Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse koordineerija Kristina Ots alustas tööd 2022. aasta juunis, tulles algselt appi toimetulekutoetuste spetsialistidele, kelle töökoormus oli Ukraina sõja tõttu järsult suurenenud. Ajutisest tööotsast kasvas aga peagi välja märksa laiem vastutus: tema rolliks kujunes uussisserändajate sujuva kohanemise toetamine.
Enne Kristina tulekut ei olnud Jõhvis sellist ametikohta. Nii sai temast koos kolleegiga omamoodi teerajaja. Üheskoos lõid nad nullist töö sisu, et pakkuda vajalikku tuge peamiselt just ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanutele.
Varem oli Kristinal kogemus taotluste vastuvõtmisel, kuid tunnistab, et kõik muud koordineerija töös vajalikud oskused tuli tal omandada töö käigus. Tema ülesandeks sai üürihüvitiste vormistamine, inimeste vastuvõtt ja juhendamine igapäevaelu küsimustes. Palju tuleb ette koostööd erinevate riigiasutustega, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, kellega pingutatakse ühise eesmärgi nimel – et pagulaste kohanemine Eestis kulgeks sujuvalt ja toetatult.
“Mind kõnetab selles töös eelkõige inimlik kontakt ning võimalus pakkuda keerulises olukorras tuge uues ühiskonnas hakkama saamiseks ja näha, kuidas inimesed järjest iseseisvamaks muutuvad,” toob Kristina välja, mis tal silma särama paneb.
Peamiselt tulevad tema kabinetti pered lastega, üksi jäänud eakad või inimesed, kel puudub Eestis tugivõrgustik. Küsimused on praktilised ja neid on seinast seina: vajatakse tuge dokumentide vormistamisel, elukoha leidmisel, tööotsingutes ning kooli- või lasteaiakoha saamisel. Ka perearsti leidmine, ühistranspordi loogika mõistmine ja pangatehingud võivad uute tulijate jaoks osutuda väljakutseks.
“Olen õppinud ise selgeks Ukraina Privaatpanga väljavõtte tegemise, sest tihti jäävad eakad sellega hätta,” toob ta näite, millega töös kokku puutub. “Sageli aga vajatakse lihtsalt kedagi, kes kuulab ja rahulikult selgitab. Alguses on infot väga palju – aitan inimestel selles orienteeruda ja tunda end uues keskkonnas kindlamalt. Olen lihtsalt nende jaoks olemas.”
Uussisserändajatele tuge ja juhendamist pakkudes aitab Kristina muutuda neil samm-sammult julgemaks ja iseseisvamaks: uued kaasmaalased saavad teadmised ja kindluse, et suudavad vajalikke toiminguid edaspidi ise teha. „Üks osa minu tööst on ka suunamine eesti keele kursustele ja kohanemisprogrammi. Samuti annan neile teavet tööotsingu kohta ja suunan Töötukassasse. Minu eesmärk on motiveerida neid mitte ainult töö leidmiseks, vaid ka enesekindluse suurendamiseks, et nad tunneksid, et neil on siin Eestis võimalused oma elu paremaks muuta. Kõige rohkem rõõmu toob mulle see, kui inimesed saavad abi, on siiralt tänulikud ja nende silmis on näha kergendust ja rahulolu.”
Kristina meenutab, et üks eriliselt soe hetk tema töös oli PPA ja SKA-ga ühiselt korraldatud infopäeval, kui kuulis esireas istudes selja tagant, kuidas üks klient ütles teisele: “Me teame kõike, küll Kristina aitab meid.”
“See lause pakkus mulle rõõmu, läks hinge ja andis kindlust, et teen oma tööd õigesti ja südamest. Minu roll selles olukorras oli olla usaldusväärne kontaktisik, kes oskab inimesi suunata, neile infot vahendada ning pakkuda tuge ka siis, kui infot on palju ja olukorrad keerulised. Just sellised hetked annavad tööle sügavama tähenduse.”
Vahel tuleb ette, et infot napib Kristinal endalgi ja vastuseid kliendi murele kohe võtta ei ole. Neil hetkedel on ta õppinud säilitama rahu ja leidma lahendusi koostöös kolleegide ja partnerasutustega. “Ka keerulistes olukordades aitab edasi rahulik suhtlus, koostöö ja valmisolek otsida lahendusi. Oluline on anda inimesele märku, et teen kõik endast oleneva ja sageli juba ainuüksi see teadmine rahustab neid,” on ta veendunud.
Kristina “supervõimeks” on lihtne ja empaatiline suhtlemine – inimestel on kerge temaga rääkida, nad usaldavad teda ja julgevad küsida abi. “Kohanemisel on väga oluline teadmine, et kuskil on inimene, kelle poole saab pöörduda. Usun, et just see inimlik kindlus ja tugi, mida pakun, on minu töö suurim väärtus.”
RVK tugiisikuteenust rahastatakse EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) ning EV Siseministeeriumi poolt.
