Aasta on lõppemas, mis ühtlasi tähendab, et vaikselt tõmmatakse joont alla tänavusele teema-aastale ning antakse hoogu järgmisele – kultuuririkkuse aastale. Tuleva teema-aasta projektijuht Eero Raun annab alljärgnevas vestluses ülevaate, mis meid uuel aastal ees ootab.
Kellele ja mida annab kultuuririkkusele pühendatud teema-aasta?
Eesti on alati olnud kodu erinevatele rahvastele ja maailm on alati olnud kodu Eesti inimestele. Tänapäeval elab Eestis 211 erinevast rahvusest inimest, kes räägivad 243 emakeelt, on sündinud 175 erinevas riigis ja omavad 151 riigi kodakondsust. Samal ajal elab teistes riikides üle maailma 165 000 – 200 000 eestlast ja Eestis sündinud inimest. Seeläbi sündinud kogukondade kultuurilisi omapärasid mitmekesistavad veelgi keeled ja tavad, millega erivajadustega inimesed meie argielu rikastavad.
Kultuuririkkuse aasta annab ka siinsetele erinevate rahvuste esindajatele võimaluse ennast Eestile rohkem avada, tutvustada oma kombeid ja kultuuriväärtuseid. Ka sel moel saame Eestit suuremaks teha – seekord iseenda jaoks.
Teema-aastal võtame ühiselt ette kõik, mis aitab kultuuririkkusel eriliselt silma paista. Teisisõnu, avastame ja jagame, väärtustame ja loome, hoiame ja rikastame meie kogukondade ning rahvaste kultuurilisi omapärasid kõige selle kaudu, mis meid ühendab: alates elamustest ja müütidest kuni loomingu ja tulevikuni. Seda nii igapäevaelus ja tähtpäevadel kui ka uuringutes ja sündmustel.
Eestimaa kultuuririkkus – kelles ja milles see peitub?
Ennekõike ikka siinsetes inimestes ja selles, mida inimesed on oma pühendumuse ja loova vaimuga suutnud ära teha, et oma elu ilusamaks ja mõtestatumaks muuta. Rikkus tähendab ühtaegu nii jõukust, varandust kui ka mitmekesisust. Kultuuriline mitmekesisus on väärtus, mis on üdini euroopalik ja mis Eesti puhul torkab külalistele sageli rohkemgi silma kui meile endile. Aga kultuur pole kunagi asi iseeneses, vaid vajab alati nii arenemiseks kui ka märkamiseks inimest. Mõelgem kasvõi sellele bioloogilisele mitmekesisusele, mille poolest paistab silma Eesti loodus – seegi vajab rikkalikkuse säilitamiseks inimese hoolsat kätt. Näiteks Laelatu puisniit Virtsu lähedal on just sellepärast Euroopa kõige liigirikkam, et hoolsad peremehed on seda järjepidevalt läbi paljude sajandite niitnud.
Toon esmalt välja eesti keele, meie rahvusliku identiteedi tuumväärtuse. Esimeses säilinud eestikeelses trükises, Wanradt-Koelli katekismuses aastast 1535, on järelsõnas mainitud eesti keele murrakuid: „Eesti keel (eestensche sprake) ei ole samasugune igal pool üle maa, sest paljusid sõnu räägitakse teisiti Tallinnas, teisiti Tartus, teisiti Narvas, teisiti Viljandis jne.“ Meenutagem siia juurde, et tollases Eestis oli elanikke umbes kümme korda vähem kui tänapäeval. Kultuuriline mitmekesisus on aga jõudnud tänasesse päeva – rahvaloendused tõendavad, et eestlaste seas kasvab mõnda murdekeelt rääkivate inimeste osakaal. Samuti peitub mitmekesisus ju ka eesti köögis, mis on kombinatsioon kohalikest tavadest ja toorainest ning Saksa, Vene ja Rootsi köögi mõjudest.
Ilmselt on kultuuririkkuse esiletoomiseks hoomamatu hulk võimalusi. Kellele ja millele keskendute teema-aasta programmi kujundamisel?
Programmi aastasel ajateljel kulgeme minevikupärandi ja päritolu väärtustamisest läbi olevikuga seotud kohalolu ja heaolu lõpuks tulevikku suunatud teadvelolekuni. Traditsioonilised sündmused toimuvad ikka oma tavapärasel ajal, aga igas kvartalis ja kalendrikuus toome esile erinevaid kultuuririkkusega seotud valdkondi ja fookusteemasid. Oleme veendunud, et parim kultuur on jagatud kultuur – jagamisele panustame koostöös paljude partneritega, näiteks Tartu kui Euroopa kultuuripealinnaga aastal 2024. Kõiki sündmusi üle Eesti, mis kultuuririkkust esile toovad, saab jälgida ametlikul teema-aasta veebilehel kultuuririkkus.ee.
Mida rohkem on teema-aasta programmis peegelduvatel ideedel autoreid ja teostajaid, seda tulemuslikumaks kujuneb ka teema-aasta. Kultuuririkkuse aasta algab suure üle-eestilise avasündmusega 13. jaanuaril; Tallinnas toimub avasündmus MUBAs ehk Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, kus on võimalik tutvuda erinevate kultuuride ja nende rikkusega. Kõikide avasündmustega saab tutvuda veebilehel kulturirikkkus.ee.
Milliseid muutusi teema-aasta võimaldab?
Tahame teema-aastaga anda jõudu juurde kogukondade omapärasid austavale koostööle ning kultuuririkkust ja lõimumist väärtustavatele hoiakutele. Selle tulemusena saab tugevneda Eesti ühiskonna sidusus.
Teame ju kõik paradoksi, et kaasaegsele ühiskonnale on samaaegselt omased inimajaloo parimad tehnoloogilised võimalused suhtlemiseks ning samas seninägematu kapseldumine ja killustatus. Selleks, et meie ühiskonna toimimine ja majanduskasv oleks jätkusuutlikud, peame järjest enam tegelema sellega, et kasvaks erinevate kogukondade suutlikkus üksteisest aru saada ja üksteisega koostööd teha. Kes on vähegi elus bändi teinud, see teab, et tulemuslikuks kokkumänguks on vaja järjepidevalt harjutada. Teema-aastal saamegi seda praktiseerida kultuuri väljendusvahendite abiga.
Milline on kogu teema-aastaga seotud töös Integratsiooni Sihtasutuse roll? Keda olete nüüdseks kaasanud?
Integratsiooni Sihtasutus on teema-aasta praktiline teostaja, kes on saanud Kultuuriministeeriumilt mandaadi aasta elluviimiseks. Vähesel määral on meil teema-aasta raames ka omategevusi, nagu näiteks lõimumiskonverents. Eelkõige tegeleme aga teema-aasta võrgustiku loomisega ning suurendame partnerite tegevuste ja sündmuste nähtavust.
Oleme erinevas vormis kogunud ideid teema-aasta programmi jaoks paljudelt kogukondadelt ja tutvustanud neile oma plaane ideede elluviimiseks. Meie partnerite seas, kellega oleme juba koostööd alustanud, on nii Kultuuriministeeriumi allasutused kui ka teised riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja välisriikide esindused, paljud kultuuriseltsid ja ka ettevõtjad.
Pakume oma partneritele võimalust leida teema-aasta toimkonna kaasabil oma tegevuseks uusi kontakte ja ideid ning lisainfot projektide rahastusvõimaluste kohta. Samuti saavad meie võrgustikus osalejad kasutada ühtset visuaalset identiteeti ja täiendavat turundustuge oma projektide nähtavuse suurendamiseks nii eel- kui ka järelkajastuste abiga.
Kes veel ja mil viisil saab kaasa aidata? Mida selleks teha?
Kaasa saavad aidata kõik, kes lisavad oma sündmused kultuuririkkuse aasta kalendrisse. Oluliseks toeks on ka ühised toimetamised, mida oma pere, sõprade, töökaaslaste, klassikaaslastega või kogukonnas ette võtate. Häid soovitusi ja vajalikke tööfaile leiab teema-aasta veebilehelt www.kultuuririkkus.ee.
Mida tasub igaühel meist juba praegu kalendritesse lisada?
Alustame teema-aasta nimetusest: 2024 on kultuuririkkuse aasta, inglise keeles „Cultural Diversity Year“ ja vene keeles „Год богатства культур“. Seejärel võiks oma tegude kalendrisse seada eesmärgiks kinkida aasta jooksul iseendale ja lähedastele aega tutvuda mõne Eesti paigaga, kuhu seni pole veel sattunud, ning mõne kultuurisündmusega, mida pole veel kogenud. Kõikide sündmustega ja olulise infoga saab tutvuda veebilehel kultuuririkkus.ee. Aitäh kõikidele, kes on sinna lisanud juba ka enda üritused, mis teema-aastaga kokku lähevad! Kui teil, teie kogukonnas, linnas või maakonnas toimub mõni üritus, mis võiks meie sündmuste kalendrisse sobida, siis olete teretulnud seda lisama.
KOMMENTAARID:
Eda Silberg, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
„Kultuuririkkuse aasta on meie kõigi aasta, sest meid ümbritsevasse kultuurilisse mitmekesisusse annab oma panuse igaüks meist. Kuigi oleme erinevad, oleme siiski kõik osa ühest tervikust – Eesti ühiskonnast, mis on eri aegade jooksul erinevatest kultuuridest läbipõimunud. Samas on lõimumine ja sidususe hoidmine pidev protsess ning teema-aasta aitab meid ümbritsevat kultuurilist rikkust paremini teadvustada ja veel rohkem väärtustada. Pöörame aasta jooksul erilist tähelepanu nii Eestis elavate eri rahvaste mitmekesisele kultuurile ja traditsioonidele kui ka Eesti oma unikaalselt paljutahulisele kultuuriruumile ja meie kogukondadele (sh rahvuskaaslastele välismaal). Terve 2024. aasta on pühendatud Eesti erinevate kogukondade avatusele, üksteisemõistmisele ja tihedamale koostööle. Kutsume üles avastama kultuuririkkust enda ümber ka igapäevaelus: proovima erinevaid rahvustoite, külastama Eesti erinevaid piirkondi, lugema eri rahvustest kirjanike raamatuid, kuulama eri maade muusikat ja kindlasti suhtlema inimestega teie ümber. Mida rohkem me omavahel suhtleme ja mida paremini üksteist mõistame, seda tugevamad ühiskonnana oleme.“
Kaja Allilender, Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna juhataja
„Eestimaa on rikas ja meie paikkondlik identiteet on tugev. Meie kultuuriruumides on vähem või rohkem säilinud oma keel, tavad, kombed ja traditsioonid. On oluline, et kultuuririkkuse aastal märkame ja tunnustame neid kogukondi ja piirkondi, kus juured on sügaval ja hoitakse seda kõike au sees! Loodan, et see aasta innustab kogukondi kõikjal Eestis leidma üles see oma ja eripärane! Kohalik kultuuriruum mõjutab elanike motivatsiooni piirkonda jääda või sealt lahkuda. Saame ainult loota, et kultuuririkkuse aasta paneb meid sellele mõtlema!“
Ave Härsing, Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonnajuht
„Meie vähemusrahvusseltse on palju – ligi 300 – ja nende arv üha suureneb. See näitab, et nad tunnevad ennast siin hästi. Teema-aastal pöörame tähelepanu teistele kultuuridele meie ümber ja seda on kultuuriseltsid ikka teinud läbi omavahelise tiheda koostöö. Suurem proovikivi on tugevdada koostöösidemeid eesti rahvusseltsidega või leida tee ühistegevuseni nendega. 2024. aasta on rahvuskultuurikogukondade jaoks kõikide võimaluste aasta: näidata ennast, märgata teisi, teha koostööd, leida uusi liikmeid, innustada noori, sisustada kultuuririkkuse mõistet igal võimalikul moel ja igas eluvaldkonnas. Seltsid mõistavad hästi, et see on nende aasta, seda on näidanud kasvõi meie hiljutise ideekorje tulemused, mis pakuvad rikkalikku kaleidoskoopi rahvuskultuure tutvustavatest tegevustest. Vastuseks on seltside ootus ühiskonnale, et kultuuririkkuse vajadust, olemasolu ja tasakaalustavat toimet märgataks, tunnustataks ning toetataks. “
Eero Raun
