Integratsiooni Sihtasutuse keeleõppe valdkonnajuht Jana Tondi annab ülevaate, milliseid eesti keele kursusi pakume tänavu. Samuti selgitab ta, kuidas saavad püsielanikud ja tagasipöördujad registreeruda augustist novembrini toimuvatele kursustele.

• Kuidas olete toeks neile, kes soovivad eesti keele selgeks saada?
• Milliseid eesti keele kursusi korraldate?
• Kellele pakute võimalusi õppida keelekursustel?
• Mida keelekursustel osalemine tähendab?
• Kellele soovitate eesti keelt kursustel õppida?
• Mida tasub teha enne keelekursusele registreerumist?
• Kes ja millistele keelekursustele saab registreeruda juulis 2024?
• Kust saavad püsielanikud ja tagasipöördujad infot augustis-novembris toimuvate keelekursuste kohta?
• Kuidas otsida iseteeninduses keelekursust?
• Mis kinnitab keelekursusele registreerumist?
• Mida teha juhul, kui siiski ei ole võimalik osaleda valitud keelekursusel?
• Mida on vaja keelekursuse läbimiseks?
• Missuguseid eesti keele õppe võimalusi veel pakute?
• Kuidas saab keeleõpet toetavatele tegevustele registreeruda?
• Milliseid võimalusi iseseisvaks õppeks soovitate?
• Mida teha, et eesti keele õpe sujub ja on edukas?

Kuidas olete toeks neile, kes soovivad eesti keele selgeks saada?

Pakume kõigile täiskasvanutele Eesti elanikele, kelle emakeel pole eesti keel, võimalusi õppida eesti keelt kursustel ja toetada õpinguid keeleõpet toetavatel tegevustel, samuti nõustamist eesti keele õppe küsimustes ja iseseisvat keeleõpet toetavad lahendusi. Kõigist neist võimalustest on võimalik tasuta osa saada. Ülevaatliku info saab sihtasutuse veebilehelt, pakutavatest võimalustest teavitame iseteeninduse ja sotsiaalmeedia vahendusel.  

Milliseid eesti keele kursusi korraldate?

Tagame võimaluse õppida eesti keelt tasuta kursustel tasemetel A1, A2, B1.1 ja B1.2 erinevates Eesti piirkondades ning veebis. Viime keelekursused läbi meie eesti keele majas ja korraldame nende läbiviimist keeltekoolides. Keelemajas võtame keeleõppijaid vastu Narvas, Tallinnas, Kiviõlis ja Paldiskis. Keeltekoole kaasame üle Eesti riigihanke korras.  

Kellele pakute võimalusi õppida keelekursustel?

Keelekursuste valik sõltub keeleõppija õiguslikust staatusest. 

Eesti püsielanikud on oodatud eesti keele kursusi tasemetel A1, A2, B1.1 ja B1.2, mille raames saab alustada keeleõpinguid kaks korda aastas (jaanuaris ja augustis). Nii algabki tänavune teine õppehooaeg augustis ja vastavatele kursustele saavad püsielanikud ennast registreerida iseteeninduses alates 15. juulist. Täpse info leiab sihtasutuse veebilehelt ja sotsiaalmeedias eesti keele maja kontolt. 

Uussisserändajad (tulid Eestisse elama tavarände, ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse korras vähem kui 5 aastat tagasi) on teretulnud eesti keele kursustele tasemel A1, A2 ja B1. Huvilised saavad registreeruda jooksvalt kohanemisprogrammi veebilehel. Kogu info saab sihtasutuse veebilehelt ja sotsiaalmeedias programmi kontolt. 

Eesti kodakondsuse saamisest huvitatud on oodatud eesti keele kursustele alates tasemest A1 kuni tasemeni B1. Vastavaid võimalusi pakume meie iseteeninduse vahendusel juuli, augusti ja septembri jooksul. Kursustel osalemise tingimustega saab tutvuda meie veebilehel. 

Mida keelekursustel osalemine tähendab?

Keelekursustele registreerumisega kaasneb kohustus õppida kursuse algusest kuni lõpuni, tundides aktiivselt osa võtta ja õppida täiendavalt iseseisevalt. 

Alates jaanuarist 2024 on eesti keele õppe maht tasemest A1 kuni tasemeni B1 kokku 500 akadeemilist tundi. Kursuste raames toimuvate tundide õppemahud keeletasemete kaupa on järgmised: tase A1 – 100 akadeemilist tundi, tase A2 – 150 akadeemilist tundi, tase B1.1 – 120 akadeemilist tundi, tase B1.2 – 130 akadeemilist tundi.  

Iseseisva töö maht erineb sõltuvalt keeletasemest: tasemetel A1 ja A2 on soovitatav kokku vähemalt 50 akadeemilist tundi ning tasemetel B1.1 ja B1.2 kokku vähemalt 40 akadeemilist tundi. Arvesse lähevad kõik pingutused, mida keeleõppija teeb õpitu kasutamiseks, näiteks kordab tunnis läbitut, lõpetab tunnis alustatud harjutusi või teeb ülesande harjutamiseks ja õpitu kontrollimiseks. 

Kellele soovitate eesti keelt kursustel õppida?

Keelekursusele tasub õppima tulla siis, kui oled veendunud, et saad nelja kuu jooksul ehk tänavu alates augustist kuni novembrini osaleda tundides täies mahus. Selleks tuleb ennekõike leida taseme poolest sobiv keelekursus, mille tunnid toimuvad sobivatel päevadel ja kellaaegadel. Otsustada tuleb enda jaoks ära ka see, kas osaled veebikursusel või käid tundides. Keeleõpe ei sobi kokku muude töödega (näiteks koosolekutel osalemise või klientide teenindamisega) või vaba aja veetmisega (näiteks spordi või koristamisega). Seepärast tasub teavitada oma otsusest õppima asuma nii lähedasi kui ka tööandjat, et keeleõppes oleks võimalik takistusteta osaleda.  

Mida tasub teha enne keelekursusele registreerumist?

Soovitame ennekõike põhjalikult läbi mõelda, kuidas keeleõppekursus sobitub igapäevaellu. Samuti tuleb analüüsida oma keeleoskust, et valida keelekursus endale sobival keeletasemel. Selleks soovitame keeleõppijal valida läbitud kursuse järel järgmisel keeleoskustasemel kursus. Näiteks kui on läbitud kursus tasemel A1, siis valida kursuse tasemel A2, mitte A1, B1.1 ega B1.2. Kui on läbitud kursus tasemel B1 või B1.1, siis tasub jätkata õpinguid kursusel tasemel B1.2.  

Kes ja millistele keelekursustele saab registreeruda juulis 2024?

Alates 15. juulist ootame püsielanikke registreeruma eesti keele kursustele, mida on võimalik läbida erinevates linnades või veebis: 

• Eesti keele suhtluskursused tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2 Tallinnas  

• Eesti keele suhtluskursused tasemel A2, B1.1 ja B1.2 Tartus  

• Eesti keele suhtluskursused tasemel B1.1 ja B1.2 Sillamäel   

• Eesti keele suhtluskursused tasemel B1.2 Jõhvis  

• Eesti keele suhtluskursused tasemel A2, B1.1, B1.2 Kohtla-Järvel   

• Eesti keele suhtluskursused tasemel B1.1 Lüganusel  

• Eesti keele suhtluskursused tasemel A1, A2, B1.1 Narvas  

• Eesti keele suhtluskursused tasemel A1, A2, B1.1 ja B1.2 veebis  

Igal eelmainitud keelekursusel algab õppetöö augustis ja lõpeb novembris. Tunde viivad läbi riigihanke korras selgunud keeltekoolid Multilingua Keelekeskus OÜ, Algus OÜ, Kersti Võlu koolituskeskus OÜ ja Sihtasutus Tartu Rahvaülikool. 

Sobiva kursuse valida ja selle registreeruda saab meie iseteeninduses kuni on vabu kohti või hiljemalt päev enne kursuse algust. 

Kust saavad püsielanikud infot augustis-novembris toimuvate keelekursuste kohta?

Seda leiab meie iseteenindusest, vahelehelt „Minu teenused“, teenuste (keelekursus/erikursus) otsingu kaudu. Kursust valides avaneb info kursuse lühikirjelduse, ajakava, õpetaja kohta ja koolitaja kontaktidega. Täpsemat infot kursuse sisu ja korralduse kohta saad koolitaja käest, kelle kontaktid on iseteeninduses konkreetse kursuse kirjelduse juures. 

Kuidas otsida iseteeninduses keelekursust?

Keelekursusi saab iseteeninduses valida teenuse nimetuse (“Keelekursus”), kursuse alguskuupäeva, keeletaseme ja toimumise koha järgi.  

Mis kinnitab keelekursusele registreerumist?

Kui oled valinud sobiva keelekursuse või muu sündmuse ja sellele registreerumiseks vajutanud rohelist „Registreeri“ nuppu, siis oled sa kursusele (sündmusele) end registreerinud ning saad automaatvastuse oma e-posti aadressile (veendu, et  andmete juures on õige e-kirja aadress).

Mida teha juhul, kui siiski ei ole võimalik osaleda valitud keelekursusel?

Kursusest loobuda või selle katkestada saab keeleõppija iseseisvalt iseteeninduses kohe, kuid mitte hiljem, kui üks päev enne kursuse algust. Kursuse katkestamise otsusest tuleb teavitada õpetajat ja/või koolitajat. 

Vabanenud õppekohale saab ennast registreerida järgmine huviline, kas iseteeninduses või meie klienditeenindaja abil. Sellisel juhul registreerumiseks on 2-3 nädalat aega peale kursuses algust.  

Mida on vaja keelekursuse läbimiseks?

Kursuse eduka läbimise järel väljastatakse kursuse lõpetajale tunnistus. Tunnistuse saamiseks tuleb aktiivselt osaleda õppetöös ning sooritada lõputest. Täpsemad kursuse sisuteemad ja lõpetamise tingimused on kirjas keelekursuse kirjelduses, millega saab tutvuda meie iseteeninduses.  

Missuguseid eesti keele õppe võimalusi veel pakute?

Lisaks keelekursustele pakume erinevaid keeleõpet toetavad tegevusi, nt erikursused, eesti keele ja kultuuri klubid, keelekohvikud, haridusprogrammid ning õppekäigud. Neis osaledes saab eesti keelt õppida ja harjutada.   

Erikursused toetavad keeleõpet tasemetel A1–B1 ning nende kohta saab täpsemalt lugeda kursuse lühikirjeldusest meie iseteeninduses.   

Keelekohvikud on mõeldud eesti keele õppijatele alates tasemest A2. Kohvik pakub tuge eesti keele õppimisel ja harjutamisel enne keelekursusele minekut või teadmiste kinnitamisel peale selle läbimist. Kohtumistel saad koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel suhelda.  

Eesti keele ja kultuuri klubidesse on oodatud need eesti keele õppijad, kes räägivad tasemetel B1, B2 või C1. Klubi julgustab eesti keeles vabalt rääkima ja seda edasi õppima, kuna kohtumised pakuvad lisaks keeleõppele ka praktikat keelekeskkonnas, sh ühistegevuste, näiteks õpitubades või õppekäikudel osalemise kaudu.  

Haridusprogrammid sobivad samuti keeleõppeks, sest neis saab õppida süvendatult kuulamist, rääkimist ja lugemist ning saada teadmisi Eesti kultuuririkkusest (nt kunst, arhitektuur, loodus, ühiskond, ajalugu, keel, kultuur).  

Kuidas saab keeleõpet toetavatele tegevustele registreeruda?

Info on kättesaadav meie sihtasutuse veebilehel keeleõppe kalendris ja eesti keele maja kontol sotsiaalmeedias. Registreerimine tegevustele toimub meie iseteeninduse kaudu.   

Milliseid võimalusi iseseisvaks õppeks soovitate?

Keelehuvilistele iseseisvaks õppeks loodud materjalid on koondatud meie sihtasutuse veebilehele, sh näiteks eesti keele e-kursus www.keeleklikk.ee.   

Mida teha, et eesti keele õpe sujub ja on edukas?

Õppida, õppida, õppida. 

Ootame laupäeval, 10. augustil 2024 Arvamusfestivali kultuuri alale, et nii tõsisemalt kui ka mängulisemalt arutleda Eesti kultuuririkkuse üle. Selleks kaasame oma ala asjatundjaid ja varume üha teravamaks muutuvaid küsimusi, samuti pakume ühiseid tegevusi ning viime läbi ainulaadse mälumängu tänavusele kultuuririkkuse aastale kohaselt. Seda kõike koostöös Kultuuriministeeriumi, ÜRO Pagulasameti, Statistikaameti ja Fenno-Ugria asutusega. Kavas on: 

10.00-11.30 Kas omavalitsused kardavad põgenikke? 

Pagulastel on seaduse järgi õigus samadele teenustele kui Eesti kodanikel ning on oluline tagada neile võrdne kohtlemine. Miks reaalsuses tundub töö pagulastaustaga inimestega hirmutavam kui töö kohalikega? Mis selle keeruliseks teeb ja mis aitaks luua olukorda, kus toetatud on nii pagulased kui kohalikud ametnikud? Lisaks lahenduste jagamisele proovime teha sammu tagasi ja mõtiskleda laiemalt omavalitsuste rolli üle tänases rändajate maailmas.

Arutelus osalevad Agnes Sirg (SA Ukraina sõjapõgenike psühhosotsiaalse kriisiabi fondi asutaja), Triin Varek (Rakvere linnapea), Triin Taal (Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskus, projektijuht ja jurist). Arutelu juhivad Olga Sõtnik (ÜRO Pagulasamet), Sigrid Solnik (Pagulasabi).

11.30-12.00 Kultuuririkkuse õpituba: võru keel

Osaledes õpitoas „Võro kiil om hää tujo kiil“ saate aimu, kui palju sarnast ja erinevat on eesti ning võru keele vahel. Enamgi, õpite selles kaheksale protsendile eestlastest omases keeles sõnu ja väljendeid, mida saate kasvõi igapäevaselt kasutada. Õpituba viib läbi Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator Kadri Ugur.

12.00-13.30 Milliseid inimesi Eesti vajab? 

Mis juhtub Eesti rahvaarvuga järgmise paarikümne aasta jooksul ning kui mitmekesiseks Eesti ühiskond läheb? Kas me jääme rahvana püsima ja oleme sealjuures ka õnnelikud ning edukad? Millist riiki me praegu üles ehitame ja mis mõjutab seda, kes meie riigis elada tahavad?

Debatti juhib Statistikaameti peadirektori asetäitja Liina Osila. Arutelus osalevad Marju Lauristin (sotsiaalteadlane, emeriitprofessor), Ott Oja (Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tegevjuht), Jaak Nigul (Tarmeko juht), Liis Valdsalu (Bolt Estonia, immigratsiooni ja relokatsiooni juht).

13.30-14.00 Kultuuririkkuse õpituba: mari keel

Õpitoas «Мыняр шуко икгыйлык эстон да мари йылмыште?» (eesti keeles „Kui palju sarnasusi on eesti ja mari keeltes?”) saate selgeks argipäevased sõnad ja väljendid keeles, mis seob nii meie kõigi eelkäijaid kui ka üle saja tänast Eesti elanikku. Oskusi jagab üks Tallinna Mari Seltsi eesvedajaid Lyudmila Yamurzina.

14.00-15.30 Rahvus vaateaknal ja müügiletil 

Soome-ugri rahvuskultuuriline tegevus uues geopoliitilises olukorras. Kui folklooristumine ja turismitööstusega seotus on viis säilitada rahvuskultuure, kas peaks selliseid arenguid heaks kiitma, või peaks neid hoopis taunima? Kas traditsioonide elustamine vaid eksponeerimise või müügiedenduse eesmärgil on just see abinõu, mis aitab neil ikkagi säilida kasvõi kaubastatud kommetena?

Arutelus osalevad Mare Mätas (Kihnu kultuuriaktivist), Aimar Ventsel (etnoloog), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria asutuse projektijuht ja TÜ etnoloogiadoktorant), Aivar Ruukel (päranditurismi edendaja, Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige), Silver Sild (Sillamäe muuseum). Debatti juhib Fenno-Ugria asutuse direktor Barbi Pilvre.

16.00-17.00 Mis teeb eestimaalase eestlaseks? 

Eesti ja teiste Eestis elavate rahvuste kogukondade esindajad panevad pead kokku, et jõuda suuremale selgusele küsimuses, mis justkui nähtamatult lõimumisega kaasas käib.

Arutelus osalevad Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor), Sergei Metlev (Postimehe venekeelsete väljaannete peatoimetaja), Leonardo Ortega (Work in Estonia Eesti Rahvusvahelise Maja juht) ja Jevgeni Timoštšuk Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Narva filiaali programmi koordinaator Debatti juhib ajakirjanik Pavel Ivanov.

17.00-17.30 Kas kultuuririkkus on Eestile kasulik? 

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg debateerib sõnavabaduse kaitsja Marti Aavikuga kultuuririkkuse mõju üle Eesti riigile ja ühiskonnale. Debatti juhib Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Hannus Luure.

18.00-19.30 Kultuuririkkuse mälumäng 

Igaüks saab panna proovile oma teadmised Eesti kultuuririkkusest. Teadmisi kontrollivad üks juhtivaid mälumängude korraldajaid Andres Kaarmann ja Raadio 4 ajakirjanik Julia Kornejeva. Parimatele auhinnad!

SOTSIAALMEEDIAS:

Kultuuri alal toimuvat kajastame Facebookis kultuuri ala sündmuse arutelus ja kultuuririkkuse aasta kontol.

Näeme Paides!

Arvamusfestivalil osalemist kaasrahastab Euroopa Liit.

Vanaema kodumaale naasnud Aleksander Petrov rõhutab eesti keeles suhtlemise olulisust, sest ainult nii saab õpitut praktiseerida ning seeläbi avardada sõprade ringi ja leida uusi võimalusi arenguks, õppimiseks ja töötamiseks. 

Mis tõi sind Eestisse? 

Tulin Peterburist vanaema kodumaale 2022. aasta sügisel. Olen eesti kodanik, sest mu isapoolne vanaema sündis Mustvees esimese iseseisvuse ajal 1931. aastal. Nüüd on Eesti koduks ka minu perele. 

Mis sulle Eestis meeldib? 

Mulle meeldib Eestis peaaegu kõik – puhtus, turvalisus, vaikus, üsna kõrge elatustase, loodus, võimalused, mida elektrooniline asjaajamine pakub ja palju muud. Ma ei ole leidnud seni enda jaoks ühtegi teravalt negatiivset külge. 

Miks otsustasid eesti keele ära õppida? 

Keele õppimise peamiseks tõukejõuks oli see, et ma ei kavatse lähiajal Eestist kuhugi kolida. Saan seetõttu esile tõsta mitmeid argielu aspekte, kus keeleoskus on vajalik. Esiteks, minu poeg käib siin lasteaias ja läheb siin ka eesti kooli. Pean oluliseks, et suudaksin talle toeks olla. Teiseks, igal juhul ei taha ma oma suhtlusringis piirduda ainult venekeelse elanikkonnaga, hoolimata sellest, et see on siin täiesti võimalik. Kolmandaks, mis tahes keele, eriti selle riigi ametliku keele oskus, kus te elate, avab alati võimalused arenguks, õppimiseks ja töötamiseks. Samuti olen harjunud inimeste vastu austust näitama ja neid mitte ebamugavasse olukorda panema – Eestis elades on normaalne eesti keeles suhelda, vene või inglise keelele üle minemata.  

Millised on raskused keele õppimisel? Kas on olnud aegu, mil tahtsid eesti keele õppimisest loobuda? Kuidas sa raskustest üle said? 

Paar aastat tagasi, jaanuari keskel, pöördusin Integratsiooni Sihtasutusse ja juba veebruari keskel asusin õppima eesti keelt. Sattusin heasse sõbralikku rühma suurepärase õpetajaga. Seejärel jätkasin järgmisel kursusel ja nii kuni selle suveni. Muidugi oli, on ja tuleb raskusi - mõnikord ei saa grammatikast kohe aru, mõnikord pole piisavalt sõnavara... Aga ma arvan, et see on normaalne ja ei tekkinud tahtmist õppimist pooleli jätta. 

Kuidas kohanemine Eestis sujus? Kas kohalikud võtsid sind omaks? 

Kohanemine oli lihtne. Algul elasin Narvas, kus keelebarjääri pole ja üldiselt olid kõik valmis mind võimalusel aitama ning nõu andma. Mul oli alguses üsna raske aru saada, et pole vaja hunnikut dokumente täita ja vaja on vaid ID-kaarti. Töö, maksud, arstid ja nii edasi – internetis saad paari tunniga asjad selgeks ja alati leidub keegi, kes aitab. Niiviisi tekkinud sõpradega suhtleme siiani, kuigi kolisin Tallinna. 

Mida võtsid ette, et rohkem eesti keeles suhelda? 

Hakkasin pärast Tallinna kolimist rohkem eesti keeles suhtlema ja see muidugi tõstis mu keeleoskuse taset. Kuid ka siin on eesti keeles suhtlemine ilma kõrgtasemel keeleoskuseta päris keeruline, sest kui järele mõelda, siis kui püüad aru saada, mida sulle öeldi või lihtsalt palud sama lauset veidi aeglasemalt korrata, siis minnakse väga kiiresti üle vene või inglise keelele. See muidugi hõlbustab hakkamasaamist, kuid paraku kannatab nii suhtluse kvaliteet ja seeläbi ka eesti keele õppimine. 

Mida soovitaksite teistele Eestisse tulevatele uussisserändajatele? 

Igaühe olukord on erinev ja ühest nõuannet ilmselt polegi. Üldiselt ei peaks te kartma Eestisse kolimist, kui teil on soov ja võimalused. Ja loomulikult on keele õppimine igal võimalikul viisil siin väga oluline nii suhtlemiseks kui ka töö kindlustamiseks, igapäevaelus hakkamasaamiseks ja perele parima tuleviku tagamiseks. 

INFOKS:

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest. 

SOTSIAALMEEDIA:

Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele õppe toetamiseks ja praktiseerimiseks loodud haridusprogrammide raames pakume huvilistele keeleõppe võimalusi koostöös mitmete Eesti muuseumidega. Oma külaskäigust Rakveres asuvasse Eesti Politseimuuseumisse ja eesti keele õppimisest laiemalt rääkis narvalane Deniss oma intervjuus Raadio 4-le 13. juunil. Toome siinkohal teieni intervjuu eestikeelse kokkuvõtte. 

Deniss: Hakkasin eesti keelt süsteemselt õppima 2009. aastal. Läksin kursustele ning aasta jooksul õnnestus mul jõuda B1 tasemeni. Enne seda oli minu eesti keele oskus pea olematu. Paraku tuli siis pikem paus vahele kuni eelmisel aastal tundsin, et olen valmis jälle õppimist jätkama.

Igapäevane vajadus eesti keele järele tekib mul nii tööl kui ka isiklikus suhtlusringis. Tööl on mul eesti  keelt vaja igapäevaselt. Peamiselt kasutan seda kirjavahetuses, kuid inimestega tuleb suhelda ka telefonis jne. Ma annan endale täiesti aru, et sellest üksi siiski ei piisa. Paraku ei jätku mul alati peale pikka tööpäeva enam tahtejõudu õhtuti iseseisvaks õppimiseks. Siin aga tulevadki appi eesti keele kursused Eesti keele majas, mis on mulle väga hea tugi. Eesti keele maja korraldab ja aitab mul keelt süsteemselt õppida. 

Ajakirjanik: Eesti keele maja spetsialistid soovitavad keelt praktiseerida sõna otseses mõttes igal sammul. Kas tunnete, et saate õpitut igapäevaelus ka kohe rakendada, kinnistada õpitut?

Deniss: Praktikas saan õpitut kasutada täna ainult tööl. Muus igapäevases suhtluses sellist võimalust ei ole või pole ma seda lihtsalt veel avastanud. 

Ajakirjanik: Milliseid võimalusi olete Eesti keele majas veel kasutanud, et õppida midagi uut mitte ainult keele kohta, vaid ka Eesti kultuurist, ajaloost jne?

Deniss: Eesti keele majas avanes mul palju uusi võimalusi. Meil toimuvad temaatilised üritused ning filmiõhtud, arutelud ja õppereisid. Eriti just õppereisid on väga hea praktika, sest kõik toimub eesti keeles. See on suurepärane võimalus mitte ainult keeleõppeks vaid ka näha Eestit puhtalt eestikeelses keskkonnas. Väga oluline on ka, et see on kõigile kättesaadav ning see on ka odavam kui näiteks kursustel osalemine. 

Ajakirjanik: Tean, et käisite ühes väga huvitavas Eesti muuseumis?

Deniss: Tõsi, maikuus külastasime grupiga Rakvere Politseimuuseumi. Ekskursioon kestis veidi rohkem kui kaks tundi, lahkusime alles pärast muuseumi sulgemist. Muuseumis jutustati politsei ajaloost ja argielust. Äärmiselt põnev oli kogeda, mis toimub politseis sellist, mida me igapäevaselt ei näe. Muuseumis on kõik interaktiivne, saime ise reaalselt tegevustes osaleda, tegime katseid ja palju muud. Meile tutvustati näiteks kriminalistikaosakonna tööd laboris, tegime ise erinevaid katseid, võtsime sõrmejälgi ja esitasime palju küsimusi. See kõik oli tõesti väga huvitav ja hariv. Tegelikult ei tea me politsei tööst üldse palju. Tundub, et nad sõidavad ainult autodega, tulevad ja lähevad. Aga suur osa nende tööst on tegelikult meie silmade eest varjatud.

Ajakirjanik: Kas teil õnnestus selle reisi ajal ka midagi uut ja huvitavat teada saada Eesti kohta? 

Deniss: Politseil on pikk ja rikas ajalugu. Põnev oli näha politsei muutumist Nõukogude Liidu miilitsast kaasaegseks korrakaitsejõuks. Mind huvitas väga näha näiteks kiirusmõõtjate evolutsiooni alates nõukogudeaegsetest kuni tänapäeval politseis kasutatavateni. Tore oli ka kuulda, kuidas taasloodud Eesti politsei võttis üle teenistuskoerad ja hakkas nende väljaõppega ise tegelema. 

Ajakirjanik: Need pole ju üldse lihtsad teemad, kas sellest ei olnud keeruline eesti keeles aru saada?

Deniss: Vastupidi - just see oligi huvitav! Giid oli väga kaasahaarav noormees. Ta hoidis ekskursiooni jooksul meiega kogu aeg silmsidet ja kui midagi jäigi arusaamatuks, seletas ta seda kohe uuesti, aga teiste sõnadega. See oli suurepärane.

Ajakirjanik: Sellised haridusprogrammid on äärmiselt hea võimalus mitmekesistada oma suve ja samas parandada oma eesti keele oskust. Seega, sõbrad, külastage kindlasti Integratsiooni Sihtasutuse veebilehte aadressil integratsioon.ee/events. Sealt leiate kogu vajaliku info, et registreeruda just sellistele õppereisidele, millest täna rääkis Deniss. 

Deniss, suur aitäh ja edu õpingutes! 

Deniss: Tänan Teid!

Intervjuud saate ka järelkuulata (vene keeles): link. 

Integratsiooni Sihtasustuse Eesti kultuuriruumi tutvustava kultuuriõppe programmi raames viidi tänavu kevadsuvel koostöös Eesti Rahva Muuseumiga (ERM) läbi eesti keele suhtluspraktikat pakkuv õppeprogramm, kus keelt praktiseeriti Eesti kultuuriruumi tutvustamise kaudu. Programm koosnes viiest õppekäigust ERMi, kus osalejad said õppida eesti keelt ja tutvuda Eesti kultuuriga ERMi näitusi vaadates ja seejärel nende üle arutledes.

Kursuse lõpetas 22. juunil ERMis toimunud ümarlaud „Võime rääkida“. Osalejate hulgas oli ka Valgas elav noor ukrainlanna Dariia Ruda, kes oli lahkesti nõus jagama meiega oma muljeid ja kogemusi.

Räägi palun alustuseks mõni sõna endast.

Olen pärit Ukrainast ja Eestisse tulin kaks aastat tagasi. Lõpetasin veebi teel Ukrainas gümnaasiumi ja üritan nüüd pääseda õppima Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Selle kõrvalt püüan sulanduda Eesti ellu, tutvuda rohkem Eestimaaga, sest seniste tegemiste kõrvalt ei ole selleks kahjuks palju aega jäänud.

Kuidas kuulsid sellest keeleõppeprogrammist?

Otsisin lihtsalt netist keeleõppe ja praktika võimalusi, minu tädi soovitas mulle mõningaid kursusi. Helistasin Integratsiooni Sihtasutusse ja küsisin sealt soovitusi ning selle kaudu jõudsingi ERMi kursusele. Elan ise Valgas ja Tartusse tulemine pole keeruline, seega sobis ERMi võimalus mulle hästi.

Täna on sul selle kursuse viies ja ühtlasi viimane üritus. Vaadates tagasi, mis sulle kursuse juures meeldis ja mis mitte?

Mulle väga meeldis kursus, kus räägiti Uuralitest ja Eesti seotusest selle kultuuriga. Kursus oli väga huvitav, muu hulgas ka interaktiivne. Üldse on ERMis väga põnevad näitused ja võimalused keelt õppida ja praktiseerida. Siin on ka info ukraina keeles, mis teeb õppimise mulle kahtlemata lihtsamaks. Meeldisid õppekäigud ja nendele järgnenud diskussioonid.

See, mis ei meeldinud, ei ole seotud üldse konkreetselt selle kursusega. Lihtsalt minu üldine keeleoskus ei ole veel väga hea ja seetõttu oli mul aeg-ajalt raskusi kõigest täielikult arusaamisega, ma ei suutnud nii aktiivselt aruteludes osaleda, kui ma oleksin tahtnud. Ometigi oli see kõik lõpuks ainult kasulik ja motiveeris mind üha rohkem õppima ja pingutama. Seega üldmulje kogu kursusest on igal juhul väga positiivne!

Millised on olnud sinu jaoks kõige suuremad väljakutsed kohanemisel siinse keelekeskkonnaga?

Keeleliselt ei ole minu jaoks olnud väljakutseks mitte niivõrd keel ise, kuivõrd tõsiasi, et esiteks kuuleb Valgas igapäevaselt lihtsalt väga palju vene keelt ja teiseks ka inimesed, kes sinuga suhtlema tulevad, hakkavad seda kohe vene keeles tegema. Seega võimalused just eesti keele praktikaks on olnud mulle väga keerulised. Ehk siis minu jaoks oli kõige suurem väljakutse leida inimesi, kellega mul oleks võimalik igapäevaselt reaalselt eesti keelt rääkida ja selle kaudu õppida.

Mul ei ole seni olnud paraku palju võimalusi mujal Eestis ringi käia. Peale Tartu olen koos meie Valga väikese Ukraina kogukonnaga käinud mõne korra Tallinnas, aga mitte palju rohkem. Eks see on olnud ka kindlasti minus endas kinni, kahtlemata oleks laiema suhtlusringiga kaasnenud ka suurem keelepraktika. Loodetavasti see siiski peagi muutub, eriti kui peaks õnnestuma Pallasesse sisse saada. Minu sisseastumiseksamid on kohe tulemas, praegu pingutangi kõvasti selle nimel, eriti just keeleõppe osas.

Kas sa soovitaksid sellist kursust ka teistele?

Jah, kindlasti! Meil oli aprillis ja mais Valgas ka keelekohviku üritused ja seal tegin omalt poolt reklaami teistele, julgustasin neid sellistes programmides osalema. Paraku on enamus inimesi Valgas tööinimesed ja ei saa endale lubada sellist ärakäimist. Siinses grupis olen mina ainuke väljastpoolt Tartut pärit osaleja, kohalikele on see siiski märksa lihtsam.

Millised on su edasised plaanid?

Oma tuleviku osas tean, et tahaks kindlasti edasi õppida, tahaks elada eestikeelses keskkonnas, leida töö. Ma arvan, et mul on tulevikuks üsna hea ja kindel plaan olemas.

Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimuvad ERMi järgmised keelepraktika kursused juba augustis Tallinnas ja septembris Narvas.

Projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.