Kellaviietee Eesti keele majaga A2+ (Narva) - KOHAD TÄIS

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Sergei Lavretsovi 8
  • Aeg: 01.03.2024 kell 17:00 - 18:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Tee aromaatne lõhn ja hõrk maitse, õdus ruum ja mõnus jutusumin koos naerupahvakutega… Kas sinagi soovid olla sellel pildil?
Kui jah, siis tea, et Eesti keele maja alustab 1. märtsil uue formaadiga, mille nimi on „Kellaviietee“. Kohtume kohvikus „Valge Kõrvits“ umbes kord kuus, et vabas vormis eesti keelt harjutada. Kavas on keelemänge ja nuputamist, lõbusaid teste ja improülesandeid. Saad rääkida ise ja kindlasti õppida ka teistelt. Suhtluse muudavad sujuvamaks maitsev tee ja suupisted.
Kellaviieteele kutsuvad Sind eesti keele maja õpetajad Julia, Pille ja Inga ning muidugi kohvik „Valge Kõrvits“.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14086?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Keelesõbra programm ootab 900 mentori kõrvale sama palju keeleõppijaid

Viiendat hooaega toimuvast Keelesõbra programmist võtab osa 900 eesti keele rääkijat, kes on valmis vestlema keeleõppijatega, et nad eesti keeles sama hästi räägiksid. Taolisest eesti keele harjutamise võimalusest huvitatud keeleõppijad saavad registreeruda programmi veebilehel alates 9. veebruarist kella 7st.

„Suur tänu igale registreerunud eesti keele mentorile, keda on kõikvõimalikelt elualadelt ja paljudest riikidest üle maailma. Rõõm on, et Keelesõbra programm ja eesti keel ühendab näiteks ajakirjanikke, ärianalüütikuid, arste, kokkasid, liikumisõpetajaid, omavalitsuse juhte, ettevõtjaid, keskkonnaspetsialiste, näitlejaid, müügijuhte ning õmblejaid Antslast Ugandani,” võttis kokku Keelesõbra programmi juht Ave Landrat.

Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga ühineda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/keelesober/keeleoppijale alates reedest, 9. veebruarist kella 7st.

Programmi on oodatud keeleõppijad, kes on jõudnud eesti keele õpingutes tasemele B1 või kõrgemale ehk neil on oskus ennast väljendada igapäevastel teemadel vesteldes. Keeleõppija vestleb mentoriga korra nädalas või tihedamini kuni 14. maini. Vestlemiseks valitakse mõlemale sobiv suhtluskanal, näiteks Messenger või telefon. Keelesõbra programmi on oodatud täisealised keeleõppijad. 

„Me alustame keeleõppijate ja mentorite kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril ning see võib võtta aega 31. märtsini. Aitäh juba ette mentoritele ja keeleõppijatele meiepoolse kontakti ära ootamise eest, ” kirjeldas Ave Landrat programmi edasisi tegevusi.

Keelesõbra programmi korraldab Integratsiooni Sihtasutus juba viiendat aastat. Eelneva nelja hooaja jooksul on programm toonud kokku pea 3800 keelesõpra.

Raamatukogureede A2+ (Paldiski)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Tallinna eesti keele maja Rae 38, Paldiski, Raamatukogu
  • Aeg: 16.02.2024 kell 16:00 - 17:30
  • Formaat: Suhtluspraktika

Raamatukogureede on suhtlusklubi, mis toob kokku erineva emakeelega inimesed, kes soovivad harjutada meeldivas ja sõbralikus atmosfääris eesti keelt.

Suhtlusklubis saame tuttavaks, vestleme erinevates suhtlemisvormides, mängime lõbusaid meeskonnamänge ja vahetame infot.

Ootame raamatukogureedete kohtumistele keeleõppijaid, kes soovivad harjutada mängeldes eesti keelt.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14009?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Eesti keele õpetaja Mailis Sütiste-Gnannt: mentorlus Keelesõbra programmis on väga rikastav ja annab ka iseendale väga palju!

Integratsiooni Sihtasutus korraldab juba aastaid eesti keele õppijatele mitmeid programme nende keeleoskuse arendamiseks. Iga keeleõppe osaks on võimalus ka keelt praktiseerida ehk vahetult ja vabalt vestelda. Selle võimaluse annabki Keelesõbra programm, mis viib suhtluskeele harjutamiseks kokku keelesõbrad – eesti keele huvilise ja vabatahtliku mentori, kes räägib eesti keelt emakeelena või emakeele tasemel. Tänavu alustab programm juba 5. hooaega. Sel aastal on eesmärgiks kaasata tuhat mentorit, kes aitaksid vesteldes eesti keelt harjutada sama paljudel keeleõppijatel. Vaata lisaks ja registreeru mentoriks: https://www.integratsioon.ee/keelesober/mentorile

 

Mailis_Sytiste_ERAKOGU

Programmis kaasa teinud ning võõrsil elav Mailis Sütiste-Gnannt avab mentorluse tagamaid ja toob välja, kui oluline vestluspartneri roll keeleõppija jaoks on.

Mailis, millega te igapäevaselt tegelete?

Ma õppisin ülikoolis germanistikat, põhikeelena siis saksa keelt, lisaks ka inglise ja rootsi keelt. Teise kõrghariduse olen omandanud Pariisis - rahvusvahelistes suhetes: diplomaatia, rahvusvaheline ajakirjandus ja Euroopa Liidu institutsioonid, milles mul on magistrikraad. Kirjutan „Eesti Elule“ Kanadas, „Eesti Rajale“ Saksamaal, olen kirjutanud ka Postimehele ja Eesti Päevalehele. Olen vabakutseline ajakirjanik, võõrkeelte õpetaja ja tõlk, aga Prantsusmaal hakkasin õpetama hoopis eesti keelt. Alguses tegin seda Pariisi Eesti Koolis, nüüd on mul enda grupp „Eesti keele huvilised Prantsusmaal“, kellega käime kord kuus koos. Siis me tavaliselt tähistame Eesti rahvakalendri tähtpäevi, mis parasjagu meie kohtumise kuupäeva lähedale satuvad.

Kuidas te Keelesõbra programmi mentorluse juurde jõudsite?

Ma jõudsin programmini  ikka läbi oma tuttavate - Irene Käosaar kutsus internetis osalema Keelesõbra programmi esimesel toimumise aastal ehk siis 2020 ning sest ajast saadik olen seal kaasa teinud igal hooajal. Igal hooajal on mul olnud üks keelesõber.

Kirjelda palun oma keelesõpru.

Esimene keelesõber oli näiteks ühte liini pidi pärit Jakuutiast ja teist liini pidi krimmitatarlane. Temaga me vestlesime ka teisel aastal edasi. Igaühega olen teinud täiesti erineval meetodil  tunde, olenevalt, kuidas on seda soovitud. Esimesega oligi kõik hästi-hästi põhjalik ja seal ma olin ikka õpetaja rollis ka. Temal oli selline soov lihtsalt, et ta tahtis kindlatel teemadel ise rääkida ja saada eesti keel selgeks ning ka eksam ära teha. Teisel aastal oli mu keelesõbraks Koplist pärit venelanna, kes rääkis ka väga hästi- B1 tasemel. Temaga me tegime lihtsalt vestlust, sest tema tahtis lihtsalt vestelda. Kolmas keelesõber oli mul Usbekistanist. Ka tema soovis eesti keelt oma töö pärast Eestis selgeks saada ja oli väga motiveeritud seda õppima.

Eelmisel aastal oli mul keelesõber Narvast. Ta töötas kaupluses müüjana ja tal oli soov, et saaks kellelegagi lihtsalt rääkida. Ta on küll terve elu siin elanud, natuke ka keelt õppinud aga kui pole võimalust seda kasutada, siis see kipub lihtsalt ununema. Narvas on eesti keelt ikka pea võimatu kasutada tema sõnul. Temaga olid samuti  väga lahedad vestlused ja alati oli meil koos väga vahva.

Kas igal keelesõbra paaril kujuneb välja oma tempo ja viis suhtluseks?

Jah, iga kord me ju küsime keelesõprade käest, mida ta ootab sellelt programmilt ja kuidas ta vestlust ette kujutab, mida ta soovib, mis on ta ootused. Need peaks kohe alguses konkreetselt paika panema, sest ankeedis kirjapandud keeletase ei pruugi vastata tegelikkusele. Nii on tulemus nii mentorile kui keeleõppijale parim.

Kas keele õppimise protsessi juures on vestlemine olulise tähtsusega?

Ikka, muidugi! Igaüks hindab oma oskusi erinevalt ja ankeedis kirja pandud keeletase ei pruugi sellele tegelikult vastata. Mõni keelesõber on mulle kirjutanud veatuid meile, aga vestelda on tal raske, kuna tal puudub praktiline eesti keele rääkimise kogemus. Igapäevane spontaanne vestlus on midagi muud, kui ette valmistatud ja pähe õpitud tekst. Vestlus on väga oluline, see eeldab sõnavara olemasolu ning paneb sind erinevaid sõnu otsima ja kasutama.

Kas teil on mingisuguseid põnevaid vahejuhtumeid ka välja tuua?

Väga huvitav on olnud! See on hästi rikastav iseendale ka, kuna sa saad teadma ja tundma teisi kultuure, millest sul varem pole üldse mitte mingisugust aimu polnud- Siberist, Jakutskist, Jakuutia kullakaevandustest ei teadnud ma näiteks tõesti mitte midagi. Keelesõber rääkis nii põnevalt oma vanematest, eluolust Jakuutias, kliimast, loodusest. Temaga olid tõesti hästi silmaringi avardavad kohtumised ja plaanisime isegi reisi Jakuutiasse, aga Covidi tõttu jäi see ära. Sinna kõrvale krimmitatarlaste kultuur ja toidud- see kõik oli väga põnev. Või õpikute küljendaja ja disainer, jälle sain uute teadmiste võrra rikkamaks. Mu keelesõbrad on olnud hästi erinevad ja on olnud lihtsalt väga-väga huvitav.

Ka Ukraina sõda on tulnud jutuks ning peresuhted, mis jäävad siis kahe sõdiva riigi suhete vahele.

Aga millist nõu või julgustust sa uutele mentoritele annaksid?

Mentorlus on väga rikastav ja see tõesti annab ka iseendale väga palju! Sa saad kedagi aidata ja Eesti kultuuri tutvustada, rääkida Eesti tähtpäevadest, kommetest, traditsioonidest, toitudest ning tutvuda samas ka teiste rahvaste kultuuridega. Paindlikkus on võlusõnaks. Madalama keeletasemega keelesõbraga peaks rääkima aeglasema tempoga ja vajadusel oma öeldut kordama. Igal juhul on see väga huvitav kogemus ja tore on teisi aidata.

Kas sa kavatsed sellel aastal ka osaleda mentorina?

Jah, ma arvan, et ma ühe sõbra ikka võtan!

Riigihange: „Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu” (viitenumber 275495)

Riigihanke eesmärk on leida koostööpartner, kes korraldab eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu 400 inimesele ajavahemikul aprill-november 2024 (k.a).

Rahastamisallikas:

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6956892/general-info

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 23.veebruaril 2024 kell 12.00.

Riigihange: „Haridusprogrammide loomine ja pakkumine muuseumides” (viitenumber 275456)

Riigihanke eesmärk on leida kuni 11 koostööpartnerit (muuseumi), kes loob ja pakub haridusprogramme vastavalt riigihanke eseme tehnilisele kirjeldusele, arvestades valitud riigihanke osa kirjeldust (vt AD lisa 1 punkti 1.2).

Rahastamisallikas:

Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes“.

Hankedokumentidega saab tutvuda e-riigihangete registris järgmisel aadressil:

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/6953412/general-info

Pakkumus tuleb esitada e-riigihangete registris hiljemalt 22.veebruaril 2024 kell 14.00.

Taotlusvoor „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus 2024“

Toetuse andmise eesmärk on kaasata pereõpet korraldavaid partnerorganisatsioone kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse selleks, et arendada eesti keelest erineva emakeele ja kultuurilise taustaga noorte eesti keele oskust, luua võimalused igapäevaste kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega, tõsta noorte ühiskondlikku aktiivsust uute ühiskondlike teadmiste kaudu Eesti ühiskonnas.

Toetatavad tegevused

Toetust antakse tegevustele, mille elluviimine panustab taotlusvooru eesmärgi ja tulemuste saavutamisse ja mille raames korraldatakse eesti keelest erineva emakeelega noortele eesti keele ja kultuuri õpet eesti peredes.

Oodatavad tulemused:

  • paranenud on pereõppes osaleva noore eesti keele oskus;
  • suurenenud on pereõppes osaleva noore eesti kultuurist ning Eesti inforuumist osasaamine;
  • ellu on viidud eesti kultuuriruumi, sealhulgas maad, ajalugu, kultuuri ja keelt tutvustavad tegevused, milles osaleb eesti emakeele ning eesti keelest erineva emakeele ja erineva kultuuritaustaga noor;
  • loodud on võimalused pereõppes osalevale noorele kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõneleva samaealise noorega.

Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing.

Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Taotletava toetuse minimaalne summa on 15 000 eurot ja maksimaalne summa 50 000 eurot taotluse kohta.

Taotluste esitamise tähtaeg on 13.03.2024 kell 23:59.

Toetuse taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteemi kaudu aadressil https://toetused.kul.ee/et/login.

Taotlusvooru rahastab Kultuuriministeerium. Taotlusvooru aluseks on Kultuuriministri 03.04.2019 määrus nr 11 "Pereõppe partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord", mis on leitav sellelt lingilt https://www.riigiteataja.ee/akt/105042019007 ning määruse seletuskiri

Taotlusvooru infotund toimub Teams keskkonnas 05.03.2024 kell 15.00 - 17.00.

Infotunnile palume eelnevalt registreeruda e-aadressil raili.pihlamagi@integratsioon.ee.

Link edastatakse osalejatele enne infotunni toimumist.

Vajadusel on võimalik kokku leppida personaalne nõustamine.

 

Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetust said:

 

Taotleja nimi

Projekti nimi

Toetuse summa

1

Mittetulundusühing Veeda Vaheaeg Võrumaal

projekt „Räägime eesti keeles“

50 000.00

2

Mittetulundusühing Etnoweb

projekt „Pereõpe kultuurikümblusega vähelõimunud lastele“

20 000.00

Lisainfo:

Jana Tondi
keeleõppe valdkonnajuht
   659 9069
   jana.tondi@integratsioon.ee

Raili Pihlamägi
koordinaator
   659 9066
   raili.pihlamagi@integratsioon.ee

Täna on viimane päev eesti keele mentoriks registreeruda

Keelesõbra programmiga on liitunud pea 700 eesti keele rääkijat, kes on valmis keeleõppijatega regulaarselt igapäevastel teemadel vestlema, et aidata neil eesti keeles sama hästi rääkida. Veel 300 huvilist on oodatud registreeruma eesti keele mentoriteks tänase päeva lõpuni.

„Ootame veel 300 eesti keele mentorit, et aidata sel korral 1000 keeleõppijat. Mentorina saab panustada igaüks, kes valdab eesti keelt ja saab kasvõi tunnikese nädalas keeleõppijaga veebi vahendusel eesti keeles vestelda,” ütles Keelesõbra programmi juht Ave Landrat. „Mentoriks registreerunute seas on inimesi erinevatelt elualadelt, näiteks ajakirjanik, kindlustusspetsialist, näitleja, tarkvaraarendaja, peakokk, eripedagoog, ärianalüütik, õmbleja, kirjanik, superviisor, liikumisõpetaja, ettevõtja, pensionär, graafiline disainer, fotograaf, linnapea, arst, keskkonnaametnik, müügijuht ja reisikonsultant.”

Mentor vestleb õppijaga igapäevastel teemadel korra nädalas või tihedamini kolme kuu jooksul – alates 14. veebruarist kuni 14. maini. Vestlemiseks valitakse mõlemale sobiv suhtluskanal, näiteks Messenger või telefon. Vestluste läbiviimisel on mentorile soovituste ja materjalidega toeks Keelesõbra programmi meeskond, kes kõigepealt õppijad ning mentorid kokku viib.

Keelesõbra programmi vabatahtlikuks mentoriks registreerimine algas 22. jaanuaril ja kestab 7. veebruarini. Tänaseks on oma soovist keeleõppijale toeks olla teada andnud pea 700 suure südamega mentorit.

Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga ühineda alates 9. veebruarist kella seitsmest hommikul, kui avaneb neile mõeldud registreerimisvõimalus. Programmi meeskond alustab keeleõppijate ja mentorite kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril. Keelesõbrad saavad vestelda 14. maini.

Mentorina Keelesõbra programmis osalemiseks saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/keelesober/mentorile hiljemalt täna, 7. veebruaril. Samalt veebilehelt leiab ka infot programmi kohta.

Keelesõbra programm

Lauamängud. DIXITi ja SABATEURi õhtud A2+ (Jõhvi)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, Pargi 40
  • Aeg: 22.02.2024 kell 18:30 - 20:00
  • Formaat: Suhtluspraktika

Need kaks lauamängu osutusid väga populaarseks 2023. aasta sügisel. Korraldame meeleoluka
lauamängude õhtu, kus saab mängida huvitavaid lauamänge, ja vabas õhkkonnas suhelda üksteisega
eesti keeles. Lauamängude õhtu toimub korda kuus. Ürituse kestvus ca 1,5 tundi.

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14080?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus

Uus Eesti kino A2+ (Narva)

  • Suhtlustase: A2+
  • Koht: Narva eesti keele maja Linda 2
  • Aeg: 28.02.2024 kell 18:00 - 20:15
  • Formaat: Suhtluspraktika

Uus Eesti kino on igakuine filmiõhtute sari, kus fookuses on eesti filmi kõige värskemad pärlid.
28. veebruaril näitame filmi "Vetelkõndija".
„Vetelkõndija“ on film Kristiina Ehinist - Eesti armastatud luuletajast, proosakirjanikust ja lauljast. Tema tuntuim luuletus on ehk „Puudutus“ (https://bit.ly/3UIUFQz ), mis kõlas 2014. aasta üldlaulupeol. Ehin kuulub ansamblisse Naised Köögis, mille tuntuimat laulu, räpplugu "Aasta ema" (https://bit.ly/3I7o1AK ), on Youtube'is vaadatud enam kui 2,1 miljonit korda.
Filmis avavad Kristiina Ehini ausad, ilusad ja valusad jagamised meile, millistest kogemustest on ta pidanud läbi tulema, et kasvada selleks naiseks ja poeediks, kellena me teda täna tunneme. Naised leiavad siit kindlasti rohkelt äratundmist, meestel aitab see ehk paremini mõista õrnema soo hingeelu

Registreerimine: https://iseteenindus.integratsioon.ee/service/view/14079?lang=et

NB! Registreerimine sündmustele toimub nüüd läbi Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduse, kuhu saate siseneda ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil. Palun tutvuge iseteeninduse kasutusjuhendiga: https://integratsioon.ee/iseteenindus