Rahvuste päev 2017 - kuhu minna, mida teha?
Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema
Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?
Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?
Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust
Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele
Etnolaadale Raekoja platsil oodatakse eelkõige turiste
23.-24. septembril kell 10-18 korraldab Eesti Rahvuste Ühendus Raekoja platsil etnolaada ja kontserdi. Selle üritusega tähistatakse Eesti rahvusvähemuste päeva, mis on Eesti Rahvuste Ühenduse juhi Timur Seifulleni sõnul nende liikmete jaoks aasta oodatuim sündmus.
Kontserdil astuvad üles laulukollektiivid ühendusse kuuluvatest seltsidest, etnolaadalt on võimalik osta rahvustoite ja –jooke ning käsitööesemeid.
Raekoja plats on valitud toimumiskohaks põhjusel, et sinna satub rohkesti turiste. „Meie üritus kajastab vähemuste võimalusi ja elu Eestis ning on seetõttu eelkõige väliskülalistele suunatud. Meie oma inimesed ju teavad, et vähemusrahvad saavad siin hästi hakkama,“ räägib Timur.
Esinejaid kontserdil ja müüjaid lettide taga on igas vanuses. „Nooremaid inimesi on seal ka kindlasti. Meie rõõm on välistudengid,“ lausub Timur elavalt.
Loomulikult pannakse laada ja kontserdi jaoks selga oma rahvariided. Timur räägib, et kõrvaltvaataja ei pruugi aimatagi, millise vaevaga on rahvariidekomplektid sündinud. Ta toob näiteks Mordva seltsi inimesed, kellel puudusid rahvariiete juurde käivad ehted. „Ega ei jäänudki muud üle kui et tuli ehted ise valmistada. Palusime professionaalse ehtekunstniku Kärt Summataveti Mordva inimesi juhendama ning ehted said tehtud,“ annab Timur aimu sellest, milline ettevõtlik rahvas rahvusvähemuste esindajad on.
- Eesti rahvuste päev on 24. septembril tähistatav tähtpäev, mis meenutab Eesti Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal.
- Eestimaa Rahvuste Ühendus asutati selleks, et vähemusrahvused saaksid ühiselt toetada Eesti taasiseseisvumisprotsessi.
- Pärast Eesti taasiseseisvumist sai ühenduse eesmärgiks esindada Eesti vähemusrahvuste huve ning säilitada, arendada ja tutvustada nende kultuuri.
Jõhvi Kontserdimaja täitub rahvusvähemuste kultuuriga
24. septembril tähistatakse Jõhvi Kontserdimajas rahvuste päeva XIV vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“, kus osalevad Ida-Virumaal tegutsevad erinevate rahvuste ühendused.
Kavas:
11.30 Festivali avamine
11.30-18.00 Näitused, ekspositsioonid, meistriklassid, laste loomingu näitus „Minu imeline Ida-Virumaa“, näitus „Ukraina läbi laste silmade“, MTÜ Türkiispärl autorinukkude ja tekstiilist mänguasjade näitus
12.00-14.30 Konverents „Traditsioonide järjepidevuse tagab põlvkondadevaheline side“
12.30 Laste loomingu konkursi "Minu imeline Ida-Virumaa“ parimate autasustamine
13.00-14.00 Kirjanduslikud kohtumised
14.30-15.30 Esinevad „Lõõtsavägilased“
16.00 Galakontsert rahvuskultuuriseltside kollektiividelt ja külaliskollektiivilt Poolast - ukraina rahvatantsurühmalt "Czeremosz"
17.45 Festivali lõpetamine
Festivali korraldavad Ida-Viru maavanema juures tegutsev rahvuskultuuride ümarlaud ja Jõhvi vallavalitsus. Toetavad Integratsiooni Sihtasutus, kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Ida-Virumaa Integratsioonikeskus. Olete kõik oodatud!
Eesti rahvuste päevad 2017 Vene Kultuurikeskuses
13. septembril kl 18 on väikeses saalis kunstnik Bato Dugarzhapovi (Venemaa) meistriklass. Sissepääs eelregistreerimisega, tel 5836 3613, Tatjana Semenjuk. 16. septembril avatakse Bato Dugarzhapovi (Venemaa) personaalnäitus Keila-Joa lossis.
19. septembril kl 17.15 on konverentsisaalis Tatjana Tšervova tasuta loeng “Tallinna Meremeeste Kodu ajaloost”. Loeng on vene keeles.
21. septembril kl 11 on konverentsisaalis Valeri Lauri tasuta loeng “Eesti vähemusrahvuste esindajate kunst”. Loeng on vene keeles.
22. septembril kl 18 on suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert “Ühe taeva all”, kus osalevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA loomingulised kollektiivid. Sissepääs tasuta.
23. septembril kl 14 on suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“, kus osalevad rahvalaulukoor Sudaruški (Tallinn), vene laulukoor Rodnõje napevõ (Tallinn), rahvalauluansambel Ljubava (Tallinn), rahvamuusikaansambel Zlatõje gorõ (Tallinn), vene lauluansambel Retšenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Zorenka (Kohtla-Järve), Vene laulukoor Nadežda (Narva). Sissepääs tasuta.
23. septembril kl 18 on väikeses saalis klassikalise muusika kontsert „Me elame siin“, kus esinevad Vene Filharmooniaühingu solistid: Karina Amirhanjan (sopran), Natalja Burova (sopran), Aleksandr Nekrassov (bariton), Roman Tšervinko (bariton), Vladimir Skamnitski (viiul), Aleksandr Paškov (klaver, Sankt-Peterburg). Kavas on Vene, Ukraina, Ungari, Rumeenia ja Eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Sissepääs tasuta.
28. septembril kl 19 on väikeses saalis luuletaja, filmirežissööri ja ajakirjaniku Andrei Tantsõrevi loominguõhtu.
Sissepääs tasuta.
Kuidas tähistab Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit (RRÜL) Lüüra rahvuste päeva?
7. septembril avatakse Vene Kultuurikeskuses (Mere pst. 5, Tallinn) vene tarbekunsti näitus „Rõõmu allikas“. Näitust korraldab MTÜ Töökoda-huviklubi Stiil (juht Marina Datskovskaja). Näitus on avatud kuni 30. septembrini. Sissepääs on tasuta.
Näitusel on väljas
- kaitsenukud,
- traditsiooniline tikand,
- ehted kividest ja pärlitest,
- punutud loitsud Jumala Silm,
- iidsed slaavi puidust sümbolid.
8. septembril kell 18.00 avatakse Vene Kultuurikeskuses Sergei Lim´i (keda peetakse eestimaiseks Aivazovskiks) näitus „Meri meie ümber“. Näitus on avatud kuni 8. oktoobrini. Sissepääs on tasuta.
9. septembril algusega kell 10.00 toimuvad Tallinnas Kotka staadionil (Linnu tee 15) rahvusvähemuste kultuuri- ja spordiühingu korraldatavad avatud meistrivõistlused jalgpallis rahvusvähemuste meeskondade vahel. Spordipidu kaunistavad oma esinemisega laste tantsukollektiivid slaavi kultuuriühing Akrida, ansambel Lezginka, folklooritantsuansambel Ariran, vene ansambel Daleko Li Do Tallinna. Turniiri raames toimub minijalgpalliturniir. Korraldajad kutsuvad kõiki jalgpallist huvitatud vähemusrahvuste esindajaid looma oma meeskondi ja turniiril osalema.
Lisainfo: turniiri koordinaator Imedi Kekeishvili, tel 51 58 020
18. septembril kell 10.00-12.00 on lastehommik Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Kavas on lesgiini tantsu töötuba ja rahvusriiete näitus. Lezgini ansamblit Lezginka juhib Rameliya Ulubayova.
19. septembril kell 17.30-19.30 on muusikalis-poeetiline õhtu Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40, Tallinn). Esineb ansambel JU-VEGA. Sissepääs on tasuta.
17. septembril kell 12.00-14.00 korraldab RRÜL Lüüra laat-festivali „Kuldne sügis“ ja lahtiste uste päeva aadressil Kaera 21, Tallinn. Juba üheksandat aastat avab „Kuldne sügis“ uksed kõigile huvilistele, kes soovivad tutvuda eri rahvuste traditsioonidega. Neid on aga RRÜL Lüüras üle 30: venelased, valgevenelased, ukrainlased, grusiinid, tatarlased, armeenlased, kabardiinid, burjaadid, lesgiinid, moldaavlased, tšuvašid, korealased, kasahhid, usbekid ja paljud teised. Kavas on kontsert, rahvusköökide festival, rahvusmängud, näitusmüük, loomelaat, konkursid ja loomingulised töötoad lastele. Sissepääs peole on tasuta.
22. septembril kell 18.00 on Vene Kultuurikeskuse suures saalis pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja RRÜL LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.
Lisainfo: Larisa Ivaniševa, tel 58 053 258, e-post: info@lyra.ee
Lapsi oodatakse Aserbaidžaani päevale Miiamilla muuseumisse
Laupäeval 23. septembril kell 15.00 toimub Kadrioru lastemuuseumis Miiamilla (L. Koidula 21C) MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakooli Orhan eestvõttel Aserbaidžaani päev. Kavas on rahvatantsud, meisterdamine, tehakse näomaalinguid ning maitsta saab baklavad ehk õhulist pähklikooki.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.
Lisainfo: MTÜ Aserbaidžaani pühapäevakool Orhan juht Sanam Aliyeva, e-post: sanam.aliyeva@gmail.com, tel: 559 569 50
Veel rahvuste päeva üritusi
Haapsalus
22.-24. septembrini korraldavad Folklooransambel Bõliina ja Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja avatud uste päeva aadressil Kastani 7, Haapsalu. Kavas: ekskursioonid muuseumis „Vene tare“; töötoad, rahvusmängud, folkloorprogramm ning tutvumine vene köögiga.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094
Tallinnas
30. septembril on temaatiline loeng „Traditsiooniline vene kaltsunukk“ ja töötuba Tallinna Keskraamatukogu Sääse filiaalis.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 55 20 094
Pärnus
25.-30. septembrini tutvustatakse MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ruumides aadressil Rüütli 23, Pärnu rahvusvähemuste kultuure. Tutvuda saab vene, valgevene, ukraina muusikaga, kirjandusega, rahvussümbolitega, rahvusköögi eripäraga. 1.-10. oktoobrini leiab aset rahvusnukkude näitus.
Lisainfo: Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga juht, e-post: raduga_parnu@mail.ru, tel 5800 8847
Uuendusmeelseid lõimijaid oodatakse preemiat taotlema
Integratsiooni Sihtasutus soovib tunnustada lõimumisvaldkonna arenduspreemiatega neid era- ja juriidilisi isikuid, kes on 2016. ja 2017. aastal kaasanud eri rahvustest inimesi innovaatiliselt koostöötegevustesse. Arenduspreemiate fond on 3000 eurot.
Lõimumist käsitletakse kui teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis panustab ühiskonna arengusse, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning toetavad demokraatlikke väärtusi.
Arenduspreemiad antakse välja kolmes kategoorias:
- Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
- Koostöö soodustamine eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanike vahel eesmärgiga tihendada kogukondade vahelisi kontakte. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
- Lõimumist toetava arvamuse kujundamine meediaprojektide või arvamusliidrite algatuste kaudu. Välja antakse üks 1000 euro suurune preemia.
Sel aastal antakse esmakordselt välja ka Balti riikide integratsiooni auhind, et tunnustada projekti või tegevust, mis mõjutas lõimumisvaldkonna arendamist ja jätkusuutlikkust ühiskonnas tervikuna. Sellele auhinnale saavad kandideerida ka Läti ja Leedu parimad lõimumisvaldkonna projektid – neid esitavad Läti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Leedu Vabariigi valitsuse juures asuv rahvusvähemuste amet. Balti riikide integratsiooni auhind on mitterahaline.
Hindamisse kaasatakse seekord rahvusvahelised eksperdid, kes osalevad 16.-17.11.2017 Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvahelisel lõimumiskonverentsil.
Taotluste esitamise tähtaeg on 25. september 2017. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita vastav taotlusvorm, mis asub Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel alajaotuses ’Konkursid’.
Integratsiooni Sihtasutus annab lõimumisvaldkonna arenduspreemiaid välja alates aastast 1999 ja meediapreemiaid aastast 2009. Lõimumisvaldkonna arenduspreemiate väljaandmist rahastatakse kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@integratsioon.ee
Eri rahvusest inimesed, mis on teie lemmikpaik Eestis?
Septembris jõuab teleekraanidele Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi loodud kuueosaline reisisari “Meie Eestid”, kus igal nädalal tutvustab üks vene emakeelega saatejuht endale kõige olulisemaid paiku Eestis.
Saatejuhtide tee viib Lasnamäele ja Laulasmaale, Vasknarva ning Võrtsjärve äärde, Paidesse ja Osmussaarele, pakkudes huvitavat kõrvalpilku pealtnäha tuttavatele kohtadele.
Sotsiaalmeedias kutsuvad sarja tegijad igast rahvusest inimesi jagama oma lemmikpaiku Eestis, mille abil loodetakse vabariigi sajandaks sünnipäevaks soovitada külastamiseks sadat ilusat paika.
Kaasa löövad Nikolai Bentsler, Dmitri Kosjakov, Aleksandr Žilenko, Tatjana Kosmõnina, Sergei Furmanjuk, Sergo Vares ning mitmeid üllatuskülalisi. Sarja tootsid Kinoteater, U8 ja produtsent Maria Kljukina.
ETV eetris on “Meie Eestid” 4. septembrist ja ETV+ kanalil 8. septembrist.
Valminud on Facebooki leht: https://www.facebook.com/meieestid/ ja veebileht: http://meieeestid.ee/
Meie Eestid vaatajamäng kutsub vaatajaid üles jagama oma Facebooki või Instagrami kontol pilti või videot oma lemmikpaigast Eestis, kirjutama (või rääkima) paari sõnaga, miks just see koht on tähenduslik, lisada juurde hashtag: #meieeestid. Parimate piltide ja lugude vahel lähevad loosi auhinnad (vt https://www.facebook.com/pg/meieestid/posts/ või http://meieeestid.ee/
Valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfondi lõimumist toetavate tegevuste raames Integratsiooni Sihtasutus.
Mida mõtled Eesti Vabariigist, noor inimene?
Integratsiooni Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatav kodanikupäevale pühendatud esseekonkurss pakub koolinoortele põhjust mõtiskleda Eesti Vabariigi üle ning oma mõtted ka huviärataval moel kirja panna.
Esseekonkurss avaneb 25. septembril ning kirjutisi ootame e-posti aadressile essee@integratsioon.ee kuni 13. oktoobrini. Osalema oodatakse üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja kutseõppeasutuste õpilasi.
Teemad on järgmised:
- Mida ja miks tahaksin kinkida Eestile 100. sünnipäevaks?
- Millist ÄPPI kasutaksin Eesti Vabariigi arendajana tulevikus.
Integratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse valdkonnajuhi Toivo Siku sõnul on esseekonkursi eesmärk väärtustada Eesti riiki ja selle ajalugu ning iga üksikisiku rolli Eesti ühiskonna arendamisel.
„Samuti soovime konkursiga julgustada õpilasi kaasa rääkima Eesti Vabariigi arenguga seonduvatel teemadel ning tunnustada õppurite soovi panustada Eesti ühiskonda,“ märkis Sikk.
Integratsiooni Sihtasutus korraldab kodanikuteemalist esseekonkurssi 2011. aastast alates. Varem on olnud teemadeks „Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine?“ (2011), „Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?“ (2012), „Mida tähendab mulle, kui Eesti kodanikule, aktiivne ühiskonnaelus osalemine?“ (2013), „Eesti 10 aastat Euroopa Liidus“ (2014), „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“ (2015), „Eesti Vabariigi 100. sünnipäev – kas olen külaline või sünnipäevalaps?“ (2016).
Kuidas olla juutuuber, toota telesarja ja muud meediaoskused, mida asutakse üheksas koolis õppima
Sügisel käivitub Eesti koolides üheksa meediahariduse projekti, mis said toetust kevadisel projektikonkursil “Meediahariduse edendamine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes”. Toetatavate projektide kogumaht on ligi 20 000 eurot. Ühtekokku laekus 12 taotlust.
- Sillamäe Gümnaasiumi noored õpivad projekti “Valikuvõimalus” raames tekstianalüüsi põhivõtteid - kuidas eristada usaldusväärset infot küsitavast ning tunda meediatekstis ära põhilised mõjutusvõtted. Praktilises osas teevad Sillamäe õpilased noorsooteemalisi intervjuusid ning reportaaže Kadrina Keskkoolis, Võru Gümnaasiumis ja Narva Keeltelütseumis.
- Tallinna Kunstigümnaasium algatas õpilaste koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga, et tutvuda telesaadete loomise protsessiga ning läbida produtseerimise, filmimise ja monteerimise teemalised töötoad, kus noored saavad praktilisi oskusi kooli TV tegemiseks.
- Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi projekti “Vaatan uudise sisse! Vaatan uudise taha!” üks eesmärk on suurendada Ida-Virumaa noorte teadlikkust propaganda mõjutusvahenditest ning meediast kui produktsioonisüsteemist. Eesmärgi saavutamiseks on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut koostanud õppeprogrammi. Kursuse lõpptulemusena valmib osalejate loodud kohalikku elu kajastav uudistesaate simulatsioon.
- Toetust said ka kahe kutseõppeasutuse projektid: Tallinna Ehituskooli õpilased korraldavad oktoobris meediapäeva, kus õpivad internetis oleva info kriitilist hindamist ja eetilist kasutamist; Järvamaa Kutsehariduskeskuse ürituste sarja raames praktiseerivad õpilased professionaalsete juhendajate käe all uudiste ja artiklite kirjutamist ning tutvuvad juutuuberiks olemise ja telesarja osa produtseerimise üksikasjadega.
- Haabersti Vene Gümnaasiumi ning Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumi õpilased külastavad stuudioid, et tutvuda režii ja kaameratöö põhialuste ning raadio- ja teleuudiste tootmisega.
- Pirita Majandusgümnaasiumis korraldatakse meediakonverents "Orienteerumine meediaruumis - kohustus või vabadus?".
- Mittetulundusühing VVS Media grupp pakub eesti keelt emakeelena mittekõnelevatele Tallinna gümnasistidele videotreeningud ning uudiste ja reportaažide tegemist, et õpetada neile teabe ja pildikeele lahtimõtestamise oskust.
Konkursi eesmärk on arendada gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilaste meediapädevust, võimekust infot analüüsida, meediasõnumeid kriitiliselt interpreteerida ja ise meediasisu luua.
Projekte rahastab haridus- ja teadusministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Liilika Raudhein, analüütik, tel 659 9841, e-post: liilika.raudhein@integratsioon.ee
President leiab, et iga Eestis elav rahvus tundku enda üle uhkust
18. augustil eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumisel Eesti Rahva Muuseumis ütles Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, et Eestis on igaühel vaja olla uhke oma rahvuse ja kultuuri üle.
„Mul on hea meel, et te olete täna tulnud arutama seda, kuidas kõik koos saavad kujundada Eesti mustrit 21. sajandil. Ja mina toetan teid selles, et selles Eesti mustris oleks hästi palju värve. Hästi palju kirevust, hästi palju keelelist paljusust ja loomulikult kultuurilist paljusust,“ lausus president kohtumise tervitussõnavõtus.
Kohtumisele oli kokku tulnud 110 inimest 40 organisatsioonist. Esindatud olid vene, valgevene, ukraina, armeenia, aseri, tatari, ingerisoome, mordva, baškiiri, kabardiini, eesti ja teised rahvused. Sõlmiti kultuuritutvusi ning arutleti selle üle, kuidas senisest enam panustada Eesti riigi arengusse.
Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juhi Kristina Pirgopi sõnul pole nii mastaapset eesti ja vähemusrahvuste katusorganisatsioonide kohtumist Eestis seni toimunudki.
„Huvi sellise kohtumise vastu on tuntud korduvalt, sestap otsustasimegi üheskoos kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga asja ära teha. Miks peaks iga katusorganisatsioon hoidma omaette, kui kohtumised teistest kultuuridest inimestega võiks olla suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele,“ lausus Pirgop.
Presidendi kõne tekst: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13502-2017-08-19-11-46-29/index.html
Presidendi kõne video: https://youtu.be/BPI19UKLiE0
Ürituse fotogalerii: https://goo.gl/photos/6BCAgk4mafrXzY9T6
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juht, tel 51 941 147, kristina.pirgop@integratsioon.ee
Otsitakse koolitajat rahvusvahelise kaitse saajatele
Siseministeerium otsib partnerit, kes pakuks rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud kohanemisprogrammi koolitusi. Samuti on partneri ülesanne seniseid koolitusi täiendada ja koolitusmaterjale uuendada.
Koolitusmaterjalid on varasemast mahukamad seoses koolitustele täiendavate teemade lisamisega. Rahvusvahelise kaitse saanutele on kohanemisprogrammis eraldi koolitusmoodul. Selle sisu on kujundatud just kaitse saanud inimeste vajadusi silmas pidades ning eesmärgiks on, et osalejatel tekiks hea arusaam Eesti ühiskonna toimimisest ja nad saavutaksid kiiresti kontakti kohaliku kogukonnaga.
Tegevused viiakse ellu 2018. - 2019. aastal, selle aja jooksul koolitatakse vähemalt 200 rahvusvahelise kaitse saajat. Taotlusvooru kogueelarve on 200 000 eurot ning seda rahastatakse 75% ulatuses Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 25% ulatuses riigieelarvest.
Taotluste esitamise tähtaeg on 27. september 2017 kell 11.00. Taotlemise vormide ja juhendiga saab tutvuda aadressil www.amif.ee
Lisainfo:
Silva Viilup, siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik, tel 612 5180, e-post: silva.viilup@siseministeerium.ee
