Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul
MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist
Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga
Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul
Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit
Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber
Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm
Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased käisid lõimival õppekäigul
Haridus- ja Teadusministeeriumi toel käisid 35 erineva emakeelega Haapsalu Kutsehariduskeskuse (HKHK) õpilast õppekäigul Lõuna-Eestisse, et tutvuda eesti kultuuripärandiga ja suurendada seeläbi enda kodanikuteadlikkust.
24-25. septembrini osales 35 HKHK õpilast, kellest 10 teise emakeelega, õppekäigul Tartusse, Otepääle ja Äksile, et saada osa erinevatest lõimumist edendavatest tegevustest. Muuhulgas tutvuti Eesti Lipu Muuseumis eesti lipu saamislooga ja Eesti Rahva Muuseumis sellega, kuidas on erinevad kultuurid, usk ja kombed mõjutanud Eesti rahva ja riigi kujunemist. Lisaks külastasid HKHK õpilased veel Teaduskeskust AHHAA, Tartu Ülikooli ja Äksil asuvat Jääkeskust.
Nii eesti- kui muukeelsete õpilaste tagasiside õppekäigule oli positiivne. Muukeelsed õpilased avaldasid arvamust, et eestlaste tavade, kommete ja rahvusliku identiteedi kujunemise tundmine aitab kaasa teiste rahvaste kultuuri paremale mõistmisele. Eesti Lipu Muuseumi külastuse tagasisidena mainisid mitmed nii eesti- kui muukeelsed õpilased, et on enda hinnangul nüüd paremad kodanikud – niivõrd puudutas neid seal nähtu ja kogetu.
„Nende kahe päeva jooksul avanes Haapsalu Kutsehariduskeskuses õppivatele noortele Eestimaa ajalugu ja tänapäev konkreetselt kuuldu ja nähtu põhjal. Selline õppekäik aitas palju kaasa erinevast rahvusest inimeste lõimimisele, sest õppisime seeläbi tundma enda ja teiste kultuuri ning seeläbi mõistame paremini ka üksteist,’’ kommenteeris kasulikku õppekäiku HKHK õpetaja ja projekti läbiviija Elle Teder.
HKHK õpilaste Lõuna-Eesti õppekäigu kohta saab rohkem lugeda siit.
Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt läbi viidud projekti „Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, kelleks saame“ toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee.
MISA toetas Ida-Virumaa arstide lõimumist
MISA ja kultuuriministeeriumi toel ning SA Ida-Viru Keskhaigla eestvedamisel õppisid Ida-Virumaa arstid ja meedikud aasta vältel eesti keelt, tutvusid eesti kultuuriga ja osalesid lõimumisseminaridel ja ekskursioonidel haiglatesse. Kokku osales projektis 30 meditsiinitöötajat.
Lisaks valmis projekti käigus teatmik, mis jagab nii meditsiinivaldkonna töötajatele kui ka teistele huvilistele infot Eesti erinevate keeleõppe-, haridus- ja sotsiaalteenuste kohta ning tutvustab Eesti ühiskonnakorraldust, elulaadi ja kultuuri.
„Projekt on väärtuslik, sest lisaks suurenenud eesti keele- ja kultuuriteadlikkusele suureneb tegevuste tulemusel ka arstide ja meedikute omavaheline kokkukuuluvustunne. See viib aga meie meditsiinimaastiku parema tundmaõppimiseni,“ kommenteeris projekti vajalikkust arstide jaoks mitmekultuurilise hariduse üksuse juht Jana Tondi.
Projekt toimus Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed toetusel.
Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Okupatsioonimuuseum ootab külla õpilasi tutvuma rahvusvähemuste ajalooga
Okupatsioonimuuseum Tallinnas ootab külla õpilaste gruppe tutvuma rahvusvähemuste ajalooga, kasutades just selle tarbeks välja töötaud interaktiivset õppematerjali. Nimetatud haridusprogramm valmis näituse „Ründed ja ränded“ raames, mis kõneles rahvusvähemuste saatusest Eestis aastatel 1940-1991. Samuti valmis näituse tarvis lühifilm, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest Eestist 1944. aastal.
Eestis elavate baltisakslaste, rootslaste, venelaste, juutide, ingerisoomlaste, lätlaste, mustlaste (romade), valgevenelaste ja ukrainlaste saatust Eestis mõjutasid Teine maailmasõda, mobilisatsioonid, küüditamised, põgenemised ja sõjajärgne tööstusimmigratsioon, muutes oluliselt Eesti rahvastikku. Okupatsioonimuuseumi poolt pakutava haridusprogrammi eesmärk ongi tutvustada Eestis elevatele erinevate rahvuste esindajatele nende endi lugu Eestis – miks ja kuidas nende eelkäijad siia sattusid või miks siit lahkuma pidid.
„Kuna suurematest sunnitud rännetest on möödunud 70 aastat, siis on oluline, et Eestis elavad noored saaksid meeldetuletava pildi ja sõnumi, mis tegelikult Eesti pinnal toimunud on. Interaktiivset õppematerjali saab tahvelarvutitest näidata just noortele mõeldud töötubades,“ selgitas projekti juht Heidy Eskor-Kiviloo.
Õpilastega haridusprogrammi külastamiseks tuleb enda tulek eelnevat registreerida kirjutades Okupatsioonimuuseumisse aadressil muuseum@okupatsioon.ee või helistades Marika Pihelile numbril 668 0250.
Näitus „Ründed ja ränded’’ avatakse külastajatele tutvumiseks taas kevadel 2015.
Lühifilmi, mis jutustab fotode keeles loo ühe perekonna põgenemisest on võimalik vaadata Youtube’ist nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
Kistler-Ritso Eesti SA poolt läbi viidud projekt „Ründed ja ränded’’ toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Karjääriprojekt aitas 300 sisserännanud noort erialavalikul
BDA Consulting OÜ käivitatud 16-26 aastastele Euroopa kolmandate riikide kodakondsusega noortele suunatud karjääriprojekti raames toimusid karjäärikoolitused ja erinevate töövaldkondadega seotud külastuspäevad ettevõtetes ja haridusasutustes üle Eesti.
Külastuspäevade jooksul tutvusid noored väga erinevate töövaldkondadega – infotehnoloogiast ja logistikast toitlustuse ja meediani välja. Lisaks erinevatele kõrg- ja kutsekoolidele võtsid noori vastu sellised firmad nagu Skype, Tallinna Lennujaam, Ugala teater, DBT Muuga, TV3, Swissotel Tallinn ja mitmed teised. Külastuspäevade osana oli noortel võimalus tutvuda ka vabatahtliku tööga. Oma kogemusi selles valdkonnas jagasid Toidupank, Punane Rist, Telliskivi Selts, vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud, noorsootöötajad, PÖFFI ja Ahhaa keskuse inimesed ning paljud teised. Samuti valmis projekti jooksul toetav veebileht www.karjäärikompass.ee, mis aitas noori oma erialavalikute kaardistamisel.
Projekti jooksul toetas BDA Consulting OÜ oma karjääri planeerimisel üle 300 sihtrühma kuuluvat noort.
„Kelleks saada?“ projekti rahastas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fond.
Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9039, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Vene Kultuurikeskuses saab nautida eesti- ja venekeelset lasteooperit
Vene Filharmooniaühingu eestvedamisel saab 22. novembril Vene Kultuurikeskuses kuulda eesti- ja venekeelsete laste esituses kolme muinasjutu ainetel valminud ooperit.
Ooperid on loodud järgmiste muinasjuttude värssidele: A. Puṡkini „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“, S.Marṡaki „Muinasjutt rumalast hiirepojast“ ja D.Samoilovi „Elevandipoeg läks õppima“ ja lapsed hakkavad neid esitama kahes keeles paralleelselt. Ooper „Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldast“ tuleb esitusele koos professionaalsete solistidega.
Kakskeelse muusikalis-värsilise ettevõtmise eesmärk on tutvustada eesti lastele vene luulet ja võimaldada eesti ja vene lastel vastastikku sõbruneda; samuti pakkuda laste vanematele tuntud tekstide näol äratundmisrõõmu. Vene Filharmooniaühingu juhi Vladimir Ignatovi sõnul nõuavad ooperid muusikalises mõttes tõsist ettevalmistust ja pakuvad kindlasti huvi nii lastele endile, lastevanematele kui ka laiemale avalikkusele.
Oopereid saab näha ja kuulda 22. novembril kell 16.00 Vene Kultuurikeskuses. Sissepääs on tasuta.
Projekti toetab Tallinna Kodurahuprogramm ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Saali rendi kulud kaetakse osaliselt rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise vahenditest. Projekti koostööpartnerid on veel Tallinna Slaavi Kultuuriühing, Vene Teatrikool, Sed Arte, Vene Kultuurikeskus, Tallinna Inglise Kolledž ja Eesti Muusika –ja Teatri Akadeemia klavessiiniklass.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA multikultuurse hariduse üksuse koordinaator, e-post kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024;
Vladimir Ignatov, Vene Filharmooniaühingu juht, tel 5561 2554
Oktoobris ilmus venekeelne Tähekese erinumber
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja SA Kultuurileht koostöös ilmus oktoobris lasteajakirja Täheke venekeelne erinumber eesmärgiga tutvustada Eestis elavatele venekeelsetele lastele kaasaegset eesti lastekirjandust.
„Venekeelse Tähekese ilmumise eesmärgiks on pakkuda lastele eakohast lugemisvara tuntud ja ka uutelt lastekirjanikelt, arendades seega Eesti laste lugemiskultuuri sõltumata sellest, milline on nende emakeel,“ kommenteeris erinumbri ilmumise vajalikkust SA Kultuurileht projektijuht Ilona Kivirähk.
Tähekese erinumbriga on võimalik tutvuda kõigi raamatukogude lasteosakondades, kus on vene lugejaid; samuti on erinumbrid leitavad lastehaigla raamatukarussellidelt. Osa Tähekese tiraažist läheb Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Kirjastuste Liidu kaudu rahvusvahelistele raamatumessidele Bolognas, Moskvas ja Sankt-Peterburgis. Eesti Instituudi kaudu liiguvad venekeelsed erinumbrid Venemaa koolidesse.
„Kuna ajakirja saavad endale raamatukogu külastades kingiks ka kõik esimese klassi õpilased, jõuab kõige uuem eesti lastekirjandus ka õpetajate ja lastevanemateni,“ lisas Kivirähk.
Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Marina Fanfora, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee
Sel sügisel jätkub kutsekoolide õpetajate eesti keele õpe ja stažeerimisprogramm
Vene õppekeelega kutseõpperühmi õpetavad pedagoogid osalevad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel kutseõppeasutuste õpetajate stažeerimise programmis ja õpivad eesti keelt 100-tunnistel kursustel, et valmistuda üleminekuks eestikeelsele õppele kutsekeskhariduses.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 5 õpetajat alustasid septembris uudselt üles ehitatud B2 taseme eesti keele kursust, mis kestab novembri lõpuni. Kursusel pööratakse seekord tähelepanu just kirjaliku asjaajamiskeele arendamisele, mis on õpetajatele ametialaselt vajalik. Kursusel osalejate tegemisi saab jälgida sisutihedas ja piltidega illustreeritud blogis, kust võiks ammutada motivatsiooni kõik programmis osalejad. Lisaks osalevad 40 õpetajat Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Informaatika ja Arvutustehnika Koolist ning Narva Kutseõppekeskusest samuti eesti keele kursustel, kus lisaks tavapärasele auditoorsele õppetööle toimuvad ka õppekäigud eesti õppekeelega kutsekoolidesse ja eestikeelsesse teatrisse.
Erialase silmaringi avardamiseks ja teistsuguste õppemetoodikatega tutvumiseks läbiviidavat stažeerimist mõnes teises koolis kasutab käesoleva aasta sügisel kokku 5 Tallinna kutsekoolide eesti keelest erineva emakeelega õpetajat. Stažeerimised viiakse läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Tartu Kutseehariduskeskuses ja Räpina Aianduskoolis ja nende kestus on 12 päeva. Õpetajad teevad stažeerimise eel, ajal ja järel koostööd tugiisikutega nii saatvas kui vastuvõtvas koolis. Stažeerimisel osalenute muljete kohta saab lähemalt lugeda MISA detsembrikuu uudiskirjast.
Stažeerimist ja eesti keele õpet toetab Euroopa Sotsiaalfond programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kaudu.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
