Eestis elab 216 rahvuse esindajaid. Statistikaameti andmetel on Eestis elavad kõige suuremad rahvusrühmad eestlased (67,8%), venelased (22,5%), ukrainlased (4,5%), valgevenelased (0,8%), soomlased ja lätlased. Kokku elab 2024. aastal Eestis 1 366 500 inimest.
Soovides siin elades alal hoida oma kultuuripärandit ja seda teistelegi tutvustada, ühinevad eri rahvuste esindajad kultuuriseltsidesse. Eestis tegutseb enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja 32 rahvusvähemuste huvikooli (nn pühapäevakooli), kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. Suurematest rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavatest üritustest võib välja tuua idamaa rahvaste uue päikese aasta alguse vastuvõtmist Novruz Bairam, suve algul Tallinnas toimuvat rahvusvahelist laste ja noorte festivali „Ukraina lilled“, suvist festivali „Multikultuurne Pärnu“ või rahvusvahelist laulu- ja tantsupidu Slaavi Pärg. Eriti rikas on rahvuskultuuriürituste poolest september, kui Eestis tähistatakse rahvuste päeva. Traditsioonilistest rahvuste päeva üritustest suurimad on Etnolaat, kontsert „Ühe taeva all“ Tallinnas ning Rahvuskultuuride Loomepada Jõhvis.
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid ei tegele ainult ürituste korraldamisega, vaid annavad välja ka oma kultuuri tutvustavaid materjale. Kõige aktiivsem on selles valdkonnas vanausuliste kogukond, kes on välja andnud eesti- ja venekeelseid raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Tähtsal kohal on töö järelkasvuga. Lapsed ja noored tutvuvad esivanemate kultuuriga huviringides ja kultuuriseltside huvikoolides ning üritusi külastades.
