Arvamusfestivalil arutleme, kas ja millal „võõrast“ saab „oma“

Ootame kõiki reedel, 8. augustil 2025 kell 16.30 Paidesse, Arvamusfestivali kultuuri alale, et otsida vastust küsimusele: Täna uussisserändaja – homme eestlane?

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud arutelus keskendume sellele, kuidas ja millal muutub uussisserändaja ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Kes otsustab, millal „võõrast“ saab „oma“? Kui kaua peab elama Eestis, et sind eestlaseks peetakse – või kas see on üldse võimalik?

Arutelus uurime, mis toob inimesi Eestisse ja kuidas see mõjutab meie kogukonda, valimisi ja identiteeti järgmise 10–15 aasta jooksul. Samuti arutletakse, kui valmis on Eesti ühiskond ja riik uusi tulijaid vastu võtma ja lõimima.

Vestlusringis osalevad Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev, EKRE esindaja Mart Kallas, Tartu Ülikooli rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru, Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp ja Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson. Arutelu juhib ERRi ajakirjanik Johannes Tralla.

TUTVUSTUSED

Ain Käpp on Palace Hotel Tallinna ja Radisson Collection Hotel Tallinna operaatorfirma juht ja üks omanikest. Ta juhib Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma ning panustab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuses. Üle 30 aasta hotellinduses on ta keskendunud sellele, kuidas luua parimat külalislahkust ja arendada meeskondi. Ain usub, et igaüks, kes panustab Eesti arengusse, väärib kuuluvustunnet ja tunnustust.

Mart Kallas on kolumnist ja arvamusliider, Eesti Konservatiivse Erakonna liige. Ta on tuntud oma rahvuskonservatiivsete vaadete poolest. Tema seisukohad keskenduvad Eesti kui rahvusriigi identiteedi ja kultuurilise järjepidevuse hoidmisele, samuti kriitilisele pilgule sisserände ja lõimumise teemadel. Mart toob arutelusse küsimuse, kui palju ja kuidas peaks Eesti uussisserändajaid vastu võtma ning kas ja millistel tingimustel „võõras“ saab üldse „oma“.

Tiit Tammaru on Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor. Ta uurib rännet, linnastumist ja sotsiaalset lõimumist, pakkudes teaduspõhist vaadet, kuidas kujuneb kuuluvustunne ja millised tegurid mõjutavad sisserändajate lõimumist.

Mari-Liis Jakobson on Tallinna Ülikooli politoloog ja sotsioloog, kes uurib kodakondsust, rännet ja poliitilist osalust. Ta keskendub sellele, kuidas uussisserändajad saavad „meie inimesteks“ ja millist rolli mängivad siin riik, kogukonnad ja demokraatia.

Dmitri Moskovtsev on Integratsiooni Sihtasutuse juhataja, kes tegeleb praktiliste lahendustega, et toetada uussisserändajate ja vähemusgruppide lõimumist. Tema töö keskendub sellele, kuidas „võõrast“ saab „oma“ keeleõppe, kogukonnatöö ja koostöö kaudu.

Kutsume kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama – sest just ühine arutelu kujundab, milline on Eesti kuuluvus- ja lõimumisvõime tulevikus.

Liitu ka meie Facebooki evendiga: https://fb.me/e/6DbRvKAYc 

AF

Ootame taas eesti keele ja kultuuri klubidesse

Alates augustist ja septembrist alustavad erinevates Eesti paikades 10  eesti keele ja kultuuri tundmise klubi. Klubid toimuvad Tallinna eri linnaosades, Ida-Virumaal, Tartus ja Pärnus ning on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad oma eesti keele oskust veelgi arendada ja keelekasutuses enesekindlamaks muutuda.

Klubid on mõeldud täiskasvanutele (alates 18. eluaastast), kes on lõpetanud eesti keele kursuse või edukalt sooritanud B1, B2 või C1 taseme keeleeksami. Igas klubis on 20 kohta. Klubiga saavad liituda inimesed, kes ei ole osalenud Integratsiooni Sihtasutuse klubides 2023. ega 2024. aastal ja 2025. a esimesel poolaastal.

Klubides ei toimu traditsioonilisi keeletunde, vaid kohtumised on mitmekesised ja kaasavad. Osalejad saavad praktiseerida eesti keelt vabamas õhkkonnas, kohtuda eesti keelt emakeelena rääkivate külalistega, arutada päevakajalistel ja igapäevastel teemadel ning osaleda õppekäikudel, mis viivad erinevatesse kultuuriliselt rikastavatesse paikadesse. Sellised kohtumised loovad loomuliku keelekeskkonna ja aitavad vabaneda keelebarjäärist.

Klubi liikmed kohtuvad üks kord nädalas ning kokku toimub poole aasta jooksul 30 kohtumist, millest 6 on õppekäigud.

Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eesmärk on toetada eesti keele oskuse säilitamist ja arendamist, tugevdada sidet Eesti kultuuriruumiga ning pakkuda tuge inimestele, kes soovivad paremini ühiskonnas toime tulla. Klubi aitab osalejatel saada juurde nii keelelist kindlustunnet kui ka teadmisi Eesti elu, kultuuri ja inimeste kohta.

Registreerumine klubidesse alates 24. juulist kell 14.

1) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15501 Korraldaja Eesti Vabaõhumuuseum

2) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15513 Korraldaja Tallinna Rahvaülikool

3) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15511 Korraldaja 1-koolitus MTÜ

4) Tallinn https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15512 Korraldaja 1-koolitus MTÜ 

5) Tartu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15504 Korraldaja Algus OÜ

6) Tartu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15502 Korraldaja Sihtasutus Tartu Rahvaülikool

7) Pärnu https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15505 Korraldaja Algus OÜ

8) Jõhvi https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15498 Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

9) Narva I https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15499  Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

10) Narva II https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15500 Korraldaja Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ

Klubi rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine“.

Ootame taas eesti keele ja kultuuri klubidesse!

 

Riigihange: „Eesti keele praktika keelekohvikus“

Riigihanke eesmärk on leida partnerid, kes korraldavad eesti keele praktiseerimiseks keelekohvikud ajavahemikul 22. september kuni 30. november 2025. Riigihanke eesmärgi saavutamiseks sõlmitakse kuni 7 hankelepingut.

Rahastamisallikas:

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.1 „Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine”.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9025548/documents?group=B

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 6. august 2025 kell 13.00.

Püsielanikud ja tagasipöördujad on taas oodatud eesti keele kursustele

Ootame tasuta eesti keele kursustele kokku ligi 832 vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanut erikursustele ja tasemekursustele. Registreerimine erikursustele algab kolmapäeval, 16. juulil kell 10.00 ning tasemekursustele kolmapäeval, 13. augustil kell 10.00 sihtasutuse iseteeninduses. 

Üldinfo

Pakume Eestis vähemalt viis aastat elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanutele võimalusi eesti keele õppimiseks tervikliku lõimumise eesmärgiga. Keskendume eesti keeles suhtlemiseks vajalikke oskuste arendamisele ja ühendame keeleõpet eesti kultuuriga tutvumisega. Õppevõimaluste hulgas on tasuta eesti keele kursused tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2, eesti keele erikursused, keeleõpet toetavad tegevused ja iseseisev õpe.  

Lisaks ootame ussisserändajaid, püsielanikke ja tagasipöördujaid erikursustele, mis aitavad arendada eesti keele oskust konkreetses vallas ja toetavad keele igapäevast kasutamist. Näiteks saab läbida kirjutamiskursuse, kõnekeele kursuse ning suhtlust toetavaid ja eesti kultuuri tutvustavaid kursusi. Õpe toimub veebis või Narvas ja Tallinnas kohapeal. Valikus on 13 kursust, kus saab õppida alates augustist ja septembrist (kokku 240 õppekohta). 

Täpset infot vähemalt viis aastat elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanutele pakutavate keeleõppe ja praktiseerimise võimaluste kohta avaldame iseteeninduses, kus on võimalik end kursusele registreerida.

Eesti keele erikursused

Alates 16. juulist kella 10st saavad uussisserändajad, püsielanikud ja tagasipöördujaid registreeruda erikursustele, mis aitavad arendada eesti keele oskust konkreetses vallas ja toetavad keele igapäevast kasutamist. Uussisserändajad saavad valida endale ühe sobiva erikursuse. Püsielanikud ja tagasipöördujad saavad valida endale ühe sobiva erikursuse ja/või keelekursuse A1-B1.2 tasemel. Näiteks saab läbida kirjutamiskursuse, kõnekeele kursuse, häälduskursuse ning suhtlust toetavaid ja eesti kultuuri tutvustavaid kursusi. Õpe toimub veebis või Narvas ja Tallinnas kohapeal. Valikus on 13 kursust, kus saab õppida alates selle aasta augustist ja septembrist (kokku 225 õppekohta).  Registreeruda saab iseteeninduses.

Eesti keele kursused alates augustist 2025

Alates 13. augustist kella 10st saavad 832 vähemalt viis aastat Eestis elanud või siia tagasipöördunud täiskasvanud registreerida end eesti keele suhtluskursustele, et õppida suhtlemist nii suulises kui ka kirjalikus vormis algtasemel (A1 ja A2) ja kesktasemel (B1.1 ja B1.2). Avame eesti keele majades ja koostöös keeltekoolidega 53 õpperühma, kus saab alustada eesti keele õppimist augustis, septembris, oktoobris või novembris. Keelt saab õppida veebis või erinevates Eesti piirkondades (nt Narvas, Jõhvis, Tartus ja Tallinnas) kohapeal. 

Valida saab endale sobiva õpperühma suhtluskursuse keeleoskustaseme, kursuse toimumise aja ja asukoha (veeb või linn) järgi. Igal õppijal on võimalik osaleda sama keeleoskustaseme suhtluskursusel ainult üks kord. Kursustel osalemine tähendab nii osalemist õpperühma tundides kui ka iseseisvat õppimist. Viimaseks on näiteks erinevad kodused ülesanded, kas sõnade õppimiseks või tunnis õpitu kordamiseks, jutustama õppimiseks, teksti kirjutamiseks või suhtluspraktikaks keele- ja/või e-õppe keskkonnas (Keeleklikk, Keeletee jt). Registreeruda saab iseteeninduses.

Uussisserändajad saavad valida endale ühe sobiva erikursuse. Püsielanikud ja tagasipöördujad saavad valida endale ühe sobiva erikursuse ja/või keelekursuse A1-B1.2 tasemel.

 

Erikursused eesti keele majas (registreerimine alates 16. juulist iseteeninduses)

Jrk nr

Läbitud tase

Kursuse periood

Nädalapäev, kellaeg (akad t)

Kontaktõppe toimumise koht või veebikeskkond

1

Räägime, kuulame ja loeme mõnuga (B1)

(40 ak.t)

8.09.25 - 26.01.26

E; 14.00-15.30

Rävala 5, Tallinn

2

Raamatuklubi (B1-B2)

(48 ak.t)

8.09.2025 - 22.12.2025

E; 17.00-19.15

Rävala 5, Tallinn

3

Kirjutamiskursus (B1)

(20 ak.t)

11.09.2025 - 13.11.2025

N; 16.30-18.00

Rävala 5, Tallinn

4

Kirjutamiskursus (B1)

(20 ak.t)

20.11.2025 - 12.02.2026

N; 16.30-18.00

Rävala 5, Tallinn

5

Teeme teatrit (B1-B2)

(60 ak.t)

6.09.2025 - 14.12.2025

L; 10.00-16.00

Rävala 5, Tallinn

6

Kuulan ja räägin (B2)

(48 ak.t)

2.09.2025 - 16.12. 2025

T; 9.00-11.15

Veeb (Zoom)

7

Räägin julgelt (omandatud A1)

(48 ak.t)

4.09 .2025 - 18.12.2025

N; 9.00 - 11.15

Veeb (Zoom)

8

Eesti kunsti radadel (B1)

(60 ak.t)

9.09.2025 - 16.12.25

T; 16.30 - 19.30

Rävala 5, Tallinn

9

Pildis on eesti elu (B1)

(60 ak.t)

9.09.25 - 16.12.25

T; 12.30 - 15.30

Rävala 5, Tallinn

10

Keeletrenn (A2)

(28 ak.t.)

09.09.25 - 09.12.25

T; 14.30-16.00

Veeb (Zoom)

11

100 aastat Eesti kultuuris (B2)

(70 ak.t)

08.09.2025 - 15.12.2025

E; 17.30 - 20.30

Veeb (Zoom)

12

Eesti metsa- ja aiataimed toiduks (B2)

(40 ak.t)

27.08.2025 - 17.12.2025

K; 17.30 - 20.30

Veeb (Zoom)

13

Grammatika kursus (B1-B2)

(51 ak.t)

8.09.2025 - 29.12.2025

E; 15.30 - 17.45

Veeb (Zoom)

 

Tasemekursused (registreerimine alates 13. augustist iseteeninduses)

Jrk nr

Kursuse tase

Kursuse periood

(kursuse algus ehk 1. tund- kursuse lõpp ehk viimane tund)

Nädalapäev, kellaeg (akad t)

Kontaktõppe toimumise koht või veebikeskkond

1

A1          

(100 ak. t)

21.08.25- 16.10.25

E; K; N 9.00- 12.15 (4 t)

Tulika 15/17 Tallinn

2

A1          

(100 ak. t)

26.08.25- 18.11.25

T; K   17.30-20.45 (4 t )

zoom keskkonnas

3

A2          

(150 ak. t)

01.09.15- 26.11.25

E; K; N 13.00- 16.15 (4 t)

Tulika 15/17 Tallinn

4

A2          

(150 ak. t)

01.10.25- 02.01.26

T, K; R 17.30-20.45 (4 t)

zoom keskkonnas

5

A2          

(150 ak. t)

17.11.25- 17.02.26

E; T; N 17.15- 20.30 (4 t)

Tulika 15/17 Tallinn

6

A2          

(150 ak. t)

02.12.25- 10.03.26

T; N; R 9.00- 12.15 (4 t)

Tulika 15/17 Tallinn

7

B1.1        

(120 ak. t)

11.08.25- 20.10.25

E; T; N 8.30- 11.45 (4 t)

zoom keskkonnas

8

B1.1        

(120 ak. t)

08.09.25- 08.12.25

E; T; N 12.30- 15.00 (3 t)

zoom keskkonnas

9

B1.2     

(130 ak. t)

08.09.25- 16.12.25

E; T; N 17.30- 20.00 (3 t)

zoom keskkonnas

10

B1.2     

(130 ak. t)

25.11.25- 18.02.26

T; K; N 8.30- 11.45 (4 t)

Tulika 15/17 Tallinn

1 1

A1
(100 ak. t)

19.082025.-18.12.2025

T, N 17.00-19.15

Narva, Kosmonaudi 7

12

A1
(100 ak. t)

19.08.2025-23.12.2025

T, K, N 15.15-16.45

Veeb (Zoom)

13

B1.1
(120 ak. t)

25.08.2025-24.11.2025

E, K, R 17.30–19.45

Tartu, Munga 12

14

B1.1
(120 ak. t)

27.08.2025-10.12.2025

E, K 09.00-12.00

Veeb (Zoom)

15

B1.2
(130 ak. t)

27.08.2025-05.12.2025

E, K, R 17.30–19.45

Tartu, Munga 12

16

A2
(150 ak. t)

08.09.2025-09.12.2025

E, T, N 09.00 - 12.00

Veeb (Zoom)

17

A2
(150 ak. t)

06.10.2025-10.02.2026

E, T, N 17.15-19.30

Jõhvi, Narva mnt 16

18

A2
(150 ak. t)

07.10.2025-03.03.2026

T, N 17.30-20.30

Tartu, Munga 12

19

A2
(150 ak. t)

03.11.2025-12.03.2026

E, K, N 17.00-19.15

Veeb (Zoom)

20

A2
(150 ak. t)

01.12.2025-03.06.2026

E, K 17.30-19.45

Veeb (Zoom)

 

Tasemekursused eesti keele majas (registreerimine alates 13. augustist iseteeninduses)

Jrk nr

Kursuse tase

Kursuse periood

Nädalapäev, kellaeg (akad t)

Kontaktõppe toimumise koht või veebikeskkond

1

A2

(150 ak.t)

1.09.25-2.03.2026

E; K; 16.00-18.15

Rävala 5, Tallinn

2

B 1.2

(130 ak.t)

2.09.25-5.02.2026

T; N; 9.30-11.45

Rävala 5, Tallinn

3

B 1.2

(130 ak.t)

2.09.25-5.02.2026

T; N; 13.00-15.15

Rävala 5, Tallinn

4

A1

(100 ak.t)

2.09.2025-18.12.2025

T; N; 9.00-11.15

Rävala 5, Tallinn

5

A1

(100 akt.t)

2.09.2025 - 18.12.2025

T; N; 12.00-14.15

Rävala 5, Tallinn

6

A2

(150 ak.t)

1.09.2025 - 02.03.2026

E; K; 9.00–11.15

Rävala 5, Tallinn

7

B1.1

(120 ak.t)

1.09.2025 - 26.01.2026

E; K; 12.00–14.15

Rävala 5, Tallinn

8

B 1.2

(130 ak.t)

2.09.2025 - 5.02.2025

T; N; 9.45-12.00

Veeb (Zoom)

9

B 1.2

(130 ak.t)

1.09.2025 - 4.02.2025

E; K; 16.00-18.15

Veeb (Zoom)

10

B 1.1

1.09.2025 - 26.01.2026

E; K; 9.45-12.00

Veeb (Zoom)

11

A2

(150 ak.t)

4.09.2025 - 09.04.2026

N; 15.00-19.30

Veeb (Zoom)

12

A2

(150 ak.t)

5.09.2025 - 03.04.2026

R; 15.00-19.30

Veeb (Zoom)

13

B1.1

(120 ak.t)

1.09.2025 - 28.01.2026

E; K; 17.00-19.15

Veeb (Zoom)

14

B1.1

(120 ak.t)

1.09.2025 - 28.01.2026

E; K; 9.00-11.15

Veeb (Zoom)

15

B 1.1

(120 ak.t)

1.09.25 - 28.01.26

E; K; 13.30-15.45

Rävala 5, Tallinn

16

B.1.1

(120 ak.t)

1.09.25 - 28.01.26

E; K; 16.30-18.45

Rävala 5, Tallinn

17

A1

(100 ak.t)

2.09.25 - 18.12.25

T; N; 10:00-12.15

Linda 2, Narva

18

A2

(150 ak.t)

25.08.25 - 25.02.26

E; K; 10:00-12.15

Linda 2, Narva

19

B.1.1

(120 ak.t)

03.09.25 - 28.01.2026

E; K; 15.00-17.15

Veeb (Zoom)

20

A2

(150 ak.t)

02.09.25 - 03.03.2026

T; N; 10.30-12.45

Veeb (Zoom)

21

A2

(150 ak.t)

03.09.25 - 04.03.2026

E; K; 10.30-12.45

Veeb (Zoom)

22

B1.1

(120 ak.t)

3.09.2025 - 28.01.2026

E; K; 10.00-12.15

Linda 2, Narva

23

B 1.2

(130 ak.t)

26.08.2025 - 3.02.2026

T; N; 10.00-12.15

Veeb (Zoom)

24

B 1.1

(120 ak.t)

3.09.2025 - 28.01.2026

T; N; 17.15-19.30

Linda 2, Narva

25

B1.1

(120 ak.t)

04.09.25 - 02.02.26

E; N; 17:15-19:30

Linda 2, Narva

26

A1

(100 ak.t)

02.09.25 - 18.12.25

T; N; 10:00-12:15

Linda 2, Narva

27

A2

(150 ak.t)

25.08.25 - 25.02.26

E; K 10:00-12:15

Linda 2, Narva

28

B 1.1

(120 ak.t)

02.09.2025-05.02 2026

T; N; 8.00-10.15

Veeb (Zoom)

29

A2

(150 ak.t)

02.09.2025-03.03.2026

T; N; 10.00 - 12.15

Veeb (Zoom)

30

B1.1

(120 ak.t)

04.09.2025-05.02.2026

T; N; 15.30 - 17.45

Veeb (Zoom)

31

A2

(150 ak.t)

25.08.25 - 2.03.26

E; K; 17.15-19.30

Veeb (Zoom)

32

A2

(150 ak.t)

26.08.25 - 3.03.26

T; N; 9.30-11.45

Veeb (Zoom)

33

B1.1

(120 ak.t)

25.08.25 - 28.01.26

E; K; 10-12.15

Veeb (Zoom)

 

Pakutavatele kursustele registreerumisel palume võtta arvesse järgnevat:

  • Sobiva tasemekursuse leidmiseks soovitame teha eelvaliku kolme aspekti alusel: teenuse nimetus, teenuse tase ja toimumiskoht. Selline eelvalik aitab kiiremini leida huvipakkuvad kursused ja registreeruda neile. Sama taseme kursusel uuesti ei saa osaleda.
  • Erikursusele registreerumiseks tuleb valida teenusena „erikursus“ ning valida pakutud nimekirjast endale kõige sobivam teenus.
  • Registreerumine kestab seni kuni pakutavatel kursustel on vabu kohti ja lõpeb päev enne kursuse algust.
  • Kursustele registreerumisega kaasneb kohustus õppida selle algusest kuni lõpuni, tundidest aktiivselt osa võtta ja õppida täiendavalt iseseisevalt. Keelekursusest loobuda ja oma registreeringut kursusele saab ise tühistada kuni üks päev enne kursuse algust.
  • Me ei paku enam eesti keele kursusi tasemel B2 ja C1. Pakume edasijõudnud keeleõppijatele võimalusi arendada keeleoskust meie erikursustel ja keeleõpet toetavates tegevustes. Vastava info ja registreeruda saab samuti meie iseteeninduses.

 

Registreerumine detsembris 

Detsembrikuise registreerimise täpse kuupäeva avaldame detsembrikuu alguses meie veebilehel ja sotsiaalmeedias.

Täiendav info

Küsimustele vastavad nõustajad: info@integratsiooniinfo.ee (E–N 9–17, R 9–16) või telefonil 800 9999

Võrreldavate pakkumuste korraldamine foto- ja videoteenuse osutamiseks täiskasvanud noorte rahvuskaaslaste laagris

Soovime leida head koostööpartnerit, kes osutab foto- ja videoteenust Tallinnas 18. ja 21. augustil 2025 toimuvatel üritustel täiskasvanud noorte rahvuskaaslaste laagri raames. Üritused toimuvad Tallinna kesklinnas. 
 

Digiallkirjastatud pakkumus palume saata hiljemalt reedel, 18. juuli 2025 kell 10.00 e-posti aadressile  kaire.cocker@integratsioon.ee.

Kui muud nõuded on täidetud, kas hanke võitjaks osutub madalaima pakkumise teinud pakkuja?

Et osaleda pakkumusel peavad olema nõuded täidetud, kellel nõuded täidetud ei ole, see hindamisele ei edastata. 
Kõik, kellel on nõuded täidetud, lähevad edasi hindamise vooru, kus võitjaks osutub madalaima hinnaga pakkumine.

Koostöötegevuste sari „Eesti amps“  - keeleõpe läbi kogemuste ja kohtumiste

2025. aastal toimuv eesti keele õpet toetav koostöötegevuste sari „Eesti amps“ toob kokku eesti keelt õppivad täiskasvanud ja vabatahtlikud keeletoetajad. Sarja eesmärk on pakkuda vahetuid ja mitmekesiseid keelepraktika võimalusi, mille kaudu osalejad avastavad Eesti kultuuri, ajalugu ja igapäevaelu.

„Eesti amps“ on mõeldud täiskasvanutele, kes ei valda veel eesti keelt piisavalt hästi, kuid soovivad seda julgelt kasutada ja oma keeleoskust igapäevaelus rakendada. Kohtumised toimuvad loovas, toetavas ja sõbralikus keskkonnas, kus keelekasutus tekib loomulikult – tegutsedes, suheldes ja arutledes. Igas grupis osaleb kokku 15 inimest: 10 eesti keele õppijat ja 5 eesti keele vabatahtlikku, kes suhtlevad osalejatega ning toetavad keelelist arengut ja suhtlemisjulgust.

Kõik koostöötegevused lähtuvad põhimõttest, et keelt õpitakse kõige paremini koos tegutsedes. Igat kohtumist saadavad praktilised töölehed, päevikuülesanded ja vabatahtlikud eesti keele kõnelejad, kes toetavad suhtlust.

Iga tegevussari koosneb 10 kohtumisest, milles põimuvad eesti keel, kultuur, ajalugu, kirjandus ja igapäevaelu. Lisaks keeleõppijatele osalevad igas grupis ka vabatahtlikud keeletoetajad (eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel kõnelejad), kes aitavad keelepraktikat julgustada ja toetavad suhtlust.

„Eesti amps“ pakub väikeseid, kuid sisukaid ampsusid Eesti kultuurist ja keelest – neid, mis aitavad keelekasutajal tunda end osana meie ühisest loost.

Vabamu: vabaduse, vastupanu ja demokraatia lood

Tallinnas viib koostöötegevusi läbi Vabamu, kelle kohtumised toovad fookusesse Eesti lähiajaloo, demokraatia toimimise, väärinfo, vabaduse tähenduse ning inimõigused. Teemad avanevad muuseumitundide, arutelude, mänguliste harjutuste ja praktiliste tööde kaudu.

Osalejad tutvuvad isikulugudega, külastavad näitusi ja võtavad osa loomingulistest tegevustest. Igal kohtumisel kasutatakse metoodikaid, mis toetavad aktiivset osalemist ja eesti keele julget kasutamist.

Jõhvi Keskraamatukogu: eesti kultuuripilt Ida-Virumaal

Ida-Virumaal pakub koostöötegevusi Jõhvi Keskraamatukogu, kus keeleõpe põimub visuaalkunsti, kirjanduse, muusika, pärimuse ja teatriga. Igas tunnis käsitletakse üht Eesti kultuuriilmingut – näiteks eesti skulptuuri, rahvariideid või filmikunsti.

Osalejad loovad ise pisiplastikat, õpivad rahvamuusikainstrumente mängima, lavastavad lühifilme ning saavad teadmisi Eesti kultuuriloo eri tahkudest. Iga kohtumine on praktiline ja toetab aktiivset suhtlust, loovust ja keelelist eneseväljendust.

Rakvere Raamatukogu: keskkond, liikumine ja kogukond

Lääne-Virumaal korraldab „Eesti ampsu“ kohtumisi Rakvere Raamatukogu, kes võtab fookusse kogukonna, loodusteadlikkuse ja pärandikultuuri. Tegevused toimuvad nii linnas kui looduses: osalejad külastavad taaskasutusnäitust, võtavad osa tantsupeost, osalevad ravimtaimede töötoas, keraamikaringis, loodusmatkadel ja kultuuriloolistel ringkäikudel. Sarja lõpetab ühine filmiõhtu ja toiduvalmistamine, mis pakub võimalust teha kokkuvõtteid ja jagada kogemusi.

Tegevuste läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist+ rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevusest 3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused.

Riigihange: „Eesti kultuuri- ja komberuumi tutvustavate tegevuste elluviimine“

Riigihanke esemeks on Eesti kultuuri- ja komberuumi tutvustavate tegevuste elluviimine Eesti suuremates piirkondades (Harjumaa, Tartu, Pärnu, Ida-Virumaa) vastavalt AD lisas 1 toodud riigihanke tehnilisele kirjeldusele, arvestades valitud riigihanke osa kirjeldust (vt AD lisa 1 punkti 1.2).

Rahastamisallikas:

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ tegevuse „Eesti kultuuriruumi tutvustavad tegevused“ vahendid.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9002984/documents?group=B

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 23. juulil 2025 kell 12.00.

Narva - Valgamaa õppereis 2025

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Õppekeskus OÜ Narva, Peetri plats
  • Aeg: 19.07.2025 kell 07:00 - 20:30
  • Formaat: Väljasõit

Tähelepanu! Õppereisil saavad osaleda ainult eelnevalt registreerunud inimesed.
Korralduse sujuvuse ja rahastaja reeglite järgimise tõttu ei saa me kahjuks registreerimata inimesi bussi lubada.

Giidiga ekskursioon Taagepera Lossis ja Lossimuuseumis. Holdre lossi külastuskeskuses Eesti Rahvuslik Klaverimuuseumi külastamine. Tõrva Keskväljaku külastus

Lisainfo: Janus Paurmanilt e-posti aadressil januspaurman@gmail.com või telefonil 5660 4379

7.00 – Väljasõit
7.05 Tempo peatus Narva
7.20 Sillamäe
7.45 Jõhvi
11.00 – 12.30 - ekskursioon Taagepera Lossis j
12.45 – 13.30 – Lõunasöök
14.00 – 16.00 - Holdre lossi külastuskeskuses
16.15 – 16.30 - Tõrva Keskväljak
16.30 – Tagasisõit
20.30 – Tagasi Narvas

Õppereisid on suunatud nendele täiskasvanud inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone. Õppereisi viib läbi Õppekeskus OÜ.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/15312?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eestisse kolinud pakistanlane: vajas harjumist, et uus kodumaa on 20 korda väiksem kui mu senine kodulinn

“Eesti on olnud kodu alates päevast, mil siia saabusin,” räägib Pakistanist pärit Estonian Business Schooli (EBS) doktorant ja nooremteadur Hira Wajahat Malik, kes tuli Eestisse elama oktoobris kaks aastat tagasi. Siin kogetu ja nähtu lükkasid kiiresti ümber kõik eelarvamused, mis tal Eesti kohta olid.

“Ootasin, et Eesti on vali, mitte eriti puhas ning et siin on ilma keelt oskamata keeruline inimestega kontakte luua. Mul oli meeles mulje mõnest teisest Euroopa riigist, kus olin käinud, ja arvasin, et Eesti on samasugune,” meenutab Hira mõtteid enne Eestisse kolimist. 

Ent nii EBSi kolleegide kui ka teiste kohatud inimeste soe vastuvõtt tõestasid muud. “Vastupidiselt ootustele saabusin hoopis nooruslikku ja innovaatilisse riiki, mis on julge ja avatud uutele ideedele. Mulle väga meeldib, et inimesed hindavad sind siin selle järgi, mida oskad ja kuidas saad panustada, mitte selle järgi, kust pärit oled,” tunnustab ta eestlaste suhtumist välismaalt tulnutesse.

Eestisse roheteemadega tegelema

Koduriigis Pakistanis töötas Hira partnerina konsultatsioonifirmas, mis keskendus sotsiaalsele mõjule ja innovatsioonile. Seal sai ta teha koostööd erinevate ülemaailmsete organisatsioonide ja ettevõtetega (nagu Aasia Arengupank, Maailmapank, Maailma Looduse Fond jpt) ning valitsustega mitmetes kliima- ja sotsiaalse innovatsiooni ja mõjuga seotud projektides. Lisaks õpetas ta ülikoolis ja juhendas ettevõtteid teemadel, mis puudutasid jätkusuutlikku äritegevust. 

Enam kui kümme aastat intensiivset tööd konsultatsioonifirmas seljataga, tundis ta, et on õige aeg astuda doktorantuuri. “Kandideerimisavaldusi tehes leidsin EBS-ist programmi, mis kattus mu huvidega. Kui mind doktoriõppesse vastu võeti, tundus loomulik teha otsustav samm kolida Pakistanist Eestisse,” räägib naine elumuutva otsuse tagamaadest. 

Lisaks teadustööle õpetab ta EBS-is bakalaureuse- ja magistriõppe tudengeid ning on juba kaasa löönud mitmetes valdkondlikult olulistes projektides, muu hulgas teinud koostööd näiteks Eesti Rohetehnoloogiate Liidu (Estonian Cleantech Association) ja RoheTiigriga. 

Tugi nii sõpradelt kui riigilt

“Muidugi vajas pisut harjumist mõte kolida elama riiki, mis on 20 korda väiksem kui sinu kodulinn,” muigab Hira, kuid lisab, et siinne rahu, turvalisus ja tervislik elukeskkond aitasid Eesti kiiresti omaks võtta.

Olulist tuge elu sisseseadmisel uuel kodumaal on ta saanud kolleegidelt ja teistelt eestimaalastelt – nii kohalikelt kui hiljuti siia kolinutelt –, kuid suurem osa kohanemiseks vajalikust infost pärines riiklikust kohanemisprogrammist “Settle in Estonia”.

“Kuigi teised välismaalastest sõbrad said jagada kogemuslikku nõu, oli Integratsiooni Sihtasutuse ja “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi kaudu saadud juhiste järgimine minu jaoks lihtsaim viis vajalike teenuste ja toe saamiseks ning kiireks kohanemiseks eluga Eestis,” toob ta välja uussisserändajatele loodud programmi kasu. 

Võimestav eesti keele õpe

Ka eesti keelt hakkas ta õppima just kohanemisprogrammi raames. Naine märgib, et keeleõpe on andnud talle enesekindluse nii suhtluses oma õpilastega kui ka külastades kohti Tallinnast väljaspool, kus inglise keel ei pruugi olla eelistatud suhtluskeel. 

Eriliselt on talle meelde jäänud osalemine doktorantide konverentsil, kus eestikeelsed ettekanded olid sünkroonselt tõlgitud inglise keelde. “Mõistsin, et saan räägitust paremini aru ja nautisin ettekandeid rohkem, kui kuulasin esinejaid eesti keeles, mitte tõlget. Kui poleks olnud “Settle in Estonia” kohanemisprogrammi, ei oleks see olnud võimalik.”

Hira soovitab kõigil, kes Eestisse kolivad, võtta aktiivselt osa kogukonnaelust ja mitte peljata õppida eesti keelt. „Parim viis siin edukalt kohaneda on anda ühiskonnale sama palju tagasi, kui ise saad – olgu see oma aja, energia või teadmistega. See ei ole lihtsalt altruism. See on võimas viis lõimuda, luua sidemeid, saada sügavam arusaam eesti kultuurist ning avada oma kogemuse täielik potentsiaal,“ julgustab naine ka teisi kohanemisteekonnal olijaid ühiskonnaelus kaasa lööma.

 

Hira soovitused Eestis sujuvaks kohanemiseks:

  1. Ära karda õppida eesti keelt. Alusta kohe, kui võimalus tekib – kohalikud inimesed austavad ja aktsepteerivad sind tänu sellele veelgi rohkem.
     
  2. Osale aktiivselt avalikel üritustel ja tegevustes, näiteks festivalidel, kohalikel turgudel ning kogukonnaüritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused ja kultuurikeskused.
     
  3. Liitu oma tegevusvaldkonnaga seotud (eriala)liitudega, osale valdkondlikel üritustel ja võrgustikes.
     
  4. Tee vabatahtlikku tööd erinevates organisatsioonides, näiteks keskkonnakorrastustel või kultuurisündmustel.

 

 Pakistanist pärit Estonian Business Schooli (EBS) doktorant ja nooremteadur Hira Wajahat Malik