Pakume eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilastele võimalust osaleda 18.–21. novembrini 2024 avaliku sektori asutuste (ministeeriumid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused) töövarjupäevade programmis. Programm kestab üks kuni kolm tööpäeva ehk 8–24 akadeemilist tundi.

Eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilased, kelle eesti keel on vähemalt B2 tasemel, saavad osaleda kuni kolmel töövarjupäeval, mille käigus jälgitakse avaliku sektori töötaja(te) igapäevaseid tööülesandeid (nt kantselei, osakonnajuhataja, spetsialist, nõunik, minister). Töövarjutamine toimub riigiasutustes või kohalikes omavalitsustes, kus üliõpilased saavad ülevaate avaliku sektori asutuse tööst.

Tudengitele on väga oluline õpingute ajal karjääri planeerida. Avaliku sektori asutused vajavad samas oma organisatsiooni värskelt ülikooli lõpetanud ja kaasaegsete teadmiste, hoiakute ja väärtustega töötajaid. Seetõttu on väga tähtis, et asutustes oleks personal nii keeleliselt kui kultuuriliselt mitmekesine. Teise keele oskus annab tööle kandideerimisel sageli eelise, kuna riigitööl on mitmeid ametikohti, kus lisaks väga heale eesti keelele on võõrkeelte oskus möödapääsmatult vajalik.

Töövarju programm koosneb:

● Sissejuhatav teoorialoeng „Avalik sektor ja selle roll ühiskonnas” - 8 akadeemilist tundi (at)

● Töövarjupäevad avaliku sektori asutuses – 8–24 at

● Järeltegevus minihäkaton veebis „Kokkuvõtted ja ettepanekud asutustele”- 8 at

● Iseseisev töö – 4 - 10 at

● Praktika maht minimaalselt 33 at ja maksimaalselt 44 at

Koolitust viib koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi Reiting PR OÜ, kes edastab töövarju programmi läbinud tudengile ka vastava akadeemilise tõendi.

Info ja kontakt: janika.gedvil@reiting.ee, tel. 5140035

Sel nädalal toimub president Alar Karise algatatud uudishimu päev. Põhiline päev on pühapäev, 17. november, samas sündmused toimuvad kogu nädala vältel ja neist esimene on esmaspäeval, 11. novembril veebis toimuv Kultuuririkas uudishimu päev.

Kultuuririkkuse aasta raames toimuval sündmusel kutsutakse uudistama, kui kultuuririkkad oleme. Ekspertidelt, Tarmo Soomere (Teaduste Akadeemia president), Pille Petersoo (Tallinna Ülikool) ja Jana Bruns (Statistikaamet), kuuleme statistilisi fakte ja kõnekaid näiteid, mis selgitavad meie kultuuride mitmekesisusest tulenevaid sarnasusi ja erinevusi. Näited küsimustest, millele vastuseid saame: kust on pärit eestimaalaste lemmikumad toidud? kui palju teisi kultuure on eesti toitudes? millised eesti toidud on võitnud südameid mujal maailmas? kui paljudele rahvustele on Eesti koduks? millised keeled Eesti kodudes kõlavad? kui kiiresti on kasvamas kultuuride mitmekesisus? Nii mõnigi uus teadmine saab omaks ja vana müüt murtud. 

Kõik huvilised on oodatud osalema üle veebi kell 16-17. Täpsem ajakava: https://fb.me/e/2tV8c2Kkv

Lisainfo:

• Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust. 
• Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida esimest korda tähistati 2022. aasta 17. novembril. Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama.

Eesti hoiab ligi 200 000 välismaal elava kaasmaalasega ühendust üleilmse eestluse  infovärava globalestonian.com kaudu, mis annab mujal elavale aga Eestiga ühenduses olla soovijale võimaluse hoida ennast kursis Eestis toimuvaga, osaleda keeleõppes ning edendada kultuuri ja ärisuhteid.

Möödunud aasta sügisel läbi viidud teabevärava kasutajauuringu põhjal tunneb pea 80 protsenti välismaal elavatest eestlastest vähemalt korra kuus huvi Eestis toimuva vastu. Kõige enam hoitakse ennast kursis Facebooki (83%), Eesti ajalehtede ja väljaannete (73%), kohaliku väliseesti seltsi või organisatsiooni (47%), Instagrami (42%) ja Eesti rahvustelevisiooni ning voogedastusplatvormide (41%) vahendusel. 

„Üleilmse eestluse ehk globalestonian.com infovärav on meie jaoks otseliin suhtluseks kaasmaalastega mujal riikides,“ märgib Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht Kaire Cocker ning lisab, et pea 200 000 inimest on väga suur arv ning just see rõhutab vajadust hoida ning tugevdada sidemeid ja olla ühises inforuumis meie rahvuskaaslastega. „Väga oluline on pakkuda neile rohkem võimalusi hoida kontakti Eestiga, suurendades sellega Eesti ühiskonna ja üleilma eesti kogukonna sidusust,” märgib Cocker. Veel peab ta oluliseks rääkida infoväravast laiemalt ka Eestis ja eestlastele, sest tänases globaalses maailmas on pea igaühel meist mõni sõber või ka lähedane, kes elab välisriigis. „Meie jaoks on oluline, et inimesed teaksid üleilmse eestluse infoväravast ning et vajalik info jõuaks võimalikult paljude eestlasteni üle ilma,” märgib Cocker.

Teabevärav pakub võimalust saada head nõu praktilistes küsimustes, mis välismaal elades tekkida võivad; selleks on portaalis rubriik Ekspert vastab. Väravast leiab teavet eesti keele õppe võimaluste ning Eestis toimuvate laste ja noorte suvelaagrite kohta. Riik toetab välismaal elavaid eesti noori, kes soovivad tulla Eestisse praktikale või haridust omandama, samuti seltside ja kogukondade korraldatud kultuuriüritusi eesti identiteedi hoidmiseks – sellegi kohta pakub kõige värskemat infot just üleilmse eestluse teabevärav. Samuti pakub veebileht mugavat võimalust olla igapäevases ühenduses Eesti kogukondadega üle ilma. 

Viimastel aastatel naaseb välismaalt Eestisse enam kui 6000 Eesti juurtega inimest aastas ja see tendents on kasvav. Teabeväravas on ka rubriik Eestisse elama, kust leiab mitmeid teenuseid sujuvaks „maandumiseks“ Eestis ja saab osaleda kogemuskohtumistel teiste eestlastega, kellel sama teekond läbi käidud.

„Eestlased armastavad korrata enda kohta kolme müüti: eesti keel on kõige raskem keel maailmas; eestlane on kõige introvertsem rahvus maailmas; igas maailma sadamas võib kohata vähemalt ühte eestlast. Meie meelest ei pea mitte ükski neist paika ja teabevärav ning tema sotsiaalmeediakontod võikski kujuneda kohaks, kus saaks sellistel teemadel arutleda,“ ütles välisministeeriumi üleilmse eestluse eriesindaja Marin Mõttus.     

Tänavu aasta juulikuu seisuga kasutab infoväravat iga kuu keskmiselt 4000 inimest ning infovärava Facebooki kontol on 2780 jälgijat. 

Infoväravat haldab ja arendab Integratsiooni Sihtasutus Välisministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt saadud rahastuse ja info toel.

Lisainfo:

Kaire Cocker
rahvuskaaslaste nõustamisteenuse valdkonnajuht
kaire.cocker@integratsioon.ee
+372 5364 4172