KONKURSID
KULTUURIMINISTEERIUM TEATAB
26.–27. oktoobril toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn) kümnes keelekümblusprogrammi konverents, kus on oodatud osalema keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste, partnerite ja teiste haridusvaldkonnas tegutsevate asutuste esindajad, aga ka teised huvilised.
Konverentsi kavaga saab tutvuda MISA veebilehel www.meis.ee/konverents-2010. Konverentsil antakse ülevaade keelekümblusprogrammi kvaliteedisüsteemi loomise käigust ja tulemustest ning esitletakse ka kvaliteedisüsteemiga seotud edulugusid. Samuti tutvustatakse keelekümblusprogrammi viimaste aastate uuringute tulemusi.
Konverents pakub osalejatele nii kuulamise-vaatamise, kui ka ise kaasalöömise võimalusi – toimub nii plenaaristung kui ka viis töötuba.
Konverentsi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Konverentsi korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
Septembrist detsembrini toimub 25 õppematerjalide autorile ja õppematerjale väljaandvate kirjastuste töötajale neljaosaline koolitus.
Koolitusel osalejad saavad teadmisi põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava muudatustest ning vajaminevatest uutest õppematerjalidest, ühtsetest nõuetest õppematerjalide koostamisele ning keeleoskuse arendamise põhimõtetest. Autorid ja kirjastajad saavad osa nii loengutest kui töötubadest.
Septembris toimunud esimesel kohtumisel esines koolitusel rahvusvahelise haardega kirjastamisala konsultant ja lektor James McCall, kes käsitles koolile suunatud õppematerjalide koostamise, toimetamise ja kirjastamise teemasid.
Oktoobris räägivad Koidu Tani-Jürisoo ja Anneli Loodus Avatud Meele Instituudist õppimise esile kutsumise metoodikast.
Oktoobri lõpus toimuval kokkusaamisel kõnelevad ja juhendavad osalejaid Tartu Ülikooli õppejõud. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskusest räägib väärtuste teema olulisusest, Veronika Kalmus ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist annab ülevaate meetoditest implitsiitselt esindatud väärtuste teadvustamiseks õppematerjalides, haridusuuringute ja õppekava arenduse keskuse spetsialistid käsitlevad väärtuskasvatust kui läbivat teemat ja selle arvestamist õpikute koostamisel, Nelli Jung eetikakeskusest kõneleb väärtuskasvatuslikest sihtidest erinevates õppeainetes. Ana Kontor Hariduse Tugiteenuste Keskusest ja Karl Karlep Tartu Ülikoolist teevad koos ettekande õppematerjalide jõukohasusest õpiraskustega õpilastele.
Novembris lõpetavad koolituse õppematerjalide autor ja metoodik Leelo Kingisepp ning Piret Kärtner Tartu Ülikoolist, kes räägivad riikliku õppekava õppematerjalide koostamise alustest õppeprotsessi suunajana.
Koolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Reet Kallo, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, reet.kallo@meis.ee
Kolmel oktoobripäeval korraldab MISA koostöös Eesti kutseõppeasutustega keele- ja kutseõpetajatele kolm erialakeele õppematerjalide alast infopäeva.
Infopäevade eesmärgiks on anda ülevaade erialakeele õppematerjalide koostamise, kasutamise ja levitamise võimalustest. Peaesineja on vabakutseline autor ja koolitaja Mare Kitsnik, kes tutvustab oma erialase eesti keele õppekomplekte teeninduserialadele. Lisaks õpetab ta, kuidas õppematerjale analüüsida ja neid õppetunnis nö elama panna ning jagab nõuandeid materjalide loomiseks. Päeva jooksul tutvuvad osalejad ka e-õppevara koondava veebilehega www.kutsekeel.ee.
Infopäevad toimuvad järgmistes kutseõppeasutustes: 15. oktoobril Tartu Kutsehariduskeskuses, 21. oktoobril Narva Kutseõppekeskuses ja 29. oktoobril Tallinna Teeninduskoolis.
Infopäevadele on võimalik registreeruda läbi veebilehe www.kutsekeel.ee. Infopäevade korraldamist rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Merlin Mägi, elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, merlin.magi@meis.ee või Maria Ratassepp, maria.ratassepp@meis.ee
22.-24. oktoobril toimub Võru maakonnas Urvaste vallas asuvas Nõiariigis lasteaia eesti keele õpetajate sügiskool. Traditsiooniks saanud kool viiakse läbi juba viiendat korda.
Kokku saavad 50 lasteaia eesti keele õpetajat Eestimaa erinevatest paikadest, et täiendada teadmisi eesti keelest erineva emakeele või koduse keelega laste eesti keele omandamise toetamisest lasteaias.
Aasta 2010 on lugemisaasta. Seetõttu käsitletakse sügiskoolis peamiselt teemasid, mis aitavad lapsi lugemiseks ette valmistada.
Lisainfo: Marje Sarapuu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9852,
e-post marje.sarapuu@meis.ee
Venekeelsetele gümnaasiumidele on nüüd olemas töölehed 2008. aastal välja antud kogumiku „Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile“ juurde. Töölehed ja kogumik võimaldavad ajaloo-, aga ka kirjandusõpetajatel Eestiga seotud tunde süvenenumalt ja põnevalt läbi viia.
Eesti ajalugu õpetatakse venekeelsetes gümnaasiumites eesti keeles. Nii kogumik kui ka töölehed ongi välja antud just sellest eesmärgist lähtuvalt. Eesti ajaloo keerdkäikudele pühendatud ja venekeelsele lugejale suunatud kogumiku ning töölehtede koostamine ja kirjastamine on tähtis samm meie ajaloo teadvustamise teel, sündmustest ühisema vaate kujundamisel.
„Kogumiku ilmumine on hea võimalus ajaloo õppimist populariseerida, seda huvitavaks teha. Märkimisväärne on, et allikate valik suudab vaadata sündmustele kriitiliselt, vaadelda neid erinevatest vaatenurkadest. Valminud töölehed aitavad edaspidi kogumikku aktiivsemalt kasutada,“ ütles töölehtede koostamise juures olnud lõimitud aine ja keeleõppe ekspert Kai Võlli.
Tema sõnul võimaldavad töölehtede ülesanded õpilastel allikatesse süveneda ja mõista, milliseid järeldusi saab sealt välja lugeda, kuidas kujuneb pilt minevikust, kuidas ajaloolased töötavad ja milliste probleemidega nad kokku puutuvad. „Õpilasi suunatakse töötama mitmesuguste allikatega, mõistma ja arutama erinevaid tõlgendusvõimalusi ning oma seisukohta kujundama. Taolised ülesanded toetavad ajalooliste sündmuste ja nähtuste mõistmist, aga õpetavad ka eestikeelseid ajalootekste, sh ka pilte süvenenult lugema ja tõlgendama,“ rääkis Kai Võlli.
Töölehtede autorite meeskonda kuulusid Anneli Loodus, Tiina Kilumets, Anželika Valdre, Maaja Nagel ja Maia Jelissejeva. Töölehti on oma retsensioonides tunnustanud ajaloodoktor Toomas Karjahärm (üks materjalide kogumiku autoreid) ja õpetaja-metoodik Anatoli Grigorjev.
Töölehed, kogumik ja soovitused õpetajale materjalide efektiivsemaks kasutamiseks on kättesaadavad rahvusvaheliselt kasutataval õppematerjalide veebilehel: http://lemill.net/community/groups/eesti-ajaloo-toolehed.
Lisainfo: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
Oktoobris kuulutab MISA välja projektikonkursi “Ühine meediaväli“, mille raames toetatakse raadiosaateid ning uudisteportaalide projekte.
Konkursi eesmärk on aidata kaasa kõikide Eestis elavate inimeste ühise inforuumi tekkimisele ning suurendada Euroopa kolmandate riikide kodanike eestimaise meedia tarbimis. Toetust saavad taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
Lisainfo: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9027, e-post: kati.tamm@meis.ee
Käimas on avalik projektikonkurss “Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 25. oktoobrini 2010.
Konkursi eesmärk on anda hiljuti Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele spetsiaalse koolituse kaudu Eesti ühiskonnas kohanemiseks vajalikke oskuseid ja teadmisi, aidata neil lõimuda Eesti ühiskonda ning toetada neid aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks saamisel.
Konkursi raames korraldatakse Harjumaal elavatele kolmandate riikide kodanikele kohanemiskoolitus. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal väljatöötatud kohanemisprogrammi, mis sisaldab keeleõpet, kodanikuõpetust ja sotsiaal-majandusliku lõimumise temaatikat (http://kohanemisprogramm.tlu.ee).
Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalikõiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid ja mittetulundusühingud).
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
Sarnase koolitusega tegi augustis 2010 algust Tartu Ülikooli Narva Kolledž, kelle koolitada on 12 Narvas elavat kolmandate riikide kodanikest uusimmigranti.
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee.
Käimas on avalik projektikonkurss “Tugiisikuteenuse arendamine uusimmigrantidele“, kuhu saab taotlusi esitada kuni 21. oktoobrini 2010.
Konkursi eesmärk on luua ja arendada uusimmigrantide tugiisikuteenust Eestis. Selleks tuleb välja töötada tugisikuteenuste süsteem.
Projekti käigus piloteeritakse tugiisikuteenust, mis hõlmab uusimmigrantide suunamist ja juhendamist tööhõive, tervishoiu, hariduse ja sotsiaalteenuste vallas. Selleks õpetatakse välja 20 erinevates Eesti piirkondades tegutsevat tugiisikut, kes hakkavad töötama siia hiljuti saabunud kolmandate riikide kodanikega.
Konkursil saavad toetust taotleda Eesti Vabariigis registreeritud era- ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (kohalikud omavalitsused, koolitusfirmad, ülikoolid, mittetulundusühingud).
Konkurssi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist.
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,
e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee
Kultuuriministeeriumi eestvedamisel tähistati septembri kolmandal nädalal rahvuste päeva. Selleks puhuks korraldatud üritusi oli võimalik külastada nii Jõhvis, Pärnus kui Tallinnas.
Esimesena toimus Kultuuriministeeriumi egiidi all 22. septembril Tallinnas Rahvusraamatukogus rahvusvähemuste noortekoja konverents „Rahvusvähemused Eestis eile, täna, homme“.
Konverentsile järgnes teatri- ja muusikaprogramm Vene Teatris. Lapsed said osa Vene Nukuteatri etendusest "Hõbesõrake". Täiskasvanutele esitleti Vene Teatrikooli etendust "smraH" ja teater "Tuuleveski" etendust ”Tuul las tulla”. Muusikat tegid tšuvašikeelne ansambel Taraj Kun ja eesti-ukraina folkansambel Svjata Vatra.
Samal päeval avati Solarise keskuses rahvuste päeva raames fotonäituste sari EtnoFotorism. Erinevaid näitusi Eestit oma koduks pidavatest rahvusvähemustest saab Tallinnas nautida ka Vene Teatris. Näitused on avatud oktoobri lõpuni.
24. septembril liikusid rahvuste päeva sündmused edasi Tartusse, kus toimus pidulik kontsert Vanemuise kontserdimajas. Kontserdi lavastas Art Studio Joy direktriss Marina Jerjomina Valgast. Esinejateks olid rahvusseltside kollektiivid nii Tallinnast ja Tartust, kui ka mujalt Lõuna-Eestist. Ka tartlasi ootab sarja EtnoFotorism raames värvikas fotonäitus vene vanausulistest, mis on avatud Vanemuise kontserdimaja kohvik-galeriis kuni oktoobri lõpuni.
Rahvuste päeva tähistamine kulmineerus Jõhvi Kontserdimajas 26. septembril VII vähemusrahvuste kultuurifestivaliga „Rahvuskultuuride loomepada“. Festivali raames olid avatud raamatunäitus, rahvusliku käsitöö näitus ja lastejoonistuste näitus „Maa värvid“. Samuti said kõik huvilised osaleda rahvuslike nukkude, niplispitsi ja pärltikandi meistriklassides. Lugemisaasta 2010 raames toimus kohtumine kirjanike Jelena Skulskaja ja Arvo Valtoniga. Õhtusel galakontserdil astusid üles rahvuskultuuriseltsid, etnilised grupid ning kogukonnad Eesti eri paigust. Külalisesinejana oli Valgevenest Verhnedvisnkist kohale saabunud folklooriansambel „Jarõtsa“. Kultuuriminister Laine Jänes andis Tartus ja Jõhvis uutele Eesti Vabariigi kodanikele üle kodakondsustunnistused.
24. septembri kuulutas 2005. aastal rahvuste päevaks toonane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Selle päeva juured ulatuvad aga aastasse 1988. Siis toimus 24. septembril I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Sel päeval asutati Eestimaa rahvuste Ühendus, mis lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd.
Lisainfo: Sirli Tooming, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2261, e-post sirli.tooming@kul.ee
1. oktoobril avas Moskva Jevgeni Vahtangovi nimeline Teater Anton Tšehhovi etendusega „Onu Vanja“ teatrifestivali „Kuldne Mask Eestis 2010“. Festival kestab 10. oktoobrini ja selle raames saab etendusi vaadata nii Tallinna teatrites kui ka Jõhvi Kontserdimajas (vt www.goldenmask.ee).
2005. aastal toimunud "Kuldne Mask Eestis" oli esimene sarja festival, mis viidi läbi väljaspool Venemaa piire. Sel aastal korraldatakse seda teatrifestivali Eestis juba kuuendat korda. Festivali raames toimuvad seminarid, meistriklassid ning loengud. Sel aastal on festivali kavas eriline koht Peterburi teatrikunstil.
Festival aitab kaasa riikidevaheliste pidevate kultuurisidemete tugevdamisele ja kontaktide loomisele teatritegelaste vahel. Festival korraldatakse kahe riigi, Venemaa ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahelises koostöös ning Tallinna Linnavalitsuse toetusel. Abi osutavad ka kahe riigi saatkonnad ning Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo: www.goldenmask.ee, Olga Burmakina, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, tel 628 2238, e-post olga.burmakina@kul.ee
