kohvikutes ja teenindusasutustes vabalt suhelda ning võimalus taotleda alalist elamisluba ja kodakondsust.

Pärast keelekursuste tasemel B1 läbimist sooritas Nargiza eksamid edukalt juba esimesel katsel. See samm võimaldas tal end igapäevaelus enesekindlamalt tunda. Ta märgib, et juba selles etapis tekkis tal rohkem võimalusi: „Nüüd saan vähemalt ennast väljendada, kui mul midagi vaja on, ja see muudab elu palju lihtsamaks.“

Hoolimata sellest, et Nargizal on kaks last, suutis ta õppimiseks aega leida. Kui noorim laps oli lasteaias, käis Nargiza kursustel ja luges kodus tütrele eesti keeles lihtsaid muinasjutte. See oli talle suurepärane kogemus. Nargiza tunnistab aga, et see ei olnud alati kerge. Eriti raskeks osutus iseseisev töö. Siiski pakuti programmi raames kõiki vajalikke materjale ja tuge, mis muutis õppeprotsessi palju lihtsamaks. Kursused aitasid teadmisi struktureerida ning eksamieelsed konsultatsioonid tagasid struktuuri ja nõuete selge mõistmise.

Erilist tähelepanu pööras Nargiza põhiseaduse ja seadusandluse tundmise eksamiks valmistumisele. Ta otsustas õppida iseseisvalt ning tõlkis tekste, et materjalist paremini aru saada ja test edukalt läbida.

Õppimine nõudis pingutust ja enesedistsipliini, kuid Nargiza on kindel, et isegi tiheda ajakavaga on võimalik saavutada algtaseme keeleoskus. „Isegi kui aega on vähe, piisab põhioskuste omandamiseks tunnist või kahest kursustest ja iseseisvast tööst nädalas,“ ütleb ta.

Programm osutus kasulikuks mitte ainult keeleõppes, vaid ka uute võimaluste avastamisel. Nargiza jätkab õpinguid, et rääkida vabamalt ja leida rohkem karjäärivõimalusi. Ta usub, et peamine on alustada ning et pakutavad kursused, paindlik ajakava ja tasuta materjalid teevad õppeprotsessi mugavaks kõigile, kes soovivad eesti keelt õppida.

Nargiza soovitab kõigil, kes kahtlevad oma võimetes või lükkavad õppimist edasi, proovida isegi siis, kui tundub, et aega on vähe. „Alustage vähesest. Hästi korraldatud programm, spetsialistide toetus ja teie soov toovad kindlasti edu. Mis kõige tähtsam, te tunnete, kuidas järk-järgult avanevad uued horisondid, mis varem tundusid kättesaamatud.“

Nargiza sai selle teekonna läbida ainult tänu regulaarsele praktikale, sihikindlusele ja programmi toetusele. Täna liigub ta edasi, inspireerides oma eeskujuga neid, kes on veel eesti keele õppimise alguses.

 

Tulevastele Eesti kodanikele

Integratsiooni Sihtasutus koostöös Siseministeeriumiga toetab välismaalasi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Selleks pakub sihtasutus võimalusi tasuta õppida vajalikul tasemel (B1) eesti keelt, ette valmistuda kodakondsuseksamiks ja nõustamist seonduvates küsimustes. Huvilised on teretulnud ennekõike nõustamisele: https://integratsioon.ee/keeleope-eesti-kodakondsuse-taotlemiseks.

 

Nargiza

Keeleõppe pühapäev Paldiskis

  • Suhtlustase: A2
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski linn, Pakri Plaza, 3.korrus
  • Aeg: 09.03.2025 kell 15:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Kõik tegevused viiakse läbi eesti keeles. Ürituse eesmärk on viia osalejatega läbi mängulisi aktiivseid tegevusi ja arendada selle käigus eesti keele oskust. Harjutame koos eesti keele kuulamist, rääkimist, omandame uusi sõnu ning julgustame õppijaid senisest rohkem keelt praktiseerima.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15194?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus