Eestimaa Rahvuste Ühendus (lühendina ERÜ) on vanim erinevaid rahvusi ühendav katusorganisatsioon Eestis, mille asutamiskuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum. Vastavalt oma põhikirjale esindab ERÜ Eesti vähemusrahvuste huve, säilitab, arendab ja tutvustab siin elavate vähemusrahvuste emakeelt ja kultuuri, hoiab nende identiteeti ja tavasid. Samuti aitab ERÜ kaasa informatsiooni ja kogemuste vahetamisele, et edendada rahvusseltside kohapealset tööd.  

Tunnustamaks ühe esimese kodanikuühenduse tegevust Eesti omariikluse taastamisel ja sellele järgnenud konstruktiivset koostööd Eesti Vabariigi hüvanguks, kuulutas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2005. aastal 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks. Eestimaa Rahvuste Ühendust on juhtinud Hagi Šein, Ants-Enno Lõhmus, Timur Seifullen ja Jaak Prozes. 2008. aastal asus organisatsiooni taas juhtima ERÜ aupresident Timur Seifullen. 2019. aastal valiti ERÜ juhiks Natalia Ermakov.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse algatusel võeti 1993. aastal menetlusse kultuuriautonoomia seadus ja asutati Eesti Vabariigi presidendi juures tegutsev Rahvusvähemuste Ümarlaud.

Meie põhikirjalised tegevused: Tartu rahu aastapäeva, EV aastapäeva, EV taasiseseisvumispäeva tähistamine, Vanalinna päevade ja Hõimupäevade läbiviimine, Eesti Rahvuste päeva tähistamine ja Tallinna Raekoja platsil sellele pühendatud kontserdi ning Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine. ERÜ teeb ka rahvusvahelist koostööd, et tutvustada Eestis elavatele rahvustele suunatud poliitikaid ja tegevusi ning arendab jõudsalt väliskontakte eelkõige Balti riikides ja Skandinaavias. Alates 2001. aastast on ERÜ Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (Federal Union of European Nationalities - FUEN) liige.

Oma tegevustega  tutvustab ERÜ kultuurilist mitmekesisust eestimaalastele, külalistele, uussisserändajatele, rahvusvahelistele ekspertidele (IOM, ECRI, FUEN, Euroopa Nõukogu). ERÜ tegevus kajastub ka Eesti poolt ratifitseeritud ÜRO ja Euroopa Nõukogu inimõigusalaste konventsioonide aruannetes (ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt ja konventsioon). Osaleme rahvusvahelistel konverentsidel, FUENi kongressil, ÜRO, IOM ja ECRI aruteludel ja muudel olulistel üritustel.

ERÜ-sse kuulub 29 organisatsiooni: Eestimaa Poolakate Selts "Polonia", Eesti Juudi Kogukond, Eesti-Mordva Selts, Udmurdi Ühing "Ošmes", Folklooriansambel "Zurba", Tšuvaši Kultuuriselts, Tatari Kultuurikeskus "Yoldõz", Narva Linna Usbeki Kultuuriselts "Sogdiana", Tallinna Mari Selts, Tallinna Baškiiri Kultuuriühendus "Agizel", Eesti Moldova Ühing, Tatari Kogukond Eestis, Udmurdi ühing „Jumšangur“, Vasalemma Valla Rahvuste Selts, Tartu Marilaste Liit, Eestimaa Sakslaste Selts, Tartu Sakslaste Selts, Läti Kultuuriselts, Kasahhi Kultuuriühing "ABAI", Munkacsy M. nimeline Eestimaa Ungarlaste Ühing, Tartu Läti Selts, Usbeki Kultuuriselts NUR, Seto lauluselts "Sõsarõ", Usbeki Kultuuriselts "Safar", Rootsi-Mihkli Kogudus, Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing, Eesti Leedulaste Ühendus, Eesti Aserbaidžaani Kogukond, Ukraina Naiste Liit Eestis, Eesti Ukrainlaste Kongress, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon.

Järjepidevate tegevustega  nagu Etnolaat, kontserdid, esinemised meedias, Eestimaa Rahvuste Foorum, koolitused, näitused, töötoad ja töö lastega annab ERÜ oma panuse rahvusliku, paikkondliku ja kogukondliku identiteedi kindlustamisse, rahvuste ajaloolise kultuurimälu ja vaimse kultuuripärandi säilitamisse, põlvkondade vaheliste sidemete väärtustamisse, tänapäeva Eesti kultuuriruumi mitmekesistamisse ja rikastamisse – et Eestis elavad rahvusvähemused tunneksid end Eesti ühiskonna võrdväärsete liikmetena.

Peamisteks ERÜ koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Keele Instituut, Tallinna Rahvaülikool, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, ülikoolid, raamatukogud, koolid, erinevad seltsimajad jne. ERÜ aitab läbi erinevate avalike sündmuste ja koostöö Eestis tegutsevate organisatsioonidega kaasa sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele Eestis, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskondlikes tegemistes ning jagavad demokraatlikke väärtusi.

Eesti Vene Kultuurikoda MTÜ on katusorganisatsioon, mis asutati 10. oktoobril 2008. aastal. Statistikaameti andmetel moodustavad 22,4% Eesti elanikkonnast venelased.  

Kultuurikoja tegevusalaks on vene kultuuri allikate uurimine, säilitamine ja populariseerimine, samuti tegeleb see Eesti vene ajaloo ja õigeusu uurimisega. Koostöös erinevate kultuuriasutustega kirjutatakse projekte teemadel: integratsioon, rahvusvaheline koostöö, Eesti ETNO ja rahvaste looming. Projektide raames korraldab Kultuurikoda palju üritusi, sh näitused, loengud, seminarid, teaduslikud ja praktilised konverentsid, meistriklassid, kontserdid, etendused. Katusorganisatsiooni juhtimisel antakse välja raamatuid, luuakse dokumentaal- ja kunstifilme vene ja eesti kultuuri ja kunsti kohta. Tegevusaastate jooksul on korraldatud üle 100 kunstinäituse ja etenduse nii üle Eesti kui ka välismaal.

Kultuurikoja koosseisu kuuluvad:

• Vene Noorsooteater (https://www.vnt.ee), mis on üle 30 aasta korraldanud umbes 40 etendust aastas;
• Teatri- ja lavastuskeskused SOFIIT-KLUBI MTÜ ja Teater N MTÜ korraldavad projekte ja õpetavad noortele kino- ja animatsioonikunsti (https://www.facebook.com/ProductionArtCulture; https://www.facebook.com/matsenene; https://www.facebook.com/MiristinaProductionGroup);
• Teadusuuringute ja kirjastustegevuse kultuuriselts D. Samoilovi Eesti Ühing
• MTÜ ZIONCLUB ja ER-Union korraldavad vene muusikute kontserte, aidates neid filmimises; 
• MTÜ Rubiin tegeleb ajalooliste vene mälestusmonumentide uurimisega ja nende hooldusega, samuti korraldab muusikalisi üritusi, mis on pühendatud suurtele maailma muusikutele;
• Haridus-Kirjastuslik Kultuurikeskus ZLATA annab välja igasuguseid trükiseid, teadus- ja ajalooraamatuid nii eesti kui ka vene keeles; korraldab üritusi ja lastelaagreid pühapäevakoolis; 
• Lapsepõlve Akadeemia tegeleb õppeprojektidega lasteaedades ja algkoolides; 
• SMK korraldab naisterahvastele koolitusi, õpetab kokandust, vene rahvuslikke traditsioone, moodi, ajalugu ja loovust; 
• Luule Nurgake ühendab noori, korraldab muusikalisi ja poeetilisi üritusi; 
• Anna Melody Tantsu Ja Iluvõimlemise Spordikool õpetab lastele tantsimist;
• Krusensterni Purjed MTÜ uurib ja kogub materjale Eesti laevastiku ajaloost, avaldab raamatuid.

Kultuurikoda korraldab kultuurisündmusi, mis ühendavad endas eri kultuure ja armastust Eestimaa, looduse ja inimeste vastu. Need sündmused aitavad tugevdada Eesti identiteeti nii eestlastel kui ka kõigil Eestis elavatel rahvastel. Üritustel tutvustatakse erinevates Eesti regioonides elavatele elanikele Eestis viljeldavat eesti ja vene kultuuri, rõhutades nende ühisosa ja omavahelist mõju.

Kultuurikoja projektid:

1. Kirjastusprojektid:

• CD Best Regards from Tallinn and Moscow [Helisalvestis] / (performed by: Siiri Sisask, vocal, Maria Fomina, vocal, Dmitri Tkachenko, piano, electronics, Fedor Vetkalov, electronics, Pärt Tarvas, cello, Jüri Leiten, trumpet, Kristjan Mäeots, percussion, Peeter Vähi, keyboards);
• Tuisk (helisalvestis)/ Aleksander Puškin, Georgi Sviridovi muusika;
• eesti, slaavi ja soome-ugri muinasjutud, kokku 64 audioraamatut;
• raamatud vene lähivälismaa ajaloo teemal: “Tee ajalugu. Venelased väljaspool Venemaad”, "Krusensterni purjed", “Vene Balti riigid”, “Vene suvitajad”, “Samoilovi lugemised” (rohkem kui 16 väljaannet, mis on koostatud konverentside tulemuste põhjal), "Venemaa nägu noorte eurooplaste silmadega“ samanimelise rahvusvahelise projekti järgi;
• laste joonistuste albumid; 
• "Ajastu inimene" seeria Eesti ajaloolistest isikutest: “Irina Belobrovtseva”, 2023. aastal ilmus kolm raamatut. 

2. Dokumentaal- ja kunstifilmid: 

• dokumentaalfilm “Tass maha loksutamata kohale tuua / Чашу непролитой донести”: https://www.youtube.com/watch?v=13Mbl3loCY8&t=1s;
• A. Jakobsoni muinasjutu põhjal: https://www.youtube.com/watch?v=bUXkEFNqfOI, https://www.youtube.com/watch?v=rDf8Ywb8kDc;
• animatsioonifilm „Pilli-Tiidu“ F. R. Kreutzwaldi muinasjutu põhjal: https://www.youtube.com/watch?v=KNGxYjUnbXs;
• animatsioonifilm “Seitse kingitust”: https://www.youtube.com/watch?v=dZOb0Nn_VuI;
• eleegia\ David Samoilov & Jaan Kross: https://www.youtube.com/watch?v=kSCmBMoV584&t=532s; 
• Hääled küngaste taga: https://rus.err.ee/1219960/dokfilm-golosa-za-holmami-rasskazyvaet-o-sudbe-davida-samojlova. 

3. Lavastusprojektid: 

• Teater N ja Sofiit MTÜd tegelevad produtseerimise ja tuuritamise projektidega (tuntud vene artistide tuuride korraldamine);
• etendused: „Aeglane hingamine" (mille eest pälvis Sofiit-Klubi MTÜ tunnustuse Integratsiooni Sihtasutuselt), „Allohtoonid", „Äär"; 
• luulekontserdid orkestrite ja artistidega: „Severjanin”, „Tuisk”, „Anna-Marina”, „Olgem nagu päike”; „Patused pühad/Несвятые святые” jne; 
• vene ajalooliste ballide lavastus Tallinnas, Pariisis jm;
• edukas ja rõõmsameelne luuleprojekt lastega ja lastele "Ettevaatust! Lapsed!/ Осторожно! Дети!". Klassikute luuletusi loomadest ja muusikat esitasid noored koos professionaalidega Narva linnuses ja Kadrioru lossis. Projekt elab edasi – esinejaid kutsutakse koolidesse ja teistesse linnadesse.

Paljudel katusorganisatsiooni korraldatavatel üritustel on tagatud vene-eesti tõlge, mis annab võimaluse osaleda üritustel mitte ainult vene keelt kõnelevatel inimestel, vaid kõikidel soovijatel sõltumata nende emakeelest.

EVK peamised koostööpartnerid on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Tallinna Ülikool, Vene Kultuurikeskus, Eesti Kaitseväe ja Eesti Politsei orkestrid, Tallinna Filharmoonia ja teised kultuuriseltsid. Ürituste ja projektide läbiviimisele aitavad kaasa ka Eesti muuseumid, teatrid ja koolid.

Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus on katusorganisatsioon, mille alla kuulub viis kultuuriühingut, kelle tegevuse eesmärk on vanausuliste kultuurielu arendamine ja kultuuritraditsioonide säilitamine ning edasikandmine. Katusorganisatsioon asutati 27. augustil 2008. aastal eesmärgiga hoida oma esivanemate vaimu- ja kultuuripärandit, rahvuslikke ja paikkondlikke pärimuskultuuri traditsioone.

Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust – üheksa Peipsimaal (Mustvee, Raja, Kallaste, Kasepää, Kükita, Kolkja, Varnja, Piirissaar), Tallinnas ja Tartus kummaski üks.

Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus tegeleb jätkuvalt vanausuliste kultuuri uurimise, kogumise ning selle kättesaadavaks tegemisega ühingu liikmete mitmekülgse tegevuse kaudu. Tänaseks on välja antud pea 20 erinevat vanausuliste kultuuriloo ainetel koostatud raamatut. 2019. aastal pälvis P. Varunini raamat „Slavka i strana Drevleslovija“ („Slavka ja Vanakeele maa“) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori kirjandusauhinna. Vanausuliste kultuuriloo virtuaalsed arhiivid on kolmes keeles kättesaadavad aadressil www.starover.ee. Vaimulike värsside ja rahvalaulu laulukultuuri hoidmiseks tegutseb lastekoor Rusalia ja folklooriansambel Suprjadki. Varnja Perekonna Seltsi (https://www.facebook.com/people/Varnja-Perekonna-Selts/100063568297557/) eestvedamisel hoitakse käigus Varnja Elava Ajaloo muuseumi, tähistatakse rahvakalendri tähtpäevasid ning viiakse läbi õpitubasid. Ajalehes „Eesti Vanausulised“, mis 2021. aastani kandis nime „Peipsirannik“, kajastatakse ja väärtustatakse vanausuliste tegemisi ja inimesi.

Lastekoor Rusalia on esinenud nii kooli ja lasteaia kui ka Kolkja rahvamaja üritustel tähistamaks rahvakalendri tähtpäevi. Üheskoos on korraldatud loomingulisi õpitubasid ning palvelas on aset leidnud ühispalvus/-laulmine Kolkja, Kasepää ja Varnja vaimulike ning lauljatega. Kogukonna vanade traditsioonide säilitamisele ja taastamisele annab oma panuse Varnja Perekonna Selts, mis igal aastal korraldab kaks suuremat üritust: Jõhvika- ja sibulalaat ning Kalurite päev.

Igal aastal korraldatakse Peipsiääre vallas vanausuliste noorte suvepäevi. Oluliseks peetakse põlvkondade vahelist tihedat läbikäimist ning selleks on laagritesse kaasatud kogukonna vanemaid liikmeid. 

1999. a loodi Kolkja vanausuliste muuseum, mis annab ülevaate Peipsi järve ääres üle 350 aasta elavate vene vanausuliste elulaadist. Tartumaal Kolkja külas tegutseb aktiivselt Peipsimaa Pärimuskeskus (https://www.facebook.com/PeipsimaaPK/?locale=et_EE), kus korraldatakse näitusi, töötube, loenguid, tähistatakse tähtpäevi ja „loetakse soomuseid“. 

2002. a Varnja Perekonna Seltsi juhatuse otsusega avati Varnja Elava Ajaloo muuseum, 3 aastat hiljem avati samas majas ka Varnja Kalameeste muuseum. Varnja muuseumi ekspositsioon annab ülevaate vanausuliste elulaadist XIX sajandi lõpust kuni XX sajandi alguseni. Samuti töötab Mustvee Vanausuliste Koduloomuuseum, mille eksponaadid räägivad imeväärsest kandist – Peipsiäärest kui paigast, mis on rikas rahvajuttude ja legendide poolest.

Folklooriansambel Suprjadki (http://www.suprjadki.eu/et/) tegutseb aktiivselt vanausuliste folkloori tutvustamise ja piiriäärsete eesti-vene rahvatraditsioonide populariseerimisega nii Eestis kui ka välismaal. Suprjadki töö on üles ehitatud vene ja eesti rahvakalendri kombestiku, rahvariiete, tarbekunsti, folklaulu, traditsioonilise toidu, rahvamängude ja tantsude, suhtlemis- ja käitumisreeglite õpetamisele ja populariseerimisele. Nad näitavad eesti ja vene kombeid, mänge, tantse, laule jm mõlema kultuuri kõrvutamise teel. Ansambel osaleb paljudel rahvusvahelistel ja vabariiklikel folkloorifestivalidel, seminaridel, konverentsidel ja õpitubades.

Eesti Vanausuliste Kultuurikeskuse partneriteks on avalik-õiguslikud asutused nagu Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Narva muuseum, Tallinna vene muuseum, Tartu Linnaraamatukogu, Narva Kesklinna raamatukogu, ERR (Raadio 4, telekanal ETV+) ja Eesti kultuuriühingud nagu MTÜ Rändavad Töötoad, MTÜ Piiri Peal, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioon "Ruthenia", MTÜ Peipsiääre Kalameeste Selts, Raja Vabaajakeskus jt.

Peamised Vanausuliste Kultuurikeskuse toetajad on Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital.

Eesti Ukrainlaste Kongress on katusorganisatsioon, mille eesmärk on säilitada Eestis elavate ukrainlaste kultuuriline identiteet. Kongressi kuulub 14 ühingut: MTÜ Ukraina Kaasmaalaskond Eestis (ühendustest vanim, asutatud 1988), MTÜ Ukraina Kultuurikeskus, MTÜ Ukraina Naiste Liit Eestis, MTÜ Kultuuride Ristmik, MTÜ Narva Linna Ukraina Kaasmaalaskond, MTÜ Smeritška, MTÜ Ukraina Kaasmaalaskond Barvinok, MTÜ Ukraina Kaasmaalus „Dva Koljorõ“, MTÜ Ukraina Muuseum, MTÜ Ukraina Kultuuri-Haridusühing Stožarõ, MTÜ Ukraina Kultuuri Selts Promin, MTÜ Noorteühing "PLAST", MTÜ Spordiklubi "Dnipro" ja MTÜ Eesti-Ukraina Partnerlus. 

EUK hoiab rahvakultuuripärandit ja korraldab palju üritusi, mis populariseerivad eesti kogukonnas ukraina laulukultuuri, rahvakombeid ja -traditsioone. Praegu tegutseb EUK seltsides 7 laulukollektiivi, kelle seas on eriti populaarne eesti-ukraina folkmuusikat mängiv ansambel Svjata Vatra. Seltsid korraldavad ukraina laulude kontserte ja õhtuid koolides, sotsiaalmajades ja vabaajakeskustes. 

Katusorganisatsiooni juhtimisel töötavad pühapäevakoolid Tallinnas, Maardus ja Tartus. Organisatsioon austab traditsiooniliste rahva- ja usupühade tähistamist nagu jõulud, vastlad, lihavõtted, jaanipäev jne. Aastaringselt korraldab organisatsioon üritusi, kus kogukonna liikmed tähistavad koos pühi ukraina rahvakommete kohaselt. „Ukraina koljada” programmi raames korraldavad seltsid üle Eesti ukraina jõululaulude koljada kontserte ja õhtuid, kus eesti kogukonnale tutvustatakse ukraina jõulukombeid. Erilisel kohal jõulude tähistamises on nn vertep – teatraliseeritud jõulutoiming usulistel teemadel, milles osalevad lapsed ja noored. 

Kunstil on oluline koht rahvatraditsioonide säilitamisel ja nende edasi andmisel nooremale põlvkonnale EUK tegeleb traditsiooniliste ukraina rahvusliku tarbekunsti õpitubade korraldamisega (nt traditsiooniliste motanka-nukkude ja lihavõttemunade valmistamine). Korraldatakse rahvakunstinäitusi suurte avalike ürituste ajal, näiteks linnapäevadel, festivalidel, laatadel. Suurimad rahvakunstikogud on Tallinnas Ukraina Kultuurikeskuses (UKK) ja Ukraina Muuseumis Kohtla-Järvel (avatud 2019. aastal EUK-i toel). 

Suurt tähelepanu osutatakse organisatsiooni sees väljapaistvate Ukraina isikute populariseerimisele Eestis. Temaatilised õhtud toimuvad tsükli “Väljapaistvad Ukraina kultuuri- ja ajalootegelased” raames, mis kestab juba üle 30 aasta. Eelkõige tutvustatakse külalistele kuulsaid luuletajaid, kirjanikke, lauljaid ja heliloojaid: T. Ševtšenko, Lesja Ukrainka, Ivan Franko, laulja Solomia Krušelnõtska, Mõkola Lõsenko ja paljud teised. EUK korraldab ka kohtumisi tuntud ukraina päritolu Eesti tegelastega – kunstnike A. Ljutjuki, Jarõna Ilo, Dmõtro Dobrovolski ja teistega. Praegu on saabunud Eestisse palju noori kultuuritegelasi: lauljad Pavlo Balakin ja Elena Brazhnyk, luuletajad ja kirjanikud Katya Novak, Irena Peterson-Pavljuk, Marko Teren ja teised, kes aktiivselt osalevad kultuurielus ja korraldavad ise kultuuriüritusi.

Noored on kaasatud ühingu töösse läbi spordiürituste, paljud neist osalevad ukraina jalgpalliklubis „Dnipro". Maailma Ukrainlaste Kongressi ja kohalike omavalitsuste toel korraldatakse Ukrainas iga-aastast ukraina diasporaa jalgpallivõistlust. 

Ukraina Kultuurikeskust külastavad lisaks ukrainlastele ka eestlased ja teiste rahvuste esindajad. Siin tutvuvad nad ukraina kultuuriga. Kultuurikeskuse tegevuse kohta on loodud dokumentaalfilm „Sõda ja puuhobune“ (2021), mis on linastunud Eestis ja Ukrainas. 

Eesti Ukrainlaste Kongress ja kõik selle liikmesseltsid pööravad suurt tähelepanu tööle Ukraina sõjapõgenikega – neile korraldatakse erinevaid üritusi, laagreid lastele, infoseminare, ukraina keele kursusi õpilastele, antakse psühholoogilist abi ja konsultatsioone (sh juriidilist).

EUK koostööpartnerid on riigi tasemel: Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Idapartnerluse keskus - Eesti osakond, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Eesti-Ukraina parlamendi sõprusrühm; kohalikud omavalitsused Narvas, Rakveres, Türil, Tartus, Maardus, Tallinnas; (mh annavad linna- ja vallavalitsused soodushinnaga või tasuta ruume ukraina kultuuriseltsidele Rakveres, Oisus, Kohtla-Järvel. Organisatsioonid võtavad omakorda osa ülelinnalistest üritustest nagu linnade päevad, rahvuste päeva tähistamine, erinevad festivalid jm); kultuurimajad: Oisu Rahvamaja, Türi Kultuurikeskus, Tartu Rahvuste Maja, Maardu Rahvamaja, Rakvere Rahvamaja. Koostööd tehakse eesti kollektiivide, kultuuri- ning spordiasutuste, naisseltsidega (Tallinna Rahvusvaheline Naisteklubi, Viljandimaa Naisselts, Eesti Naiste Koostöökett). Tantsuansambli Kullaketrajad repertuaaris on ukraina tantsud. Neid ja ka teisi kollektiive nagu meeskoor Lüü-Türr, Rakvere ja Türi tantsuansamblid kutsutakse osalema sõpruskontsertidel ja -õhtutel. Sõpruskohtumistel tutvustatakse ukraina ja eesti kultuuri.

EUK ja liikmeseltsid teevad tihedat koostööd erinevate Eesti asutustega: Tartu Linnamuuseum, Tartu Rahvakultuuri Keskus, Eesti Folkloorinõukogu, Rahvakultuuri Ülikool, Tartu Mänguasjamuuseum, Tallinna Mänguasjamuuseum, Kodulinna Maja, Eesti Vabaõhumuuseum, Haapsalu Evald Okase muuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Keskraamatukogu, Ahtme Haruraamatukogu, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Iisaku Muuseum, Narva Muuseum, Eesti Instituut, Eesti Kirjanike Liit, Eesti selts Narvas, Eesti Rahvakultuuri Liit, kino Sõprus, Tallinna Loomaaed, Tallinna Botaanikaaed, ka eesti koolid, sotsiaalkeskused erinevates linnades jpt.

Koostöö Ukraina võimustruktuuridega, paljude regioonide kohalike omavalitsustega, Ukraina kultuuri- ning haridusasutuste ja mittetulundusühingutega: Ukraina Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridusministeeriumiga, Noorsoo- ja Spordiministeeriumiga, Solomia Krušelnõtska majamuuseumiga, Taras Ševtšenko muuseumiga, Rahvusliku Vabaõhumuuseumiga “Põrogove”, Lvivi Rahvusülikooliga jt. Lvivi Linnavolikogu toel toimuvad muusikaõhtud, mis on pühendatud ukraina lauljale Solomia Krušelnõtskale ja luuletaja Ivan Frankole. Koostöös kohalike omavalitsustega korraldatakse Ukraina rahvameistrite, literaatide ja kunstnike külaskäike Eestisse. Tihedad suhted on noorte organisatsiooniga Plast, mis igal aastal toob Eesti ukraina noortele Petlemma tuld.

EUK teeb koostööd Maailma Ukrainlaste Kongressi (MUK), Euroopa Ukrainlaste Kongressi, Maailma Ukraina Naiste Organisatsioonide Föderatsiooniga. Nende struktuuride kaudu koordineerib EUK oma tegevust ukraina organisatsioonidega rahvusvahelisel areenil. EUK esindajad osalevad regulaarselt nõupidamistel, kongressidel ja muudel MUK üritustel ning neid valitakse MUK-i juhtorganitesse. 

Koostöö massiteabevahenditega – Eestis, Ukrainas ja mujal. Oma tegevuse tutvustamiseks kasutab Eesti Ukrainlaste Kongress selliseid infokanaleid:

- Raadio 4, muuhulgas ukrainakeelne saade „Tšervona kalõna“; Vikerraadio, Narva ja Tartu kohalikud raadiojaamad;

- ETV; ERR portaalid, kohalikud ajalehed, Linnaleht, Põhjarannik, Virumaa teataja, Võrumaa teataja;

- Ukrainas: Suspilne Radio, Emigrantse raadio, kohalikud telekanalid, Toronto Ukraina telekanal, Kreeka ajakiri Ukrainskõi Visnõk jt

MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan on katusorganisatsioon, mis asutati 18. detsembril 1999. aastal. Kultuurikeskus ühendab aserbaidžaani, usbeki, kirgiisi, türgi, tšerkessi, tatari ja karakalpaki kogukondi. Kõik need kogukonnad korraldavad aktiivselt üritusi oma kultuuripärandi tutvustamiseks avalikkusele: kontserdid, näitused, seminarid, loengud, etendused jm.

2020. aastal avati Tallinnas Zahra Gahramanli juhtimisel Aserbaidžaani Maja, kus kogukonna liikmed tegelevad aktiivselt oma kultuuripärandi tutvustamisega avalikkusele ning haridus-, meelelahutus- ja spordiürituste korraldamisega. Üritustega saab liituda iga soovija.

Üheskoos tähistavad organisatsiooni liikmed rahvuspühasid ja riiklike tähtpäevi, kus tihti esinevad (tänu tihedale koostööle partneritega) artistid ja näitlejad Aserbaidžaanist, Türgist, Kasahstanist ja Eestist. Olulisematest religioossetest pühadest tähistavad kogukonna liikmed Ramazan bairaami ja Kurban bairaami. Rahvus- ja riigipühadest tähistatakse Novruz bairaami, Aserbaidžaani Vabariigi iseseisvuspäeva, Kirgiisi Vabariigi iseseisvuspäeva, Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva, Hodžalõ tragöödia mälestuspäeva, Tšerkessi rahvuse mälestuspäeva, solidaarsuse päeva ja Eesti tähtpäevi.

Tihti kutsutakse organisatsiooni liikmeid osalema erinevatel üritustel, mida korraldavad kohalikud omavalitsused (Tallinn, Tartu, Maardu, Narva, Kohtla-Järve). Tantsukollektiivid võtavad osa linnapäevadest, loomeseltsid osalevad rahvusvahelistel festivalidel (PÖFF, Ida muusika festival Orient, Viljandi pärimusmuusika festival).

Rahvuskultuuri tutvustamiseks kasutab kultuurikeskus aktiivselt internetti ja raadiot. Kord kuus läheb eetrisse Raadio 4 aserbaidžaani kultuuri, ajalugu ja kombeid tutvustav saade "Odžag" (saatejuhid: Leila Ragimova, Nigar Babajeva) ning Zulfia Nurmanova tutvustab türgi kultuuri. Tallinnas tegutseb aserbaidžaani eralasteaed Fidan.

2018 rajati kultuurikeskuse, Tallinna linnavõimu ja Aserbaidžaani Suursaatkonna toel haljasala Kristiine linnaosas, aadressil Kotkapoja 2b. Sõpruse Pargi avamisega tähistati Eesti Vabariigi ja Aserbaidžaani Vabariigi 100. aastapäeva. Roheala sümboliseerib sõprust Kristiine linnaosa ja Bakuu Surahanõ linnaosa vahel.

Kultuurikeskus Ajdan hoolitseb kultuuritraditsioonide eest, et noored järeltulijad valdaksid esivanemate keelt ja tunneksid kultuuri. Selleks töötab kolm pühapäevakooli (kaks aserbaidžaani ja üks tatari). Seltsid pakuvad noortele võimalusi eneseteostamiseks ja uute kogemuste saamiseks. Näiteks saavad noored Noortekeskuses IRS kogemusi ürituste/konverentside korraldamisel, esinemisel, materjalide ettevalmistamisel, nad tutvuvad rahvatantsudega ja käivad suvel ühislaagris. Selleks, et noortel oleks huvitavam osaleda katusorganisatsiooni töös, pakub keskus tublimatele võimaluse osaleda Balti riikide noorte vahetusprojektides. Korraldatakse ka sporditeemalisi üritusi ja mängusid, mille eest vastutab spordikeskus.

Aastaringselt korraldab organisatsioon mitmeid kultuure tutvustavaid üritusi üldhariduskoolides, lasteaedades ja Tallinna noortekeskustes. Kord nädalas tutvustab Zulfia Nurmanova kõikidele huvilistele aserbaidžaani, usbeki, kasahhi, türgi, tšerkessi, kirgiisi jt idamaade kultuuride rikkust oma loengutel. Katusorganisatsioon annab välja raamatuid ja muid infomaterjale Aserbaidžaanist, eesti kogukonnast Aserbaidžaanis, aserbaidžaani kogukonnast Eestis.

Kultuurikeskus teeb tihedad koostööd Aserbaidžaani Haridus- ja Kultuuriministeeriumi, Riigi Komitee kaasmaalaste küsimustes, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, Jaan Tõnissoni Instituudi, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, e-Riigi Akadeemia, Tallinna Ülikooliga jmt. Ajdani kõige aktiivsemad koostööpartnerid on MTÜ Terek, Tantsustuudio Graatsia, Eestimaa Rahvuste Ühendus ja Kodulinna Maja. Samuti toimub Eestis asuvate katusorganisatsioonide ja kogukondade vahel pidev suhtlemine ja ürituste korraldamine.

Eesti Armeenia Rahvusühing MTÜ on asutatud 19. mail 1998. aastal ning on katusorganisatsiooniks 7-le rahvusvähemuste ühendusele ja kultuuriseltsile. Organisatsiooni eesmärgiks on ühendada armeenlasi üle Eesti, edendades sõbralikke sidemeid kahe rahvuse vahel. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 1666 armeenlast, mis moodustab ˃0,1% kogu elanikkonnast.

EARÜ katuse all on järgmised ühingud: Tallinna Armeenia Rahvusselts (pühapäevakool), Armeenia Kultuuri- ja Spordiselts Nairi, Eesti Armeenia Rahvusselts Kilikia, Etnilise Muusika Ansambel Atlas, Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas, Armeenia Kultuuriselts Jerevan ja Armeenia-Eesti Kultuuri Selts (armeesti.ee).

Armeenia rahvuskultuuri peamisteks edendajateks Eestis on Tallinna Armeenia Rahvusseltsi Pühapäevakool ning Tallinna Armeenia Apostlik kirik. Need asutused tagavad nooremale põlvkonnale ja seega kogu armeenia kogukonnale kultuurilise, sotsiaalse ja vaimse hariduse, aidates sellega kaasa Eesti ühiskonda lõimumisele. Pühapäevakoolis omandavad õpilased iidse Armeenia ajalugu, keelt ja kultuuri. Õppetöö toimub kaasaegsete õppemeetoditega: õpetlikud video- ja helimaterjalid, visuaalsed abivahendid, spetsiaalsed vahendid käsitöö ja tarbekunsti tundide läbiviimiseks. Nii pühapäevakooli õpilased kui ka kõik kogukonnaliikmed osalevad aktiivselt kõigis ühingute poolt korraldatavates ettevõtmistes, sh kirjandusõhtutel ja seminaridel, konverentsidel, kontsertidel ja näitustel, dokumentaal- ja ajaloofilmide linastustel, rahva- ja spordimängudel. Kooliprogramm tagab kultuuripärandi säilimise maailmas väärtuste globaliseerumise arengu kontekstis.

EARÜ on ainulaadne ka selle poolest, et on tihedalt seotud armeenia kogukonna kirikueluga, kus traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kõik viis peamist kirikupüha. Neid tähistab rahvas pidulike üritustega, millest eredamad on jõulupühad ja Vardavar. Üritused toimuvad aastaringselt: jaanuaris jõulupidu, veebruaris emakeelepäev ja rahvuspüha Trndez, suvel noortelaager ja Vardavar, mais ja septembris Armeenia Vabariigi iseseisvuspäev jne.

EARÜ aitab kaasa Eesti ühiskonna sidustamisele, tugevdades kogukonna sidemeid Eestiga. Samuti tehakse kohalikele lugejatele kättesaadavaks armeenia kirjanduslikku pärandit, näiteks tõlgiti hiljuti (EARÜ toel) eesti keelde tuntud armeenia kirjaniku Tumanyani muinasjuttude raamat.

EARÜ ja Eesti armeenlaste kogukond väärtustavad eriti tihedat ja toetavat koostööd Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ning kõikide teiste Eestis tegutsevate kultuuriorganisatsioonidega, mis on suunatud Eesti riigi üldisele heaolule ja kogu ühiskonna õitsengule