INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI
Sisukord:
Tasuta eesti keele õppeks lisandub järgmisel aastal kaks miljonit eurot
Integratsiooni Sihtasutus osaleb lõimumiskava arutelupäevadel
Veel saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumisalasele konverentsile
Ootame tagasipöördujaid kogemuskohtumistele
Integratsiooni Sihtasutuses alustas tööd rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist
Narva eesti keele maja tegevus uues kodus kogub tuure
Tallinna eesti keele maja võtab kasutusele uued keele praktiseerimise formaadid
Täiskasvanute eesti keele õppe korraldajad Tartus leppisid kokku tihedamas koostöös
Septembris sai eesti keelt õppida rongis
Ootame huvilisi pereõppe korraldamise koolituspäevale
18.-29. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin
Eesti keele maja on nüüd Instagramis
Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige Kristi Vinter-Nemvalts: Olen tegelenud lõimumisega rohujuure tasandil
Selle aasta augustis asus Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantslerina tööle Kristi Vinter-Nemvalts. Ta on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas, töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute. Septembris on Kristi Vinter-Nemvaltsist saanud Integratsiooni Sihtasutuse uus nõukogu liige. Esitasime talle mõned küsimused lõimumisest ja täiskasvanute keeleõppest.
Milliseid kokkupuuteid on teil seni lõimumisvaldkonnaga olnud?
Kui töötasin kunagi lasteaias juhataja asetäitjana õppe-kasvatustöö alal, võtsime ühel aastal suuna sellele, et teha kõik õpetajad keelekümbluse metoodikaga tuttavaks viisil, et nad suudaksid eesti keelest erineva emakeelega last võimalikult asjatundlikult toetada. Lasteaia rühmades oli arvestataval hulgal nii vene kui ka teiste emakeeltega lapsi ning tundus väga loogiline, et õpetajad võiksid olla enam toetatud multikultuurses kollektiivis õppetöö korraldamisel. Olen selle tegevuse päris rohujuure tasandil läbi teinud. Kirjutasin tol ajal projekti, mille Integratsiooni Sihtasutus ka rahastas. Sellest tuli väga vahva ja hästi sisuline projekt ning keelekümbluse metoodika „pisikuga“ õnnestus meil nakatada ligi 25 õpetajat.
Hiljem Tallinna Ülikooli õppejõu ja instituudi juhina olen lõimumistemaatikat püüdnud arendada nii, et ülikooli tekiks suurem akadeemiline kompetents mitmekultuurilisuse ning eesti keelest erineva emakeelega lapse lasteaias ja koolis toetamise osas, õppekava arenduste juures olime ju selle teemaga pidevalt seotud. Minu ülikoolis töötamise aja jooksul ei olnud ühtegi sellist aastat, kui poleks ühel või teisel moel lõimumistemaatika olnud laual. Olen kindel, et tänaseks on haridusteaduste instituudi kõikidesse õppekavadesse see ka sisse saanud.
Liitusite Integratsiooni Sihtasutuse nõukoguga septembris ning oskate kindlasti värske pilguga sihtasutuse tegevust hinnata. Kuidas sihtasutuse senised tulemused teile paistavad ja millised on ootused lähitulevikuks?
Sihtasutuse praegune tegevus on hästi rikkalik, mitmekesiseid keeleõppe võimalusi pakkuv ning seda saab ainult tunnustada. Praegu veel võrdlemisi värskelt tulnuna on keeruline perspektiividest rääkida. Kindlasti näen seda, et peame jätkuvalt arendama Integratsiooni Sihtasutuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostööd ning omavahelist lõimumist.
Kus näete suuremaid väljakutseid?
Riigikontrolli auditis analüüsitud täiskasvanute eesti keele õppe temaatikaga tuleb meil nii Integratsiooni Sihtasutuse kui ka paljude teiste selle valdkonnaga kokkupuutuvate partnerite ja osapooltega jõuda selleni, et kõik tegevused saaksid ühele pildile toodud ja hakkaks ühte jalga astuma. Tuleb üle vaadata, mis on tehtud, mis on tulevikuplaanid, kui palju need omavahel kattuvad, mida on mõistlik teha koos, mida on mõistlik anda teisele üle, ja siis otsustada ühiselt ära, kuidas me edasi liigume. Näen, et ka üldhariduse temaatikas on kohti, kus saab kokkupuudet lõimumisega üle vaadata ja suurendada.
Haridus- ja Teadusministeerium on alustanud haridus-, teadus-, noorte- ja keelevaldkonna strateegilist planeerimist aastateks 2021–2035. Kuidas kajastub selles lõimumise ja täiskasvanute keeleõppe temaatika?
Kindlasti jõuab lõimumise temaatika kõikide valdkondade strateegiadokumentidesse. Eesti keelest erineva emakeelega laps, noor ja täiskasvanu on selgelt selline sihtrühm, mida kõik need arengukavad kindlasti kõnetavad. On loogiline, et keelevaldkonna arengukavasse jõuavad lõimumise teemad suuremal määral. Haridusstrateegia väljatöötamise juurde toodi horisontaalsed töörühmad, millest üks tegeles innovatsioonivaldkonnaga ja teine oligi seotud lõimumise temaatikaga. Rakkerühma eesmärk oli tagada, et lõimumise teemad jõuaksid haridusstrateegia kõikidesse osadesse. Strateegiline planeerimine on veel pooleli ning väljavõtteid dokumendist on veel vara tsiteerida. Jooksvalt saab strateegiate koostamisel silma peal hoida Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.
Tasuta eesti keele õppeks lisandub järgmisel aastal kaks miljonit eurot
Riigieelarve eelnõu kohaselt eraldatakse 2020. aastal Kultuuriministeeriumile täiskasvanute eesti keele õppele lisaks kaks miljonit eurot. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majades saab selle toel tuleval aastal õppida eesti keelt tasuta 4000 inimest.
Seniajani on eesti keele täiskasvanutele õpetamist rahastatud suures osas Euroopa Liidu fondidest, mille osakaal järgmisel aastal väheneb. Täiendava rahastuseta saaks Integratsiooni Sihtasutus 2020. aastal pakkuda 1800 õppekohta, täiendava rahaga aga 4000.
Integratsiooni Sihtasutus on täiskasvanute keeleõpet viinud läbi alates 1998. aastast ja teeb seda nii oma eesti keele õpetajate kui ka partnerite kaasabil. Alates 2018. aastast tegutsevad sihtasutuse juures eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, et pakkuda laiemalt Eestis tasuta eesti keele kursusi ning õppijaile vajalikku keelekeskkonda.
Integratsiooni Sihtasutus osaleb lõimumiskava arutelupäevadel
Kultuuriministeerium korraldab sel sügisel kõigis maakondades arutelupäevad, kus tutvustatakse valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2030“ koostamiseks seni kogutud sisu.
Arutelupäevadel esitavad Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse valdkonna eksperdid ülevaate lõimumiskava eesmärkidest ja tegevussuundadest ning koguvad osalejatelt tagasisidet ja ettepanekuid siiani saadud sisendi kohta.
Integratsiooni Sihtasutuse töötajad tutvustavad sihtasutuse tegevust eesti keele ja kultuuri hoidmisel, teiste Eestis esindatud kultuuride toetamisel, täiskasvanute eesti keele õppe korraldamisel ning kogukondade vaheliste kontaktide arendamisel.
Lõimumiskavale lisaks kogub Kultuuriministeerium arutelupäevadel tagasisidet ka koostatava arengukava „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ kohta.
Laudkondades arutatakse, mida peaks iga maakonna seisukohalt kultuuri- ja lõimumisvaldkonnas esile tõstma ning kuidas eesmärke ühiselt ellu viia.
Veel saab registreeruda rahvusvahelisele lõimumisalasele konverentsile
14.-15. novembrini toimub Tallinnas rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“. Konverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist, kes käsitlevad identiteedi, hariduse ja tööturu teemasid mitmekeelsuse valguses.
Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad pererände, kohanemise, lõimumiskava, mitmekeelsuse, esimese keele kadumise ja selle takistamise ning muude teemade üle.
Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab konverentsi kodulehel. Konverentsil osalemine on eelregistreerimise alusel tasuta.
Külalisesinejate seas on näiteks:
- peakõneleja, Taani Kopenhaageni Ärikooli emeriitprofessor Robert Phillipson, kes on uurinud keelepoliitikat, keeleõigusi ja mitmekeelset haridust;
- Tšehhi haridus-, noorsoo- ja spordiaseminister Václav Velčovský, kes teeb ettekande Tšehhi hariduspoliitika arengutest mitmekeelsuse ja kaasamise põhimõtete valguses;
- Essexi Ülikooli keele- ja lingvistika osakonna juht Monika S. Schmid, kes on uurinud esimese keele kadumise erinevaid aspekte;
- maailmas tunnustatud ekspert, Edinburghi Ülikooli arengulingvistika professor Antonella Sorace, kes on avaldanud mitmekeelse keelearengu valdkonnas väljaandeid, kus on ühendatud lingvistikas, eksperimentaalpsühholoogias ja kognitiivteadustes kasutatavad meetodid;
- ekspert Elin Thordardottir, kes töötab McGilli Ülikooli kommunikatsiooniteaduste ja -häirete koolis ning juhib Montréalis ja Islandil uurimislaboreid; tema uurimistöö keskendub muuhulgas keele normaalsele omandamisele ja keelehäiretele üht või mitut keelt kõnelevate laste puhul;
-
Konstanzi Ülikooli ja Readingu Ülikooli mitmekeelsuse professor Theo Marinis, kes uurib keele omandamist tüüpilise ja ebatüüpilise arenguga õppijate hulgas, mitmekeelsust ja mitmikkirjaoskust ning juhib ELi projekti „Mitmekeelne meel“ („Multilingual Mind“).
Integratsiooni Sihtasutus korraldab rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi Tallinnas neljandat korda järjest. Sel aastal toimub konverents Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33, Tallinn).
Konverents toimub inglise keeles sünktoontõlkega eesti ja vene keelde.
Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Konverentsi korraldamist toetavad USA saatkond, Soome saatkond, Saksa saatkond, Kanada saatkond, Briti saatkond, Briti Nõukogu, Tšehhi saatkond ja teised partnerid.
Lisainfo:
Anastassia Tuuder
Uuringute valdkonna juht
Integratsiooni Sihtasutus
Telefon: 659 9853
e-post: anastassia.tuuder@integratsioon.ee
Ootame tagasipöördujaid kogemuskohtumistele
Integratsiooni Sihtasutus on alustanud oktoobris ja jätkab nii novembris kui detsembris tagasipöördujatele mõeldud kohtumiste läbiviimisega, et aidata neil paremini kohaneda eluga Eestis ja leida kontakte teiste tagasipöördujatega.
Osalejatel on võimalik kokkusaamistel kuulata, kuidas teised tagasipöördujad on Eestis kohanemisel hakkama saanud, saada vajalikku infot ja tuge oma elu paremaks korraldamiseks ning jagada oma kogemusi ja muresid. Kohtumisi viivad läbi kogenud koolitajad ja nõustajad. Kõikidel kohtumistel osaleb ka Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cocker. Osalemine on kõigile tasuta.
„Tallinnas toimunud esimene kogemuskohtumine oli väga meeleolukas: osalejad jagasid omavahel aktiivselt kogemusi, tundeid ja teadmisi selle kohta, kuidas oma elu Eestis paremini korraldada, alustades töökoha leidmisest ja lõpetades sellega, kuidas jääda rahulikuks selle elumuutuse keskel. Kõik said omale mõtteterasid, kuidas paremini kohaneda, ja tuge, et otsus tagasi tulla oli õige,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cocker. „Meil on väga hea meel, et saame nende kohtumistega aidata kodumaale tagasi tulnud inimestel tunda end siin kodusemalt ja luua neile toetavat võrgustikku. Novembris ja detsembris ootame kohtumistega liituma ka uusi osalejaid,” lisas Cocker.
Kohtumised toimuvad neljas grupis, kaks neist kogunevad Tallinnas, üks Viimsis ja veel üks Haapsalus. Info kogunemiste kohta avaldame jooksvalt nii Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel kui ka Facebookis.
Integratsiooni Sihtasutus nõustab nii tagasipöördujaid, kes on juba alustanud uut elu Eestis, kui ka neid, kellel on tekkinud huvi ja soov Eestisse tagasi tulla. Nõustamine hõlmab nii praktilist infot kui ka Eestis kohanemisega seotud teemasid. Nõustamiseks tuleb võtta ühendust rahvuskaaslaste nõustaja Kaire Cockeriga e-posti aadressil tagasieestisse@integratsioon.ee või telefonil +372 53 644 172.
Integratsiooni Sihtasutuses alustas tööd rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist
Oktoobri algusest töötab Integratsiooni Sihtasutuses rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialistina Tarmo Saks.
Tarmo peamine ülesanne on ülemaailmse eestluse toetamine läbi ühise inforuumi kujundamise ja Eestist väljaspool elavate eestlaste infovahetuse korraldamise.
Info- ja koostööspetsialisti tööks saab olema võõrsil asuvate rahvuskaaslaste info- ja suhtluskanalite kaardistamine ja infoportaali loomine, et jagada teavet võõrsil eestluse hoidmise kohta ja toetada mujal elavatel eestlastel Eestiga sidet pidada.
Tarmo ise on võõrsil sündinud ja kasvanud ning aktiivselt eestluse edendamisega tegelenud väliseestlane, kes kolis Eestisse mõne aasta eest ja on nüüd püsivalt eestimaalaseks hakanud.
Rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialistiga saab ühendust e-posti aadressi tarmo.saks@integratsioon.ee kaudu.
Narva eesti keele maja tegevus uues kodus kogub tuure
1. oktoobrist tegutsevad Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja uutes ruumides Narva linna südames aadressil Linda 2. Uues kodus käivituvad uue energiaga aina uued eesti keele õppimise ja praktiseerimisega seotud projektid.
„Meie kolimine Narva on toonud riigi Ida-Virumaa elanikele lähemale, oleme loonud 20 töökohta ning oleme kõige paremas mõttes hea näide riigi avatusest inimesele,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar Narva eesti keele maja avamisel.
Hea näide eesti keele maja avatusest piirkonna elanikele on kindlasti ka see, et kui Narvas tegutses eesti keele maja ajutistel pindadel juba eelmise aasta septembrist, siis sellest sügisest on alustatud keelenõustamise ning eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks mõeldud üritustega ka Sillamäel ja Kohtla-Järvel.
„Sügis algas meil suure hooga: eesti keele õpet alustasime kaheksas uues rühmas, panime septembris käima eesti keele rongi, käivitasime mitmed uued õpitoad – nagu näiteks lauaetikett, keelejälgijad ja lauamängude õhtud – ning jätkame juba populaarseks saanud tandemõppe, keelekohvikute, filmiõhtute ja õppereisidega,“ kirjeldas Narva eesti keele maja tegevusi selle juht Margarita Källo.
Uutest lähima aja projektidest tõi Margarita Källo välja Narva lasteaedade keelekümblusõpetajate ja juhtide pärimuskultuuri õppeprogrammi, mis toimub oktoobri lõpus. Õppeprogrammi raames tutvuvad Narva lasteaedade töötajad Pärnu lasteaedade õppetööga ning osalevad Eesti pärimuskultuuri seminar-praktikumis, et meie pärimuskultuurist saadud teadmisi oma lasteaedade kasvandikele edasi anda. Koolitusel tutvutakse nii vanade traditsioonide, rituaalide, uskumuste kui ka pärimusmuusika, laulude ja laulumängudega. Õppeprogrammi korraldab Rahvakultuuri Keskus.
Narva eesti keele maja on külastajatele avatud igal tööpäeval aadressil Linda 2. Ühendust saab võtta, kirjutades e-posti aadressil eestikeelemaja@integratsioon.ee või helistades numbrile 6599030.
Narva eesti keele maja tegevustel saab pidevalt silma peal hoida eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.
Tallinna eesti keele maja võtab kasutusele uued keele praktiseerimise formaadid
Tallinna eesti keele majas alustas sel õppeaastal tööd 14 õpperühma, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui 2018. aasta septembris. Lisaks keelekursustele toimuvad iga nädal mitmed keele praktiseerimiseks mõeldud üritused. Eesti keele harjutamise uue võimalusena on käivitunud lugemisklubi ning koostöös Kalamaja kogukonnaga alustati mängulise keeleõppega kohalikus klubis.
Kokku õpib Tallinna eesti keele majas keelt A1, A2 ja B1 tasemel üle 200 inimese, kellest 70 jätkab juba varem alustatud õpinguid. „Saime eelmise aasta kursuste kohta positiivse tagasiside. Meie juures õpet jätkavate inimeste arv näitab, et neile meeldib meie juures ja nad on keeleõppele tõsiselt pühendunud,“ rõõmustas Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk.
Kuna eesti keele majades lähtutakse põhimõttest, et keeleõpe on põnev tegevus, otsitakse aina uusi võimalusi keeleõppe ja keele praktiseerimise võimaluste mitmekesistamiseks. Nii käivitus sellest sügisest Tallinna eesti keele maja ja rahvusraamatukogu koostöös lugemisklubi, kus osalejad tutvuvad eesti kirjanike loominguga ja vahetavad lugemiselamusi. „Kokkusaamistele kutsume võimaluse korral ka kirjanikke, nii et lugemisklubis osalejatel on harukordne võimalus vahetada nendega oma mõtteid nii nende loomingu kui ka üldiselt elu üle,“ ütles Aljona Kordontšuk.
Kalamaja asumi eesti keele huviliste palvel alustas Tallinna eesti keele maja oktoobris mängulist keeleõpet kohalikus Heldekese klubis. „Oleme avatud eesti keele õppest huvitatud inimeste algatustele ning kui meie tegevuste järele on nõudlust, üritame neid ka pakkuda. Heldekeses saame õhtuti kohaliku kogukonna esindajatega kokku ja mängime eesti keeles „Majamängu“, mis on meie poolt välja mõeldud põnev mälumängu ja viktoriini segu. Mängima on loomulikult oodatud ka teistes Tallinna piirkondades elavad inimesed, kellele sobib mänguline lähenemine keeleõppele,“ lisas Aljona Kordontšuk.
Sel aastal alustas Tallinna eesti keele maja koostööd Eesti Filmi Instituudiga. Tänu Eesti Filmi Instituudi toele said eesti keele õppijad filmiõhtutel vaadata selliseid eesti filme, nagu „Viimne reliikvia“, „Hukkunud alpinisti hotell“ ja „Kevade“.
Sel sügisel rõõmustas külalisega keelekohvik selles osalejaid kohtumisega lavastaja ja näitleja Raivo Trassiga. Osalejate sõnul võis kohtumist võrrelda tõelise teatrielamusega. Lisaks oma loomingulise teekonna ja saavutuste tutvustusele kandis Raivo Trass ette Jaan Kaplinski ja Paul-Eerik Rummo luulet.
„Eesti keele majas toimub iga nädal mitu üritust, kus kõik soovijad saavad erineval moel eesti keelt harjutada. Igaüks võib leida endale just sellise võimaluse, mis sobib talle kõige paremini, olgu see siis tandemõpe, foorumteatri kursus, lugemisklubi, filmiõhtu, lauamängude õhtu või hoopis kohaliku meediaga tutvumise õpikoda. Kohtumised toimuvad õhtusel ajal ning sobivad seega ka neile, kes on päevasel ajal tööl,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk.
Tallinna eesti keele maja tegevustel saab pidevalt silma peal hoida eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.
Täiskasvanute eesti keele õppe korraldajad Tartus leppisid kokku tihedamas koostöös
Oktoobris kogunesid Tartusse Integratsiooni Sihtasutuse, Tallinna eesti keele maja, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Rahva Muusemi, Tartu Rahvaülikooli, Töötukassa, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži, MTÜ Rahvusvaheline Maja, MTÜ Folkuniversitet Estonia, MTÜ Tartu Välismaalaste Teenuskeskus ja Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna esindajad, et arutada koostöövõimalusi täiskasvanute eesti keele õppe valdkonnas Tartus. Kohtumisel lepiti kokku tihedamas infovahetuses ja sihtrühmadele üksteise teenuste kohta info jagamises.
Kohtumise eesmärk oli koondada infot Tartus täiskasvanutele toimuva eesti keele õppe kohta, analüüsida selle mahtu ja vajadust erinevate sihtrühmade lõikes ning leppida kokku edasises koostöös.
„Meil oli hea meel tõdeda, et Tartus pakuvad erinevad asutused ja organisatsioonid täiskasvanutele eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks väga mitmekesiseid võimalusi, alustades keelekursustest ning lõpetades keelekohvikute ja õppeprogrammidega,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. „Integratsiooni Sihtasutuse eesmärk on pakkuda võimalikult mitmekesist eesti keele õpet ja eesti keele kasutamist toetavaid tegevusi üle Eesti. Oleme aastaid toetanud vastavaid tegevusi ka Tartus. Leppisime partneritega kokku, et teeme edaspidi omavahel rohkem koostööd ja vahetame infot, et üksteist keeleõppe korraldamisel rohkem toetada,“ lisas Irene Käosaar.
Septembris sai eesti keelt õppida rongis
24.-26. septembrini said Tallinna ja Narva vahel sõitva rongi reisijad tasuta eesti keelt õppida. Keeleõppemänge ja -harjutusi viisid eesti keele vagunis läbi Integratsiooni Sihtasutuse Narva ja Tallinna eesti keele majade õpetajad. Sõidu ajal said kõik soovijad keelenõustajaga konsulteerida, saata oma sõbrale keelerongi postkaarti või kuulata taskuhäälinguid.
„Usun, et rongi pealt maha minnes oli eesti keele vagunis sõitnud reisijatel kindlasti rohkem julgust, et keelt ka edaspidi kasutada. Loodame, et andsime inimestele inspiratsiooni jätkata keeleõpet nii rongisõidu ajal kui ka muudes kohtades väljaspool klassiruumi, sest keelt saab õppida kõikjal,“ sõnas Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Margarita Källo.
Rongis eesti keele õppeks ja praktiseerimiseks kasutatud aktiivõppemeetodeid kasutatakse igapäevaselt Tallinna ja Narva eesti keele majades. Lisaks erineva tasemega keelekursustele saab eesti keele majades keeleoskust arendada ka tandemõppes, keelekohvikutes, filmi- või lauamängude õhtutel, lugemisklubis või erinevates õpitubades alates kokandusest kuni lauaetiketini. Kõik õppevormid on osalejatele tasuta.
Eesti keele rongi liikumisele andsid hoogu Haridus- ja Teadusministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Elron, et tähistada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja kuulutatud eesti keele aastat ning septembri lõpus toimunud ülemaailmset eesti keele nädalat.
Ootame huvilisi pereõppe korraldamise koolituspäevale
21. novembril korraldab Integratsiooni Sihtasutus mittetulundusühingutele ja teistele huvilistele koolituspäeva, kus tutvustatakse peredes eesti keele õppe korraldamist. Koolituspäev on abiks ka tegevustoetuse taotluse koostamiseks valmistumisel. Uue taotlusvooru peredes eesti keele õppe korraldamise toetamiseks plaanib Integratsiooni Sihtasutus avada 2020. aasta alguses.
Tasuta koolituspäev toimub 21. novembril kell 9 Tallinnas aadressil Rävala pst 5 (6. korrus). Registreeruda saab e-posti aadressil jana.tondi@integratsioon.ee 10. novembrini. Kohtade arv on piiratud.
„Pereõppesse on seni saanud 80-100 noort aastas, kuid soovijaid on kordi rohkem. Sellepärast plaanime järgmisel aastal peredes toimuva eesti keele õppe mahtu suurendada. Meie eesmärk on saata rohkem eesti keelest erineva emakeelega noori vanuses 7-19 aastat eesti perre keelt ja kultuuri õppima ning saada juurde nii pereõppe korraldajaid kui ka peresid, kes lapsi vastu võtta saaks,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
Integratsiooni Sihtasutus tutvustab koolituspäeval peredes eesti keele õppe tegevustoetuse andmise eesmärki, põhitingimusi, sellega kaasnevaid ülesandeid, nõudeid projektijuhile ja lapsi võõrustavale perele. Lisaks jagab pikaaegse kogemusega pereõppe korraldaja oma praktilist kogemust ja annab nõu, kuidas leida osalejad ja pered, kuidas planeerida aega ja ühisüritusi, mida arvestada toitlustamise juures, kuidas suhelda lapsevanematega ja millest lähtuda eelarve koostamisel.
Lõpetuseks saavad osalejad tutvuda Tallinna eesti keele maja ja selle tegevusega.
Viimastel aastatel on pereõpet korraldanud Võrumaal MTÜ Veeda vaheaeg ja MTÜ Volonta ning Räpinas MTÜ Lapsele Oma Kodu.
Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise taotlusvooru aluseks on kultuuriministri 3. aprilli 2019. aasta määrus nr 11 „Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“.
18.-29. novembril toimub kodanikupäeva e-viktoriin
26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub vahemikus 18.-29. november ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.
Viktoriini saab lahendada Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 18. novembril.
Viktoriini lahendajad saavad 30. novembril soovi korral oma e-posti aadressile lingi viktoriini tulemustega.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 17. korda.
Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.
Tulekul hanked
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab lähikuudel välja järgmised hanked:
- “Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2020-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub oktoobris);
- “Kodakondsuseksamiks ettevalmistavad koolitused perioodil 2020-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub novembris);
-
“Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja kultuuri tundmise klubide eestvedajatele perioodil 2019-2021” (riigihanke väljakuulutamine toimub novembris).
Info väljakuulutatud konkursside kohta avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/konkursid.
Eesti keele maja on nüüd Instagramis
Nii Tallinna kui ka Narva eesti keele maja sündmusi saab jälgida nüüd ka Instagramis (@eestikeelemaja).
Lisaks saab meie tegemistega end kursis hoida Facebooki lehel ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee.
Meie kalender
Infoga sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, saab tutvuda meie kodulehel avaldatud kalendris.
Meie uudised
Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
