Sisukord:
Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus
Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest
Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates
Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!
Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee
Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses
Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel
Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“
Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas
12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents
16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin
Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga
Avatud hanked ja taotlusvoorud
Irene Käosaar: Selle õppeaasta märksõnadeks on kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus
Ikka on nii, et 1. jaanuar on küll tähtis päev, aga tegelik, see kuldkollane ja sädelev ning saaki täis aasta algab septembris. Nii ka meil, ja seda rõõmsamalt, et juba kolmandat õppeaastat koos meie oma õpetajate ja eesti keele majade hooajaga!
Sihtasutuse selle aasta sügis on alanud hoogsalt räpiooperiga „Karma“. Selle energilise noodiga seame enda selle aasta peamiseks eesmärgiks meie tegevuste mõju analüüsimise ja kvaliteedi tõstmise. Meie jaoks tähendab see meie õppijate, tegevustes osalejate ja partnerite poole veelgi sammukese lähemale tulekut – ikka nii, et teeksime seda, mis kõige olulisem, kõige enam ühiskonna sidusust suurendav ning inimeste hinge „olen väärtuslik ja oluline“ rõõmu tooks.
Just räpiooper „Karma“ on nii mõneski mõttes oluline verstapost, tähistades uut etappi eesti keele õpetamises: uusi õpperühmasid ja õppijaid, uusi õppemeetodeid ja formaate, uusi küsimusi ja vastuseid.
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad töötavad sel õppeaastal täistuuridel. Kui eelmisel aastal loksutasime veel tegevusi ja juhtimist paika, siis sel aastal pakume keeleõppijatele stabiilselt kõikvõimalike keeleõppeteenuste maksimumi. Meie meeskond on komplekteeritud, sügisel lisandus veel viis uut õpetajat. Keelemajades toimuvad iga päev eesti keele kursused ja põnevad üritused, kus igaüks saab eesti keeles suhtlemist harjutada. Jätkame ka uute keeleõppeformaatidega eksperimenteerimist. Pakume aina rohkem abi ja nõu neile, kes on huvitatud keeleõppe alustamisest või jätkamisest, aidates koostada sobivat keeleõppeplaani.
Koostöös kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega sõnastasime hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest. Hea tava on lähtealuseks nii meie õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel. Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt.
Selle õppeaasta märksõnadeks on meie jaoks kvaliteet, metoodilisus ja uuendusmeelsus: arendame pidevalt ennast, et igaüks, kes meie poole pöördub, saaks just sellist abi, mida ta vajab; kasutame kaasaegseid ja efektiivseid meetodeid, mis aitavad keeleõppijatel oma eesmärke saavutada; me oleme avatud uutele ideedele ja oleme valmis katsetama selle nimel, et aidata eesti keelel veel rohkem levida.
Ilusat alanud õppeaastat kõigile!
Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja
Septembris alustas tasuta eesti keele õpinguid 2560 inimest
Augustis toimunud Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele avaliku registreerimise tulemusena alustas septembris eesti keele õpinguid 2560 täiskasvanut. Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb järgmise aasta jaanuaris, kui Integratsiooni Sihtasutus pakub üle 1000 õppekoha.
Keeleõpe on alanud 160 kursusel A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel. Eesti keele kursused toimuvad Tallinnas, Narvas, Maardus, Keilas, Tartus, Pärnus, Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas.
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele kursused kestavad vähemalt 120 akadeemilist tundi ning toimuvad 2-3 korda nädalas. Keelekursus koosneb auditoorsetest kontakttundidest, õppekäikudest, õppija iseseisvast tööst ja muudest keeleõpet toetavatest tegevustest, nagu keeleõppemängud keelepraktika eesmärgil.
Keeleõpet viivad läbi hanke raames välja valitud keeleõppefirmad.
Täiskasvanute tasuta eesti keele õpet rahastab Kultuuriministeerium.
Eesti keele majades saab eesti keelt harjutada lauldes ja kokates
Integratsiooni Sihtasutuse Tallinna ja Narva eesti keele majade juhid Hedvig Evert ja Anna Farafonova jagavad infot eesti keele harjutamise võimaluste kohta, mida keelemajad alanud õppeaastal pakuvad.
Kuidas on keelemajades uus õppetöö hooaeg alanud?
Hedvig Evert: Tallinna eesti keele maja avas sellel sügishooajal 20 õppegruppi, kus asus õppima 309 inimest. Õppegrupid avasime tasemetel A1-B2. Meil on kokku nüüd kaheksa õpetajat, sest meiega liitus sügisel kaks uut õpetajat. Samuti on meie meeskonnas nüüd koostöötegevuste koordinaator, kes veab Keeleruletti, Keelesõbra projekti ja vabatahtlike programmi, loob koostöösuhteid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning hakkab edaspidi aina rohkem koordineerima toetavaid tegevusi keelemajade sees ja ümber. Tänu varakult laekunud uutele õpikutele ja põnevatele keeleõppemängudele ning paika loksunud tunniplaanidele on õppetegevus saanud alata kenas rütmis.
Anna Farafonova: Narva eesti keele majas alustas sel sügisel õpet 13 õpperühma A1-C1-tasemetel, millest üks on häälduskursuse õpperühm, kus osalevad Narva lasteaedade eesti keele kui teise keele õpetajad. Kokku õpib praegu eesti keelt meie juures 200 inimest. Alates septembrist on Narva eesti keele maja õpetajate meeskond kasvanud, meiega liitus veel kolm õpetajat. Praegu töötab Narva eesti keele majas kokku kaheksa õpetajat.
Selle hooaja kõige tähtsam ja kuulsaim projekt on kindlasti räpiooper „Karma“, mille esietendus toimus 19. septembril. Räpiooperi osatäitjateks oli 30 keeleõppijat, kellel puudus seni laval esinemise kogemus. Otsime Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades pidevalt uusi põnevaid keeleõppe võimalusi ning siit tekkis ka uue loomingulise keeleõppe projekti mõte, kus keelt saab õppida näideldes ja räppides. Olen selle tulemuse üle väga uhke ja rõõmus – oli uhke tunne, kui nägin, kui julgelt ja enesekindlalt meie keeleõppijad laval publiku ees eesti keeles räppisid.
Mida põnevat sel poolaasta eesti keele maja külastajatele pakute?
Hedvig Evert: Esimeste tundide toimumise ajaks oli keelemajades valminud ka keeleõpet toetavate tegevuste ja ürituste kava, mis pakub mitmeid eelmistel perioodidel populaarseid, kuid kevadel eriolukorra tõttu katkema pidanud tegevusi, nagu pärimuskultuuri õpikojad, suhtlusklubi lastevanematele „Võti eesti keelde“, lugemisklubi, õpikoda Meedia 24, kokanduse ja keraamika õpikojad. Uute tegevustena on kavas virtuaalne Keelerulett, Pärnus toimuv kokandus- ja kultuuriklubi „Maailma rahvaste toidud“, matkamise metsamäng, Eesti Vabaõhumuuseumis toimuvad õppepäevad „Eestlaste pühade traditsioonid“, suhtlusklubid nii algajatele kui edasijõudnutele, muuseumireeded ning vestlusõhtud põnevate persoonidega. Novembris alustab ka eesti filmide programm koostöös kinoga Sõprus, kus filmilinastusele järgneb aruteluring sama filmi näitlejate eestvedamisel.
Anna Farafonova: Jätkame ka Narvas põnevate tegevustega, mille vastu on keeleõppijatel alati suur huvi. Igal kolmapäeval toimub Narvas uus tore üritus: kohtumine huvitava külalisega, filmi- või mänguõhtu, plaanis on korraldada ka pereüritusi. Septembris toimusid näiteks koostöös Matsalu loodusfilmide festivaliga filmipäevad, kus näitasime loodusfilme ja korraldasime arutelusid keskkonnateemadel. Kord kuus laupäeviti toimuvad koostöös Rahvuskultuuri Keskusega Eesti kultuuri õpikojad. Koostöös TalTechi Virumaa kolledžiga korraldab Narva eesti keele maja Kohtla-Järvel filmiõhtuid, lauamängude õhtuid ja keelejälgijate kohtumisi nende inimeste jaoks, kes õpivad keelt iseseisvalt kodus ning hiljem arutavad koos juhendajaga tulemusi. Lisaks sellele jätkame ka tandemõppega nii Kohtla-Järvel kui ka Sillamäel. Suvel toimus tandemlaager, kus kohtusid eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed teiste emakeeltega inimestega ning õppisid nädala jooksul koos keeli. Sealt tuli idee panna kokku tandemkoor, praegu tegeleme selle projekti planeerimisega.
Tutvu eesti keele harjutamiseks mõeldud ürituste kavadega siin:
Keelekohvikud ja -klubid ootavad uusi liitujaid!
Eesti keele kohvikud ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid pakuvad aastaringselt eesti keele õppe huvilistele täiendavaid võimalusi keeleoskuse arendamiseks ja kõnekeele harjutamiseks.
Keelekohvikud
Keelekohvikud pakuvad võimalust harjutada eesti keelt mõnusas õhkkonnas väljaspool klassiruumi ning sobivad neile keeleõppijaile, kes soovivad kasvatada eesti keeles suhtlemisel julgust ja enesekindlust või kellel on soov analüüsida oma keeleõppimise viise ja saada tuge. Keelekohviku formaat sobib eelkõige neile, kes ei saa iga nädal regulaarselt keeleõppes osaleda ning kes soovivad rohkem iseseisvalt õppida. Keelekohvikud toimuvad aastaringselt üle Eesti: Tallinnas, Keilas, Maardus, Paldiskis, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Narva-Jõesuus, Sillamäel, Tapal, Haapsalus, Pärnus, Tartus ja Valgas.
Keelekohvikutes saab osaleda kogu aeg.
Keelekohvikute toimumise ajakavaga tutvuda ja osaleja ankeeti täita saab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid on mõeldud eelkõige neile, kes juba oskavad eesti keelt kesk- või kõrgtasemel, kuid vajavad täiendavat harjutamist ja julgustust, et vabamalt eesti keeles rääkida. Klubid sobivad hästi just neile, kes tahavad keelt osata B2- või C1-tasemel või valmistuda B2- või C1-taseme eksami suuliseks osaks.
Klubides saavad osaleda täiskasvanud alates 18. eluaastast, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami B2- või C1-tasemel või kesk- või kõrgtasemel (vt keeleseaduse § 39) https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015022?leiaKehtiv ning saavad seda tõendada riikliku tasemeeksami sooritamise tunnistusega.
Avatavate klubide nimekiri uueneb pidevalt ning klubides osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab keelekohvikuid ja -klubisid Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Nõustaja aitab leida keeleõppesse õige tee
Integratsiooni Sihtasutus nõustab eesti keelt õppida soovivaid täiskasvanuid, aidates neil valida keeleõppeks sobivaid võimalusi.
Nõustamine sobib neile, kes
- soovivad alustada või jätkata eesti keele õppimist, kuid vajavad nõu neile sobivate õppevormide ja võimaluste kohta;
- soovivad pääseda tasuta eesti keele kursustele, kuid ei saa või ei soovi läbida Integratsiooni Sihtasutuse veebipõhist registreerimist, mis toimub 2-3 korda aastas;
- soovivad õppida eesti keelt iseseisvalt ja vajavad vastavat informatsiooni.
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade nõustajad aitavad analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletaseme ning koostavad sobiva keeleõppe plaani. Nõustamise tulemusena on inimesel võimalus saada Integratsiooni Sihtasutuse tasuta eesti keele kursusele, kui leitakse, et see on sobivaim õppevorm. Sellisel juhul ei pea ta enam kursusele kohta taotlema avalikul veebiregistreerimisel.
Nõustamine toimub lisaks Integratsiooni Sihtasutuse büroodele ka telefoni või Skype´i vahendusel.
Lisaks jagavad nõustajad juhiseid ja annavad nõu muudel kohanemise ja lõimumisega seotud teemadel, sh vastavate teenuste ja toetuste kohta.
Nõustamisele registreerimiseks võtke palun nõustajatega ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.
Esmased vastused keeleõppe võimaluste ja esmast teavet Eestis elamise kohta võid saada ka meie NÕUANDEVEEBI kaudu.
Nõustamisteenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“.
Sotsiaaltöö valdkonna töötajad saavad eesti keele praktikat töölähetuses
Oktoobrist pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele praktika läbimist lähetuses 30 Tallinna, Harjumaa ja Ida-Virumaa sotsiaaltöö valdkonna töötajale, kelle emakeel on eesti keelest erinev keel. Ligi kuu kestvale keelepraktikale on oodatud kohalike omavalitsuste asutuste sotsiaaltöötajad, hooldustöötajad ja ametnikud, kes valdavad eesti keelt vähemalt algtasemel.
Projekti eesmärk on pakkuda töötajatele tuge, julgustada eesti keeles suhtlema ning astuma samme töökohal vajamineva eesti keele oskuse saavutamiseks.
Tasuta keelepraktikale saavad minna vähemalt A2-tasemel eesti keele oskusega töötajad ning ametnikud. Lähetused kestavad ligi kuu ning toimuvad viie kuu vältel veebruari lõpuni 2021.
Lähetused ja keelepraktika võivad toimuda Eesti erinevates maakondades, v. a Tallinn, Harjumaa ja Ida-Virumaa. Tööandja saadab oma töötaja lähetusse tavapäraseid tööülesandeid täitma ja sealjuures eesti keelt õppima. Enne lähetust lepib töötaja koostöös eesti keele õpetajaga kokku peamised keeleõppe eesmärgid, arenguvajadused ja õppimise viisid ning koos sõnastatakse töötajale jõukohane õpiplaan. Töötaja praktiseerib eesti keelt mõnes sotsiaaltöö valdkonna asutuses 20 tööpäeva ja kahe nädalavahetuse vältel, kokku 24 päeva. Kahe 12-päevase lähetusperioodi vahele võib jääda kuni neli nädalat, mil töötaja viibib oma tavapärases töökohas.
Lähetusi korraldab sihtasutuse läbi viidud hanke tulemusel Juunika Koolitus OÜ. Lisainfot programmis osalemise kohta saab Juunika Koolituse veebilehelt, e-postil keelepraktika@juunika.ee või telefonil 744 9600.
Valminud on hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel
Integratsiooni Sihtasutuse algatusel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja eesti keele majade nõukodadega on selle aasta septembris sõnastatud hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, mis lähtub kaasaegsest õpikäsitusest ning parimatest keele õpetamise kogemustest.
Hea tava on lähtealuseks nii Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajatele ja piirkondlikele eestvedajatele kui ka kõigile keelefirmade õpetajatele, kes tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud hangete alusel.
„Kuna meil on aastatepikkune täiskasvanutele eesti keele õpetamise ja erinevate metoodikate kasutamise kogemus, julgeme nende põhimõtete järgimist soovitada ka kõikidele teistele asutustele ja organisatsioonidele, kes õpetavad täiskasvanutele eesti keelt,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.
Hea tavaga täiskasvanutele eesti keele õpetamisel saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.
Vaata keeleõppijate osalusel valminud räpiooperit „Karma“
Septembris esietendus Vaba Lava Narva teatrikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja ainulaadne eesti keele õppe projekt, räpiooper „Karma”. Suurem osa räpiooperi osatäitjatest olid Ida-Virumaalt pärit eesti keele õppijad, kes pole varem näidelnud ega laulnud. Etenduses osalesid ka kohalikud tantsijad Narva koreograafide juhendamisel.
Publik sai nautida kahte etendust. Räpiooperit on nüüd võimalik Youtube´is järele vaadata SIIN.
Tagasipöördujate kogemuskohtumised tulevad taas
Oktoobri lõpust hakkavad jälle toimuma Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavad kohtumised, kus osalejad saavad omavahel jagada praktilist infot Eestis uue eluga kohanemisel ning rääkida üksteisele oma põnevad lugusid.
Kohtumised on mõeldud viimase kahe aasta jooksul kodumaale tagasi pöördunud eestlastele ning nende pereliikmetele, kes soovivad kuulata, kuidas teised on Eestis kohanemisega hakkama saanud, jagada oma kogemusi ja muresid ning saada vajadusel nii emotsionaalset tuge kui ka vajalikku infot oma elu paremaks korraldamiseks.
Kohtumised hakkavad toimuma üle Eesti, näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Virumaal jne.
Neid viivad läbi kogenud grupijuhid, kes teevad tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ning toetavad seeläbi kohanemist kogukonnas.
Kohtumised toimuvad vabas vormis, kestavad 2-3 tundi, mille jooksul saavad kõik soovi korral jagada oma lugu ja kuulata teiste kogemusi.
2019. aasta teisel poolel on Integratsiooni Sihtasutuse korraldusel toimunud 12 kogemuskohtumist tagasipöördujatele. Kokku osales ligi 70 tagasipöördujat. Kõige rohkem arutati kohtumistel teemasid, mis olid seotud eesti maksusüsteemi, lastele lasteaia või kooli leidmise, perearsti leidmise, elamispinna leidmise, karjäärivõimaluste ja erinevate kohanemisraskustega.
Uute kogemuskohtumiste ajakava pannakse paika oktoobris ning sellega saab tutvuda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel SIIN.
12.-13. novembril toimub rahvusvahelisele lõimumiskonverents
Oktoobrist saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumiskonverentsile „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise kuulmine vaatamata erinevustele“, mis toimub 12.-13. novembril Tallinnas. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid Soomest, Rootsist, Taanist, Tšehhist, Hispaaniast, Suurbritanniast ja Eestist. Terviseriskidest tulenevate piirangute kehtestamise korral toimub konverents veebis.
Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad kultuuridevahelise kommunikatsiooni, meediakasutuse, ühise infovälja ning muude teemade üle.
Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.
Külalisesinejate ettekanded on osaliselt planeeritud veebi vahendusel. Juhul kui konverentsi läbiviimise ajaks kehtestatakse terviseriskidest tulenevad kogunemise piirangud, toimub konverents täies mahus veebis. Registreerunutele edastatakse vastav info hiljemalt üks nädal enne üritust.
Konverents toimub eesti keeles sünktoontõlkega inglise ja vene keelde.
Sel aastal on konverentsi läbiviimine planeeritud 12.-13. novembriks Tallinna Lauluväljakul.
Konverents toimub seitsmendat korda. Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga.
16.-27. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin
26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 16.-27. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.
Viktoriini küsimustele saab vastata Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 16. novembril.
Viktoriinist osavõtjad saavad 28. novembril soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 18. korda.
Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.
Tutvu Kultuuriministeeriumi septembri uudiskirjaga
Kultuurivaldkonnas toimuvaga saad end kursis hoida Kultuuriministeeriumi uudiskirja lugedes. Septembri uudiskiri on kättesaadav SIIN.
Avatud hanked ja taotlusvoorud
Integratsiooni Sihtasutuse välja kuulutatud hangete ja taotlusvoorudega saab tutvuda SIIN.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud KALENDRIST.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
