Sisukord

• Avame üheskoos kultuuririkkuse aasta
• Palju õnne, lõimumispreemia laureaadid!
• Kui Eestist saab kodu
• Lõimumise meediapilk
• Uued kaasmaalased hindavad kohanemisprogrammi kõrgelt
• Eestlased üle ilma

Avame üheskoos kultuuririkkuse aasta

2024. aastal tähistame teema-aastana meie kultuuririkkust – Eesti kogukondade ja rahvaste kultuuride mitmekesisust. Liikumisaastale järgnev kultuuririkkuse aasta algab kõigis maakondades toimuvate tasuta sündmustega, mis tipnevad teema-aasta tiitli üleandmisega 13. jaanuaril 2024.

LOE EDASI

Palju õnne, lõimumispreemia laureaadid!

Avaliku konkursi tulemusena pälvis Aasta sillalooja tiitli Mondo Ukraina Akadeemia eestvedaja Maria Sakarias, Aasta sõnumikandja tiitli Raadio 4 toimetus, Aasta säde tiitli Eesti suurima Ukraina põgenike kogukonna eestvedaja Kirill Badikin ja Lõimumise raudvara tiitli meediaekspert Pavel Ivanov.

LOE EDASI

Kui Eestist saab kodu

Sarnaselt paljudele ukrainlastele leidis Eestis uue kodu ka Olena Stoliarova. Argieluga kohanemiseks võttis ta osa kohanemisprogrammist.

LOE EDASI

Lõimumise meediapilk

Meie töötajad jagavad soovitusi, millised nüüdseks ilmunud uudised väärivad tähelepanelikku lugemist, kuulamist või vaatamist.

LOE EDASI

Uued kaasmaalased hindavad kohanemisprogrammi kõrgelt

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis analüüs, mis annab hinnangu Eestisse hiljuti elama tulnud inimeste kohanemist toetavale programmile ja võrgustikule. Tulemused kinnitavad, et teadlikkus riigi pakutavast toest on väga hea ja seda saab veelgi arendada.

LOE EDASI

Eestlased üle ilma

Väljaspool Eestit elab pea 200 000 Eesti inimest ehk peaaegu iga viies eestlane. Meie diasporaa välismaal on oluline osa meie kultuurist, kes tutvustab ja hoiab Eesti kultuuri maailma eri paigus. Nii nagu nemad hoiavad meie kultuuririkkust välismaal, tuleb meil hoida neid.

LOE EDASI

Kui liitud meiega, siis usaldame Sulle:

• Integratsiooni Sihtasutuse andmete kogumise ja analüüsi ning andmevarade inventuuri süsteemi kujundamise;
• organisatsiooni andmemudelite ja töölaudade arendamise ning andmekorje digitaliseerimise;
• andmekogude analüüsimise ja raportite koostamise, mille toel arendame lõimumisteenuseid;
• kolleegide nõustamise ja toetamise erinevate uuringute ja analüüside tellimisel ning läbiviimisel.

Ootame Sind kandideerima, kui:

• oled varasemalt töötanud organisatsioonis, kus teenuseid kujundatakse andmete alusel;
• tunned andmetöötluse ja analüüsi tehnilisi vahendeid ja lahendusi ning oskad koguda, töödelda ja analüüsida ka suuri andmemahte ning Sul on head teadmised andmekaitsest;
• hindad koostööd ning oled tööasjade korraldamisel initsiatiivikas, iseseisev ja detailitäpne;
• Sul on huvi või varasem kokkupuude lõimumisvaldkonnaga Eestis või välismaal;
• Sul on kõrgharidus andmeanalüüsi, majanduse/statistika või mõnel muul informaatikaga seotud erialal, valdad kõrgtasemel eesti keelt ja saad hakkama ka ingliskeelse suhtlusega.

Omalt poolt pakume:

• mitmekesist tähendusega tööd, mis toetab lõimumisvaldkonna teenuste arendamist;
• võimalust olla ise uute lahenduste looja ja elluviija;
• valdkonna asjatundjatest koosnevat inspireerivat meeskonda;
• professionaalset arengut ja koostööd toetavaid ühiseid tegevusi;
• kaasaegset töökeskkonda Tallinna või Narva südames koos kaugtöö võimalusega;
• enesearengu, tervise ja pere väärtustamist.

Kui tundsid end selles kirjelduses ära, siis ootame Sinu elulookirjeldust ja motivatsioonikirja hiljemalt 17. jaanuaril läbi tööportaali CV-Online, CV-Keskus või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee märksõnaga „Andmeanalüütik“.

Motivatsioonikirjas kirjelda, kuidas Sinu senised kogemused andmetega töötamisel ja tulemuste tõlgendamisel aitavad kaasa lõimumisteenuste arendamisele ning varasema tööpraktika kõige vastutusrikkamat ja õnnestunumat ülesannet, samuti lisa palgasoov.

Lisainfot saad teenuste valdkonnajuhilt Ann Lind-Liibergilt: tel - 555 11 081, e-post - ann.lind-liiberg@integratsioon.ee.

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.

Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.

Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele. 

Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks. 

Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. 

Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine