MISA hangete ja konkursside ülevaade
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi
Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
Rahvuste päeva üritused
Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno
MISA hangete ja konkursside ülevaade
Avatud on rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise teine taotlusvoor
MISA avas täiendava rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasfinantseerimise taotlusvooru. Osa saavad võtta kõik Eestis tegutsevad rahvusvähemuste pühapäevakoolid, kes esimesest tegevustoetuse voorust rahastust ei saanud.
Pühapäevakoolide baasfinantseerimise eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega laste emakeele ja kultuuri õpet rahvusvähemuste pühapäevakoolides. Vastavalt huvikooli seadusele peab toetust taotlev pühapäevakool olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Toetust saavad taotleda pühapäevakoolid, kelle õppetegevuses osaleb õppeaasta jooksul vähemalt 10 õpilast. 80 protsenti pühapäevakooli õpilastest või vähemalt iga õpilase üks vanematest peavad olema vähemusrahvuse esindaja, kelle kultuur ja keel on pühapäevakooli töö aluseks. Kooli emakeele, rahvuskultuuri ja ajaloo õppe maht peab õppeaastas olema vähemalt 100 akadeemilist tundi.
Pühapäevakoolis saavad õppida lapsed vanuses 3-18 aastat.
Taotlusvooru eelarve on kokku 14 450,57 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 19. september 2016 kell 23.59. Rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasifinantseerimise teise taotlusvooru info ja materjalid leiab MISA kodulehelt.
Esimeses taotlusvoorus said toetust 27 pühapäevakooli, kes tegutsevad Tallinnas, Tartus, Valgas, Jõhvis, Sillamäel, Pärnus, Maardus, Viljandis, Toilas ja Kosel.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Keele ja kultuuri õpe projektilaagrites ning peredes saab täiendust
MISA avas sel aastal täiendava konkurssi toetamaks 7-19-aastaste Eestis elavate eesti keelest erineva emakeelega noorte eesti keele ja kultuuri õppe korraldamist projektlaagrites ja peredes.
„Kuna noortele eesti keelt ja kultuuri tutvustavate laagrite ja pereõppe tegevuste vastu tuntakse suurt huvi, suunasime täiendavaid vahendeid projektilaagrite ning pereõppe korraldamiseks veel käesoleval aastal. Ootame projektikonkursil osalema neid organisatsioone, kes soovivad sel sügisvaheajal viia vähemalt 20 eesti keelest erineva emakeelega noorele läbi projektilaagri, kus tutvustatakse eesti kultuuriruumi ja keelt ning kus lapsed saavad suhelda omavanustega eesti keeles. Pereõppe korraldajalt ootame koolivaheaja veetmisvõimaluse pakkumist ja sisustamist eestikeelses perekonnas vähemalt 34-le lapsele,“ tutvustas avatud konkurssi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
Projektikonkursi üldeesmärk on tutvustada Eestis elavatele 7-19-aastastele noortele eesti kultuuriruumi – ajaloolisi ja huvitavaid kohti, vaatamisväärsusi, traditsioone ning eesti keelt ja pakkuda noortele võimalust luua kontakte eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Ühtlasi peavad laagri ja pereõppe tegevused sisaldama ka eakohaseid ja harivaid ühistegevusi ning ekskursioone, üritustel osalemist.
„Konkursi tegevuste raames toetame noorte eesti keele mitteformaalset õpet, kus kaasatud on ka samaealised eestikeelsed tuginoored või perede samavanused lapsed. Pereõpe pakub lapsele spontaanset ja pidevat eesti keele kasutamise vajadust igapäevaelulistes olukordades koos teiste pereliikmetega, kus keskenduda tuleb suhtlemisele ning aega pole mõelda varem õpitule ega vigadele. Just selline viis aitab keele kasutamist paremini tajuda ning harjutada end võõrkeeles väljendama,“ tutvustas Tondi.
Eesti keele ja kultuuri õppimine peres või laagris on mõeldud Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega noortele vanuses 7-19 eluaastat ning eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealistele nn tuginoortele. Käesoleval aastal toetab MISA 1408 noore osalemist püsilaagrite eesti keele ja kultuuri programmilistes tegevustes. 100 noort saavad osaleda eesti keele projektlaagris ja 34 noort saavad praktiseerida eesti keelt pereõppe kaudu. Keele- ja kultuuriõppe laagriprojektid toimuvad juunist kuni oktoobrini.
Konkursi kogueelarve kokku on 21 545 eurot. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes ja noortelaagrites rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest. Konkursi info ja osalemiseks vajalikud materjalid leiab MISA kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 26.09.2016.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, Tel. 659 9069, E-post: jana.tondi@meis.ee
Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid ootavad uusi õpilasi
Rahvusvähemuste pühapäevakool on koht, kus lapsed vanuses 3-18 aastat saavad õppida esivanemate keelt ja kultuuri. Õppetöö pakub erineva vanuserühma lastele ka mitmekülgseid huvitegevuse võimalusi.
Lisaks keele ja kultuuri õppimisele on pühapäevakoolis võimalik tudeerida ka teisi rahvuskultuuriga seotud aineid. Näiteks saab õppida rahvusroogade valmistamist, rahvatantse ja rahvalaule ning erinevaid käsitöö võtteid ning tehnikaid. Sageli korraldavad koolid oma õpilastele ka erinevaid harivaid ekskursioone, mis on seotud pühapäevakooli õppeprogrammiga.
Eelkõige oodatakse pühapäevakooli lapsi, kelle esivanemad või kes ise on mõne rahvusvähemuse esindajad. Samas võetakse pühapäevakooli vastu ka teisi huvilisi, olenemata nende rahvuslikust taustast. Vene pühapäevakoolid ootavad õppima eelkõige eestikeelsetes koolides käivaid vene rahvusest lapsi.
Koolide võrgustik on tihe. Kõige enam pühapäevakoole tegutseb Tallinnas, kuid pühapäevakoole on ka Tartus, Valgas, Pärnus, Viljandis, Jõhvis, Narvas, Sillamäel, Toilas, Kosel ja Maardus.
Pühapäevakoolide tunnid toimuvad üldjuhul nädalavahetustel, kas laupäeval või pühapäeval kord nädalas. Õppetöö algab tavaliselt septembris või oktoobri alguses ning kestab mai lõpuni või juuni alguseni. Paljude pühapäevakoolide õppetöö on osalejatele tasuta.
Pühapäevakool on koht, kus lapsele tutvustatakse tema juuri – arendatakse emakeele oskust ja loovust ning teadmisi kultuuriloost ja traditsioonidest. Nagu luuletaja Juhan Liiv on öelnud „Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta“.
MISA kodulehelt leiab pühapäevakoolide tegevuse tutvustused ja koolijuhtide kontaktid.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Eesti keele õppest
Tagasivaade Pärnus lõppenud eesti keele B2-taseme kursusele
12. augustil lõppes Pärnus kevadel alanud 100-tunnine eesti keele kursus vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatud ja keelefirma Atlasnet Mittetulundusühingu poolt läbiviidud keeletunnid toimusid tööpäeviti 3 korda nädalas. Kursusele registreerusid soovijad, kelle eesmärk oli saada hea B2-keeletase nii kõnes kui kirjas.
Pärnus registreerus kokku 41 eesti keelt õppida soovijat, kellest B2-tasemel soovis keelt õppida 25 inimest. Grupi kokkupanemise tegi keeruliseks inimeste erinevad soovid keelekursuse algusaegadele, nii et rühma komplekteerimine võttis korraldajatel oodatust kauem aega. 1. aprillil, karjalaskepäeval, algas kauaoodatud B2-taseme eesti keele kursus 16 keeleõppijale Pärnu Tammsaare Kooli ruumides.
Pärnu eesti keele kursust juhendas kogenud eesti keele kui teise keele õpetaja Merle Taggu, kes on õpetanud eesti keelt Pärnu üldhariduskoolide venekeelsetele õpilastele ning täiskasvanutele nii Pärnu Politsei- ja Piirivalvekoolis kui Pärnu Töötukassa korraldatavatel kursustel. Merle on ka Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liidu juhatuse liige.
Kuna Pärnu kursuse avamiseks ei olnud piisavalt ühtlase keeleoskusega inimesi, võttis õpetaja enda õlule keerulise ülesande juhendada samaaegselt väga erineva tasemega õppureid. Kogenud eesti keele õpetaja rakendas tavapärasest teistsugust õppemetoodikat, mis aitas rahuldada nii tugevama kui nõrgema tasemega keeleõppija soove. Uurisimegi temalt, kuidas eesti keele kursused laabusid ja kuidas jäid tulemusega rahule nii osalejad kui tema.
„Esimeses tunnis sai mulle selgeks, et keeleõppijate tase ei ole ühtlane – mõne tase oli A2 ja teisel jälle B2. Kuna kursuse eesmärk oli viia õppijad sinnamaani, et soovijatel oleks võimalus sooritada B2-taseme eksam, siis allahindlust ei saanud lubada. Seetõttu loobus kursusest paar A2-tasemega osalejat, kes olid oma keeleoskust üle hinnanud,“ selgitas Taggu.
Esimeste õppetundide jooksul vahetus osalejate nimekiri ja loobujate asemele said koha nimekirjas olnud järgmised inimesed. Õpetaja sõnul oli ka julgemaid A2-tasemega õppureid, kes jätkasid üheskoos tugevamatega ja kes kursuse lõpus olid oma otsusega rahul, kuna juurde õpitud sõnavara ärgitas rääkima ja eestikeelne vaba suhtluskeskkond, millega harjuti kursuste käigus, andis julgust kõneleda eestlastega ka väljaspool klassiruumi.
Eesti keele õpetaja väitel sulandusid kursuslased kiiresti üheks grupiks. „Keegi ei häbenenud oma kehva keeleoskust, ei peljatud osaleda rollimängus ja oma miinused prooviti huumoriga kompenseerida,“ sõnas ta.
Tugevamad õppurid lihvisid ja arendasid oma senist suhtluskeeleoskust, kuid kõige olulisemaks peeti ikkagi kirjaoskuse parandamist. Eesti keele õpetaja sõnul oldi kursuse lõppedes üllatunud ja endaga rahul, et kui vabalt osati teha nalja ning leida täpseid parafraseeringuid ning õigel ajal omavahelises vestluses kasutada õpitud slängi.
Kursuste käigus olevat juhtunud ka toredaid seiku. Näiteks mõni uus ja ära õpitud sõna tundus vene emakeelega inimesele nii imelik, et hiljem oma eestlastest tuttavate käest uuriti üle, kas nood ikka teavad ja kasutavad selliseid sõnu oma kõnes. Õpetaja väitel olevat õppurite üllatus olnud suur, kui saadi jaatav vastus. „Just sellised teadmised eesti keelest ongi need, mida kursuselt saama tuldi,“ nentis ta.
Kursuse alguses uuriti ka, millised olid õppimise eesmärgid ning mida oodatakse. Vastustest selgus, et soov on õppida vabalt ja häbenemata eestlastega suhtlema. „Seega ei olnud kellelgi mingit pinget eksami sooritamise pärast ega kohustust tööandja poolt korraldatud kursus „ära istuda“. Need 100 tundi veetsime üheskoos vahetu suhtlemise, grammatika analüüsimise, eluks vajaminevate kirjutiste ülevaatamise, muheda nalja, tuntumate filmikatkendite, rütmikate laulude ja aktuaalsete teemade ning küsimuste käsitlemise taktis. Tunnist lahkuti alati heatujuliselt ja positiivselt meelestatult, vaatamata sellele, et enamusel oli seljataga pikk tööpäev, millele lisandus veel 3 akadeemilist keeleõppe tundi,“ tunnustas Taggu oma õpilasi.
„Tore oli ka õppurite käest kuulda, et mida rohkem nad grammatikat ja reegleid õpivad, seda raskem on rääkida, kuna peas käib pidev enese kontrollimine ja reeglite meenutamine,“ lisas Taggu. Õpetaja sõnul näitab see seda, et inimesed on teadlikult keele sisse läinud. Pingevabaks ja spontaanseks suhtluseks vajaksid nad vaid igapäevast keele kasutamist just B2 tasemel, mitte lihtsamatel olmeteemadel vestlemist.
„Hea on tõdeda, et vene emakeelega inimesed soovivad üha enam eesti keelt õppida enda tarvis, mitte kohusetundest. Seega tulekski inimesi motiveerida ja innustada eesti keelt julgemalt ning aktiivsemalt kasutama. Seda meie kursusel sai kindlasti ka tehtud,“ kommenteeris Taggu lõppenud kursust.
MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
Järgmistes MISA uudiskirjades kajastame Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid Eestis elavatest inimestest. Kõiki neid inimesi seob midagi ühist. Sarnane kogemus ja teadmine – ma olen migrant (ingl. I am a migrant).
Esimese loo peategelaseks on eestlane, Lähis-Ida kultuuride huviline, aktivist, vabatahtlik ja maailmarändur Dan, kes jagab oma kogemusi elust Palestiinas.
„Kultuurikümblus aitab keelt õppida“ – Dani lugu
Dan Lähis-Ida kultuuride huviline. Juba teismelisena oli tal kindel soov külastada Palestiinat, et saada rohkem teadmisi sealse kultuuri, religiooni ja ka sealsete sagedaste konfliktiolukordade tekkimise kohta. Pärast õpingute lõpetamist hakkas ta otsima vabatahtlikke, kellel on varasemaid kokkupuuteid Palestiinaga.
Palestiinasse läks Dan alguses turistiviisaga. „Raskusi tekitas see, et viisat oli vaja pidevalt uuendada ja selleks tuli palju reisida. Kokku olin ma Palestiinas natuke üle kolme aasta. 2015. aasta kevadel naasin Eestisse, kuid juba abielumehena.
Minu tulevane abikaasa oli tollal praktikal lasteaias, mis asus kooli kõrval, kus ma õpetasin. Andsin täiskasvanutele inglise keele tunde ja küsisin nende käest, kas nad teavad kedagi, kes saaks mulle araabia keelt õpetada ning mul soovitati pöörduda just tema poole. Alguses ei uskunud külas keegi meie suhte võimalikkusesse. Ta rääkis minust oma isale, misjärel kohtusin tema mõlema vanema, vendade-õdede ja teiste sugulastega. Olukord oli päris keeruline, kuna külaelanikud olid üsna konservatiivsed, kuid tema pere oli valmis minu eest seisma. Nii, et lõpp hea, kõik hea.
Mu abikaasa töötab õpetajana ja mina olen tegev mitmes vabaühenduses. Olen pagulaste tugiisik Johannes Mihkelsoni Keskuses. Vahetu kontakt pagulastega lükkab paratamatult ümber meedia loodud stereotüübid. Meedia mõjutab meie maailmapilti väga tugevasti. Erialases tegevuses innustavad mind kõige rohkem edulood. Tunnen suurt rõõmu, kui mõni mu klient hakkab minuga eesti keeles rääkima. Ma ehk ei tea, kuidas või kus ta seda õppis, kuid üks on kindel – see, et ta oskab kasutada mõningaid elementaarseid väljendeid, räägib tema motiveeritusest ja initsiatiivikusest. Sellised positiivsed näited on väga julgustavad.
Olen tegev ka õpilasvahetuse programmis Youth for Understanding. Minu kogemused näitavad, et keeleõpet toetab igakülgne kultuurikümblus – õpilased, kes ei oska siia tulles sõnagi eesti keelt, räägivad seda mõne kuu pärast juba algtasemel.
Korraldan ka araabia keele kursusi vabaühenduses Ethical Links. Meie meeskonnal on põhjalikud teadmised ja suured kogemused araabia keele ning kultuuri alal. Muu tegevuse kõrval püüame pakkuda alternatiive peavoolumeediale. Uudiseid võib ju nõrkemiseni lugeda, kuid hirmude ja väärarusaamade kummutamiseks on vaja ehedat kontakti. Eelmisel aastal panime ühel kohalikul üritusel püsti araabiapärase elutoa. Kaunistasime telgi patjade ja vaipadega, pakkusime araabia roogasid, õpetasime inimesi kirjutama oma nime araabia tähtedega ja tegime hennamaalinguid. Kutsusime inimesi astuma ligi, et arutada küsimusi, mis neil on tekkinud. Stereotüübid on problemaatilised, sest need keskenduvad ainult ühele tahule ja võimendavad seda. Hirmust võõraste ees aitab üle saada isiklik kokkupuude.
Loodan, et Eesti osutub edukaks riigiks ja võidule pääseb terve mõistus.“
24. septembril tähistatakse Eestis rahvuste päeva, et meenutada Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist. Rahvuste päeva tähistatakse aastast 2005 ja see on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.
Rahvuste päeva tähistamiseks korraldavad rahvusvähemuste kultuuriseltsid mitmeid üritusi ja ettevõtmisi kogu septembrikuu vältel.
1. septembril avati Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA majas (Kaera 21A) seltsi korraldatav näitus „Ornament kultuuris – kultuur ornamendis“. Näitusel tutvustatakse 12 heegeldatud, vildist ja puidust tehtud plakatit ja originaaltööd. Väljapanek annab ülevaate viie rahvuse - eestlaste, venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste ja tatarlaste ornamentidest. Näitust korraldab MTÜ Stiil, mida toetatakse Kodurahu programmist. Näitus on avatud tööpäevadel kell 11.00-15.00. Sissepääs on tasuta.
15. septembril 2016 kell 15.30-17.00 viib Haridusseltsi „Vene Kultuuri Rahvaülikool“ juhatuse liige Tarjana Tšervova läbi ekskursiooni-vestluse teemal Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkirikus, mis asub Toompeal Toom-Kooli 6. Kogunemine toimub Toomkiriku juures. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis.
20. septembril 2016 kell 12.00-13.30 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Sergei Minini loeng „Minu tutvumine Kalevalaga: kunstiline illustratsioon kui teksti element“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.
22. septembril 2016 kell 11.00-13.00 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5) konverentsisaalis kunstniku Valeri Laur`i loeng teemal „Eesti kunst 1970-1980-l: Peeter Mudiste, Andres Toltsi, Ando Kesküla, Olev Subbi, Enn Põldroosi, Ludmilla Siimu looming“. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.
23. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis (Mere pst 5) pidulik rahvuskollektiivide kontsert „Ühe taeva all“. Esinevad Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liidu Eestis ja Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu LÜÜRA liikmed. Sissepääs on tasuta.
24. septembril 2016 kell 17.00 toimub Pärnus Noorte Majas (Roheline 1B) Vähemusrahvuste Liidu Raduga korraldatav rahvuste päevale pühendatud meeleolukas üritus. Näha ja osa saab võtta rahvariiete rongkäigust. Kõlavad erinevate rahvaste laulud ja luuletused. Kohapeal on võimalik tutvuda ka rahvuskommete ja traditsioonidega ning maitsta saab rahvusköökide tuntuimaid roogi. Sissepääs on tasuta.
24. septembril 2016 kell 14.00 toimub Vene Kultuurikeskuse suures saalis kontsert „Vene laul mu hinges“. Kontserdist võtavad osa vene rahvamuusika koorid ja folklooriansamblid Narvast, Kohtla-Järvelt ja Tallinnast. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.
25. septembril 2016 kell 12.00-13.00 toimub Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liidu Lüüra avatud uste päev, kus toimub kontsert, rahvusmängude ja kommete tutvustamine, rahvustoitude tutvustamine ning loomingulised käsitöö ja kunsti töötoad. Kell 13.00-15.00 saab külastada seltsi maja (Kaera 21A) hoovis avatavat rahvuskultuuriseltside laata „Kuldne sügis“. Sissepääs üritusele on tasuta. Lisainfo: Larissa Ivaništševa, RRÜL LÜÜRA liige, e-post: larissaiv@gmail.com, tel. +372 58053258.
25. septembril 2016 kell 18.00 toimub Vene Kultuurikeskuse väikses saalis Vene Filharmooniaühingu solistide kontsert „Me elame siin“. Programmis on vene, ukraina, ungari, armeenia ja eesti heliloojate klassikalised vokaal- ja instrumentaalteosed. Üritust korraldab Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis. Sissepääs on tasuta.
Rahvuskultuuriseltside üritusi toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkurssi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
MISA toetatud üritused
Festival „Kohtumised Tarkovskiga 2016“ ootab filmikunstisõpru kinno
14. septembril kell 17.00 avatakse kinos ARTIS viiendat korda toimuv festival „Kohtumised Tarkovskiga“. Käesoleva aasta festival on pühendatud Andrei Tarkovski filmi „Andrei Rubljov“ 50. ja filmirežissööri viimase filmi „Ohverdus“ 30. aastapäevale.
Oma eluajal sai Andrei Tarkovskist maailmakino klassik, kuid kodumaal oli tema saatus dramaatiline. Pärast edukat filmidebüüti filmiga „Ivani lapsepõlv“ (1962), valmis Tarkovskil ajalooline draama „Andrei Rubljov“ (1966), millest sai XXII Cannes'i filmifestivalil 1969. aastal festivali põhimagnet. Käesoleval aastal täitus filmi valmimisest 50 aastat. Festivalil tuleb näitamisele ka režissööri viimane linateos – 1986. aastal Rootsis valminud film „Ohverdus“, millest sai Tarkovski loominguline testament.
Festivalil “Kohtumised Tarkovskiga 2016“ saab tutvuda ka filmi „Ohverdus“ tõlgi ja režissööri assistendina töötanud Leila Alexander-Garretti fotonäitusega „Andrei Tarkovski: viimane film“. Näitust illustreerib fotolugu kahest Rootsi filmi suurkujust: kahekordsest Oscari preemia laureaadist, filmioperaator Sven Nykvistist ja näitleja Erland Josephsonist.
Festivali üritused toimuvad toimub kuu vältel Tallinnas, Tartus, Sillamäel, Pärnus ja Maardus. Programmi mahub mängu- ja dokumentaalfilme, loomingulisi kohtumisi ning diskussioone.
Festivali kohta leiab infot ka Facebookist.
