Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril
ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine
Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal
Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse
Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades
Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks
Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust
MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga
Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele
Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal
Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar
Noortele mõeldud kodanikupäeva e-viktoriin algab 25. novembril
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) annab koolidele teada, et juba 11 aastat toimuv üle-riigiline kodanikuteadmiste teemaline e-viktoriin algab 25. novembril ning see kestab kuni 6. detsembrini.
26. novembril tähistatavat Eesti Vabariigi kodanikupäeva peab MISA meeles juba 11 korda üleriigilise internetipõhise viktoriiniga. Viktoriin on lahendamiseks avatud kõikidele 7.–12. klasside õpilastele nii üldkeskharidust kui ka kutseharidust andvatest koolidest. Käesoleval aastal saavad viktoriinis esmakordselt kaasa lüüa ka üldhariduskoolide 5. ja 6. klassi õpilased, kelle jaoks on loodud eraldi küsimused, mis on tõlgitud ka vene keelde. Viktoriinist kutsub MISA osa saama ka neid noori, kes õpivad eestikeelsetes klassides välismaal.
Nii nooremale kui ka vanematele klassidele mõeldud viktoriinid algavad 25. novembril ja kestavad kuni 6. detsembrini. E-viktoriin sisaldab traditsiooniliselt tavapärastele küsimustele lisaks ka video- ja heliküsimusi.
„Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Viktoriini eesmärgiks on motiveerida noori mõtlema selle üle, mida tähendab kodanikuks olemine, kodakondsus ja kuidas olla hea kodanik,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Toivo Sikk.
Kümne aasta jooksul on viktoriini küsimustele vastanud enam kui 35 000 koolinoort.
26. novembril 1918 võttis Maanõukogu vastu määruse „Eesti demokraatilise vabariigi kodakondsuse kohta“, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Eestis tähistatakse kodanikupäeva alates 1998. aastast.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
ESF programmi perioodi lõpuga lõppes eesti keele õppe kulude hüvitamine
Seoses Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi lõpuga lõppes ka positiivse tulemusega eesti keele eksami sooritanutele keeleõppe kulude kompenseerimine.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavale programmile „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ hüvitanud viimase kolme aasta jooksul eesti keele õppe kulud kokku 2255 inimesele enam kui 588 tuhande euro väärtuses.
„Tegemist ei ole ainsa võimalusega, mida riik või MISA pakub inimestele selleks, et parandada oma eesti keele oskust. Antud juhul on tegu ühe tegevusega mitmetest ning sarnast võimalust pakkusime ka eelmise ESFi programmi kaudu. Seega loodame, et kui kõik detailid uue riigieelarve osas on kinnitatud, jätkub MISA kaudu ka keeleõppe kulude hüvitamine. Selleks peame aga ära ootama uue aasta alguse,“ kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi. Tondi rõhutas, et keeleõppe võimalused inimeste jaoks ära ei kao.
Tondi tunnistas, et kulude hüvitamine on olnud keeleõppijate seas äärmiselt populaarne ning ka MISA hinnangul on tegu olulise moodusega, kuidas eesti keele õppijaid toetada. „MISA oskused ja teadmised eesti keele õppe kulude hüvitamise korraldamisest tagaksid igal juhul ka tulevikus korrektse hüvitiste väljamaksmise ning inimeste toetamise – oleme tegevusega jätkamisest väga huvitatud,“ lisas Tondi.
„Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames hüvitatud avaldusest moodustasid poole A2-taseme ehk algaja taseme eksami järgsed hüvitised ja 34 protsenti oli B1-taseme eksami järgseid hüvitisi. Ülejäänud hüvitised olid B2- ja C1-taseme eksamite sooritamise järel välja makstud kompensatsioonid.
Ligikaudu 83 protsenti avalduste esitajatest olid naised ning kõige enam said hüvitisi Harjumaa (ca 60 protsenti) ja Ida-Virumaa elanikud (ca 40 protsenti). Enim avaldusi esitati suurlinnadest – Tallinnast, Narvast, Kohtla-Järvelt ning Jõhvist ja Maardust. Nendest linnadest esitatud avalduste arv moodustas kokku rohkem kui 91 protsenti kogu hüvitatud avalduste arvust.
Programmi raames said eesti keele õppe kulude hüvitist taotleda täiskasvanud sõltumata kodakondsusest. Hüvitist said taotleda need inimesed, kes sooritasid positiivselt eesti keele tasemeeksami A2, B1, B2 või C1 tasemel. Hüvitamise tingimuseks oli, et tasemeeksamid pidid olema sooritatud madalamast tasemest kõrgemale ning kompensatsiooni maksti edukalt keeleeksami sooritanutele kuludokumentide alusel kuni 320 euro ulatuses iga tasemeeksami kohta.
Seoses 2014. aastal algava tulude deklareerimise perioodiga tuletab MISA kõigile hüvitisesaajatele meelde, et saadud kompensatsiooni summat ei tohi deklareerida koolituskuluna ning juhul, kui hüvitist on saadud 2013. aastast varasemate aastate eest, tuleb saadud hüvitis deklareerida täiendava tuluna.
Eesti keele õppele tehtud kulutuste hüvitamist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi kaudu „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ programmi raames.
Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, Tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee
Kohtla-Järve üliõpilased täiendasid eesti keele oskust Viljandimaal
7.–11. oktoobril toimus Viljandimaal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tehnikaerialade üliõpilaste eesti keele sügiskool.
Viie päeva jooksul õppisid 25 tudengit tundma Viljandimaa ettevõtteid ja kultuuriobjekte ning lihvisid auditoorsetes tundides oma eesti keele akadeemilist väljendusoskust. Üliõpilased tutvusid Eesti põliste ning nüüdisaegsete ettevõtlusaladega, täiendasid teadmisi materjaliõpetuses, keemias, automaatikas ning ehitusalal külastades Mivar-Vivat, Viljandi Metalli, Viljandimaa Loomeinkubaatorit, Polli sordiaretuskeskust, Sveba-Dahlenit ning Viljandi Akent ja Ust.
„Viljandimaal said vene emakeelega tudengid lisaks erialaste teadmiste täiendamisele ka kinnitust, et nende eesti keele oskus on piisavalt hea ning nad saavad kenasti hakkama. Ettevõtetes suheldes said üliõpilased kinnitust ka selle kohta, et nad on väga oodatud nii praktikale kui tööle Viljandimaale,” ütles sügiskooli läbiviija ning eesti keele õpetaja Kaire Viil.
Igasse õppepäeva mahtus ka Viljandimaa olulisemate kultuuriobjektidega tutvumine. Paljud sügiskoolis osalejatest külastasid esmakordselt Bonifatsiuse Gildi, Ugala teatrit, Heimtali koduloomuuseumi, Õisu mõisa ning Mulgi Kultuuri Instituuti Abja-Paluojal. “Üliõpilaste lemmikuks osutus Viljandi Pärimusmuusika Ait kui vanade varemete ja moodsa arhitektuuri maitsekas ühendusvõimalus,” tõdes Viil.
Sügiskooli kavasse mahtus muuhulgas Ugala teatrimaja kulissidetaguse maailma ning tehniliste võimaluste uurimine. Eesti keele sügiskooli viimasel õppepäeval said tudengid osaleda meeldejäävates füüsikakatsetes Tähetornis Orion. “Tudengitele jätsid sügava mulje puuetega inimestele mõeldud moodsad õppimisvõimalused Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis. Üliõpilaste sõnul oli see nende esimene tõsisem kokkupuude sotsiaalvaldkonna teemadega,” rääkis Viil sügiskoolis saadud mitmekülgsetest kogemustest.
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tudengite sügiskooli läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ vahenditest.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Sillamäe noortekeskuse töötajad koostasid endale põneva eesti keele kursuse
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames võimaldatakse eesti keele kursuseid ametialase eesti keele ja tööalase toimetuleku parandamiseks ligi 1000 avaliku sektori töötajale. Oktoobrikuus said uute teadmiste osaliseks Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei töötajad.
Programmi toel võimaldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) avaliku sektori töötajatel endil välja mõelda eesti keele kursuse programmi, mis vastaks nende erialastele vajadustele ning mõjuks motiveerivalt. „MISA toel toimuvate kursuste fookuses on eelkõige aktiivne mitmekülgseid metoodikaid kasutav keeleõpe. Toetust keelekursuse elluviimiseks said just need organisatsioonid, kes ei jäänud kinni vaid auditoorsesse õppesse ning planeerisid oma täiendava õppe võimalikult mitmekülgselt, et sellest oleks tõesti kasu ka igapäevatöös,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Tea Kotkas.
Eelmisel kuul jagaski õpetaja Merike Reiljan tunnistused Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei kümnele töötajale, eesti keele kursuse edukale lõpetajale. Keeleõppe eesmärgiks oli erinevaid aktiiv- ja kommunikatiivseid õppemeetodeid kasutades arendada Sillamäe kultuuritöötajate ametialast sõnavara ja harjutada tööalaseid suhtlussituatsioone eesti keeles.
Õppurite tagasiside põhjal jäid sillamäelased keeleõppega väga rahule ja rõõmustasid eriti võimaluse eest käia kolleegide juures eestikeelses keskkonnas eesti keelt praktiseerimas.
Kolmepäevane lähetus sisaldas lisaks tööalastele suhtlussituatsioonidele rikkalikku arendavat kultuuriprogrammi. Keelepraktikante võõrustasid Tallinna Huvikeskus Kullo, Kanutiaia Noortemaja, erahuvikool HuviTERA, MTÜ Võru Noortekeskus ja Võimlemisklubi Janika.
Õpetaja Merike Reiljan kiitis Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuse Ulei õppureid ja asutuse poolt huvitavalt kavandatud keeleõppetegevusi: „Oli imeline teha õppuritega niivõrd aktiivset ja loomingulist koostööd! Kursuste raamidesse mahtus ka asutust tutvustava suurepärase lühifilmi „Putukate elu I„ ja „Putukate elu II“ väljamõtlemine ning filmimine, samuti ka ülihuvitava eesti keele päeva läbiviimine. Kui algul olid õppurid kursuste loomingulise osa ja keelepraktika pärast hirmul, siis praeguseks on kõik kardinaalselt muutunud,“ kinnitas Reiljan ja jätkas „Nüüd on vaid puhas rõõm äärmiselt toreda ja hariva keelepraktika, paljude uute kontaktide-sõprade, rikastava ja tiheda kultuuriprogrammi ning suurepärase vastuvõtu ja väga lahkete inimeste üle. Ideed, muljed, positiivsus, rõõm, igatsus, ootus, aktiivsus ja julgus – kõik see iseloomustab õppureid pärast läbitud kursusi.“
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames on eesti keele täiendõppe edukalt lõpetanud juba 785 inimest. Õpinguid jätkab praegu veel 181 avaliku sektori töötajat, kes saavad koolituse tunnistused veel enne 2013. aasta lõppu.
2011.–2013. aastal toimunud ja toimuvate avaliku sektori asutuste töötajate eesti keele õppesse on Euroopa Sotsiaalfondi toel investeeritud üle 300 000 euro.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Ida-Virumaa kutseõppurid täiendavad eesti keele oskust Eesti eri paikades
Kolme Ida-Virumaa kutsekooli eesti keelest erineva emakeelega õpilased parandavad käesoleval sügisel Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ toel oma eesti keele oskust õppereisidel ja keelepraktikal nii Peipsi ääres kui ka Saaremaal.
Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse ja multimeedia erialade õpilased käisid septembris Setomaal ja Valgamaal, oktoobris Pärnumaal ja Kihnu saarel ning Peipsi kandis.
Novembris külastatakse kahe päeva vältel Saaremaad. Õppereiside eesmärk on anda noortele võimalus saada juurde erialaseid teadmisi ning avardada silmaringi Eesti kultuuriruumist.
Õppereisist Pärnumaale ja Kihnu saarele tegid õpilased ühe osana õppetööst valmis ka video, mida saab vaadata Youtube’is.
Oktoobris täiendasid Sillamäe Kutsekooli tarkvara ja andmebaaside halduse ning arvutiteeninduse erialade õpilased oma eesti keele oskust kolmenädalasel keelepraktikal Kuressaare Ametikoolis. Kümme noort arvutispetsialisti õppisid eesti keelt auditoorselt ning ühistes erialatundides Kuressaare Ametikooli erialakaaslastega.
Vabal ajal külastasid sillamäelased Kuressaare Animapäevi, linna olulisemaid kultuuriobjekte, kunstinäitusi ning võtsid osa ametikooli huviringidest. “Kuressaare Ametikoolis on väga hea eesti keelt õppida, tulevad meelde juba ununenud sõnad ja meil on võimalik õppida eesti keelt kõrgemal tasemel tavatundides kui ka erialaõppes. Siin on väga head õpetajad ja saab juurde palju uusi väljendeid,” arvas keelepraktikal osalenud Aleksei Korovitšev.
Sillamäe Kutsekooli koka eriala esimese ja teise kursuse õpilased tutvusid ühepäevasel reisil Tartumaale Eesti Põllumajandusmuuseumi näituste ning õppeprogrammiga „Rukkileib meie laual“. Novembris toimub Sillamäe Kutsekooli koka eriala teise ja kolmanda kursuse õpilaste kolmenädalane erialane õppepraktika ning auditoorne eesti keele õpe Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse laohoidja eriala teise kursuse õpilased läbivad novembris kahenädalase eesti keele kursuse ja erialase keelepraktika Järvamaa Kutsehariduskeskuses ning tutvuvad Paide vaatamisväärsustega.
Kutseõppurite keelepraktika ja õppereisid toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ tegevuse „Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe“ raames.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post liilika.raudhein@meis.ee
Avatud on hange rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele koolituste korraldamiseks
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) otsib hanke kaudu rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele täienduskoolituse korraldajat.
Täienduskoolituse eesmärgiks on pakkuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele uusi pedagoogika- ja metoodikaalaseid teadmisi ning pädevusi.
„Praegu tegutseb meil üle 30 Eesti hariduse infosüsteemis huvikoolina registreeritud rahvusvähemuste pühapäevakooli, mis pakuvad lastele nende etnilise emakeele- ja kultuuri õpet. Kuigi pühapäevakoolides töötab nii pedagoogilise kui filoloogia ettevalmistusega õpetajaid, on mitmed õpetajad ka lihtsalt aktiivsed keele oskajad. Tegu on aktiivsete inimestega, kellel on tahe panustada oma kultuuri säilitamisse, kuid kuna neil puudub õpetaja ettevalmistus, siis vajavad nad oma töös juurde metoodilisi oskuseid,“ selgitas MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi kohusetäitja Kristina Pirgop.
Tegevusi rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest ning „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesannetes, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Õpetajad said LAK-õppe täienduskoolitustelt juurde enesekindlust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel korraldati vene ning eesti-vene õppekeelega koolide gümnaasiumide õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpe) koolitused.
Koolituste elluviijaks oli SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus ning kahel koolitusel „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“ ning „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ oli võimalus osaleda kokku 120 õpetajal.
Tallinna koolitusrühma koolitaja Tatjana Kodase sõnul tõid kursusel osalenud õpetajad oma tagasisides välja, et tänu antud koolitusele, tunnivaatlustele ja vaatlustele järgnenud aruteludele, said õpetajad juurde enesekindlust ja palju uusi ideid tundide läbiviimiseks.
„Koolituse käigus kadus õpetajate skeptilisus eestikeelse aineõppe võimaluste ja edu suhtes. Kursuslased tunnistasid, et usuvad nüüd sellesse, et ka vene õppekeelega koolis on ainet võimalik tõhusalt õpetada eesti keeles ja teha seda nii, et õpetaja suhtleb ainult eesti keeles,“ rääkis Kodas osalenud pedagoogide muljetest.
„Koolitusel osalejad tõstsid esile, et eestikeelne tõhus aineõpe on võimalik, kui õpetaja valdab ja kasutab oma tundides lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat ning järgib LAK-õppe põhimõtteid. Kursuse jooksul said õpetajad aktiivselt kasutada eesti keelt ja arendada oma keeleoskuse kõiki aspekte turvalises ja toetavas keskkonnas. Eesti emakeelega õpetajad tajusid vajadust toetada vene emakeelega õpetajaid nende eesti keele arengus ning püüdsid igati rühmade jagamisel arvestada põhimõtet, et rühmas oleks vähemalt üks eestlane, kes saaks vajadusel pakkuda keeletuge,“ selgitas Kodas.
Kodas lisas, et kursusel osalenud õpetajad pidasid koolitust väga väärtuslikuks, ainulaadseks ning õpetajat igati toetavaks ja arendavaks. Ka kursuse lõpus toimunud õpimapi kaitsmist pidasid täienduskoolitusel osalenud oluliseks edasist arengut toetavaks sündmuseks. Õpimapp on vahend, mis aitab õpilastel jälgida ja toetada iseenda arengut, süstematiseerida omandatud teadmisi, annab võimaluse korrata või vajadusel kiiresti leida vajaliku materjali. Õpimapp on mõeldud ka õpilaste motiveerimiseks.
LAK-õppe koolitused toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
MISA liitus rahvusvahelise integratsiooniprojektiga
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osaleb Põhjamaade Ministrite Nõukogu fondi Nordplus Adult ja Kultuuriministeeriumi poolt rahastatavas kaheaastases rahvusvahelises projektis „Vabatahtlik töö kui võti integratsioonini“.
Projekti koordineeriv partner on Helsingi Ülikooli Palmenia elukestva õppe keskuse Kouvola osakond, MISA kõrval on partneriks ka Taani Aalborgi piirkonna vabatahtlike keskus. Projekt kestab kuni 2015. aasta juulini ning projekti käigus antakse ülevaade partnerriikide vabatahtlikust tööst ja sisserännanute osalusest selles. Ühtlasi koostatakse abimaterjal, mida kasutades saab sisserändaja hinnata oma tööalaste oskuste arengut, et valmistuda paremini tööotsinguteks ja/või õpinguteks. Oluline osa tegevustest on ka kontaktide loomine ja koostöö arendamine riikide MTÜde, tööandjate ja sisserännanutest vabatahtlike vahel.
„Uuringud näitavad, et osalemine vabaühendustes ja vabatahtlikus töös on sisserändajate hulgas madalam kui põliselanikkonnal. Samas on vabatahtlik töö hea võimalus saada ülevaade ühiskonnast, kus elatakse. Vabatahtlik töö on hea moodus ühiskonna tegemistest aktiivselt osa võtta ja seeläbi suurendada nii enda tulevasi töövõimalusi kui ka sotsiaalset võrgustikku,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eber.
Eber lisas, et projekti oluline eesmärk on suurendada ka vabatahtliku töö kui mitteformaalse õpikeskkonna läbipaistvust ning tegevuste lõpptulemusena valmivad erinevad abimaterjalid ja juhend, mis tehakse kättesaadavaks kõigile huvilistele ka MISA kodulehel.
Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee
Lõppes rändealane pilootprojekt Eestisse elama asunud välismaalastele
Oktoobris lõppes kolm aastat kestnud Euroopa Liidu rändealane pilootprojekt ImmigrationPolicy2.0 (Immigratsioonipoliitika 2.0), milles Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) osales Eesti esindajana, aidates välja töötada veebipõhiseid teenuseid Eestisse elama asunud välismaalastele, et lihtsustada vajaliku info leidmist ning ühiskonnas osalemist.
„Projekti pikk nimetus on „Kaasava immigratsioonipoliitika kujundamine ja ühtlustamine Web2.0 koostöötehnoloogiate abil“ ja see pikk nimigi annab mõista, et veebiplatvorm on mõeldud just sisserännanud inimeste kaasamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Projekti raames valminud infoportaali testisime kasutajate peal kokku viies riigis: Eestis, Saksamaal, Itaalias, Kreekas ning Hispaanias, mis tegid portaali väljatöötamisel koostööd,“ rääkis MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Tea Tammistu.
„Infoportaalist leiab mitmekülgset infot erinevale EL-i riikide rändealase seadusandluse, tööturu, tugiteenuste ja muu taolise kohta. Veebiplatvorm aitab sisserändajatel leida hõlpsamini olulist teavet nii elamislubade, kodakondsuse, töö- ja hariduselu kui ka mitmete teiste oluliste valdkondade kohta. Lisaks võimaldab portaal ka arvamust avaldada, teenuste ning poliitikate parandamises osaleda ning riikide praktikaid omavahel võrrelda,“ selgitas Tammistu. Tammistu lisas, et projekti laiemaks eesmärgiks oli lisaks sisserännanute otsesele aitamisele ka Euroopa Liidu tasandil rändepoliitika kujundamise ja rakendamise ühtlustamisele kaasaaitamine.
Kokku panustas portaali täiendamisse 863 kasutajat, nende hulgas 697 alalist elanikku ning 166 migratsioonivaldkonna eksperti ning ametnikku. Eestis andis portaalile oma tagasiside 124 alalist elanikku ning 19 rändevaldkonnaga seotud spetsialisti.
Projekti rahastati Euroopa Komisjoni konkurentivõime ja innovatsiooni raamprogrammist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Rändeportaal asub aadressil: http://www.immigrationpolicy2.eu/portal. Infoportaal on eesti, inglise, vene, hispaania, itaalia, saksa, türgi, kreeka ja serbia keeles.
Lisainfo: Tea Tammistu, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, e-post tea.tammistu@meis.ee
Toimus seminar venekeelsete logopeedide hariduse teemal
Oktoobris toimus Eesti venekeelsete logopeedide täienduskoolitusprojekti raames seminar, kus arutati erivajadustega inimeste hariduse, nendega töötavate spetsialistide arenguvajaduste ning moodsate metoodikate üle.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA), Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Venemaa Riikliku Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli koostööprojekti raames toimus Tallinnas 24. oktoobril seminar „Venekeelsete logopeedide haridus Eestis ja Venemaal“, kus astusid üles nii Eesti kui ka Venemaa logopeedia eriala eksperdid.
Seminar on osa projektist, millega pakutakse logopeedilist täiendõpet 55 inimesele, kes osalevad nii koolitustel kui ka praktikaprogrammis Eestis ning Venemaal. Seminari kõikidest esitlustest valmib kokkuvõttev kogumik, mis tehakse kättesaadavaks ka MISA kodulehel.
Hinnanguliselt vajavad 15 protsenti Eesti lasteaialastest ja põhikooliõpilastest venekeelset logopeedi teenust.
„Eestis ei ole kahjuks venekeelsetel logopeedidel võimalusi õppida vene keele baasil logopeediat, kuid selle järele on väga tungiv vajadus, sest keelte erinevused mõjutavad ka õpetamise metoodikaid. Tegemist ei ole tavapärase olukorraga, sest on vähetõenäoline, et inimene, kellel on probleeme oma emakeelega, suudab õppida hästi mõnda teist keelt,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.
Projektil on kolm sihtrühma. Esimeseks sihtrühmaks on vene emakeelega lastega töötavad kõrgharidusega logopeedid, logopeedia magistrit omandavad üliõpilased ja eestikeelsed logopeedid. Teine sihtrühm on eripedagoogika haridusega õpetajad. Kolmandaks õpetajad, kellel ei ole kõrgharidust eripedagoogika erialal, aga kes soovivad vene emakeelega lastega töötada.
„Projekti raames toimus vahetult enne seminari ka kolm päeva kestnud õppevisiit Tartusse, et anda ülevaade logopeedide tööst ja eriharidusest Eestis Venemaalt tulnud Herzeni nimelise Pedagoogilise Ülikooli töötajatele ja üliõpilastele. Esimesel päeval külastati Tartu Ülikooli Narva Kolledžit, kus toimusid ka projekti koolitused 55 logopeedile. Tartus külastati programmi raames ka erinevaid eriharidusega seotud koole, lasteaedu ja teisi asutusi,“ kirjeldas Nuudi programmi.
„Samuti arutasid ülikoolide eksperdid tulevasi tegevusi koostöö vallas, et parandada erihariduse ja eriti logopeedide hariduse kvaliteeti mõlemas riigis. Projekti üks eesmärkidest on projekti lõppedes tulla välja koos valminud uue ainekava põhjaga logopeedidele,“ täiendas Nuudi.
Projekti finantseeritakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 raames (90 %) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu riigieelarvest (10%).
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
Novembri lõpus toimub ekspertidele EIF programmi kokkuvõttev seminar
29. novembril toimub Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) rakendamise kokkuvõttev seminar, mille eesmärgiks on analüüsida lõppevat EIF programmi, selle toel ellu viidud projekte ning nende mõju.
Seminari korraldab BDA Consulting OÜ ning seminari jaoks valmib ka EIF raames ellu viidud parimate projektide kogumik koos analüüsiga. Seminaril osalevad erinevad integratsioonivaldkonnaga seotud eksperdid nii avalikust sektorist kui ka teistest asutustest.
„Projekti, mille raames toimub ka õppereis, üldeesmärk on analüüsida fondi tulemusi aastatel 2007–2013 ning võimaldada õppereisi kaudu teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega heade kogemuste vahetamist, linnade vahelise koostöö arendamist ja ühisprojektidega tutvumist. Ilma tehtu analüüsimiseta ei ole mõeldav edasi liikuda, sest uus programm peab olema parem ning arvestama eelmise programmi praktilisi kogemusi,“ lausus MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi.
EIF programmi üldeesmärk on toetada liikmesriikide jõupingutusi, et erineva majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise, usulise, keelelise ning etnilise taustaga Euroopa kolmandate riikide kodanikud suudaksid täita elamisloa saamise tingimusi ja neil oleks lihtsam integreeruda Euroopa ning elukohariigi ühiskonda. Fondi puhul suhtutakse integratsiooni kui kahesuunalisse protsessi, millega püütakse soodustada nii Euroopa kolmandate riikide kodanike kui ka liikmesriikide kodanike omavahelist suhtlemist, kohanemist ja teineteisemõistmist.
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
