Ootame õpilasi arutlema noorte rollist ühiskonnas
Ülevaade Narvas tegutseva keele- ja kultuurkohviku teemadest sügiskuudel
MISA personali koosseisus toimusid muudatused
Eesti Kunstimuuseum toob eesti luuleklassika venekeelse publikuni
Festival-gala „Muusikasillad“ murrab koorilauluga teed osalejate südametesse
Oktoobris ilmub taas venekeelse Tähekese eriväljaanne
Ootame õpilasi arutlema noorte rollist ühiskonnas
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub kõiki üldhariduskoolide 7.-12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilasi osalema esseekonkursil „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“. Noorte esseevormis arvamuslugusid ootab MISA 12. – 28. oktoobrini 2015.
„Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga oleme noortele suunatud esseekonkursi korraldamas juba viiendat korda. Tänavuse konkursi põhiteemaks on „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“, tutvustas konkurssi MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk. „Teema valikul sai otsustavaks meie soov näha noori veel rohkem panustamas erinevatesse laiemat üldsust puudutavatesse ettevõtmistesse ja kodanikualgatustesse. Usume, et läbi oma rolli lahtimõtestamise tajuvad noored enam ka ise, kui palju nad saavad tegelikult enda ja seeläbi ka teiste Eesti inimeste igapäevaelu paremaksmuutmisesse panustada,“ kommenteeris Toivo Sikk essee temavalikut.
Kuni kahe lehekülje pikkust (3600 tähemärki) esseed saab edastada kuni 28. oktoobrini 2015 e-posti aadressil essee@meis.ee. Esseele tuleb lisada autori nimi, kooli nimetus ja ka klassi või rühma number, samuti märkida juurde ka kontakttelefon ning e-posti aadress.
Esseekonkursi hindamine toimub sellest aastast kolmes kategoorias. Eraldi hinnatakse 7.– 9. klassi õpilaste, 10. – 12. klassi õpilaste ja kutseõppeasutuste õpilaste esseid. Kõikides kategooriates antakse välja 1 esikoht, 2 teist ja 2 kolmandat kohta ning ergutusauhinnad. Parimaid esseede kirjutajaid tunnustatakse 21. jaanuaril 2016 Mustpeade Majas toimuval esseekonkursi ja kodanikupäevaviktoriini parimate austamisüritusel. Kõigi auhinnatud õpilaste esseed avaldatakse trükises „Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale?“.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel 659 9850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.
Ülevaade Narvas tegutseva keele- ja kultuurkohviku teemadest sügiskuudel
Alates kevadest toimuvad MISA nõustamiskeskuse Narva ruumides keele- ja kultuurkohviku kohtumised. Mitteformaalses keeleõppe vormis eesti keele õpet toetavad tasuta „keelekohviku“ ja üle-eestilisi kultuurisündmusi käsitleva „kultuurikohviku“ üritused toimuvad kord nädalas Narva Kerese Keskuse 3. korruse ruumis 308.
„Keelekohviku tunnis on osalejatel võimalust praktiseerida ja rakendada oma eesti keele oskust ning arendada inimestes julgust eesti keelt igapäevaelus kasutada. Järgnevatel kuudel käsitleme Keelekohviku tundides töö, tervise ja oma sisemise tasakaalu ning rahulolu temaatikaid. Detsembris tuleb keelekohviku tundi rääkima meditsiinitöötaja Ljubov Smirnova, kes tutvustab osalejatele igapäevaeluks vajalikke esmaabi teadmisi, mille käigus saab õppida ka tervishoidu puudutavat sõnavara,“ selgitas MISA Narva nõustaja Irina Rakova
„Kultuurikohviku koosviibimistel anname osalejatele ülevaate kohalikest ja üle-eestilistest kultuurisündmustest. Ühtlasi tutvustame ka Eesti erinevate tähtpäevadega seotud kombeid, jagame ideid ja mõtteid, kuidas neid sündmusi oma peres tähistada. Koosviibimistele kutsume ka külalisesinejaid. Näiteks 14. oktoobril tuleb meile külla Maria Kullamägi – aktiivne noor naine, kes mõne aasta eest kolis Ida-Virumaale, et rakendada oma turundus-ja kultuurivaldkonnaalaseid teadmisi ning kogemusi Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. Lisaks abistab Maria juba mitmendat aastat vabakutselina filmifestivali PÖFF korraldamisel. Maria soovib anda oma panuse ka meie kultuurikohviku tegevusse ning tuleb meie osalejatele rääkima filmifestivali tegevusest ja ka selle aasta PÖFF-i filmiprogrammist,“ tutvustas Rakova.
„Keelekohviku“ kohtumised toimuvad üle nädala esmaspäeviti kell 17.00 – 18.00 ja „Kultuurikohviku“ üritustel saab osaleda üle nädala kolmapäeviti kell 16.00 -17.00. Keele- ja kultuurikohviku teemade ja aegade ülevaate leiab MISA kodulehelt.
Lisainfo: Irina Rakova, MISA nõustamiskeskuse nõustaja, tel. 800 9000, e-post: irina.rakova@meis.ee.
MISA personali koosseisus toimusid muudatused
Oktoobrist naasesid lapsehoolduspuhkuselt Riina Ring ja Sandra Nuudi, kes asusid tööle MISA rakenduskeskuses. Uuele ametkohale asus ka seni MISA rakenduskeskuses töötanud Liilika Raudhein, kes alates oktoobrist vastutab koos sihtasutuse uuringute valdkonnajuhiga sihtasutuse elluviidavate programmide, projektide ja tegevuste mõju hindamise eest.
Riina Ringi, Sandra Nuudi ja Liilika Raudheina kontaktid leiab MISA kodulehelt.
MISA TOETAB
Eesti Kunstimuuseum toob eesti luuleklassika venekeelse publikuni
MISA lõimivate ja ühtset kultuuriruumi toetavate spordi- ja kultuuritegevuste projektikonkursi kaasabil on Eesti Kunstimuuseum sel sügisel tutvustamas venekeelsele auditooriumile eesti luuletajate loomingut. Kokku toimub viis eesti kirjandusklassikale pühendatud üritust, millest kaks viimast leivad aset oktoobri teisel poolel.
Kadrioru Kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murre sõnul on nad korraldamas venekeelsele auditooriumile mõeldud kirjandusõhtuid selleks, et tutvustada kohalikule venekeelsele publikule eesti luuletajate rikkalikku loomingut. „Soovime tuua eesti luule venekeelsele inimesele lähemale, kummutada eelarvamusi ja panna neid vaimustuma. Selle saavutamiseks on oluline koht luuletekstide heal tõlkel ja haaraval ning emotsionaalsel esitlusel,“ selgitas ta. „Meil on tänaseks toimunud juba kolm temaatilist õhtut, mis olid pühendatud Lydia Koidulale, Juhan Liivile ja Juhan Viidingule, kelle teoste venekeelseid tõlkeid luges luuletaja, autorlaulja ja kunstnik Elina Gerodes. Lisaks esitleme igal kirjandusõhtutel ka luuletaja ja nende loominguga haakuvaid Eesti Kunstimuuseumi varasalve kuuluvaid kunstiteoseid. Varasematel koosviibimistel oleme näidanud kunstnik Julie Hagen-Schwarzi ja maalikunstniku Paul Burmani teoseid. Prof. Irina Belobrovtseva rääkis osalejatele ka naistest eesti luules 20. sajandi algusaastatel,“ tutvustas Murre.
Kõik huvilised on oodatud veel kahele viimasele luuleõhtule, mis toimuvad 15. ja 22 oktoobril Tallinnas Kadrioru Kunstimuuseumis aadressil Weizenbergi 37. 15. oktoobri üritusel räägitakse Igor Severjaninist, kui erinevate eesti luuletajate tõlgist, tema elust Eestis ja ta kohast kirjanduskultuuris. Lisaks luuletuste ettekandmisele saab publik osa ka Vene teatri näitleja Dmitri Kosjakov monoetendusest „Severjanin Eestis“. Sarja viimane luuleõhtu on pühendatud poetess Marie Underile. Külalisesinejaks on kunstnik Vera Staniševskaja, kes räägib kunstniku-illustraatori rollist luulekogude kokkupanemisel.
Ürituste programmiga saab tutvuda Karioru Kunstimuuseumi kodulehel: http://kadriorumuuseum.ekm.ee/eesti-luuletajad-vene-auditooriumile/.
Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Aleksandra Murre, Kadrioru Kunstimuuseumi direktor, tel. + 372 606 6406, e-post aleksandra.murre@ekm.ee.
Festival-gala „Muusikasillad“ murrab koorilauluga teed osalejate südametesse
MISA on sel aastal toetanud mitmeid olulisi lõimuvaid ning ühtset kultuuriruumi toetavaid spordi- ja kultuuritegevusi, mille loetellu kuulub kindlasti ka koorimuusikale pühendatud festival „Muusikasillad“.
Reedel, 16. oktoobril toimub Muusikute Täiendõppe keskuse (Pille Lille Muusikute Fondi) eestvedamisel koorimuusikafestival "Muusikasillad", mille eesmärgiks on lõimida eesti- ja venekeelset elanikkonda kauni muusika ning imelise koosloomise abil. Festivali raames toimuvad töötoad 150 õpilasele, kus jagatakse vajalikke teadmisi koorilauljate hääletehnikast, tutvustatakse laulupeo kultuurilugu ja muusika-aasta tegevusi.
Päeva tippsündmus on Tallinna Vene Kultuurikeskuses kell 19.00 algav suurejooneline galakontsert, kuhu oodatakse ligi 900 pealtvaatajat. Kontserdil esinevad lisaks säravale lauljatarile Tanja Mihhailovale, andekad noored sopranid Maria Listra ja Maria Veretenina, TTÜ Vilistlaste Naiskoor (dir.Andres Heinapuu), segakoorid "Ukraina" (dir. Stanislav Šeljahovski), ja "Russ", kammerkoor "Eleegia" ja lastekoor "Allegro" (dir. Svetlana Zaugarova) ning Tallinna üldhariduskoolide koorid – Kesklinna Vene Gümnaasiumi noortekoor (dir. Natalja Junkur), Tõnismäe Reaalkooli neidudekoor (dir. Inna Rüü), Tallinna Ühisgümnaasiumi segakoor (dir. Aade Erits), Õismäe Gümnaasiumi segakoor (dir. Koidu Ilmjärv), Mustamäe Reaalgümnaasiumi ja Õismäe Vene Lütseumi projektikoor (dir. Ljudmila Sjomina) ning Laagna Gümnaasiumi tütarlaste koor ja ansambel (dir. Pirika Sööt ja Lii Leitmaa). Kontsertmeistriks on tunnustatud pianist Piia Paemurru.
Kontserdile sissepääs on tasuta. Üritus kohta leiab infot ka Facebooki aadressilt: https://www.facebook.com/events/1645213005756803/.
Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Ürituse lisainfo: Leelo Lehtla, Pille Lille Muusikute Fondi tegevjuht, tel: 5648 4244, e-post: plmf@plmf.ee.
Oktoobris ilmub taas venekeelse Tähekese eriväljaanne
MISA toel ilmub oktoobrikuus lasteajakirja Täheke venekeelne erinumber, mis tutvustab 5.-9.aastastele vene emakeelega lastele kõige uuemat vene keelde tõlgitud eesti lastekirjandust. Ajakirjast ei puudu ka laste omalooming, meisterdamisõpetus, ristsõna ja koomiks.
„Selle aasta venekeelsest Tähekesest saab lugeda kõige uuemat eesti lastekirjandust. Näiteks leiab uuest numbrist Andrus Kivirähki, Kairi Loogi ja Mae Lenderi jutte ning Kohtla-Järvelt pärit Svetlana Jagodkina luuletusi. Ajakirjas teeme ülevaate ka aasta jooksul vene keeles ilmunud eesti lasteraamatute tõlgetest,“ tutvustas venekeelse Tähekese sisu peatoimetaja Ilona Martson. „Kuna ajakiri levib peamiselt raamatukogude lasteosakondade kaudu, siis oleme kaks lehekülge pühendatud raamatukogude temaatikale – lugeda saab Moskva lastekirjaniku Artur Givargizovi juttu ja artiklit raamatukogudest. Lisaks leiab ajakirjast veel intervjuu armeenia päritolu kirjaniku Anait Piruzyaniga, kelle lasteraamat Eestis ilmus korraga nii vene, eesti kui ka inglise keeles. Tähekesest ei puudu ka traditsioonilised rubriigid nagu laste omalooming, meisterdusõpetus, naljad, ristsõna ja koomiks,“ lisas Martson.
Venekeelse Tähekese peamine lugeja on 5-9 aasta vanune Eesti vene emakeelega laps, nende laste vanemad ja vanavanemad ning õpetajad. Tähekese erinumbriga on võimalik tutvuda raamatukogude lasteosakondades üle Eesti. Samuti jagatakse Tähekest ka lasteaialastele. Lisaks raamatukogudele saab venekeelset Tähekest küsida ka ajakirja toimetusest. Osa Tähekese tiraažist läheb Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu kaudu rahvusvahelistele raamatumessidele Bolognasse, Moskva ja Sankt-Peterburgi. Eesti Instituudi kaudu saadetakse venekeelsed erinumbrid ka Venemaa koolidesse, kus õpetatakse eesti keelt.
Esimene venekeelne Täheke ilmus aastal 2005. Järjepidevalt on venekeelse lasteajakirja erinumbrit avaldatud aastast 2010. Ajakirja jagatakse tasuta. Venekeelse Tähekese ilmumist toetab MISA lõimivate ja ühist kultuuriruumi toetavate spordi- ning kultuuritegevuste projektikonkursi raames Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Projektikonkurssi lisainfo: Jana Tondi, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht tel. 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee.
Projekti lisainfo: Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja, tel. 526 6556, 646 3697, e-post: ilona.martson@taheke.ee.
