Mokalaat B2+ (Zoom) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: B2+
  • Koht: Narva eesti keele maja zoom
  • Aeg: 06.05.2024 kell 18:00 - 19:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Kohtumistel arendame oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust.
Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus. Aeg-ajalt kutsume külla inimesi, kes räägivad meile oma põnevast kogemusest.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14287?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Tallinn - Sibulatee õppereis A2+

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: MTÜ Etnoweb G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrval
  • Aeg: 27.04.2024 kell 08:30 - 20:00
  • Formaat: Väljasõit

Sibulatee kulgeb Eestimaa idaosas, mööda Peipsi järve rannikut ning ühendab vene vanausuliste, eesti talupoja ja baltisaksa mõisakultuuri.
Külastatakse Alatskivi mõisa, Peipsimaa Pärimuskeskust Kolkja külas ning Mustvee ja Kallaste vanausuliste külasid.
Päevakavas toodud tegevuste käigus õpime ja harjutame eesti keelt ning kogume kultuurielamusi.

Kontaktisik on Liia Asanova: tel 5538663

-------
Õppereisi päevakava

8.30 Väljasõit (Tallinnast aadressilt G. Otsa 9 parkimispeatusest, Estonia teatri kõrvalt)
Sissejuhatav loeng bussis
11.00 Mustvee linn
12.00 Lõuna
Raja ja Kallaste, Alatskivi lossiaed, Peipsimaa Pärimuskeskus
20.00 tagasi Tallinnas
-----
Õppereisid on suunatud nendele inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad eesti keelt praktiseerida; külastada kultuuriloolisi paiku ning muuseume, etendus- jt kultuuriasutusi, mis aitavad mõista eesti kultuuri eripära ja traditsioone.

Õppereisi rahastamisallikas: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14318?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Галерея: научные работы школьников удостоились специальной премии Года богатства культур

Научные работы школьников удостоились специальной премии Года богатства культур

На прошедшем недавно Государственном конкурсе школьных научных работ Фонд интеграции отметил специальной премией исследования в области культурного богатства ученицы Основной школы Люманда Маарьи-Ребеки Лухтару и ученицы Гимназии Мийны Хярм Мерили Пяйке. Школьники из разных уголков Эстонии представили на конкурс 12 научных работ, рассматривающих культурное многообразие Эстонии.

Ответственный за проведение Года богатства культур Фонд интеграции считает важным то, что культурное многообразие Эстонии привлекает внимание молодежи. «Из сходства и отличий общин Эстонии рождается наше общее культурное богатство. Вышедшие во второй тур фестиваля 12 исследовательских работ это блестяще подтверждают. Молодые люди видят связи и считают необходимым изучение культурного многообразия для того, чтобы сохранить наше богатство культур, которое пребудет в веках вместе с нашим государством», – сказал руководитель Фонда Интеграции Дмитрий Московцев.

В числе 12 работ были исследования на такие темы, как переход на эстоноязычное обучение, адаптация украинских военных беженцев в системе образования и обществе Эстонии, древнескандинавские верования, кихнуская нарукавная вышивка, история эстонских шведов, вязание чулок в традиции «мешочных чулок» Тарвасту, названия растений и животных в островном диалекте, жизнеспособность культуры сету в наши дни, меню приемов как визитная карточка государства и их трансформация во времени, а также мартовская депортация глазами старшего поколения.

Научные работы школьников удостоились специальной премии Года богатства культур

В рамках Года богатства культур специальной премии ступени основной школы удостоилось исследование «Знание названий растений и животных в островном диалекте» ученицы 8-го класса Основной школы Люманда Маарьи-Ребеки Лухтару. По словам автора работы, при изучении темы самым большим сюрпризом стало то, что названия растений и животных в диалекте островов знают не только на Сааремаа, но и на материке. «Люди очень ценят и берегут свой язык и свою культуру. Мы всё чаще ездим за границу и учим новые языки, родной язык теряется. По-моему, важно, чтобы на нем говорили как можно больше, чтобы язык не исчез», – сказала Лухтару. Маарья-Ребека Лухтару заняла также третье место в государственном конкурсе школьных работ.

Лауреатом специальной премии гимназической ступени стала ученица 12-го класса Гимназии Мийны Хярм Мерили Пяйке за работу «Жизнеспособность культуры сету сегодня». «Хотя сама я родом из Сетумаа, об этой культуре я знала немного. Благодаря исследованию я смогла расширить свои знания, – рассказала она. – Культурное богатство очень важно, оно дает нашему обществу дополнительную ценность. Исследование показало, что сетуская культура жизнеспособна. Меня приятно удивило то, что молодежь начинает больше ценить культуру сету, скажем, молодые люди играют на сетуских музыкальных инструментах, изучать культуру, вносить в нее свой вклад». Мерили Пяйке удостоилась еще двух премий – Института эстонского языка и Совета ректоров прикладных вузов.

Все итоги, включая специальные премии, вы найдете на сайте Эстонского научного агентства. Резюме исследовательских работ можно прочесть в сборнике конкурса.

Фото ETAG: https://photos.app.goo.gl/77kbmSP29w1uGzGy7

Видео с церемонии вручения премий: https://www.youtube.com/watch?v=nZ620yAN2bY

Комиссия Года богатства культур оценила 12 работ, из которых были выбраны лауреаты специальных премий на ступенях основной школы и гимназии:

  1. «Кихнуская нарукавная вышивка», Эпп Карьям, Школа Кихну, 9-й класс
  2. «Моменты истории эстонских шведов около 1822, 1922 и 2022 года на фоне семьи Роберг», Отто Арро, Средняя школа Лоо, 9-й класс
  3. «Вязание чулок в традиции "мешочных чулок" Тарвасту», Кирси Меристе, Таллиннская немецкая гимназия, 8-й класс
  4. «Знание названий растений и животных в островном диалекте», Маарья-Ребека Лухтару, Основная школа Люманда, 8-й класс
  5. «Отличия в акустической фонетике эстонского и финского языков», Мийа Малм, Экономическая гимназия Пирита, 12-й класс
  6. «Составление и проведение проекта языкового погружения: охота за сокровищами по материалам романа А. Х. Таммсааре "Правда и справедливость"», Александра Моргуненко, Эхтеская гуманитарная гимназия, 12-й класс
  7. «Возможности определения региональных различий древнескандинавских верований», Каролийне Ныммик, Тартуский католический образовательный центр, 12-й класс
  8. «Адаптация украинских беженцев в системе образования и обществе Эстонии», Олена Предко, Школа Рокка-аль-Маре, 12-й класс
  9. «Жизнеспособность культуры сету сегодня», Мерили Пяйке, Гимназия Мийны Хярм, 12-й класс
  10. «Переход на эстоноязычное образование – влияние, вызовы и требующие решений аспекты на примере учителей истории Таллинна и Нарвы», Кярт Рентель, Гимназия Мийны Хярм, 12-й класс
  11. «Меню приемов как визитная карточка государства и их трансформация во времени на примере Эстонской Республики», Марет Халлик, Гимназия Мийны Хярм, 12-й класс
  12. «Мартовская депортация глазами старшего поколения», Отт Кахар, Таллиннская немецкая гимназия, 12-й класс

 

Gallery: Students' scientific works received special prizes for the Cultural Diversity Year

Students' scientific works received special prizes for the Cultural Diversity Year

In the recent nationwide competition for student research papers, the Integration Foundation awarded a special prize for studies in the area of cultural diversity to Lümanda Middle School student Maarja-Rebeca Luhtaru and to Miina Härma Gymnasium student Merili Päike. In total, students from all over Estonia submitted 12 research papers that address Estonia's cultural diversity.

The Integration Foundation, which is leading the Cultural Diversity Year, considers it important that Estonia's cultural diversity also attracts the attention of young people. "In the similarities and differences between Estonian communities, our common cultural richness is born. The 12 research papers selected for the second round of the festival are a strong confirmation of this. Young people see the connections and consider it important to study cultural diversity in order to preserve our cultural richness, which will endure along with our country," said Dmitry Moskovtsev, director of the Integration Foundation.

Among the 12 works, there were studies on the transition to Estonian-language education, the adaptation of Ukrainian war refugees in the Estonian school system and society, Old Norse belief systems, Kihnu sleeve embroidery, the history of Estonian Swedes, the knitting of stockings in the tradition of Tarvastu ‘bag stockings’, the names of plants and animals in island dialect, the vitality of Seto culture today, the menu for state receptions as the country's calling card and the transformation of these menus over time, and the March deportation through the eyes of grandparents.

Among the research papers of the middle school, the special prize of the Cultural Diversity Year was awarded to Maarja-Rebeca Luhtaru, an 8th grade student of Lümanda Middle School, for her research paper "Knowledge of the names of plants and animals in the dialect of the islands". According to the author of the work, the biggest surprise when doing the research was that people knew the names of plants and animals in the dialect of the islands not only on Saaremaa island, but also on the mainland. "People really value and preserve their language and culture. More and more people are going abroad and learning new languages, and our native language is being lost. I think it's important that it's spoken as much as possible so that the language doesn’t disappear," Luhtaru said. Maarja-Rebeca Luhtaru was also awarded third place in the National Prize for Student Research Papers. 

The winner of the special prize at the high school level was Merili Päike, a 12th grade student of Miina Härma Gymnasium, for the work "The vitality of Seto culture today". "Even though I'm from Setomaa, I didn't know much about this culture. I was able to learn more thanks to this research," she said. "Cultural diversity is very important, it adds value to our society. Research showed that Seto culture is viable. It came as a pleasant surprise that young people have started to value Seto culture more. For example, they have started to play Seto instruments and learn and contribute to the culture." Merili Päike was also awarded prizes from the Institute of the Estonian Language and the Council of Rectors of Institutions of Professional Higher Education.

Students' scientific works received special prizes for the Cultural Diversity Year

All results, including special prizes, can be found on the website of the Estonian Research Council. Summaries of the research papers can be read in the competition anthology.

Photos ETAGhttps://photos.app.goo.gl/77kbmSP29w1uGzGy7

Award Ceremony Video:  https://www.youtube.com/watch?v=nZ620yAN2bY

The Committee of the Cultural Diversity Year evaluated 12 works, from which the recipients of special prizes in middle and high schools were selected:

  1. "Embroidery of Kihnu sleeves", Epp Karjam, 9th grade of Kihnu School
  2. "Moments from the history of Estonian Swedes around the years 1822, 1922 and 2022 against the backdrop of the story of the Rohberg family", Otto Arro, 9th grade of Loo High School
  3. "Knitting stockings in the tradition of Tarvastu bag stockings", Kirsi Meriste, 8th grade of Tallinn German Gymnasium
  4. "Knowledge of the names of plants and animals in the dialect of the islands", Maarja-Rebeca Luhtaru, 8th grade of Lümanda Middle School
  5. "Differences in the acoustic phonetics of Estonian and Finnish", Miia Malm, 12th grade of Pirita Economics Gymnasium
  6. "Compiling and conducting a language immersion project: a treasure hunt based on A. H. Tammsaare's novel "Truth and Justice", Aleksandra Morgunenko, 12th grade of the Ehte Humanitarian Gymnasium
  7. "Possibilities for determining regional differences in the ancient Norse religion", Karoliine Nõmmik, 12th grade of Tartu Catholic Education Centre
  8. "Adaptation of Ukrainian war refugees in the Estonian school system and society", Olena Predko, 12th grade of Rocca al Mare School
  9. "The vitality of Seto culture today", Merili Päike, 12th grade of Miina Härma Gymnasium
  10. "The transition to Estonian-language education: impact, challenges and aspects that need to be solved based on the example of history teachers in Tallinn and Narva", Kärt Rentel, 12th grade of Miina Härma Gymnasium
  11.  "Estonian Republic state reception menus as the calling card of the state and the transformation of these menus over time", Maret Hallik, 12th grade of Miina Härma Gymnasium
  12.  "March deportation through the eyes of grandparents", Ott Kahar, 12th grade of Tallinn German Gymnasium

 

Galerii: Õpilaste teadustööd pälvisid kultuuririkkuse aasta eripreemia

Õpilaste teadustööd pälvisid kultuuririkkuse aasta eripreemia

Äsja toimunud Õpilaste teadustööde riiklikul konkursil tunnustas Integratsiooni Sihtasutus eripreemiaga Lümanda Põhikooli õpilase Maarja-Rebeca Luhtaru ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilase Merili Päikese uurimusi kultuuririkkuse vallas. Kokku esitasid õpilased üle Eesti 12 teadustööd, mis käsitlevad Eesti kultuurilist mitmekesisust.

Tänavust kultuuririkkuse aastat eestvedav Integratsiooni Sihtasutus peab oluliseks, et Eesti kultuuriline mitmekesisus pälvib ka noorte tähelepanu. “Eesti kogukondade sarnasustes ja erinevustes sünnib meie ühine kultuuririkkus. Festivalile teise vooru valitud 12 uurimistööd on tugev kinnitus sellele. Noored näevad seoseid ning peavad oluliseks uurida kultuurilist mitmekesisust, et säilitada meie kultuuririkkust, mis jääb meie riigiga kestma,” ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev.

12 töö hulgas oli uurimusi eestikeelsele haridusele üleminekust, Ukraina sõjapõgenike kohanemisest Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas, muinaspõhja usundist, Kihnu käiste tikandist, rannarootslaste ajaloost, Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumisest, taimede ja loomade nimetustest saarte murdes, Seto kultuuri elujõust  tänapäeval, vastuvõtu menüüdest kui riigi visiitkaardist ja nende muutumisest ning märtsiküüditamisest läbi vanavanemate silmade. 

Põhikooli teadustöödest pälvis kultuuririkkuse aasta eripreemia Lümanda Põhikooli 8. klassi õpilane Maarja-Rebeca Luhtaru uurimistööga Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”. Töö autori sõnul kõige suurem üllatus uurimistööd tehes oli see, et inimesed teadsid taimede ja loomade nimetusi saarte murdes mitte ainult Saaremaal, vaid ka mandril. “Inimesed väga väärtustavad ja hoiavad oma keelt ning kultuuri. Aina rohkem käiakse välismaal ja õpitakse uusi keeli, oma emakeel kaob ära. Pean oluliseks, et sellest räägitakse laiemalt, et keel jääks püsima,” nentis Luhtaru. Maarja-Rebeca Luhtaru pälvis ka õpilaste teadustööde riikliku preemia kolmanda koha. 

Gümnaasiumiastme eripreemia võitja oli Miina Härma Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Merili Päike tööga „Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval“. Kuigi olen Setomaalt  pärit, ei teadnud ma sellest kultuurist palju. Sain oma teadmisi tänu uurimistööle suurendada,” tõdes ta. Kultuuririkkus on väga oluline, see annab meie ühiskonnale lisaväärtuse. Uurimistöö näitas, et seto kultuur on elujõuline. Hea üllatusena tuli see, et noored on hakanud rohkem väärtustama seto kultuuri, näiteks on hakatud seto pilli mängima ning kultuuri õppima ning sellesse panustama.” Merili Päike pälvis lisaks Eesti Keele Instituudi ja Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu preemiad.

Eripreemia saajad

Kõik tulemused koos eripreemiatega leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. Uurimistööde kokkuvõtteid saab lugeda konkursi kogumikust

Pildid ETAG: https://photos.app.goo.gl/77kbmSP29w1uGzGy7

Video auhinnagalalt: https://www.youtube.com/watch?v=nZ620yAN2bY

Kultuuririkkuse aasta komisjon hindas 12 tööd, mille seast valis eripreemiate saajad põhikoolis ja gümnaasiumis:

  1. Kihnu käiste tikand”, Epp Karjam, Kihnu Kooli 9. klass 
  2. Hetki rannarootslaste ajaloost aastate 1822, 1922 ja 2022 paiku perekond Rohbergi loo taustal”, Otto Arro, Loo Keskkooli 9. klass
  3. Tarvastu kottsukkade aineliste sukkade kudumine”, Kirsi Meriste, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 8. klass
  4. Saarte murdes taimede ja loomade nimetuste tundmine”, Maarja-Rebeca Luhtaru, Lümanda Põhikooli 8. klass
  5. Erinevused eesti ja soome keele akustilises foneetikas”, Miia Malm, Pirita Majandusgümnaasiumi 12. klass
  6. Keelekümblusprojekti koostamine ja läbiviimine: aardejaht A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” ainetel”, Aleksandra Morgunenko, Ehte Humanitaargümnaasiumi 12. klass
  7. Muinaspõhja usundi regionaalsete erinevuste määramise võimalused”, Karoliine Nõmmik, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 12. klass
  8. Ukraina sõjapõgenike kohanemine Eesti koolisüsteemis ja ühiskonnas”, Olena Predko, Rocca al Mare Kooli 12. klass  
  9. Seto kultuuri elujõulisus tänapäeval”, Merili Päike, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass  
  10. Eestikeelsele haridusele üleminek –- mõju, väljakutsed ja lahendamist vajavad aspektid Tallinna ja Narva ajalooõpetajate näitel”, Kärt Rentel, Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass
  11.  Vastuvõttude menüüd kui riigi visiitkaart ja nende muutumine ajas Eesti Vabariigi näitel”, Maret Hallik, 12. klass Miina Härma Gümnaasiumi 12. klass 
  12.  Märtsiküüditamine läbi vanavanemate silmade”, Ott Kahar, Tallinna Saksa Gümnaasiumi 12. klass  

Keelematk A2+ (Ida-Virumaa)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Alutaguse vald
  • Aeg: 18.05.2024 kell 11:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

SELISOO LOODUSRADA

Selisoo on üks vanimaid soid Ida-Eestis. Ligi 10 000 aastat tagasi olnud järve kinnikasvamisel tekkis madalsoo. Tuhandete aastatega arenes sellest välja kõrgsoo ehk raba, kasvades ümbritsevast maapinnast kõrgemale.
Tänaseks on Selisoo raba, mida ilmestavad rabamännik, älved ja hästi väljakujunenud laukad. Laukaid on Selisoos kohe tõesti palju.
Matkaraja keskel asub kaunis Seli järv, rahvasuus ka Seli Suurlaugas.
See on endise kinni kasvanud järve jäänuk. 19. saj. lõpul kaevatud kraav alandab jätkuvalt soo ja järve veetaset. Seetõttu katab suurt osa järvest tihe õõtsik.
Järvel ja laugastel pesitsevad sinikael-part ja piilpart, tuttvart ja sarvikpütt, sookurg, hõbe- ja naerukajakas.
Kuigi me liigume peamiselt mööda laudteed, soovitame jalga panna kummikud!

KAVA:
11.00 Saabumine matka piirkonda

Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 09.45 Narva Peetri väljak
Kell 10.15 Sillamäe bussijaam
Kell 10.35 Jõhvi parkla Tartu põik 1 (Jõhvi kesklinnas viadukti all).

11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Kontaktisik: Ingrid Kuligina, tel. 5141692, e-post: ingrid@matkaklubi.ee

Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14313?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uus Eesti kino A2+ (Narva)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 24.04.2024 kell 18:00 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Filmiõhtute eesmärk on tutvustada kaasaegset eesti filmi ning arendada kuulamis-, lugemis-, ja arutlemisoskust. Filmile eelneb ja järgneb vabas vormis vestlus, kus osalejad saavad oma mõtteid jagada. Samuti arutatakse eelnevalt koos läbi filmis esinevad keerulisemad (sh kõnekeelsed) väljendid ning avatakse filmi tagamaad. Igaks korraks on ette valmistatud ka info- või tööleht.

24. aprillil näitame filmi "Kalev".
Spordidraama, mis põhineb ajaloolistel sündmustel. 1990. aasta suvel on ees NSV Liidu korvpalli meistrivõistluste uus hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab raske valiku ees – kuna Nõukogude Liit laguneb, siis kaldub avalik arvamus sinnapoole, et eestlased ei tohiks liidu meistrivõistlustel osaleda. Eesti on ju võtnud sihiks saavutada uuesti iseseisvus. Ent spordile pühendunud mehed otsustavad oma karismaatilise treeneri Jaak Salumetsa juhtimisel vastu võtta otsuse minna siiski oma tiimiga NSVL meistrivõistlustele. Hooaeg osutub revolutsiooniliseks nii mitmeski mõttes... Filmis mängivad Mait Malmsten ("Klassikokkutulek"), Priit Võigemast ("O2"), Reimo Sagor ("Võta või jäta") jt, selle lavastas Ove Musting.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14312?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Maffia A2+ (Jõhvi) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, Pargi 40
  • Aeg: 08.05.2024 kell 18:30 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Korraldame kaks kord kuus kaasahaarava psühholoogilise mängu „Maffia“, mis oli väga populaarne kevadel 2023. Meeleolukal õhtul saavad osalejaid vabas õhkkonnas suhelda üksteisega eesti keeles. Ürituse kestvus ca 1,5 tundi.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14056?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelematk A2+ (Ida-Virumaa)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Sillamäe
  • Aeg: 27.04.2024 kell 10:30 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

SILLAMÄE LINNAMATK

Sillamäe - kunagi nii ligipääsmatu, iselaadi linn – tervitab lahkelt kõiki oma külalisi. Tulenevalt nõukogude ajal siia rajatud salastatud tööstusest, oli linn veel hiljuti suletud. Endiste aegade hingust on veel tunda ainlaadse stalinismiaja arhitektuuriga kesklinnas. Mitmekesisust ja uudsust pakuvad üha tormakamalt lisanduvad uue elu värvikad rajatised nagu imeline rannapromenaad.
Linna tunnuslause „Sillamäe – värskete meretuulte linn" kajastab nii linna asukohta merelainete meelevallas kui pidevat arenguvalmidust, avatust uutele mõtetele, edasiminekut.

Oma matka alustame Sillamäe ranna läänepoolsest parklast, kust avaneb vaade Sillamäe sadamale ja tehasele. Just sellest kohast algab Sillamäe arengulugu. Jalutades rannapromeenaadil räägime kunagisest Türsamäe kuurordi ajast, selle kadumisest ja taas elustumisest. Peale rannapromenaadi suundume uhkele merepuiesteele, mis viib meid otse kesklinna ja stalinismi arhitekltuuri uhkesse keskmesse – Sillamäe kultuurikeskuse juurde. Oma matka lõpetame jalutuskäiguga Keskallel.

KAVA:

11.00 Saabumine matka piirkonda

Buss võtab rahva peale järgmistest peatustest:
Kell 10.30 Narva Peetri väljak
Kell 10.30 Jõhvi parkla Tartu põik (Jõhvi kesklinnas viadukti all).
Kell 11.00 Sillamäe rannapromenaadi parkla

11.00-11.20 Sissejuhatus: tutvumine, päeva tutvustus, õppematerjalide (sh tugisõnade) jagamine ning selgitamine
12.00-13.40 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
13.40-14.10 Lõunapaus. NB! Söögi ja joogi võtavad osalejad ise kaasa.
14.10-15.50 Matk koos pausidega, mis sisaldab vaatluseid, ülesandeid ja temaatilisi mängulisi tegevusi.
15.50-16.15 Kokkuvõtete tegemine
Tagasisõit.

Kontaktisik: Ingrid Kuligina, tel. 5141692, e-post: ingrid@matkaklubi.ee

Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14308?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelematk A2+ (Tallinn)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Alutaguse Matkaklubi Pääsküla raba matkarada (Hiiu bussipeatus)
  • Aeg: 26.05.2024 kell 11:00 - 17:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

KEELEMATK PÄÄSKÜLA RABA MATKARAJAL

Pääsküla raba asub Tallinna linna piiril ning on Tallinna linna suuremaid rohealasid. Rabas asuvad laudteega õpperajad. Kunagi oli sellel kohal järv, mis on aastatuhandete jooksul kinni kasvanud. Inimene soovis raba enda heaks teenima panna ning alates 19. sajandist on raba pidevalt kuivendatud. 1950. aastatel on siin olnud turbatööstus, 1970-ndatest kuni 2003. aastani tegutses siin prügimägi. Praegu tegeletakse kunagi rajatud kuivenduskraavide kinni ajamisega, et taastada kunagist rabamaastikku. Praegu aga vaatame selles metsastuvas rabas ringi ning naudime loodust.
Jalga kindlasti kummikud!

Kontaktisik: Margit Salmar, tel. 5149757, e-post: margit.salmar@gmail.com

Keelematka rahastatakse: ESF+ projekt nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14309?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus