Sisukord
Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta
Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda veebruarist
Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad eesti keelt harjutama
Keelesõbra programm otsib vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks
Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe
Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“
Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda
Irene Käosaar: 2021 oli peeglisse vaatamise aasta
2021. aasta ärasaatmine on minevikku jäänud ja 2022. aasta hooga alanud. Aasta algul on siiski asjakohane vaadata veidi tagasi ja mõtiskleda tuleviku üle.
2021. aasta oli Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistamise aasta. Vaatasime tagasi 30 aastale nii meie novembrikuisel rahvusvahelisel konverentsil kui 20. augustil läbi viidud kooslaulmispeol Narvas. Oli pidulik ja tähtis aasta, aga ka enese sisse vaatamise aasta.
Aastast 2018 oleme olnud pidevas muutuste ja arengute tuultes. 2017. aastal tegi Vabariigi Valitsus otsuse luua eesti keele majad Tallinnas ja Narvas ning 2018. aastal anti see väärikas ja väljakutseid pakkuv ülesanne just Integratsiooni Sihtasutusele. 2019. aastast kolisime Integratsiooni Sihtasutuse peakontori Narva, avasime eesti keele majad Narvas ja Tallinnas. 2020. aasta oli esimene aasta, kus saime terve aasta teha tööd oma ruumides, meeskond oli komplekteeritud, sihid paigas ja suund silme ees.
Kolm aastat tõhusat tööd on vilja kandnud ja aasta 2021 oli meie jaoks peeglisse vaatamise aasta – vahehindamise aasta.
- 2021. aastal avaldati värske integratsiooni monitooring, mille tulemused on ühest küljest hinnang ka meie tööle, teisalt suunanäitaja kogu lõimumisvaldkonnale.
- Viisime läbi rahulolu-uuringu meie partnerite seas – saime tunnustava tagasiside kui valdkonna suunanäitaja ja kompetentsikeskus, avatud ja hooliv organisatsioon ning sihtasutuse Narva kolimist hinnati just Ida-Viru partnerite poolt olulise sammuna.
- Viisime läbi organisatsioonisisese rahulolu-uuringu – saime kinnituse, et meie asutuses töötavad motiveeritud ja hoolivad kolleegid, kes seostavad oma väärtusi vägagi valdkonna omadega. Sihtasutuses valitseb koostöine ja eesmärgile suunatud töökultuur.
- Viisime läbi eesti keele majade mõjuanalüüsi – saime kinnitust, et meie keelemajade tegevustes osalenud inimesed tunnevad ennast eesti keeles suheldes kindlamalt, neil on tekkinud rohkem kontakte eesti keelt emakeelena rääkivate inimestega ja nad on ühiskondlikult aktiivsemad.
Need uuringud andsid meile kinnitust, et oleme õigel teel, aga andsid ka märksõnu, kuhu suunas veel edasi minna, et vastata veelgi enam meie parterite ja tegevustest osavõtjate ootustele.
Lisaks tavapärastele tegevustele lisandus 2021. aastal meie ülesannete hulka kodanikulepingu programmi eestvedamine ja laienes rahvuskaaslastega ning tagasipöördujatega seotud tegevuste maht.
2021.aasta lõpul kinnitati lõimumisvaldkonna uus arengukava Sidus Eesti 2030. Lisaks uue arengkava suunistele on 2022. aasta viimane käimasoleva Euroopa struktuurfondide rahastuse aasta ning samas uue perioodi planeerimise aasta. Jätkame kõigi oma tegevustega ja kavandame uusi, mida saame ellu viia 2023. aastast.
Koroona-aeg on tõhustanud ja kinnitust andnud veebis toimuvate tegevuste olulisusest. Märkimisväärne osa meie keelekursustest on toimunud veebis. Meie Keelesõbra programm on viinud kokku ligi 500 eesti keeles suhtlevat paari (kokku üle 1000 inimese), lisaks on Keeleruletis osalenud üle 700 inimese. Kindlasti jätkame ka 2022. aastal lisaks kontakttegevustele veebi vahendusel tehtavat.
Eelmisel aastal valminud kohanemis- ja lõimumisteenuste veebikeskkond LINDA sai 2021. aastal maakonnatuuril kõigis piirkondades hea vastuvõtu, kindlasti jätkame selle tutvustamist ja info asjakohasena hoidmist. Lisaks valmis eelmise aasta lõpul sihtasutuse kliendihaldusprogramm, mis võimaldab meil käivitada sel aastal veebipõhist iseteenindust.
2022. aastal tähistame eesti keele majade 4. sünnipäeva laienemisega uutesse piirkondadesse – ees seisab tihe koostöö Lüganuse ja Lääne-Harju valdadega. Headeks partneriteks on lisaks juba vanadele headele sõpradele Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Sillamäelt, Tartust ja Pärnust saamas ka Maardu ja Valga.
Ja lõpuks, 2022. aasta on raamatukogude aasta. Oleme veelgi aktiivsemalt kaasamas raamatukogusid oma töösse ja ise sulandumas raamatukogude algatustesse. Head partnerid ja sõbrad erinevate piirkondade raamatukogudest on lõimumisteemad omaks võtnud ja aitavad hooga kaasa.
Head jätkuvat 2022. aastat kõigile – leidke aega endale ja lugege iga kuu läbi vähemalt üks raamat, olgu või õhuke luuleraamat - nii saab maailm taas selgemaks ja helgemaks!
Tasuta eesti keele kursustele saab registreeruda 2. veebruarist
2. veebruaril kell 10 algab Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee avalik registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kursustele saavad registreeruda täiskasvanud alates 18. eluaastast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil.
Eesti keele huvilistele pakub Integratsiooni Sihtasutus A1-C1-tasemel veebikursustel 160 õppekohta ning A1-C1-tasemel kontaktõppe kursustel klassiruumides 784 õppekohta. Kontaktõppes keeletunnid toimuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Maardus, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Ahtme linnaosas. Kokku saab avaliku registreerimise kaudu õppima asuda 944 inimest.
Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel saab juba praegu tutvuda kursuste tunniplaani ja kursustele registreerimise reeglitega ning testida oma keeleoskust. Kontaktõppes osalemiseks on vajalik COVID-tõend.
Lisaks A1-C1-taseme keelekursustele pakub Integratsiooni Sihtasutus alanud poolaastal võimalust osaleda Tallinna ja Narva eesti keele majade keeleõpet toetavatel üritustel ja keeleoskuse lihvimise erikursustel.
Soovitame osaleda ka Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade juures toimuvatel nõustamistel, kus aidatakse analüüsida iga inimese vajadusi ja kogemusi, teha selgeks keeletase ning koostatakse keeleõppe plaan. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.
Eesti keele õpet Integratsiooni Sihtasutuse kursustel rahastab Kultuuriministeerium.
Narva ja Tallinna eesti keele maja kutsuvad keelt harjutama
Nii Narva kui Tallinna eesti keele maja on alustanud põnevate kevadhooaja tegevustega, mis on toeks eesti keele selgeks saamisel ja annavad võimaluse eesti kultuuriga süvitsi tutvuda.
Narva eesti keele majas jätkatakse näiteks ühiste filmiõhtute ja lastevanemate suhtlusklubi traditsiooni. Uus Keelematkade sari viib rännuhuvilised eesti keele õppijad Ida-Virumaa loodusesse matkama. Jõhvis alustas floristika töötuba ja jätkuvad Muusemi päeva kohtumised, kevade poole minnakse tõukerattamatkale ja külastatakse Tagavälja talu. Kohtla-Järvel harjutatakse eesti keelt mängude õhtutel.
Narva eesti keele maja juures on alustanud oma hooaega mitmekeelne tandemkoor, mille ridadesse mahuvad veel mõned meeshääled. Uus pilootprojekt Estonskad on aga suunatud gümnaasiuminoortele vabas ja arendavad õhkkonnas eesti suhtluskeele arendamiseks.
Tallinna keelemaja traditsioonilistest tegevustest jätkuvad Kalligraafia õpitoad, Metsamäng, Eesti Kunstimuuseumi külastused, Kokandusklubi ja kultuurihõngulised õppekäigud Tallinna linnaruumiga tutvumiseks. Lisaks viiakse keeleõppijad tutvuma Eesti merenduse ajalooga, külastatakse E. Vilde ja A. H. Tammsaare majamuuseumit, kohtutakse kaasaegsete eesti kirjanikega ning ilmade soojenedes tehakse väljasõite saartele. Pärnu piirkonna õppijatele korraldatakse suhtlusklubi nii Sindis kui Pärnus.
Alustanud või alustamas on mitmed veebis toimuvad tegevussarjad, kus saavad eesti keelt harjutada inimesed üle Eesti või suisa üle maailma, olgu selleks Mokalaat, Keelerulett, Kultuurikohtumised või Mänguväli. Kõigi nende ja ka lisanduvate keele harjutamise võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda sündmuste kalendrist.
Otsime vabatahtlikke mentoreid eesti keele õppijate aitamiseks
Integratsiooni Sihtasutus kutsub eesti emakeelega või eesti keelt vabalt valdavaid inimesi registreeruma vabatahtlikuks mentoriks, et aidata eesti keelt õppivatel inimestel kõnekeelt harjutada nendega e-kanalites või telefonitsi vesteldes.
„Keelesõbra programmi eesmärk on pakkuda eesti keele õppijatele täiendavaid eesti suhtluskeele harjutamise võimalusi ja julgustada neid keelt igapäevaselt kasutama. Kahe tegutsemisaasta jooksul on programm viinud kokku 1837 keelesõpra: 858 vabatahtliku mentori abiga on saanud oma keeleoskust lihvida 979 keeleõppijat. Kutsume vabatahtlikke taaskord programmi panustama – keeleõppijad ootavad väga võimalust teiega eesti keeles rääkida,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.
Vabatahtliku eesti keele mentori ülesandeks on suhelda mõne keeleõppijaga eesti keeles erinevatel elulistel teemadel sobivate e-kanalite kaudu või telefoni teel 1−2 korda nädalas. Eelnev õpetamiskogemus ei ole vajalik.
Integratsiooni Sihtasutuse keelesõprade programmi eestvedajad koguvad nii mentorite kui keeleõppijate andmeid, aitavad neid kontakti loomisel ning juhendavad vestlusformaatide valikul ja vestluste läbiviimisel.
Oma eelistusi ja võimalusi keeleõppijate toetamiseks saab märkida registreerimisvormi Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Keeleõppe huviliste registreerimisega Keelesõbra programmi alustab sihtasutus 10. veebruaril. Keelesõprade kokkuviimine algab sõbrapäeval, 14. veebruaril.
Tallinna eesti keele maja tähistas sünnipäeva ja avas omanimelise Facebooki lehe
Jaanuari keskel sai Tallinna eesti keele maja 4-aastaseks. Seda olulist verstaposti tähistati partnerite küllakutsumise ning Kalligraafia õpitoa aastanäituse avamisega.
Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert: "Oli suur rõõm tähistada üheskoos meie õppijate, õpetajate, koostööpartnerite, pärimuskultuuriansambli tantsijate ja kolleegidega Integratsiooni Sihtasutusest ning Kultuuriministeeriumist Tallinna maja sünnipäeva. Ühine tähistamine meenutab, kui oluline võib inimeste vahel olla üks vestlus, üks kontakt, üks keeletund, üks juhuslik kohtumine, et sündida saaksid uued sõprussuhted, uued väljakutsed, uued koostööplaanid. Meie sünnipäevaks valminud Tallinna eesti keele maja külalisteraamatusse kirjutas üks sünnipäevaline mõtte, et rikkad ei ole tingimata need, kel on palju raha, vaid need, kes on uudishimulikud ja õpihimulised. Mõtte autori ja täpse tsitaadi leiavad juba need, kes majja külla tulevad! Olete oodatud!"
Selleks, et Facebooki kasutajatel oleks parem ülevaade meie keelemajade tegevustest erinevates Eesti piirkondades, avati Tallinna eesti keele maja sünnipäeva puhul ka uus Facebooki leht Facebook.com/tallinnaeestikeelemaja.
Uuelt lehelt leiab infot Tallinnas, Harjumaal ja Pärnumaal pakutavate keeleõppe ja -harjutamise võimaluste kohta. Senisel lehel (facebook.com/eestikeelemaja) tutvustame edaspidi Narvas ja Ida-Virumaal toimuvat ning sellest lehest saab Narva eesti keele maja leht. Kõiki piirkondi puudutava info keeleõppevõimalustest toome mõlemal lehel.
Käimas on teavituskampaania „Avasta kultuuri oma keeles“
Teavituskampaania ja veebipõhise mänguga juhitakse siinsete muu emakeelega elanike tähelepanu sellele, et Eesti kultuuriasutused pakuvad erinevatesse keeltesse tõlgitud sisu nii sünkroontõlke kui tõlgitud ekspositsioonide vahendusel.
Vene- ja ingliskeelsed reklaamid kõlavad televisioonis ja raadios ning on nähtavad ka ühismeedias ja tänavapildis. Kampaania hääleks ja näoks on Elina Netšajeva. Kampaania perioodil lisainfo pakkumiseks ja mängu läbiviimiseks on loodud kolmekeelne kampaanialeht Kultuurijaht.ee.
Kampaaniasse on haaratud 15 muuseumi ja etendusasutust, keda toetati aastatel 2016-2020 Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ käigus tehniliste tõlkelahenduse soetamisel.
Peatselt saab Integratsiooni Sihtasutuse teenustele iseteeninduses registreeruda
Valmimas on Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindus, millega luuakse klientidele mugav võimalus end ise veebis erinevatele eesti keele kursustele ja keelepraktika üritustele kirja panna.
Selle keskkonna kaudu saavad kõik sihtasutuse kliendid näha pakutavaid teenuseid ja tegevusi, teha valikuid oma keeletaseme, piirkonna või huvide alusel ning sinna registreeruda. Eraldi registreerimislinkide asemele luuakse koht, kus kliendid saavad nii registreeruda kui vaadata ülevaadet oma möödunud ja tulevastest teenustest. Lisaks on väljaarendatud muidki mugavusfunktsioone, näiteks just konkreetsele inimesele sobivate teenuste pakkumine või meeldetuletused lähenevast sündmusest.
Juba toimub teenuste sisestamine iseteenindusse ning peatselt anname keskkonna avamisest teada.
Avatud on mitmeid hankeid ja taotlusvoore
Aasta alguses avasime mitmeid hankeid ja taotlusvoore. Avaldusi ootavad taotlusvoorud „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, "Tagasipöördumistoetuste maksmine", „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“, "Väliseesti kultuuriseltside toetus" ja „Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus“. Äsja kuulutati välja hange „Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.“
Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
