Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis on asutatud 24. veebruaril 1923. aastal eesmärgiga ühendada Eestis elavaid venelasi ja slaavlasi ning hoida nende kultuuri ja traditsioone. Paraku viisid 1940.-te aastate sündmused Liidu kaotamiseni. 1992. aastal taastati restitutsiooni alusel Liidu tegevus Slaavi Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis nime all.  1. detsembril 2007 sai organisatsioon tagasi oma ajaloolise nime Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis (VHHLE ehk Vene Liit).  

VHHLE katuse all tegutseb ligi 90 organisatsiooni, 30 neist saab osa riiklikust baasfinantseeringust. Koosseisus on tantsu, laulu, teatri, kunsti (maal, foto, video), kirjanduse, esteetilise kasvatuse ja muud kollektiivid Tallinnast, Narvast, Tartust, Kundast, Kohtla-Järvelt, Pärnust, Jõhvist. Paljud neist on rahvusvaheliste konkursside auhindade laureaadid.

Igal aastal korraldab iga liikmesorganisatsioon mitu avalikku üritust: kontserdid, festivalid, esindused, ballid, näitused, konkursid, loengud ja seminarid. Loomekollektiivid osalevad aktiivselt rahvusvahelistel üritustel ja konkurssidel, tutvustades slaavi kultuuri avalikkusele.

Alates 1991. aastast toimub iga kahe aasta tagant rahvusvaheline laulu- ja tantsupidu "Slaavi pärg", mille ajalugu ulatub eelmise sajandi 30.-tesse aastatesse. VHHLE kollektiivid osalevad  aktiivselt igal aastal slaavi kirjakeele ja kultuuri päevadel, kus korraldatakse temaatilisi loenguid ja näitusi, kontserte ja etendusi Tallinna Vene Kultuurikeskuses. 

VHHLE katuse all tegutseb aktiivselt Vene Akadeemiline Selts, Kultuuriselts Pritšudje, A. S. Puškini Ühing, Rahvalaulukoor Sudaruški, tantsustuudiod, laste vokaalstuudio Nupukesed, folklooriansambel Bõlitsa, Vene Filharmoonia Ühing, Vene Kunstnike Ühendus ja muud tuntud kollektiivid. Toimuvad kirjandus-muusikalised õhtud, arutelud, filminäitamised, uute raamatute esitlused ja palju muud.  

Üheskoos tähistatakse slaavi kultuuri jaoks olulisi tähtpäevi: kuulsate kirjanike sünnipäevad, slaavi kirjakeele päevad, emakeele päevad jne. 

Liit toetab korralduslikult festivalide ja konkursside läbiviimist Eestis. Heaks tavaks

on VHHLE kollektiivide osalemine Vanalinna päevadel, Euroopa päevadel, Hansapäevadel, Lasnamäe päevadel, vastlapäeva ja jaanipäeva kontsertidel jm.

Peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna

Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei ja kohalikud omavalitsused.

MTÜ Vene Kultuuriseltside Assotsiatsiooni Ruthenia eesmärk on koordineerida selliste kultuuri-, teadus-, haridus- ja teiste organisatsioonide tegevust, mis on huvitatud vene kultuuri arendamisest Eestis.

Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioon Ruthenia tegutseb 2000. aastast. Peamine tegevus toimub käesoleval ajal kolmes linnas: Tallinnas, Tartus ja Viljandis, kus tegutseb Vene Kultuuri Sõprade Ühing (Assotsiatsiooni koosseisus). Tallinnas ja Viljandis korraldatavatel üritustel tähistatakse rahvakalendri pidupäevi ning kirikupühasid. Tartus töötab Tartu Vene Kultuuri Rahvaülikool, sealhulgas Tartu Ülikooli lektorite osavõtul.

Assotsiatsiooni juures tegutseb 2004. aastast aktiivselt Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakool, kus vene lapsed õpivad tundma oma rahvuskultuuri, täiustavad emakeeleoskust kõnekunsti tundides ja tutvuvad vene kultuuri mälestistega Eestis. Igal aastal korraldatakse eesti õppekeelega koolides vene kultuuri päevi. Assotsiatsiooni toetusel tegutseb kaks kõrge professionaalse tasemega koori, kes esitavad vene heliloojate vaimulikku muusikat: Orthodox Singers ja Püha Nikolai kiriku koor (MTÜ Sofija-Orfi). Vaimuliku muusika kontserte korraldatakse Eestis kõikjal: nii mandril kui ka saartel. Mustvees on juurdunud traditsioon korraldada igal aastal rahvusvaheline vaimuliku muusika festival (MTÜ VM Fest).

Tallinnas toetab Assotsiatsioon lisaks vene vaimuliku muusika kontsertidele ka vene romansside õhtuid. Viimasel kolmel aastal kuulub Assotsiatsiooni koosseisu veel üks organisatsioon – MTÜ Ut pictura musica, mida juhatab professionaalne muusik Aleksandr Peljovin. Tema romansside ja rahvalaulude kontserdid toimuvad suure eduga eesti õppekeelega koolides. Uueks tegevusalaks on kujunenud klaverimuusikamaratonid suurtes kaubandus- ja kultuurikeskustes, et tutvustada kõige laiemale publikule klassikalist muusikat, sealhulgas ka vene heliloojate teoseid (MTÜ Impro Barbarella osavõtul). Samuti toimuvad loeng-kontsertide tsüklid, kus tutvustatakse vene heliloojate loomingut Tallinna vanema põlvkonna suurele auditooriumile. Teatraliseeritud jõulu- ja lihavõtteetendused toimuvad koostöös Püha Arseni Heategevusühinguga. Iga-aastaselt toimuvad eesti ja vene kultuuri tutvustavad ekskursioonid ja programmid (kogupereüritused), meediakoolitused ning vene kunstile ja kirjandusele pühendatud loengud kooliõpilastele (koostöös Kultuurilise Lõimumise Instituudiga).

Assotsiatsiooni tegevuse uueks suunaks on kujunenud arenguseminarid noorte inimeste kaasamiseks koostööle katusorganisatsiooniga. Igal aastal toimuvad ühisseminarid, kus osalevad katusorganisatsiooni juhtkond, samuti liikmesorganisatsioonide juhid, esindajad ja partnerid.

Sarjas „Rahvused Eestis“ on ette valmistatud ja avaldatud raamat „Venelased“, mis tutvustab vene kultuuritraditsioone Eesti koolide õpilastele.

VKA Ruthenia juhatuse esimees Roman Ljagu. Foto: Sven Tupits

Ansambli Orthodox Singers kontsert 2022. aastal

VKA Ruthenia juhatuse esimees Roman Ljagu Estonia teatris

Vähemusrahvuste Liit Raduga MTÜ on erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltse ühendav katusorganisatsioon, mis asutati 25. novembril 2004. aastal. Liit ühendab mordva, juudi, slaavi, valgevene, vene ja kaukaasia rahvustest naisi, kes aktiivselt tegelevad oma rahvuse kultuuripärandi avalikkusele tutvustamise ja traditsioonide hoidmisega. Organisatsiooni katuse alla kuuluvad 13 kultuuriseltsi: Pärnust 8, Haapsalust 2, Tallinnast 1, Sindist 1 ja Tartust 1, kus omakorda tegutseb 12 lauluansamblit, 8 tantsuansamblit, 6 käsitööringi ja 5 kunstiringi. 

Aastaringselt korraldab katusorganisatsioon üle Eesti mitmeid avalikke üritusi: festivalid, kontserdid, käsitöö- ja kunstinäitused, meistriklassid, laadad, õppeekskursioonid. Raduga loomekollektiivid osalevad aktiivselt festivalidel, linnapäevadel, Pärnu Hansapäevadel, konkurssidel ja teiste kultuuriseltside korraldatud üritustel. Igal aastal tähistatakse tähtpäevasid nagu vastlapäev, jõulud, lastekaitsepäev ja jaanipäev suure pidutsemisega, kus külalised saavad tutvuda erinevate rahvaste traditsioonide, tantsude, kunstivormide ja köögiga. Samuti organiseeritakse tähtpäevadel avalikke kontserte ja laatu, kuhu on osalema kutsutud eesti ja välismaa ansamblid ning esindajad. 

Üle kahekümne aasta järjest on traditsiooniks saanud igal aastal rahvusvahelise suvefestivali "Multikultuurne Pärnu" korraldamine. Festivali raames esitlevad loomingulised kollektiivid oma tantsu- ja lauluprogrammi ning toimub suur mess Pärnu linnas. 

 Katusorganisatsioon tegeleb heategevuse ja sotsiaaltööga, osa kontsertidelt ja laatadelt kogutud rahast läheb laste kaitse- ja abifondidesse.

Vähemusrahvuste Liit Raduga on pidevalt ühenduses teiste Rahvusvähemuste Kultuurinõukogu liikmetega, jagades saadud kogemusi ja osaledes üksteise üritustel. 

Raduga peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Pärnu Keskraamatukogu. Tehakse koostööd Eesti linnavalitsustega: Tallinn, Sillamäe, Tartu, Maardu, Narva ja Haapsalu. Raduga viib ellu ka ühisprojekte teiste riikidega: Läti (Rezekne, Olaine), Itaalia (Napoli), Soome (Helsingi). 

Ürituste ja katusorganisatsiooni tegevustega saab tutvuda veebilehel, Facebookis, „Klassikaaslased/Одноклассники” portaalis ja Eesti meediakanalite kaudu: Pärnu Postimees, Raadio 4. Samuti leiab infot meie üritustest plakatitelt Pärnu linna suurtes kaubanduskeskustes, sanatooriumides, jagatud flaieritelt ning e-posti teel saadetud kutsetest.

Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra on katusorganisatsiooniks 43le liikmesorganisatsioonile. Liit moodustati 1993. aastal, kuid ametlikult registreeriti 26. septembril 1996. a. Esimeseks RRÜL Lüüra presidendiks valiti Liidia Kõlvart.

Lüüraga on liitunud üle neljakümne rahvuse, et säilitada oma rahvuslik kultuuripärand, identiteet, emakeel ja aidata igati kaasa ühiskonna lõimumisprotsessile.

Ühingu peaeesmärgid on etnilise identiteedi säilitamine; rahvusvähemuste keele ja kultuuri arendamine; dialoogile, vastastikusele mõistmisele ja tolerantsusele kaasa aitamine Eestis elavate erinevatest rahvustest inimeste vahel; koostöö erinevate ühiskondlike ja riiklike struktuuridega õigusriigi, demokraatia ja stabiilsuse arendamisel.

Teineteist aidates ja üksteisele toetudes korraldavad katusorganisatsiooni liikmed kontserte, kultuurifestivale, regulaarseid seminare, konverentse, õppereise ning tähistavad koos nii eesti kui ka oma rahvuslikke tähtpäevi. Toimub tihe koostöö Eesti muuseumide ja regionaalsete kultuuriühingutega (Vasalemma, Tartu, Vormsi), korraldatakse üritusi, näitusi, meistriklasse ning ekskursioone. Üritused aitavad kaasata aina rohkem noori läbi kunsti, tantsu, muusika, kokanduse meistriklasside ja käsitöö, motiveerides neid õppima oma ajalugu ja juuri.

Katusorganisatsioon tegeleb heategevuse ja sotsiaaltööga, tehes pidevat koostööd õppeasutustega. Suurt tähelepanu pööratakse tööle laste, noorte ja pensionieas inimestega. Igal aastal viiakse eesti koolides ja lasteaedades läbi projekti "Rahvuskultuurid kooli", mille raames tutvuvad lapsed mõne uue rahvusvähemuste ühendusega, selleks on Lüüra poolt välja töötatud eraldi õppekava. Samuti korraldatakse üritusi erivajadustega lastele, andes neile võimalus tõestada ennast laval või käsitöö valmistamisel. Igal aastal toimuvad festivalid: „Balti noodid“, mis on suunatud vene- ja eestikeelsete haridusasutuste vahelisele koostööle, ja etnofestival „Sinilinnu lend“, milles osalevad ka väliskollektiivid, samuti festival-laat „Kuldne sügis“.  Katusorganisatsiooni juhtimisel töötab vene, korea, tatari ja kasahhi pühapäevakool, noortele korraldatakse ka etnolaagreid (mis pööravad suurt tähelepanu rahvuslikule käsitööle, rahvatantsudele ja -kommetele). Toimub laialdane moslemite kevadpüha Navruzi tähistamine. Alates 2022. aastast viivad ühingud läbi võistlusi koraani lugemises. Oluliseks peetakse poeesiakogumike ja jutustuste väljaandmist, nii näiteks andis tatari ühendus 2019. aastal välja eestikeelse raamatu „Jedigei: Tatari rahva eepos”. 

Alates 2020. aastast osaleb RRÜL Lüüra tuntud restoranipidaja Igor Burlakovi projektis „Eesti teeb süüa“. Samast aastast on Lüüra majas avatud näitus ja töötoad „Rohkem kui ainult pross. Eesti rahvusmotiivid 20. sajandi ehetes“.

Lüüra liikmed lähtuvad oma tegevuses sellest, et iga keel, etnos ja kultuur on Eesti väärtused ja rikkused. Riik, ühiskond ja ka rahvusvähemused ise peavad püüdma säilitada ja suurendada neid rikkusi. Kuni eksisteerib emakeel, muusika, kombed, tavad, traditsioonid ja väärtused, mida antakse edasi põlvest põlve, ning määratletud orientiirid eluks, seni jääb etnos elama.

Lüüra kollektiivid osalevad ka väga tihti linnaüritustel, nt Vanalinna Päevadel, Pärnu Hansapäevadel. Organiseerivad ise üritusi tähtsateks riiklikeks pühadeks. Ei unustata ka oma traditsioonilisi rahvuspühi. 

Ühingud toetavad sidet oma etnilise kodumaaga. 21. märtsil 2022. a ilmus ajalehes Novaja Burjatija artikkel meie burjaadi ühingust Baikal. 22. detsembril 2020. a anti burjaadi kultuuriühingu esindajatele  üle Burjaatia Vabariigi juhtkonna aumärgid. Samuti andis Osseedi ühingu IR esimees Ivetta Mamedova 2020. a intervjuu ühele Lõuna-Osseetia kohalikule ajalehele. 

2020. a autasustati Tšuvaši kultuuriseltsi liikmeid Iraida Zahharovat ja Liidia Grigorjevat mälestusmedaliga „100 aastat Tšuvaši autonoomse oblasti haridusest“. Medal määratakse märkimisväärse panuse eest Tšuvaši Vabariigi sotsiaal-majanduslikku arengusse. ERR Raadio 4 saadet  «Ӑraskal» viib juba enam kui 10 aastat läbi tšuvaši kultuuriseltsi esimees Iraida Zahharova.

Narva Tatari Kultuuriselts esitati 2022. aastal Integratsiooni Sihtasutuse lõimumispreemia kandidaadiks ja sai tunnustuse osaliseks IV Euroopa Sabantuy korraldamise eest Tallinnas. Seltsi juhendajaid autasustati ka ordeniga Kasahstani esindajate poolt. 

2022. a alustas oma tööd Lüüra noortenõukogu. Peatähelepanu on suunatud noorte kaasamisele ja ürituste uute formaatide väljatöötamisele. Juba eelmisel aastal käivitasime seeria õpetava sisuga videoklippe, mis näitavad rahvuskostüümide kogu ilu ja põlvkondade järjepidevuse momenti.

Alates 2019. a töötab Lüüras etnotuba, mille tegevus on suunatud tööle väikeste lastega (muinasjututeraapia, rahvusmängud, loomingulised töötoad).

Katusorganisatsiooni peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei, Põhja-Tallinna, Lasnamäe ja Mustamäe linnaosade valitsused, Tallinna Ülikool, Eesti Rahva Muuseum, Ajaloomuuseum, Vabaõhumuuseum, Eesti Folkloorinõukogu, saatkonnad, Nähtamatu teater, Teater 316 jt.

Ühingu Kalinka tegevus on suunatud oma eelkõige vene rahvuskultuuri tutvustamisele, hoidmisele, väärtustamisele, oma kultuuri arusaadavaks ja huvitavaks tegemisele. Ühingu kollektiivide tegevus pakub erinevate ürituste kaudu võimalust kokku puutuda ja tutvustada oma kultuuri ka teistest kultuuridest pärit Eesti elanikele. 

Ühingu lastele ja noortele suunatud põhitegevused pakuvad arendavaid ja meelelahutuslikke ajaveetmise võimalusi – need toetavad laste muusikalist, füüsilist ja loomingulist arengut eelkõige tantsu, laulu ja käsitöö kaudu. Samas pööratakse tähelepanu oma rahvuskultuuri tutvustamisele ja huvi tõstmisele oma kultuuri, keele, tavade ja traditsioonide vastu. Oma päritolukultuuri tundmine on oluline eeltingimus, et olla tundlik ka teiste, sh eesti kultuuri vastu.

Ühing korraldab erinevaid kontsertesinemisi, kus tutvustatakse vene rahva ja kaasaegset vokaalloomingut, traditsioonilist vene rahvalaulu ja -tantse. Vähemalt 1-2 korda aastas toimub suur nö aruandekontsert (“Tere, Suvi!”) ühingu kollektiivide kõigi liikmete ja külaliste osavõtul. Tähistatakse rahvuspühi temaatiliste üritustega, osaletakse laulu ja tantsunumbritega Tallinnas ja mujal korraldatavatel kultuuriüritustel, samuti teiste kultuuriseltside ja ühenduste loominguliste projektide üritustel. Ürituste ettevalmistamisel tutvuvad esinejad sügavamalt vene pärand- ja kaasaegse kultuuriga, viies seda esinemiste kaudu ka laiema kuulajaskonnani. 

Igal aastal võtavad ühingu loomekollektiivid osa Vanalinna päevadest, Kadrioru päevadest, vastlapäeva (maslenitsa) rahvapeost, teiste kultuuriseltside ja ühenduste loomingulistest projektidest, festivalidest (nt tantsufestival “Koolitants”, rahvusvahelised festivalid „Talentide sõpruskond“ Tallinnas ja “Riga Symphony” Lätis, suvefestival „Multikultuurne Pärnu“, festival „Sinilind“) ja kontsertidest (nt Slaavi Pärg); korraldavad kevad- ja sügiskontserte, kunstinäitusi, kus oma loomingulisi võimeid näitavad üle 100 lapse ja nooruki. 

LOOMINGULISTE KOLLEKTIIVIDE ÜHING KALINKA EESTIS teeb pidevalt koostööd teiste kultuuriühingute ja rahvusvähemuste ühendustega, nendega kogemusi vahetades ja osaledes erinevates ühisüritustes. 

Ühingu Kalinka pikaajalisteks peapartneriteks on Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus. 

Informatsiooni ühingu Kalinka tegevuse/ürituste kohta on võimalik leida sotsiaalmeedia kanalites ja/või sotsiaalvõrgustikutes (nt https://www.facebook.com/Diapasoon?locale=et_EE).

MTÜ Kultuuriühendus Kirill ja Meffodi on katusorganisatsiooniks 28-le loomingulisele kollektiivile, kus osaleb üle 2000 liikme, kellest 40% on noored ja lapsed. MTÜ on asutatud 29. detsembril 2008. aastal eesmärgiga säilitada ja arendada Eestis vene/slaavi kultuuri. Katusorganisatsiooni ülesandeks on traditsioonilise slaavi kultuuri ja kirjanduse populariseerimine ja kogukonna liikmete kaasamine loomingulisse tegevusse. Organisatsiooni katuse alla kuuluvad liikmesorganisatsioonid, mis tegutsevad kultuurisektori arendamisega erinevates vormides: rahvatants, rahvalaul, rahvamuusika, teatrikunst, kirjandus ja kujutav kunst. 

Aastaringselt korraldab organisatsioon Eestis palju avalikke, peamiselt heategevusüritusi. Igal

aastal korraldatakse mitu avalikku festivali: rahvusvaheline lühifilmide festival „Ettenägematu Film“ (Stuudio Meksvideo MTÜ); akadeemiline koorilaulufestival „Kristallvõti“ (Vene kooriühing ja segakoor Russ); teatrifestival „Sügis Tallinnas“ (Vene Amatöörteatristuudiote Ühendus koostöös teatriga JUNOST). Traditsiooniliselt tähistavad loomekollektiivid suure pidutsemisega rahvusvahelist laulu- ja tantsupidu „Slaavi pärg“ iga kahe-kolme aasta tagant maikuus; iga aasta maikuu lõpus tähistatakse slaavi kirjakeele- ja kultuuripäevi ja septembris Eestimaa rahvuste päeva. MTÜ Eesti Severjanini Kultuuriselts ja Vene Literaatide Eesti Ühendus MTÜ tegelevad aktiivselt slaavi kirjanduse tutvustamisega avalikkusele. Severjanini Kultuuriselts korraldab kirjaniku mälestustele pühendatud muusika- ja luuleõhtuid ning viib läbi arendavaid ajalooekskursioone. Literaatide Ühendus korraldab igakuised kirjandusseminare huvilistele. Katusorganisatsiooni tantsukollektiivid esinevad tihti suurtel lavadel, õppeasutustes ja kultuurikeskustes ning võtavad osa konkurssidest ja festivalidest. Oluliseks peetakse ka Eesti tähtpäevade tähistamist: kollektiivid esinevad Vanalinna päevadel, vastla- ja jaanipäevadel, noorte laulu- ja tantsupeol, Lasnamäe ja Maardu linnapäevadel. Heaks traditsiooniks on kujunenud tantsu- ja laulukollektiivide väljasõidukontsertide organiseerimine. 

MTÜ Kunstimaailm vastutab kujutava kunsti viimise eest kunstisõpradeni. Näituseid korraldatakse 3-4 korda aastas peamiselt Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) galeriides, korraldatakse meistriklasse, millest igaüks saab osa võtta. Koostöös partneritega viiakse läbi loenguid, temaatilisi ja kunstnike personaalnäituseid.

Kultuuriühenduse Kirill ja Meffodi peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium,

Integratsiooni Sihtasutus, Vene Haridus-ja Heategevusühingute Liit Eestis MTÜ, Tallinna

Kultuuri- ja Spordiamet , Tallinna omavalitsused (Põhja-Tallinn, Lasnamäe).

Ida-Virumaa Integratsioonikeskus MTÜ on asutatud 30. juulil 2001. aastal eesmärgiga toetada rahvusvähemuskultuuride lõimumist Ida-Virumaal. Keskus on katusorganisatsiooniks 23-le Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltsile, aidates kaasa nende toimimisele ja süsteemsele arendamisele. 

IVIK on pikaajaline partner Kultuuriministeeriumi juures toimivale Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauale, mis ühendab enam kui 30 organisatsiooni. Ümarlaud  asutati Ida-Virumaa muust rahvusest elanike lõimumise toetamiseks.

Integratsioonikeskuse tegevusaastate jooksul on traditsiooniks saanud ja populaarsust kogunud rahvusvähemuste kultuurifestivalid, konverentsid, kontserdid, rahvuskäsitööd tutvustavad õpitoad. 

Koostöös Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse ning rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga korraldatakse igal aastal traditsioonilist ja osavõturohket kultuurifestivali „Rahvuskultuuride loomepada“. Festivali õpitubades tutvustatakse Ida-Virumaa erinevate rahvuskultuuride traditsioonilist käsitööd, rahvuskööke ja kultuuripärandit. Toimuvad kontsert ja konverents. 

Ida-Virumaa Integratsioonikeskuse tegevust on tunnustanud nii kultuuriminister kui ka Integratsiooni Sihtasutus. Keskuse igapäevatööks on nõustamine ja konsultatsioonid Ida-Virumaa elanikele rahvusvähemuste probleemidega seotud ja integratsioonialastes küsimustes. Integratsioonikeskuse peamisteks partneriteks on pika aja jooksul olnud Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, Ida-Virumaa omavalitsused eesotsas Jõhvi Vallavalitsuse ja Narva ning Kohtla-Järve linnavalitsustega, samuti Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, kohalikud muuseumid (Iisaku Kihelkonna muuseum, Narva-Jõesuu koduloomuuseum). Rahvusvahelistest partneritest on keskusel pikaajalised koostöösuhted Briti Nõukogu, USA Suursaatkonna ja Suurbritannia Suursaatkonnaga.

Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon MTÜ on 5 valgevene kultuuriseltsi ühendav katusorganisatsioon, mis asutati 28. juunil 2001. aastal. EVA katuse alla kuuluvad MTÜ Kunstiline ja loominguline selts Fantasia, MTÜ Etnolaat, Valgevene Kultuuri Ühing Krõnitsa, MTÜ Muusikateatri-stuudio Alesja  ja MTÜ Axel. Organisatsiooni eesmärgiks on hoida valgevene kultuuriidentiteeti ja traditsioone ning aidata kaasa lõimumisprotsessile Eestis. 

EVA tegeleb aktiivselt valgevene kultuuri tutvustamisega avalikkusele, arendab ja toetab riikidevahelisi sidemeid. Organisatsiooni juhtimisel toimuvad sellised üritused nagu kontserdid, festivalid, näitused, õpitoad, koolitused, ümarlauad, laadad, avalikud arutelud jne.

Igal aastal korraldab kultuuriselts Etnolaat folklooripäevi „Valgevene talu kallistab Eesti talu“, mille raames tutvustavad eestlased ja valgevenelased üksteisele oma traditsioone ja kombeid. Folklooripäevadel esinevad folgikollektiivid, ansamblid ja käsitöölised ning külalised saavad tutvuda nii valgevene kui ka eesti rahvusköögi, tantsu ja muusikaga. 

EVA loomekollektiive kutsutakse alati osalema Tallinna Vanalinna Päevadel, rahvusvahelistel Hansapäevadel ning Eestimaa Rahvuste Ühenduse korraldatud Etnolaadal. Regulaarselt toimuvad nii Valgevene-Eesti folklooriüritus „Spatkanije“ („Kohtumine”) kui ka avalikud lastekontserdid ja esinemised üle Eesti. EVA osaleb igal aastal valgevenelaste ülemaailmsel kokkutulekul ja kaks korda aastas Valgevene ja Balti riikide noortekonverentsil, mis toimub kas Eestis, Lätis või Valgevenes. Samuti korraldatakse igal aastal Pärnus eakamatele esinejatele laulukonkurssi "Seeniorlaul", millest võtavad osa kõik rahvused. 

Katusorganisatsioon on uhke oma projekti „Euroopa Noored Talendid” üle, mida on läbi viidud juba enam kui 10 aastat. Projektis osalevad noored muusikud ja lauljad vanuses 14-25 kogu maailmast, projekti tuntumate osalejate seas on näiteks metsosopran Dara Savinova, Anatoli Šitško ja Aleksandr Jankevitš. 

Heaks traditsiooniks on saanud osalemine Ida-Virumaa rahvusvähemuste folkloorifestivalil Loomepada, kus tutvustatakse valgevene kööki, käsitööd ning rahvuslikke kombeid.

Teabe edastamise kanaliteks on juhatuse liikme Niina Savinova Facebooki veebileht ja Eesti meediakanalid nagu Raadio 4, Klassikaraadio, ETV+ jne. 

Peamisteks koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, BLRT Grupp AS, Selver, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Valgevene Vabariigi Suursaatkond Eestis, Minski "Radzima" MTÜ, Valgevene Käsitöömeistrite Ühendus, Eesti Kontsert, Pärnu Kontserdimaja, Kanutiaia Noortemaja, Tallinna Huvikeskus Kullo, MTÜ PromFest, Teater Vanemuine, Vene Kultuurikeskus, Tallinna Filharmoonia, Eesti Vabaõhumuuseum, Villa Ammende, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia jne.