Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud
MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi
Eesti keele ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris
Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis
Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla
Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
MISA nõustamiskeskuse tegevustest
Oktoobris hakkavad Tallinnas toimuma eesti keele kohvikud
11. oktoobrist hakkavad Tallinna Lindakivi Kultuurikeskuses ja Lasnamäe Lastekeskuses kaks korda nädalas toimuma MISA nõustamiskeskuse korraldatavad tasuta eesti keele kohviku kohtumised. Keelekohvikud on mõeldud neile, kellel motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhtlemist harjutada.
Keelekohviku grupid jagunevad kolmeks: elementaarse keeleoskusega, esmase keeleoskusega ja algtasemel edasijõudnud eesti keele rääkijad. Keelekohvikud toimuvad Lindakivi Kultuurikeskuses (Jaan Koorti 22, Tallinn) ning Lasnamäe Lastekeskuses (Ümera 46, Tallinn) kaks korda nädalas kell 10.00 ja 18.00. Keelekohviku kohtumised kestavad 1,5 tundi ja need on osalejatele tasuta. Igas keelekohvikus saab osaleda korraga kuni 20 inimest. Keelekohviku rühma komplekteerimisega tegeleb MISA nõustamiskeskus.
Keelekohviku kohtumisi veavad kogenud eesti keele õpetajad, kes pakuvad osalejatele tuge eesti keele iseseisvaks õppeks ja suhtluskeele harjutamiseks. Keelekohviku roll on ka motiveerida inimesi igapäevastes olukordades julgemalt eesti keelt kasutama. Keelekohviku kohtumistel kasutatakse argielus ette tulevaid situatsioone ja teemasid. Käsitletakse näiteks teemasid nagu töö otsimine, enesetäiendamine, kolleegidega suhtlemine, reisimine, hobid, sündmuste tähistamine, samuti kuidas lahendada olmesituatsioone nagu arsti vastuvõtule aja broneerimine või poest ostude tegemine.
Keelekohvikus ei ole tähtis kui hästi Sa eesti keelt oskad. Selleks aga, et leida endale sobiv rühm, on grupid jagatud kolmeks: elementaarse, esmase ja algtasemel keeleoskusega edasijõudnud. Keelekohvikus osalemise eelduseks on motivatsioon ja soov eesti keelt õppida ning eesti keeles suhelda.
Keelekohviku toimumiskohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.
Nõustamiskeskuse keelekohviku tunde rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfot keelekohvikute ja infoürituse kohta saab küsida nõustamiskeskuse tasuta infotelefonilt 8009999 või kirjutades e-kirja info@integratiooniinfo.ee.
MISA korraldab venekeelsetes koolides noorte tulevikku puudutavaid teavitusüritusi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskus viib 2016. aasta oktoobris ja novembris läbi üle-eestilise teavitusürituste sarja „Noorte võimalused Eestis“. Ürituste raames jagatakse Eestis elavatele vene emakeelega noortele ja nende lähedastele teavet eneseteostuse võimaluste kohta Eestis.
MISA nõustamiskeskus korraldab koostöös Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa ning Rajaleidja kohalike spetsialistidega kümme piirkondlikku kohtumist Tallinnas, Narvas, Maardus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Valgas ja Tartus. Lisaks koolinoortele on teavitusüritustele oodatud noorte pereliikmed, lähedased, samuti noored, kelle koolitee on mingil põhjusel katkenud, ja nende vanemad ning kõik, kes arutlusele tulevate teemade vastu huvi tunnevad.
Noortele tutvustatakse karjääri- ja õppenõustamise võimalusi, mille kaudu venekeelsed noored saavad tuge oma õpingute jätkamiseks ning lõpetamiseks. Kohtumistel arutletakse Eestis ja välismaal töökoha leidmisega seonduvaid asjaolusid ning antakse praktilisi soovitusi oma tuleviku karjäärivalikute tegemiseks. Tutvustatakse ka välismaalaste seaduse ja kodakondsuse seaduse 01.01.2016 jõustunud muudatusi, mis on olulised just Eesti püsielanikkonnale. Samuti antakse ülevaade noortele mõeldud lõimumistegevustest, räägitakse Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisest, eesti keele õppe ja praktika võimalustest ning ka MISA elanike nõustamise teenusest.
Teavitusüritused on arutelu formaadis. Piirkondlikud valdkonnaspetsialistid jagavad noortele infot, selgitades teemasid noorte vajadustest ja vaatenurgast lähtuvalt ning vastavad ka kohalolijate küsimustele. Lisaks valdkonnaspetsialistidele kaasatakse aruteludesse võimalusel ka koolipere ning kogukonna jaoks tuntud inimesi. Teavitusüritused algavad koolides kell 18.00 ja kestavad ligikaudu 1,5 tundi. Üritused toimuvad vene keeles.
Lisainfot teavitusürituste kohta saab küsida helistades MISA nõustamiskeskuse tasuta infotelefonile 8009999 või kirjutades e-posti aadressile info@integratsiooniinfo.ee. Teavitusürituste kohad ja ajad leiab MISA kodulehelt.
Teavitusüritused toimuvad valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ raames, üritusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Projektikonkursi tulemused
Eesti keelt ja kultuuri tutvustavad projektlaagrid ning pereõpe jätkub ka oktoobris
Septembris toimus täiendav projektikonkurss „Eesti keele ja kultuuri tutvustamine projektlaagrites ning eesti keele ja kultuuri õpe peredes“. Projektide elluviimiseks said toetust pereõpet korraldav MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ja projektlaagri organiseerija Narva 6. Kool, kes tutvustavad noortele eesti kultuuripärandit ning keelt Lõuna-Eesti erinevaid paiku külastades.
MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal projekti „Räägime eesti keeles“ abil saavad sel sügisel pereõppes ja Võru Kesklinna Põhikooli õppetöös osaleda 34 Narvast pärit õpilast. Noortega hakkab tegelema 8-10 peret. Kokku toimub viis 10-päevast pereõppe vahetust, kus vene emakeelega noor saab elada eestikeelses keskkonnas ja käia eestikeelses koolis, tutvuda Lõuna-Eesti vaatamisväärsustega ning osaleda ühisüritustel või käsitöötubades.
„Motivatsioon keeleõppeks on noortel olemas. Mitmed Narva Keeltelütseumi õpilased, kes on varem pereõppes osalenud, on olnud positiivselt üllatunud, kui palju kasu võib keele omandamisele anda nädalane eestikeelses keskkonnas viibimine,“ viitab MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi noorte suvisele tagasisidele.
Pereõppe projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on nende organisatsioon pereõppe korraldamisega tegelenud juba aastaid. „Meil on pikaajaline koostöökogemus Narva Keeltelütseumiga. Samuti saame oma tööd teha vaid tänu Võrumaal elavatele lastega peredele, kes võtavad nädalaks enda hoolde veel ühe lapse,“ selgitas Kulberg. „Aastatega on näha, kuidas Võrumaal elavad lapsed, kes vene emakeelega noortega on rohkem kokku puutunud, on muutunud sallivaks ja suhtuvad külla saabunud õpilastesse alati väga sõbralikult. Seega pereõppe projekt on kahesuunaline ja pakub positiivset kogemust mõlemale osapoolele,“ lisas Kulberg.
Toetust sai ka Narva 6. Kooli projekt „Koolivaheaeg kultuuriradadel“, kus osaleb kokku 32 õpilast vanuses 12-16 Narva 6. Koolist ja Narva Eesti Gümnaasiumist. Põlvamaal, Savernas toimuvas projektilaagris osaleb 22 vene emakeelega noort ja 10 eesti emakeelega noort. Lapsed külastavad ülikoolilinna Tartut ja osalevad Eesti Rahva Muuseumi muuseumitunnis „Keel, kultuur ja keskkond“. Samuti tutvutakse Võru linna ajaloo ja ümbruskonnaga ning külastatakse ka kirjanik Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumi. Lisaks põigatakse läbi ka Kambjast ja kohalikust Kambja põhikoolist.
„Praktilise eesti keele harjutamiseks toimuvad noortele iga päev keeletunnid, kus õpetajad kasutavad mitteformaalse keeleõppe elemente ning aktiivõppemeetodeid. Kandev roll on eestikeelsetel tugiõpilastel, kes on mentoriks vene emakeelega noortele. Iga päev püüame noortele pakkuda ka loomingulisi ja sportlikke tegevusi, mis aitavad neil paremini üksteisega sõbruneda,“ sõnab Narva 6. Kooli projektijuht Irena Kedus.
Eesti keele- ja kultuuriõpet peredes ja laagrites toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel. 659 9069, e-post: jana.tondi@meis.ee
Noorteprogrammi 2016 tegevused
Ida-Virumaa noored osalevad ühiskondlikku sidusust soodustavas noorteprogrammis
MISA korraldab sellel sügisel 35-le Ida-Virumaa noorele õppereise ja koolituspäevi, eesmärgiga suurendada osalejate teadmisi erinevatest enese realiseerimise võimalustest Eestis ning ühtlasi soodustada ka noorte omavaheliste kontaktide tekkimist. MISA korraldatav noorteprogramm on suunatud 15-18-aastastele Ida-Virumaa üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, kes on pärit Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist.
„Meie programmi tegevuste raames toimub osalejatele üks koolituspäev ja kolm õppereisi. Esimene koolituspäev leidis aset 24. septembril Narva Noortekeskuses, kus osalejatele jagati teadmisi edukast ja toimuvast meeskonnatööst, käsitleti kodanikualgatustes kaasalöömist, initsiatiivi võtmist teemade algatamisel, samuti projektide kirjutamist, juhtimist ning elluviimist läbi praktiliste näidete,“ kommenteeris programmi MISA koostöötegevuste valdkonnajuht Natalia Reppo.
„Noorteprogrammi eesmärk on tutvustada vene emakeelt kõnelevatele noortele erinevaid võimalusi enda realiseerimiseks Eestis – nii hariduse, tööleidmise kui ühiskondlikes tegevustes ning kodanikualgatustes kaasalöömisega seoses,“ selgitas Reppo.
Programmi raames on planeeditud noortele kolm õppereisi. 13. oktoobril sõidetakse Võrumaale, kus külastatakse Võrumaa Kutsehariduskeskust ning tutvutakse ümbruskonna vaatamisväärsustega. 9. novembril toimub õppereis Tartusse. Plaanis on külastada Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi. 20. detsembril toimub õppereis ka Tallinna. Programmis osalevate noorte leidmisel olid abiks Kohtla-Järve Noortekeskus ja Narva Noortekeskus.
MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.
Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel: 659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee
Rahvusvähemuste pühapäevakooli avatud uste päev
Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija ootab külla
15. oktoobril 2016 kell 11.00-14.00 toimub Ukraina kaasmaalaste pühapäevakooli Nadija avatud uste päev. Külalisi oodatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis ruumidesse, aadressile Nafta 6-2, Tallinn.
Avatud uste päeva teemaks on „Pokrova – kasakate ja Ukraina püha“. Laulmistunnis õpitakse ukrainakeelseid laule kasakatest. Ukraina ajalootunni viivad läbi kaks kasakat, kes tutvustavad kasakate ajalugu kuni tänapäevani välja. Lisaks toimub ukraina keele tund ning käsitöötuba. Külalistele pakutakse kasakate putru kuliš ning maiustusi.
Huvilistel palutakse registreerida helistada telefonil 58104307.
Lisainfo: Alla Inno-Yakymenko, pühapäevakooli Nadija käsitööõpetaja, tel: 58104307
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab MISA Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
Rahvuskultuuriseltside üritused
Novembris toimub ukraina kultuuri tutvutav festival "Põhja Täht"
6. novembril 2016 algusega kell 15.00 toimub Salme Kultuurikeskuses (Salme tn.12) ukraina kultuuri festival „Põhja Täht“. Tegemist on traditsioonilise festivaliga, mida korraldab Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis iga kahe aasta tagant juba alates aastast 2000.
Festivalil osalevad Eestis tegutsevad ukraina laulu- ja tantsukollektiivid nagu ansambel „Kolor“, akadeemiline segakoor „Ukraina“, ansambel „Susidki“, koor „Mrija“ ja mitmed teised. Festivali ajal saab Salme Kultuurikeskuses näha ka ukraina pühapäevakooli õpilaste kunstitööde näitust.
Festivalile on oodatud kõik ukraina kultuuri huvilised! Ürituse sissepääs on tasuta.
Lisainfo: Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis, tel: 600 6768, e-post: UkrainaOAE@gmail.com
Festivali „Põhja Täht“ toetab MISA rahvusvähemuste kultuuriühingute projektikonkursi kaudu, mida rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
„Immigrandid on justkui õpetajad, kes õpetavad kohalikele avatust ja tolerantsust“ – Heba lugu
Heba on egiptlanna, kes kuulis Eestist esmakordselt oma sõbralt. Ta sattus Eestisse tänu magistriõpingutele 
Eesti Diplomaatide Koolis. „Olen töötanud Egiptuses meediamonitooringu, valimiste ja inimõiguste valdkonnas. Olin tegev Egiptuse valitsuskabineti meediamonitooringu projektides. Lisaks vastutasin Andalusi sallivusalaste ja vägivallavastaste õpingute instituudi meediamonitooringu ja valimisprojektide eest. Juhtisin meeskonda, kes jälgis valimiste ajal meediateadaandeid, et teha kindlaks, kas neis esineb erapoolikust. Samuti andsime meediakanalitele soovitusi, kuidas oma tegevust parandada ja kajastustes neutraalsemad olla.
Kodanikuühiskonna sektoris töötamine – inimõiguste, sallivusküsimuste ja Süüria põgenikega tegelemine pani mind asjadele vaatama täiesti uue pilguga. Mõistsin, et mõnel inimesel pole omas riigis tõepoolest mingit tulevikku ja nad on sunnitud otsima paremaid võimalusi ning me ei peaks seda tõika nende vastu kasutama. Ka paljud eestlased siirduvad parema elu otsingul välismaale. Minu jaoks tekib siis küsimus, et miks peetakse igati normaalseks seda, kui eurooplased teistes Euroopa riikides tööd otsivad, kuid ollakse vastu sellele, kui inimesed Lähis-Idast või Aasiast samal eesmärgil siia tulevad.
Olen oma silmaga näinud, et sisserändajad rikastavad oma uut koduühiskonda. Sisserändajaid võib võrrelda õpetajatega, sest nendega lävimine muudab kohalikke elanikke kultuurierinevuste suhtes avatumaks ja sallivamaks. Ja kui nad leiavad tööd, annavad nad oma panuse majandustsüklisse. Ränne haarab kaasa tavalisi inimesi, kellest mõned on head, teised mitte. Kui keegi saab hakkama millegi halvaga, siis on selle põhjuseks tema kui isiksuse olemus, mitte aga päritolu. Inimeste tegude üle tuleb kohut mõista kooskõlas seadusega.
Minu töö ja kogemus vabatahtlikuna on mind õpetanud vaatama stereotüüpidest kaugemale. Minu mõtteviis hakkas muutuma siis, kui nägin, et kokkupuude erinevate ideede, vaadete ja inimestega ei tule mulle kuidagi kahjuks. Arvan, et kui mu mõtteviis oleks väga piiratud, ei oleks ma suutnud oma tööga muutuste toimumisele kaasa aidata.
Soovin tulevikus tööalaselt tegeleda inimõiguste kaitse ja piinamise ohjeldamisega ühiskonnas. Loodan, et saan teha oma osa inimeste elude paremaks muutmiseks ja aidata neil mõista, et inimõigused pole luksus, vaid iga inimese pärisosa. Egiptuses pole lihtne veenda inimesi, et inimõigused on osa nende põhiõigustest. Loodan väga, et suudan seda arusaama muuta. On keeruline muuta ühiskonnas levinud mõttemalle, kuid vähim, mida saan teha, on alustada iseendast ja olla kindel oma veendumustes.“
