Pakkumuskutse „Täiskasvanud noorte rahvuskaaslaste laagri coachingu sessioonid”

Integratsiooni Sihtasutus soovib saada pakkumusi eesmärgiga leida partner, kes viib läbi coachingu sessioonid noortele, seoses plaanitud täiskasvanute rahvuskaaslaste laagriga, mis leiab aset 17-24.08.2025.

Digitaalselt allkirjastatud pakkumus tuleb esitada e-posti aadressile elmira.hozjaitsikova@integratsioon.ee hiljemalt 22.05 kell 10:00.

 Pakkujad võivad esitada kirjalikke küsimusi kuni 21.05.2025 kell 16.00 e-posti aadressil marika.sulg@integratsioon.ee.

Esitatud küsimustele vastatakse kahe tööpäeva jooksul ning laekunud küsimused koos vastustega pannakse üles pakkumuskutse juurde sihtasutuse veebilehele.

 

Alustame taas rahvusvähemuste huvikoolide emakeele- ja kultuuriõppe toetamist

Integratsiooni Sihtasutus alustab sel suvel rahvusvähemuste huvikoolide emakeele- ja kultuuriõppe toetamist. Toetamise aluseks on haridus- ja teadusministri määrus "Huvikoolide rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord", mis jõustus 27. aprillil 2025 ning millega liigub toetuste jagamine Haridus- ja Teadusministeeriumilt üle meie sihtasutusele.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele. Toetuse abil korraldatakse rahvusvähemuste huvikoolides lastele ja noortele nende emakeele ehk rahvusvähemuse keele ja kultuuri õpet. Selle eesmärk on pidada rahvusvähemuste kultuuritraditsioone laste ja noorte seas elujõulisena ning kaasata noori enam oma rahvusgrupi kultuuriseltside tegevustesse.

Eestis elavatele etnilistele vähemustele on tagatud nende keele ja kultuurilise eripära säilitamise võimalused, seda eeskätt lastele ja noortele emakeele ja kodukultuuri õppimise kaudu. Rahvusvähemuste keelte ja kultuuride hoidmine rikastab ühiskonda, aitab säilitada kultuurilist pärandit ja kujundada noortest tugeva identiteediga ühiskonnaliikmed. 

Integratsiooni Sihtasutus on rahvusvähemuste huvikoole ja nende poolt korraldatavat emakeeleõpet toetanud juba alates 2003. aastast. Aastatel 2018-2024 kandus toetuste eraldamine üle Haridus- ja Teadusministeeriumisse ning alates käesolevast aastast tegeleb sellega taas meie sihtasutus.

Eraldatud toetuste eest on huvikoolid lisaks õppetööle korraldanud muuseumite ja näituste külastusi, käidud on etendustel, korraldatud rahvuspühade tähistamist, soetatud õppematerjale ja rahvariideid ning palju muud.

2024. aastal sai riigilt toetust 33 rahvusvähemuste huvikooli.

Kuni 2. juunini on meie veebilehel avatud taotlusvoor: Taotlusvoor „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks“ | Integratsiooni Sihtasutus

INFOTUND: Eesti keele õpe Eesti kodakondsuse taotlemiseks

  • Suhtlustase:
  • Koht: Integratsiooni Sihtasutus Teams
  • Aeg: 02.06.2025 kell 10:00 - 11:00
  • Formaat: Infotund

Üritus toimub vene keeles üle veebi.

Plaanid taotleda Eesti kodakondsust, kuid ei ole kindel, kuidas keeleõppega alustada?
Tule infotundi – saad kasulikku teavet, tuge ja vastused olulistele küsimustele!

Kellele mõeldud?
Infotund on mõeldud neile, kes soovivad saada Eesti kodanikuks ning vajavad selleks vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust.

Liitumislingi saadame kõigile registreerunutele ürituse päeval.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15405?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Looduse lood 2025 - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase:
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Tallinn, Ehitajate tee 150, Tallinna loomaaia loodushariduse osakond. NB! Läänevärav. Ühistransport - peatus MEISTRI.
  • Aeg: 27.05.2025 kell 17:00 - 18:30
  • Formaat: Huvialaring

Ürituste sari on mõeldud täiskasvanud keeleõppijale, kes soovib arutleda ja rohkem teada saada loodusest meie ümber. Suhtluspraktika käigus tutvume Eestimaa loomade ja taimedega, lahendame viktoriiniküsimusi, õpime tundma loomade jälgi, metsaelu ja lindude hääli. Õpime hea loodusfoto tegemist mobiiltelefoniga. Neli üritust on Tallinna loomaaias õuesõppe vormis. Kevadel / suvel osaleme loodustalgutel.

Eeldused osalemiseks: omandatud B1 keeletase.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15168?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Püsielanikud ja tagasipöördujad on taas oodatud eesti keele kursustele

Püsielanikud ja tagasipöördujad on taas oodatud eesti keele kursustele

 

Selle aasta teises pooles ootame tasuta eesti keele kursustele kokku ligi 1600 vähemalt viis aastat Eestis elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanut. Registreerumise esimesele osale kursustest – 800 õppekohale erinevates keeltekoolides – avame sihtasutuse iseteeninduses teisipäeval, 3. juunil kell 10.

 

 

 

Üldinfo

Pakume Eestis vähemalt viis aastat elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanutele võimalusi eesti keele õppimiseks tervikliku lõimumise eesmärgiga. 

Keskendume eesti keeles suhtlemiseks vajalikke oskuste arendamisele ja ühendame keeleõpet eesti kultuuriga tutvumisega. Õppevõimaluste hulgas on tasuta eesti keele kursused tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2, eesti keele erikursused, keeleõpet toetavad tegevused ja iseseisev õpe. 

Täpset infot vähemalt viis aastat elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanutele pakutavate keeleõppe ja praktiseerimise võimaluste kohta avaldame iseteeninduses

 

Eesti keele kursused 2025. aasta teises pooles

Alates 3. juuni kella 10st saavad 800 vähemalt viis aastat Eestis elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanud registreeruda eesti keele suhtluskursustele, et õppida suhtlemist nii suulises kui ka kirjalikus vormis algtasemel (A1 ja A2) ja kesktasemel (B1.1 ja B1.2). Avame koostöös keeltekoolidega 50 õpperühma, kus saab alustada õpinguid augustis või septembris ja õppida veebis või erinevates Eesti piirkondades (nt Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Valgas). 

Alates augustist saavad veel 832 vähemalt viis aastat Eestis elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanut registreeruda sarnastele suhtluskursustele, mida viime läbi meie eesti keele majas ja korraldame keeltekoolides. Plaanime avada 52 õpperühma, kus saab alustada õpinguid septembris või oktoobris ja õppida veebis või suuremates linnades kohapeal (nt Tallinnas ja Narvas). 

Huvilised saavad valida endale sobiva õpperühma suhtluskursuse taseme, aja ja koha järgi. Igal õppijal on võimalik osaleda sama keeleoskustaseme suhtluskursusele ainult üks kord.

Kursustel osalemine tähendab nii osalemist õpperühma tundides kui ka iseseisvat õppimist. Viimaseks on näiteks erinevad kodused ülesanded, samuti saab kasutada veebipõhiseid lahendusi ja osaleda keeleõpet toetavates tegevustes.  

 

Registreerumine alates 3. juunist

Teisipäeval, 3. juunil kell 10 ootame vähemalt viis aastat Eestis elanud ja siia tagasipöördunud täiskasvanuid registreeruma suhtluskursustele, kus saab õppida eesti keelt  tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2. Kursused algavad augustis või septembris. Registreeruda saab iseteeninduses.

Huvilised saavad valida ühte sobivat 50 õpperühma seast:

 

TASE

KURSUSE PERIOOD

TUNDIDE AJAD

ASUKOHT

 

 

A1

 

 

04.08.2025 - 28.11.2025

E, R 14:30 - 16:00

veeb

05.08.2025 - 27.11.2025

T, N 17:15 - 18:45

veeb

18.08.2025 - 15.12.2025

E, K 12:00 - 12:45

veeb

19.08.2025 - 11.12.2025

T, N 09:00 - 11:15

Tallinn

21.08.2025 - 06.11.2025

E, T, N 14:30 - 16:45

Tartu

25.08.2025 - 10.11.2025

E, T N 17:00 - 19:30

Tallinn

26.08.2025 - 11.11.2025

T, K, N 09:15 - 11:45

Tartu

02.09.2025 - 18.12.2025

T, N 16:00 - 18:15

Tallinn

02.09.2025 - 29.10.2025

E, T, K, N 17:30 - 19:45

veeb

16.09.2025 - 11.11.2025

T, K, N 13:30 - 16:45

veeb

 

 

A2

 

01.08.2025 - 26.11.2025

K, R, P 12:00 - 14:15

veeb

05.08.2025 - 11.12.2025

T, N 17:30 - 19:00

Jõhvi

05.08.2025 - 27.11.2025

T, N, P 17:30 - 19:45

veeb

06.08.2025 - 28.11.2025

E, K, R 18:30 - 20:45

veeb

07.08.2025 - 29.11.2025

T, N, L 12:00 - 14:15

veeb

07.08.2025 - 01.12.2025

E, T, N 17:30 - 20:00

Tartu

11.08.2025 - 05.12.2025

E, K, R 12:00 - 14:15

veeb

12.08.2025 - 04.12.2025

T, N, R 12:00 - 14:30

veeb

19.08.2025 - 18.12.2025

T, N 12:00 - 15:15

Tallinn

25.08.2025 - 17.12.2025

E, K, R 17:30 - 20:45

Tallinn

25.08.2025 - 17.12.2025

E, K, R 17:30 - 20:00

veeb

08.09.2025 - 02.12.2025

E, T, N 15:00 - 18:15

veeb

 

 

B1.1

 

03.08.2025 - 15.12.2025

E, P 17:30 - 19:45

veeb

04.08.2025 - 16.12.2025

E, T 14:30 - 16:45

Valga

05.08.2025 - 23.12.2025

T, K 18:45 - 21:00

veeb

12.08.2025 - 20.11.2025

T, N 08:30 - 11:30

veeb

12.08.2025 - 20.11.2025

T, N 12:00 - 15:00

veeb

12.08.2025 - 20.11.2025

T, N 12:00 - 15:00

veeb

13.08.2025 - 21.11.2025

K, R 17:15 - 20:15

veeb

18.08.2025 - 19.11.2025

E, K, R 14:30 - 16:45

veeb

21.08.2025 - 20.11.2025

E, T, N 17:30 - 19:45

Tartu

26.08.2025 - 25.11.2025

T, K, R 12:00 - 14:30

veeb

26.08.2025 - 04.12.2025

T, N 17:30 - 20:30

Jõhvi

03.09.2025 - 03.12.2025

T, R, P 09:00 - 11:30

veeb

03.09.2025 - 15.12.2025

R, P 13:30 - 16:45

Tallinn

04.09.2025 - 15.12.2025

E, R 17:30 - 20:45

Tallinn

08.09.2025 - 08.12.2025

E, T, N 18:00 - 20:30

veeb

09.09.2025 - 13.11.2025

T, K, N 12:15 - 15:30

Tallinn

 

 

B1.2

 

01.08.2025 - 12.11.2025

E, T, K, R 14:45 - 17:00

veeb

04.08.2025 - 15.12.2025

E, K 11:45 - 14:15

veeb

06.08.2025 - 20.11.2025

K, N, R 17:30 - 19:45

Viljandi

12.08.2025-02.12.2025

12.08.2025-02.12.2025

Jõhvi

13.08.2025 - 21.11.2025

E, K, R 09:00 - 10:30

veeb

13.08.2025 - 21.11.2025

E, K, R 12:00 - 13:30

veeb

18.08.2025 - 28.11.2025

E, K, R 14:45 - 15:30

veeb

27.08.2025 - 17.12.2025

E, K 09:15 - 12:30

veeb

01.09.2025 - 10.12.2025

E, K, N 15:00 - 17:30

veeb

02.09.2025 - 12.12.2025

T, N, R 12:00 - 14:15

veeb

02.09.2025 - 18.12.2025

T, N 13:30 - 16:45

Tallinn

09.09.2025 - 20.11.2025

T, K, N 08:30 - 11:45

Tallinn

 

Registreerumine augustis

Augustikuise registreerimise täpse kuupäeva avaldame augustikuu alguses meie veebilehel ja sotsiaalmeedias.

 

Täiendav info

Küsimustele vastavad nõustajad: info@integratsiooniinfo.ee (E–N 9–17, R 9–16).

 

Taotlusvoor „Toetus huvikoolidele rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppeks“

Taotlusvooru eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte emakeele ehk rahvusvähemuse keele õppimisele ja säilitamisele ning oma rahvakultuuri tundmisele.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse taotlusele, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ning mille raames korraldatakse huvikoolides eesti keelest erineva emakeelega lastele ja noortele nende emakeele ehk rahvusvähemuse keele ja kultuuri õpet.

Toetuse tulemus

Toetuse andmisega saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

  • rahvusvähemuste kultuuripärandiga seotud traditsioonid on eesti keelest erineva emakeelega laste ja noorte seas elujõulised; 
  • rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõpe on läbi viidud; 
  • lapsed ja noored on kaasatud rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustesse.

 

Nõuded taotlejale

Taotlejaks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, 

  • kelle põhikirjajärgne tegevus on seotud rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega;
  • kellel on EHISes registreeritud kehtiva õppekavaga huvikool.

 

Taotlusvooru eelarve on 228 500 eurot. Taotletava toetuse summa sõltub huvikoolis õppivate õpilaste arvust järgmiselt (EHISe andmetel 01.05.2025 seisuga):

  • kuni 5300 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 3–15 õpilast;
  • kuni 7000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb 16–30 õpilast;
  • kuni 9000 eurot, kui huvikooli õppetegevuses osaleb vähemalt 31 õpilast.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 02.06.2025 kell 23.59.

Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login

Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning taotlusvooru aluseks on haridus- ja teadusministri 22.04.2025 määrus nr 19 „Huvikoolide rahvusvähemuste keele ja kultuuriõppeks toetuse andmise tingimused ja kord“.

 

Taotlusvooru infotunnid toimuvad Microsoft Teamsi keskkonnas 20.05.2025:

  • kell 14.30 (vene keeles)
  • kell 16.00 (eesti keeles)

 

Infotunnile palume registreeruda aadressil iris.jarv@integratsioon.ee, märkides ära, mis keeles toimuval infotunnil soovitakse osaleda.

 

Lisainfo:

Ave Härsing
kultuurilise mitmekesisuse projektijuht
659 9024
ave.harsing@integratsioon.ee

 

Iris Järv
rakenduskeskuse koordinaator
5982 3155
iris.jarv@integratsioon.ee

 

Perepäev Narvas – veel üks samm üksteisele lähemale!

Lauapäeval, 10. mail tulid sajad pered Narvas kokku, et üheskoos avastada Euroopa kultuure. Rohkeid võimalusi selleks pakkus vahva perepäev, mida korraldas Integratsiooni Sihtasutus.

Põnevaid avastusi aitasid teha tunnustatud tegijad nii Ida-Virumaalt kui ka kaugemalt, kes pakkusid tasuta harivaid ja meeleolukaid tegevusi. Näiteks tuntud jutuvestja Polina Tšerkassova viis kuulajad erinevate Euroopa rahvaste muinasjuttude maailma. Andekas tsirkuseartist Sylvain Oulala jagas mitmeid oma ametisaladusi. Kogenud trikijalgpallur Eno Lints õpetas efektseid jalgpallitrikke. Lisaks sai kogu perega kogukonnaaias käed külge panna ja eesti keele maja tandemkoori eestvõttel laulda. Perepäev tipnes armastatud ansambli Curly Strings hoogsa kontserdiga.

„Perepäev pakkus kuhjaga rõõmu sellest, kui palju meid tegelikult ühendab. Meie Narva, Ida-Virumaa, Eesti ja Euroopa on kodu tuhandetele inimestele ning sadadele kogukondadele. Sellest tulenev kultuuride rikkus on saanud meie kõigi igapäevaelu osaks. Perepäeval said väiksemad ja suuremad tunda, et meil on erinevusi ja samas on meile veel rohkem sarnasusi. Olgu selleks kasvõi rõõm ühistest tegevustega kogu perega,“ kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Narvas toimunud perepäev on üks piirkondlikke tegevusi, mida Integratsiooni Sihtasutus korraldab Ida-Virumaal Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika meetme „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“ raames.

Kõik fotod (Integratsiooni Sihtasutus/ Mikk Otsar): link 

Sama info sotsiaalmeedias: link

Kodakondsuse teemalisi infotunde saadab kõrge huvi

Korraldame mais ja juunis infotunde, kus jagame teavet eesti keele õppe kohta ning muust riigi toest kodanikuks saamiseks. Esimese nädalaga on vene- ja ingliskeelsetele veebipõhistele infotundidele registreerunud üle 200 inimese ning registreerimine jätkub veebilehel integratsioon.ee/kodanik.

„Esimene infotund 5. mail kulges väga konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas ning peatselt hakkasid laekuma ka avaldused meie keeleõppelepingu programmile, mille kaudu aitame inimesi teel kodakondsuseni,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuõppe valdkonnajuht Jekaterina Gvozdeva. „Näeme, et enim pakuvad huvi küsimused seadusandluse, keeleõppe ja õppepuhkuse kohta.“

Gvozdeva sõnul uuriti esimesel infotunnil kõige enam elamislubade ja Eestis elamise vajaliku kestuse kohta ehk kodakondsuse taotlemise tingimusi. Samuti tunti suurt huvi keeleõppelepingu programmi raames pakutava õppepuhkuse ja hüvitise vastu töötavatele inimestele.

„Keeleõpe on jätkuvalt oluline teema. Kuigi paljud peavad vajaliku (B1) taseme saavutamist keeruliseks, näitavad meie kogemused, inimeste edulood ja ametlik statistika, et eksami sooritamine on enamiku jaoks igati saavutatav. Meie roll on pakkuda selles protsessis tuge ja julgustust,“ lisas Gvozdeva.

Suve hakuni toimub veel kolm infotundi – 12. ja 19. mail ning 2. juunil. Osalejate arv ei ole piiratud ning infotunnid toimuvad veebis, võimaldades huvilistel valida sobiva aja ja keele. Infotundidesse saab registreeruda veebilehel integratsioon.ee/kodanik 

Kodanikuõpe

Pakkumuskutse: „Keelesõbra ja Keeleruleti juhendite kujundamine, küljendamine ning trükkimine"

Pakkumuskutse eesmärgiks on leida partner järgmiste kolme juhendi kujundamiseks, küljendamiseks ning trükkimiseks:

  • Juhend Keelesõbra programmi mentorile
  • Juhend Keelesõbra programmi korraldajale
  • Keeleruleti juhend.

 

Digitaalselt allkirjastatud pakkumus tuleb esitada e-posti aadressil ave.landrat@integratsioon.ee hiljemalt 22.05.2025 kell 12.00.

 

Kristina Ots – tugi, kes julgustab uusi kaasmaalasi iseseisvuma

Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse koordineerija Kristina Ots alustas tööd 2022. aasta juunis, tulles algselt appi toimetulekutoetuste spetsialistidele, kelle töökoormus oli Ukraina sõja tõttu järsult suurenenud. Ajutisest tööotsast kasvas aga peagi välja märksa laiem vastutus: tema rolliks kujunes uussisserändajate sujuva kohanemise toetamine.

Enne Kristina tulekut ei olnud Jõhvis sellist ametikohta. Nii sai temast koos kolleegiga omamoodi teerajaja. Üheskoos lõid nad nullist töö sisu, et pakkuda vajalikku tuge peamiselt just ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanutele. 

Varem oli Kristinal kogemus taotluste vastuvõtmisel, kuid tunnistab, et kõik muud koordineerija töös vajalikud oskused tuli tal omandada töö käigus. Tema ülesandeks sai üürihüvitiste vormistamine, inimeste vastuvõtt ja juhendamine igapäevaelu küsimustes. Palju tuleb ette koostööd erinevate riigiasutustega, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassaga, kellega pingutatakse ühise eesmärgi nimel – et pagulaste kohanemine Eestis kulgeks sujuvalt ja toetatult. 

“Mind kõnetab selles töös eelkõige inimlik kontakt ning võimalus pakkuda keerulises olukorras tuge uues ühiskonnas hakkama saamiseks ja näha, kuidas inimesed järjest iseseisvamaks muutuvad,” toob Kristina välja, mis tal silma särama paneb. 

Peamiselt tulevad tema kabinetti pered lastega, üksi jäänud eakad või inimesed, kel puudub Eestis tugivõrgustik. Küsimused on praktilised ja neid on seinast seina: vajatakse tuge dokumentide vormistamisel, elukoha leidmisel, tööotsingutes ning kooli- või lasteaiakoha saamisel. Ka perearsti leidmine, ühistranspordi loogika mõistmine ja pangatehingud võivad uute tulijate jaoks osutuda väljakutseks. 

“Olen õppinud ise selgeks Ukraina Privaatpanga väljavõtte tegemise, sest tihti jäävad eakad sellega hätta,” toob ta näite, millega töös kokku puutub. “Sageli aga vajatakse lihtsalt kedagi, kes kuulab ja rahulikult selgitab. Alguses on infot väga palju – aitan inimestel selles orienteeruda ja tunda end uues keskkonnas kindlamalt. Olen lihtsalt nende jaoks olemas.”

Uussisserändajatele tuge ja juhendamist pakkudes aitab Kristina muutuda neil samm-sammult julgemaks ja iseseisvamaks: uued kaasmaalased saavad teadmised ja kindluse, et suudavad vajalikke toiminguid edaspidi ise teha. „Üks osa minu tööst on ka suunamine eesti keele kursustele ja kohanemisprogrammi. Samuti annan neile teavet tööotsingu kohta ja suunan Töötukassasse. Minu eesmärk on motiveerida neid mitte ainult töö leidmiseks, vaid ka enesekindluse suurendamiseks, et nad tunneksid, et neil on siin Eestis võimalused oma elu paremaks muuta. Kõige rohkem rõõmu toob mulle see, kui inimesed saavad abi, on siiralt tänulikud ja nende silmis on näha kergendust ja rahulolu.”

Kristina meenutab, et üks eriliselt soe hetk tema töös oli PPA ja SKA-ga ühiselt korraldatud infopäeval, kui kuulis esireas istudes selja tagant, kuidas üks klient ütles teisele: “Me teame kõike, küll Kristina aitab meid.”

“See lause pakkus mulle rõõmu, läks hinge ja andis kindlust, et teen oma tööd õigesti ja südamest. Minu roll selles olukorras oli olla usaldusväärne kontaktisik, kes oskab inimesi suunata, neile infot vahendada ning pakkuda tuge ka siis, kui infot on palju ja olukorrad keerulised. Just sellised hetked annavad tööle sügavama tähenduse.”

Vahel tuleb ette, et infot napib Kristinal endalgi ja vastuseid kliendi murele kohe võtta ei ole. Neil hetkedel on ta õppinud säilitama rahu ja leidma lahendusi koostöös kolleegide ja partnerasutustega. “Ka keerulistes olukordades aitab edasi rahulik suhtlus, koostöö ja valmisolek otsida lahendusi. Oluline on anda inimesele märku, et teen kõik endast oleneva ja sageli juba ainuüksi see teadmine rahustab neid,” on ta veendunud.  

Kristina “supervõimeks” on lihtne ja empaatiline suhtlemine – inimestel on kerge temaga rääkida, nad usaldavad teda ja julgevad küsida abi. “Kohanemisel on väga oluline teadmine, et kuskil on inimene, kelle poole saab pöörduda. Usun, et just see inimlik kindlus ja tugi, mida pakun, on minu töö suurim väärtus.”