Narva eesti keele maja kaasas keeleõppijad mängufilmi loomisesse

12. novembril toimub Kohtla-Järvel PÖFFi erifestivali KinoFF raames Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel valminud filmi „Valik“ esilinastus. Film on Narva eesti keele maja filmiakadeemia keeleõppe- ja lõimumisprojekti tulemuseks ning on esimene Narvas ja narvakate poolt loodud professionaalne täispikk mängufilm.

Filmi kohta täpsemalt lugeda ja treilerit vaadata saab lehelt integratsioon.ee/valik.

2022. aasta kevadel käivitas Narva eesti keele maja filmiakadeemia projekti, milles said 38 eesti keele õppijat oma keeleoskust uudsel moel lihvida, saades uusi teadmisi filmikunsti alalt ja õppides näitlemist. Õppejõududeks olid Eesti teatri- ja filmimaailmas end tõestanud professionaalid. Pärast filmiakadeemia lõpueksamit selgusid 10 parimat, kes said rolli mängufilmis „Valik“.

„Eesti keele majade eesmärk on pakkuda keeleõppijatele eestikeelset keskkonda, kus saab õppida ja harjutada suhtluskeelt mitte ainult traditsioonilistel kursustel, vaid ka mitteformaalse õppe kaudu – õppides keelt ja tutvudes eesti kultuuriga läbi erinevate ühiste tegevuste,“ ütles Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova. „Igal aastal oleme pakkunud selleks uusi põnevaid formaate nagu näiteks keelelaagrid, tandemkoor, räpiooper, kooslaulmispidu, kunstituurid, matkad jne. Sel aastal said keeleõppijad võimaluse osaleda filmiakadeemias ja osaleda ehtsa filmi võtetel,“ lisas Anna Farafonova.

Filmi loomingulises meeskonnas lõid kaasa nii professionaalid kui ka eesti keele õpetajad ja keeleõppijad. Filmi loomist toetas Viru Filmifond.

Idee autorid ja stsenaristid on Narva eesti keele maja õpetaja Julia Viirsalu ja Kultuuriministeeriumi nõunik Krismar Rosin. Filmi aitasid üles võtta kohalikud filmitegijad: režissöör Jelena Pazilina, helilooja ja helirežissöör Dmitri Piibe, operaator ja montaažirežissöör Sofja Kostenkova, kunstnik Tatjana Sonina, valgusmeister Aleksei Zemskov, grimmikunstnik Signe Viilop, produtsent Julia Viirsalu ja administratiivdirektorina Narva eesti keele maja juht Anna Farafonova.

Peategelase rollis astub üles Anastasiia Pylaeva, lisaks temale mängivad filmis Tanel Saar, Aleksandr Zhilenko, Gerhard Saks, Marina Malova ning Narva eesti keele maja filmiakadeemia lõpetanud inimesed.

Mängufilmi „Valik“ süžee põhineb 90ndate lõpu reaalsetel sündmustel ning räägib noorest piirivalvurist, kes peab valima armastuse ja seaduse vahel.

Film linastub suurtel ekraanidel selle aasta sügisel.

Piirangud COVID-19 epideemia ohjamiseks

Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad lähtuvad kursuste ja ürituste korraldamisel kehtivatest koroonaviiruse leviku tõkestamise nõuetest.

Kursustel ja üritustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud või COVID-19 haiguse läbi põdenud inimesed, kes esitavad vastava tõendi. Toimub COVID tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll. Tõendi võib esitada nii paber- kui ka digikujul (nt telefonist). 

Siseruumides on kursustel ja üritusel kohustuslik kanda maski

Täname osalejaid mõistmise ja hooliva suhtumise eest. Püsigem terved!

Uudiskiri: oktoober 2021

Sisukord:

Irene Käosaar: Lõimumispoliitika trend on inimestega suhtlemine

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 11.-12. novembril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „30 aastat lõimumist“

Kutsume määratlemata kodakondsusega inimesi võtma osa ürituste sarjast Tallinnas ja Ida-Virumaal

Eesti keele kursustel osaleb sel hooajal ligi 2100 inimest

Keeleõppega alustamiseks ei ole ka nüüd hilja!

Valminud on mitmeid uusi õppematerjale eesti keele harjutamiseks

Taas stardib riigiasutuste praktikaprogramm eesti keelest erineva emakeelega tudengitele

Integratsiooni Sihtasutusel ilmus esmakordselt teatmik „Tagasi tulemised 2021“, kust leiab olulist infot Eestisse naasmisel

15.-28. novembril saab osaleda kodanikupäeva e-viktoriinis

Koostööpäevakul sündisid ideed, kuidas noori tegevusse kaasata

Ida-Virumaa eesti keele õpetajad osalevad Merle Karusoo lavastuses „Kes ma olen?“

Keeleõppijad tegid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja sünnipäevaks rõõmsa räpi

Meie hanked ja taotlusvoorud

 

Irene Käosaar: Lõimumispoliitika trend on inimestega suhtlemine

piltSel suvel, 20. augustil, tähistasime suurejoonelise kooslaulmispeoga Narvas Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. aastapäeva. 30 aastat oleme Eesti ühiskonda arendanud, väärtusi kujundanud ja demokraatlikke protsesse toetanud. Osa sellest tegevusest on lõimumispoliitika kujundamine, mis on suurel määral seotud ühiskondlike protsessidega saades ühelt poolt neist tuge või pidurdust ning panustades teiselt poolt sidusa ühiskonna kujunemisesse.

 

Nende 30 aastaga on palju muutunud – lõimumispoliitika rõhuasetused on keeleõppelt ja kodakondsustemaatikalt liikunud ühiste väärtuste kujundamisele ja koostegemisele. Loomulikult on eesti keele oskus ja selle kasutamine ühise suhtluskeelena jätkuvalt oluline, kuid keeleõpe ei ole enam pelgalt keeleõpe, vaid pigem sild ühiskondlikku kultuuriruumi.

Eesti keele ja eestikeelse õppe osaski on hoiakud põhjalikult muutunud – juba ammu ei vaielda küsimuse üle, kas eesti keelt peaks õppima ja kas haridussüsteem peaks vähemasti osaliselt olema eestikeelne kõigile õppuritele. Tänaseks on peamiseks küsimuseks jäänud, kuidas seda teha nii, et hariduse kvaliteet oleks tagatud ning erinevates kultuuri- ja keeleruumidest noorte omavaheline suhtlemine toetatud.

Keeleõppe edukus sõltub ja on alati sõltunud paljuski inimese motivatsioonist, sestap on ka selles osas riiklikud programmid aina enam ja enam õppija nägu, tuues keskmesse just selle inimese vajaduse. Kui inimene vajab eesti keelt tööalaseks arenguks, on tal mõistlik õppida just sellest vaatenurgas. Kui keskmeks on isiklikus või ühiskondlikus elus parem hakkamasaamine, siis saab sageli teda toetada pigem keelekohvikutes või -klubides. Just sellise lähenemise toetamiseks on loodud nõustamissüsteem, mis aitab kaardistada inimeste vajadusi ning pakkuda neile seda õpet, mida nad vajavad.

Lõimumispoliitika trend on inimesele lähemale tulek ja inimestega suhtlemine. Oleme 30 aasta jooksul ehitanud üles tugeva riigi – paljud otsused, mis lõimumisvaldkonnas tehtud on, olid õiged just omas ajas. Nüüd oleme jõudnud sinnani, et me ei pea enam nii palju muretsema meie riigi kestlikkuse pärast ja saame sidusa ühiskonna toetamise teel lähtuda eelkõige inimlikest väärtustest.

 

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 11.-12. novembril Tallinnas rahvusvahelise konverentsi „30 aastat lõimumist“

piltKonverents toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud eksperte Soomest, Lätist, Leedust, Suurbritanniast, Saksamaalt, Austriast, Šveitsist ja Eestist. Sündmust on täies ulatuses võimalik jälgida ka veebis.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas ettekanded ja arutelupaneelid, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad analüüsivad taasiseseisvunud Eesti ja teiste riikide viimase 30 aasta lõimumisprotsesse, võtavad kokku senised saavutused ja tagasilöögid ning arutlevad selle üle, mida tuleb veel teha sidusama ühiskonna loomiseks.

Info programmi, esinejate ja registreerumise kohta on leitav ürituse lehel integrationconference.ee. Samal lehel toimub ka konverentsi veebiülekanne. Kohapeal osalemiseks saab registreeruda saab 1. novembrini.

 

Kutsume määratlemata kodakondsusega inimesi võtma osa ürituste sarjast Tallinnas ja Ida-Virumaal

piltKohtumistel tutvustame kodakondsuse saamise võimalusi, arutleme takistuste ja eeliste teemal, külastame Riigikogu, jagame detailset infot, mida teha kodakondsuse taotlemiseks ning anname nõu, kuidas eksamiteks valmistuda.

Tegevused toimuvad oktoobrist detsembrini 2021, peamiselt Tallinna ja Narva eesti keele majades, aga teeme ka erinevaid väljasõite. Iga inimene saab osaleda kõikidel üritustel või valib enda jaoks huvitavamad.

Kogu programm Tallinnas ja Ida-Virumaal on vene keeles või venekeelse tõlkega ning tasuta. Liituda saab ka jooksvalt!

 

Eesti keele kursustel osaleb sel hooajal ligi 2100 inimest

piltÕppeaasta on hoogsalt alanud nii Narva ja Tallinna eesti keele majas kui ka Integratsiooni Sihtasutuse partnerkoolides.

Narva eesti keele maja alustas sügishooaega tõhusalt ja loominguliselt. Septembris avati 13 keelekursuse gruppi A1-C1-tasemel, kus asus õppima 203 inimest, neist kolm gruppi õpivad veebis. Eesmärgiga keskenduda pikema ajaperioodi jooksul ühele konkreetsele eesti keele või kultuuri aspektile avati ka viis uues formaadis osaoskuste kursust kokku 108 õppekohaga.

Narva eesti keele maja jätkab mullu Narva Keskraamatukoguga alustatud koostööd korraldades raamatukogu 17 töötajale suhtlusklubi kohtumisi, kus eesti keele õpetajate eestvedamisel toimuvad põnevad temaatilised arutelud. Teiste keeleõpet toetavate tegevuste kõrval pakkus eesti keele maja koostöös MAFFiga 138 narvakale võimaluse vaadata Matsalu loodusfilmide festivali filme.

Tallinna eesti keele majas on uus õppehooaeg alanud meeleolukalt ja sujuvalt – avatud on 18 õpperühma ligi 300-le õppekohale tasemetel A1-B2. Kuna kogu elu toimub tänapäeval palju dünaamilisemalt kui varem, siis pakutakse seekord ka Tallinna majas võimalust õppida nii kontakt- kui veebikursustel. Õpingute sobivus õppijate igapäevaeluga on üheks prioriteediks, sest ainult meelepärase õppevormi ja huvitava sisu korral on õppimine ka tulemuslik. Sügisel avati 12 kontakt- ja 6 veebikursust, viimastel on õppijaid väga erinevaist paigust Sõrve säärest Gruusiani.

Oktoobris tähistati Tallinna ja Narva eesti keele majas rahvusvahelist õpetajate päeva koos Doris Karevaga, osaleti täiskasvanud õppija nädala tegevustes ja kaasati keeleõppijad Eesti Instituudi korraldatud üleilmse eesti keele nädala sündmustesse.

piltIntegratsiooni Sihtasutus on keeleõppe korraldamisel toeks ka tööandjatele. Heaks näiteks on Narva eesti keele maja ning Politsei- ja piirivalveameti koostöös loodud jätkukursus, kus politseinikud saavad õppida eesti keelt nii kontaktõppes omaenda ruumides, digiõppe vormis kui ka keelelaagris, mis sel sügisel toimus Saaremaal.

Lisaks pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele A1-C1 tasemekursusi ka partnerkoolide Algus OÜ, Kersti Võlu Koolituskeskus OÜ, Multilingua Keelekeskus OÜ, Immischool – Uusimmigrantide Koolituskeskus MTÜ ja Folkuniversitetet Estonia MTÜ juures, kus alustas septembris-oktoobris keeleõpet 1568 inimest.

Keeleõppe projekti AMIF2020-8 „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis“ viivad keelekursusi läbi Algus OÜ õpetajad. Septembris alustas eesti keele B1-tasemel õpet 129 inimest.

Kvaliteetse keeleõppe tagamiseks koolitas Tartu Ülikool Kultuuriministeeriumi tellimusel ning koostöös Integratsiooni Sihtasutusega 2021. aastal kolme sessioonina keeltekoolides töötavat 25 täiskasvanute õpetajat. Lisaks toimus septembri lõpus konverentsiformaadis Eesti keele kui teise keele õpetamise arendamise jätkukoolitus kõigile TÜ koolituse läbinutele. Õpetajate suurkogul-konverentsil osalesid Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja partnerite keeltekoolide õpetajad.

 

Keeleõppega alustamiseks ei ole ka nüüd hilja!

piltPaljud eesti keele kursused on juba alanud, aga kõik eesti keele õppijad on oodatud osa võtma Narva ja Tallinna keelemajade pakutavatest üritustest, kus saab juba omandatud oskusi lihvida ja praktiseerida. Lühemate keeleõppeampsudega saab täna alustada ka keelekohvikus või kultuuriõppekursusel.

Narvas on võimalik toetada oma keeleõpet mitmel toredal ja arendaval moel. Võib liituda Narva eesti keele maja tandemkooriga, kelle jaoks on ühevõrra olulised muusika ning keele- ja kultuuriõpe. Kuigi tandemkoor on noor, on esimese aastaga jõutud palju: harjutada nii Zoomis kui Narvas, esineda Viru Folgil ja Narva kooslaulmispeol ning panna kokku oma räpilugu.

Mokalaat“ on kohtumiste formaat, kus osalejad saavad harjutada rääkimisoskust tehes ettekande just sellest, mis on kõige südamelähedasem. Teised kuulavad tähelepanelikult ning pärast esitlust arutletakse teema üle koos. Liituda on võimalik SIIN. „Loen, arutan, kirjutan“ on Narva eesti keele maja meediakursus, kus vesteldakse ja kirjutatakse erinevatel meediaga seotud teemadel: ajakirjanikutöö erinevatest aspektidest, eetikast, demagoogiast ja meelelahutusest. Veebis toimuvat „Häälduskursust“ on Narva eesti keele maja korraldanud juba mitu aastat. Kord nädalas kohtutakse, et harjutada läbi erinevad häälikud ja muud häälduse olulised aspektid. Seda tehakse peamiselt “kuula ja korda” meetodil, aga ka lauldes, luuletusi lugedes ning häälduse füsioloogiat lahti seletades.

Igal kuul toimuvad Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis suhtluskeele arendamiseks mõeldud põnevad üritused, näiteks filmide õhtud, kohtumised külalistega, mängude õhtud, töötoad jne.

Tallinna eesti keele maja jätkab juba tuttavaks saanud tegevustena suhtlusklubisid algajatele, edasijõudnuile ning keelekümbluslastevanematele, vanalinnamatku Jaak Juskega, arhitektuuriretki ja metsamänge. Uute tegevustena on lisandunud kalligraafia õpitoad, loovkirjutamise ja kirjandusteraapia õpitoad Berit Kaschani juhendamisel ja Estonia teatri võlumaailm, kus toimub nii kulisside tagune ekskursioon, kohtumine ooperi- ja balletiartistidega kui ka vestlusring.

Püsiva koostöövõrgustiku hoidmise ja laiendamise eesmärgil on Tallinna eesti keele maja jätkamas koostöötegevusi Tallinna Rahvaülikooli, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Pärnu Keskraamatukogu, Maarja-Magdaleena Gildi ja Eesti Instituudiga. Uute koostööpartneritena on lisandunud Rahvusooper Estonia, Teeme Teistmoodi käsitöökoda ja Tallinna Loomeinkubaator. Lisaks aktiivsele piirkondlikule tegevusele Pärnumaal laiendas Tallinna eesti keele maja oma tegevusi oktoobrist ka Paldiskisse.

Keeleõppe projekti AMIF2020-8 Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis raames algavad uued tasuta B1-taseme kursused novembris 2021 ja veebruaris 2022. Registreerimine neile kursustele toimub igapäevaselt nõustamiskeskuse (e-mail info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999) kaudu.

 

Valminud on mitmeid uusi õppematerjale eesti keele harjutamiseks

piltIntegratsiooni Sihtasutuse ja eesti keele majade kaasabil on valminud erinevaid abimaterjale eesti keele iseseisvaks harjutamiseks: mitmeid videosid ja raamat „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“.

Helena Metslangi raamat „Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond.“ on koostatud täiskasvanud keeleõppijatele pärast keelekursuse lõpetamist omandatud eesti keele oskuse säilitamiseks ja omal käel õpingute jätkamiseks. Juhend sisaldab praktilisi näpunäiteid iseseisva keeleõppe kavandamiseks, motivatsiooni hoidmiseks ja tõhusamaks õppimisvõimaluste kasutamiseks. Raamat loodi nii eesti-, inglis- kui venekeelsena ja see on pdf faili kujul leitav SIIT.

Koostöös ERR-ga sündis 15 venekeelset keeleõppevideot, kus Jelena Skulskaja tutvustab sõnu ja väljendeid, mille kasutamises on hõlbus eksida ja päris naljaka tulemuseni jõuda.

Lisaks valmisid eesti keele messi KU-KY eel keeleõppe võtteid tutvustavad videod praktiliste nõuannetega, kuidas eesti keelt õppida.  

 

Taas stardib riigiasutuste praktikaprogramm eesti keelest erineva emakeelega tudengitele

piltNovembris käivitab Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga praktikaprogrammi, mille eesmärk on tutvustada eesti keelest erineva emakeelega tudengitele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus avaliku sektori ametikohtadele kandideerima.

Riigisektori praktikaprogramm toimub juba teist korda. Kevadel läbis selle erinevates ministeeriumides, Riigikantseleis ja Õiguskantsleri Kantseleis kokku 13 vene, eesti-vene, saksa ja türgi emakeelega tudengit.

 

Integratsiooni Sihtasutusel ilmus esmakordselt teatmik „Tagasi tulemised 2021

piltAastas tuleb tagasi ligi 7000 Eesti juurtega inimest, kes on olnud eemal kas mõne aasta või siis terve oma teadliku elu. Nad toovad kaasa avara maailmapildi ja erinevaid uusi teadmisi. Integratsiooni Sihtasutus on paljudele neist oma elu sisseseadmise planeerimisel toeks – nüüd sai see praktiline info kaante vahele.

Kogumikus olevad värvikad lood annavad läbilõike tagasitulijate tegemistest ja kohanemisest. Üks oma loo jagajatest, Elin, iseloomustab kogumikku nii: „See trükis on sõber, kes tuleb lennujaama vastu, tervitab, võtab käe alt kinni ja ütleb: „Ära nüüd enam muretse, võtan Su hoole alla, kuni ise kohaned!“.“

Lisaks antakse nõu, kus ja kuidas alustada eesti keele õppimist, kuidas leida endale sobiv töö, kust saada lapsele koolikoht ja perele arstiabi, kuidas taotleda ID-kaarti jpm.

Info tagasipöördumise kohta on leitav meie veebilehelt, kogumikku saab sirvida või alla laadida SIIT.

 

15.-28. novembril saab osaleda kodanikupäeva e-viktoriinis 

pilt26. novembril on kodanikupäev, sel puhul korraldab Integratsiooni Sihtasutus taas Eesti-teemalise e-viktoriini. Kodanikupäeva e-viktoriin toimub 15.-28. novembril 2021 ning keskendub huvitavatele sündmustele ja elule Eestis.

Viktoriini küsimustele saab vastata Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel. Küsimustik on eesti keeles ning koosneb 50 küsimusest. Küsimustele vastamiseks on 60 minutit. Küsimustiku avalikustame 15. novembril.

Integratsiooni Sihtasutus korraldab viktoriini tänavu juba 19. korda. Kodanikupäeva e-viktoriini korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

 

Koostööpäevakul sündisid ideed, kuidas noori tegevusse kaasata

pilt27.-28. augustil toimus Narvas koostööpäevak, mis tõi kokku rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide, muuseumide ja Harjumaa vabaühenduste esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli uute koostööpartnerite ja värskete ideede leidmine ning omavahelise koostöö arendamine.

Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi ja SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus koostöös korraldatud üritusel osales kokku 59 inimest. Töötati meeskondades ning otsiti lahendusi noorte kaasamiseks oma tegevusse. Koostööpäevaku lõpus valiti kolm parimat ideed, mida meeskonnad hakkavad ka ellu viima.

Üks parimateks tunnustatud projektidest „Päevalill“ on välja mõeldud noorte endi poolt. Noorte loomingulise arengu ja suhtlemisjulguse ärgitamiseks moodustatakse suhtlemisring. Kohtutakse kokku kaheksal korral. Toimuvad loomingulised töötoad, kunstiteraapia, 3D projekteerimise harjutamine jm, mille käigus arendatakse loovust ja suhtlemisoskusi. Projekti lõpeb miniballiga.

Teise projekti „Piirid ja Paarid“ raames toimub kaks kahepäevast õppereisi: Rae valla külade esindajatele Narva ja Sillamäele ning Ida-Virumaa osalejatele Rae valla küladesse. Rae vallas ja selle naabervaldades toimub ühine õhtu Kurna külas, tutvustatakse kogukonna toimetamisi Viskla külas ning külastatakse Anija mõisa. Õppereisil Ida-Virumaale tutvutakse erinevate kultuuride ja rahvuste koostööprojektidega ning kultuurilis-ajalooliste põimumistega läbi sajandite. Osalejad saavad isikliku kogemuse põlvkondade sidususest ning mõtteid, kuidas hoida oma kultuuripärandit ja traditsioone teises kultuuris.

Kolmanda projekti raames plaanitakse Vabaõhumuuseumis korraldada noortele suunatud „Rahvuste mängude päev“. Osalejad kaasatakse kaasaegsetesse ja rahvuslike mängude läbiviimisse; nad saavad tutvuda gruusia, eesti, ersa, mokša, seto, ukraina ja vene mängudega.

Koostööpäevak on rahastatud Kultuuriministeeriumi eelarvest ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ tegevusest „Lõimumisalased koostöötegevused“.

 

Ida-Virumaa eesti keele õpetajad osalevad Merle Karusoo lavastuses „Kes ma olen?“

piltMerle Karusoo toob koostöös Integratsiooni Sihtasutuse ja Vaba Lava Narva teatrikeskusega lavale ainukordse etenduse „Kes ma olen?“, mis koondab tervikuks Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood ning avab selle elukutsega seotud maailma.

Integratsiooniprojekt „Kes ma olen?“ sai oma nime Narvas möödunud sajandil. Siis töötas projekti eestvedaja, tuntud Eesti lavastaja Merle Karusoo Ida-Virumaa lastega, et aru saada, kust on nad pärit, milline on olnud nende vanemate ja vanavanemate teekond Eestisse. Nüüd kogus ta kokku Ida-Virumaa eesti keele õpetajate lood. Nagu ütleb põhimissioonina elulugusid koguv Karusoo: “Eesti keele õpetaja ei ole kerge olla. Seda teadsin juba enne algust. Nüüd tean ma rohkem inimestest, kes seda Eesti Vabariigi jaoks nii väga olulist tööd teevad. Nüüd saate teie ka teada. ”

Projekti eesmärk on teadvustada oma juuri ja oma valikuid. Saada kokku iseendaga. Keskenduda osalejate spetsiifilistele elukutsega seotud probleemidele. Lavastaja Karusoo kogus õpetajad kokku ning palus suunavate küsimuste abil õpetajatel oma kogemusi, elu ilu ja valu jagada. Projektis osalevad teiste Ida-Virumaa eesti keele õpetajate kõrval ka Narva eesti keele maja õpetajad.

„Kes ma olen?“ etendub 5. novembril 2021 algusega kell 19 Narva Vaba Lava stuudiosaalis. Lavastaja-stsenarist Merle Karusoo, laval jagavad oma lugusid õpetajad Irina Bahramova, Martin Tikk, Mari-Mall Feldschmidt, Margit Sibul, Krismar Rosin, Inguna Joandi, Anne Meldre ning Angelika Soomets. Loe lisaks integratsioon.ee/kesmaolen!

Kohtade arv on piiratud, osalemine registreerimise alusel: https://forms.gle/xDgr6HJgJHQ8o6qE6

 

Keeleõppijad tegid Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja sünnipäevaks rõõmsa räpi

pilt1. oktoobril tähistasime kahe aasta möödumist päevast, mil Integratsiooni Sihtasutuse peakontor ja Narva eesti keele maja said päris oma kodu Narvas. Selles väljast valges ja seest hubases majas on sõbralik kollektiiv ja imetoredad õppijad. Koostöös sündis ka meeleolukas sünnipäevaräpp.

Räpi loomisel olid kandvaks jõuks tandemkooris osalenud keeleõppijad. Narva eesti keele maja tandemkooris, mille eesmärk on ühendada keele- ja kultuuriõpe, osaleb ligi 40 mitmest rahvusest lauljat peamiselt Ida-Virumaalt. Omandades koos repertuaari aitavad nad üksteisel õppida ja harjutada eesti ja vene keelt. Oma teist hooaega alustab tandemkoor novembris, mil on oodatud liituma ka uued lauluhuvilised meeshääled.

 

Meie hanked ja taotlusvoorud

Oktoobris avalikustatakse hange „Eesti keele koolitusteenuse tellimine“, novembris kuulutatakse välja taotlusvoorud „Rahvusvähemuste katusorganisatsioonide tegevustoetus” ja „Eesti väliskogukondade omaalgatuslike projektide toetusprogramm“. 

Uue aasta esimesed taotlusvoorud on juba traditsioonilised „Tagasipöördumistoetuse maksmine“, „Väliseesti kultuuriseltside toetus“, „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“, „Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine“ ja „Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“.

Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on avaldatud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

 

Meie kalender

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist: integratsioon.ee/kalender.

 

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

Narva keelemaja avas registreerumise uutele osaoskuste kursustele!

Narva eesti keele maja pakub algaval sügishooajal lisaks tavapärastele keeletundidele võimaluse täiendada oma teadmisi viiel uuel osaoskuse kursusel nii kontaktõppes kui veebis. Veebikeskkonnas toimuvatele kursustele on oodatud osalejad üle Eesti. 

1. Häälduse digikursus (GRUPP ON TÄITUNUD)

Häälduskursus on suunatud keeleõppijale, kes soovib lihvida eesti keele hääldust. Osalemise eelduseks on valmidus lisaks kursusele iseseisvalt harjutada. Kursus koosneb 10 grupikohtumisest ning individuaalsetest konsultatsioonidest. Harjutame läbi kõik eesti keele häälikud ja lihvime hääldusoskust harjutuste, luuletuste, laulude ja tarbetekstide abil.

  • Aeg: Häälduskursus toimub 07.10−16.12. Kursus koosneb kümnest grupikohtumisest (neljapäeviti kell 13.00−14.15) ning individuaalsetest konsultatsioonidest (teisipäeviti ja neljapäeviti individuaalselt kokkulepitud kellaajal).
  • Koht: Zoom
  • Suhtlustase: B1−C1
  • Registreerimine: https://forms.gle/KP4t951fi3jNz7m96

 

2. Eesti kultuuri digikursus (GRUPP ON TÄITUNUD)

Eesti kultuuri digikursus on suunatud keeleõppijale, kes soovib rohkem teada saada Eesti lauljate, muusikute, näitlejate ja disainerite kohta, samuti filmide, teatrite, etenduste ning eestlaste kommete kohta. Kursus koosneb ühistest telesaadete, filmide, intervjuude vaatamistest ning aruteludest. Arendame suulist väljendusoskust, kuulamisoskust, küsimuste esitamist ning neile vastamist. Õpime väitlema, kirjeldama ja eestlaste kommetest ning käitumisest aru saama. Lisaks toimub 5 väljasõitu nt kontserdile, teatrisse, muuseumi jne.

Kursusel on ka jätkukursus Eesti kultuuri digikursus II, mis algab jaanuaris 2022 ning käsitleb loodust, loodus– ja kultuurilooliselt olulisi paiku Eestis, kirjandust, kirjanikke, luulet, fotograafiat, kunsti, kunstnikke jne.

  • Suhtlustase: B2,C1
  • Aeg: Eesti kultuuri digikursus alustab 06. oktoobril ja koosneb kümnest grupikohtumisest (kolmapäeviti kell 17.30−20.00) ning ühistest väljasõitudest nädalavahetustel.
  • Koht: Zoom
  • Registreerimine: https://forms.gle/ZgVs3HQ2YXBVsPoU7

 

3. Loomekursus (REGISTREERIMINE LÕPPENUD)

Loomekursusel hakkame avastama endas loojat. Kursusel õpime eesti keelt läbi loominguliste tegevuste. Paneme oma mõtted ja tunded paberile. Loeme, lavastame ja näitleme ning lõpuks jagame seda kõike teistega. 

  • Aeg: Loomekursus alustab 22. septembril. Kursus kestab kuni 31.05. Kohtumised toimuvad kolmapäeviti kell 14.00−15.30.
  • Koht: Narva eesti keele maja 
  • Kursus on mõeldud B1 tasemele.
  • Registreerimine: https://forms.gle/XuRfJLtfNYFdNNh86

Terviseinfo: Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad lähtuvad ürituste korraldamisel kehtivatest koroonaviiruse leviku tõkestamise nõuetest. Kontaktkursustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. 
- Kursuse alguses toimub vastava tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll. 
Tõendit võib esitada nii paber- kui digikujul (nt telefonist). 
- Kohapeal ei ole testimise võimalust. 
 

4. Mokalaat (Zoomis ja Narva eesti keele majas; alates novembrist Zoomis)

Mokalaat on keelekohtumiste sari, kus ei ole õpetajat ega õppijaid: kõik on ühtaegu õppijad ja õpetajad! Mokalaada kohtumiste eesmärgiks on arendada oma esinemis- ja esitluse tegemise oskust. Seda on võimalik teha sõbralikus õhkkonnas ning enda jaoks huvitaval teemal. Osalejad valmistavad kordamööda ette ühe teema, mille kohta nad teevad ettekande: see võib olla seotud töö, hobi, põneva koha või muuga, mis teile on südamelähedane. Teised on aktiivsed kuulajad, kes küsivad küsimusi ja osalevad ettekandele järgnevas arutelus.

  • Kursus on mõeldud B2−C1 tasemele
  • Koht: üks kord kuus Narva eesti keele majas, üks kord kuus Zoomis; alates novembrist toimuvad kõik kohtumised Zoomis
  • Aeg: Esmaspäeviti kell 18.00−19.30. Alustame 4.oktoobril ja kohtume iga kahe nädala tagant
  • Registreerumise link: https://forms.gle/1ANmdvasSaGPR81LA

Terviseinfo: Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad lähtuvad ürituste korraldamisel kehtivatest koroonaviiruse leviku tõkestamise nõuetest. Kontaktkursustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. 
- Kursuse alguses toimub vastava tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll. 
Tõendit võib esitada nii paber- kui digikujul (nt telefonist). 
- Kohapeal ei ole testimise võimalust. 
 

5. Loen, arutan, kirjutan (digikursus) (GRUPP ON TÄITUNUD)

Kursuse eesmärgiks on arendada arutlevate tekstide kirjutamisoskust. Iga hea teksti aluseks on ühelt poolt teadmised, teisalt oskus vaadata teemale erinevatest vaatenurkadest ning lõpuks see kõik loogiliselt ja ladusalt kirja panna. Kursuse jooksul loeme aktuaalseid meediatekste või vaatame diskussioonisaateid, arutleme nende üle ning harjutame arutlevate tekstide kirjutamist.

  • Aeg: Alates 11.10 kaks korda kuus esmaspäeva õhtuti (10 korda) kell 18.00-19.30
  • Koht: Zoom
  • Kursus on mõeldud B2−C1 tasemele
  • Registreerumise link: https://forms.gle/MxhGsm8HD2sqzoLW8

 

Kuna kohtade arv on piiratud, tasub registreerumisega kiirustada. Palume registreeruda juhul, kui kursusel on võimalik kohal käia kõikidel või enamikel toimumiskordadel. 

Kursused on osalejatele tasuta.

Integratsiooni Sihtasutus toob Matsalu loodusfilmide festivali Narva

Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja eestvedamisel linastuvad Narvas teist aastat järjest rahvusvahelise Matsalu loodusfilmide festivali filmid. Filmiõhtud toimuvad 23. ja 24. septembril Vaba Lava Narva teatrikeskuses ning on osalejatele tasuta. Filmide eel ja järel toimuvad eestikeelsed tutvustused ja arutelud.

„Ootame kõiki Narva Vaba Lava hubasesse saali, et vaadata maailma parimaid loodusfilme, kogeda looduse hingematvat ilu ja korrapära, kaasa elada inimeste pingutustele loodusega suheldes, kaasa mõelda aktuaalsetel keskkonnaga seotud teemadel ning praktiseerida eesti keelt,“ kutsub Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova.

Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) Narva programmi filmid viivad vaatajaid põhjapõdrakasvataja jälgedes Siberi taigasse, metsikute hobuste radadele Ungari steppidesse, Lääne-Hiina Sichuani provintsi, kust on kadumas mesilased, ning kiilina Saksamaale Harzi mägedesse Okeri jõele.

„Meil on väga hea meel, et saame Narva eesti keele majaga koostööd teha: mida rohkem inimesi MAFFi filme näeb, seda empaatilisemaks ja tundlikumaks muutuvad inimesed ka looduse suhtes. Keskkonnaprobleemid karjuvad praegu ju uksest ja aknast sisse ja neid kajastavad ka mitmed tänavused filmid. Võime endiselt mõelda, et mujal maailmas toimuv meid otseselt ei puuduta, aga selline mõtteviis on lühinägelik: puudutavad vägagi, muu hulgas ka järjest suurema hulga kliimapõgenike näol,“ ütles MAFFi filmiprogrammi juht Heli Tetlov.

Linastustele eelnevad ja järgnevad eestikeelsed arutelud filmidega seotud teemadel. Kohale on kutsutud eksperdid, kes nähtut kommenteerivad ja küsimustele vastavad.

Filmidel on eestikeelsed subtiitrid, filmi originaalkeelte hulgas on peamiselt inglise keel, aga ka vene ja hiina keel.

Filmiõhtutel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.

MAFFi Narva kavas on:

23. septembril kell 17.00 „Kui lumi sulab“
Venemaa | 2021 | 63’ |
Film jälgib paralleelselt erakust põhjapõdrakasvataja elu taigas ning tema tütre elu Roomas. Kuuleme mõlema mõtisklusi elust ja “vere kutsest”.

23. septembril kell 19.00 „Metshobused - pusta lugu“
Saksamaa Austria Ungari| 2021 | 88’ 
Film jälgib Prževalski hobuste, ainsate tänini säilinud metsikute hobuste liigi elu Ungari stepis ehk pustas läbi varsatüdruk Doti elu.

24. septembril kell 17.00Maa: Helitu“
Rootsi | 2021 | 70’ 
Film räägib kolmest taluperest Hiina Sichuani provintsis Hanyuani orus, kes püüavad tagada jätkusuutliku elu endale ja oma järglastele tingimustes, kus mesilased on pestitsiidide kasutamise tõttu välja suremas.

24. septembril kell 19.00 „Mu kiilide jõgi“
Saksamaa | 2021 | 52’
Imekaunis film, mis jälgib aegluubis võtete abil seninägematut ja hämmastavat kiilide ning teiste jõe- ja jõeäärsete asukate elu.

Kooliõpilastel on lisaks võimalus vaadata filmi erinevate loomaliikide lastetubadest ning teha koos puumadega läbi ellujäämiskursus Tšiili Andide karmides tingimustes. Nii 23. kui ka 24. septembril toimub Narvas loodusretk kooliõpilastele, kus uuritakse Alutaguse Matkaklubi matkajuhtide eestvedamisel linnas elavaid närilisi ning räägitakse linnaprügi tekkimisest ja vältimisest.

Üritustel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Selle tõendamiseks tuleb esitada kehtiv tõend (kas paber- või digikujul) ja isikut tõendav dokument. Alla 18-aastased noored tõendit esitama ei pea.
Ametliku tõendi puudumisel on võimalik tulla eelnevalt soetatud oma
COVID-kiirtestiga ning teha test 23. septembril vahemikus 16.30-18.30 kohapeal meditsiinitöötaja järelevalve all. Selle testi negatiivse tulemuse korral on võimalik vaadata kõiki Narva festivali filme.

Täiendav info ja registreerimislingid: integratsioon.ee/MAFF2021

Otsime Tallinna eesti keele majja assistenti

Integratsiooni Sihtasutus otsib 2019. aastal erineva keele- ja kultuuritaustaga täiskasvanute keeleõppekeskkonnana avatud Tallinna eesti keele majja

ASSISTENTI,

kes on esmaseks kontaktisikuks ja visiitkaardiks nii kogu sihtasutuse kui keelemaja külalistele, aidates kõiki keelemaja töötajaid ja assisteerides nende lennukaid tegevusi.

Oled sobiv kandidaat, kui

  • oled avatud ja hooliv suhtleja
  • oled ettevõtlik ja iseseisev abistaja
  • oled kohusetundlik, korrektne ja õpihimuline
  • oled hea pingetaluvuse ja kohanemisvõimega
  • oled heade digipädevustega
  • tunned end mugavalt erineva kultuuritaustaga inimestega suhtlemisel ja abistamisel
  • väärtustad meeskonnatööd ja ühisesse eesmärki panustamist

 

Sinu töö seisneb selles, et

  • võtad vastu kõik külalised ja leiad nendega ühise keele
  • hoolitsed kontori ja keelemaja ilu ja heakorra eest
  • tegeled assisteerivate ülesannetega (kõned, kirjad, õppijate registreerimine, õppegruppide nimekirjad, ürituste korralduse infovahetus jm)
  • abistad ürituste korraldamisel (ruumide ettevalmistus, tehnika kontroll, materjalide olemasolu tagamine, toitlustamise korraldamine)
  • abistad digitaalse kommunikatsiooni korraldamisel ja haldamisel (nt eesti keele maja infotabloo ja sotsiaalmeediakanali haldamine)
  • Narva eesti keele maja assistendi asendamine või personalispetsialisti abistamine ühekordsete tööülesannetega

 

Eeldame Sinult

  • oskust suhelda kõrgtasemel eesti, vene ja inglise keeles
  • varasemat kogemust assisteerival ametikohal mitmekeelses keskkonnas (vähemalt 2 aastat)
  • häid arvutikasutamise alaseid oskusi (sh Outlook, interneti otsingud, Word ja Excel, sotsiaalmeedia)

 

Pakume Sulle

  • töökohta Tallinna südalinnas
  • stabiilset tööaega ja palka
  • kaasaegseid töötingimusi ja arenguvõimalusi
  • asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi
  • võimalust saada osa olulistest ühiskondliku mõjuga protsessidest ja algatustest

 

Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Töö alustamise aeg: november 2021

Kandideerimiseks palume saata: 

  • elulookirjeldus
  • motivatsioonikiri (palume välja tuua senise tööpraktika kõige vastutusrikkam ning õnnestunum ülesanne ning palgasoov)
  • haridust tõendava diplomi koopia


Dokumente ootame kas läbi CV-Online’i, CV Keskuse või e-mailile kandideeri@integratsioon.ee hiljemalt 20. septembriks 2021 märksõnaga „Tallinna keelemaja assistent“.

Integratsiooni Sihtasutus on 1998. aastal loodud riigi sihtasutus, mille eesmärk on toetada mitmesuunalist lõimumist Eestis. Töötame selleks, et riigis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel oleks siin koos hea elada – töötada, õppida, kultuuri edendada. Soovime, et kõigil eestimaalastel oleks võrdsed võimalused olla meie ühiskonna täisväärtuslik liige. Täpsem informatsioon: www.integratsioon.ee

Uudiskiri: august 2021

Sisukord:

Irene Käosaar: Leiame lauldes ühise keele!

20. augustil on kõik oodatud suurele Narva kooslaulmispeole "Sõida tasa üle silla“

25. augustist saab taas tasuta eesti keele kursustele registreeruda

Septembri alguses toimub eesti keele õppimise võimalusi tutvustav mess KU-KУ

Uus õppeaasta Narva eesti keele majas

Uus õppeaasta Tallinna eesti keele majas

Suvine keeleõpe pakkus rõõmu nii õppijatele üle Eesti kui ka eestlastele, kes elavad välismaal

Integratsiooni Sihtasutuse suvetegevustes löövad kaasa erineva kultuuritaustaga inimesed

Valga roma kogukonna mentorid viisid läbi noorte linnalaagri

Aasta lõimumispreemiatele saab kandidaate esitada veel kuni 13. septembrini

Meie hanked ja taotlusvoorud

Meie kalender

 

Irene Käosaar: Leiame lauldes ühise keele!

30 aastat. 30 aastat iseseisvust, mida oleme ise kogenud. Kuidas see kõik algas? Eks ikka laulmisega. Laulda vabalt, laulda koos, koos mitme rahvusega. Minu jaoks algas 1991. aasta 20. august laulva revolutsiooni aastal – 1988 – lõpetasin tol kevadel keskkooli, helge ja põnev tulevik oli ees, lootus Eesti riigi taasiseseisvumisele oli suur.

Täna, aastal 2021, kutsun teid Narva, et taas koos laulda ja tähistada meie Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Laulame koos erinevates keeltes südamelähedasi laule Integratsiooni Sihtasutuse korraldataval kooslaulmispeol “Sõida tasa üle silla”, mis toimub 20. augustil Narva EV100 pargis.

Kooslaulmispeol ehitame sildu, mis ühendavad erinevaid inimesi, ajastuid, piirkondi ja kultuure ning leiame lauldes ühise keele.

Soovin väga, et meil kõigil oleks südames ja meeltes oma sillad – ikka need, mis ühendavad ja meid üksteisega kokku viivad!

Irene Käosaar
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

20. augustil toimub Narvas suur kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava unikaalse kontsertlavastuse eesmärk on viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et koos laulda südamelähedasi laule tähistamaks Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva.

See pidu on sillaks erinevate kogukondade vahel, sest kooslaulmispeost on kutsutud osa võtma kõik Eestis elanikud - olgu nad koorilauljad või lihtsalt inimesed, kellele meeldib muusika ja laulmine. Sündmust saab jälgida ka veebiülekandena.

Kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla!“ repertuaaris on nii laulupidude traditsioonilised isamaalised laulud kui ka Narvale iseloomulikud rahva lemmiklood. Lauldakse nii eesti, vene, valgevene, ukraina kui ka ingeri laule. Eeslauljateks on kohalikud solistid, laulukoorid ja Narva eesti keele maja tandemkoor. Produtsendid on Anna Farafonova ja Alo Puustak, lavastajad Krismar Rosin ja Ave Landrat, kunstnik Deniss Polubojarov ning videokunstnik Alyona Movko-Mägi.

Kontsertetendus toimub Narva EV100 pargis ning sissepääs on tasuta. Üritusel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed. Alla 18-aastased noored ei pea COVID tõendit esitama. Täpsem info siit.

25. augustist saab taas tasuta eesti keele kursustele registreeruda

Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel integratsioon.ee algab 25. augustil kell 10 registreerimine tasuta eesti keele kursustele. Kokku alustab 91 õpperühma, kuhu on oodatud 1456 keeleõppijat.

Integratsiooni Sihtasutus pakub eesti suhtluskeele A1-C1 taseme tasuta kursusi täiskasvanutele alates 18. eluaastast. Kursused mahuga 120 akadeemilist tundi kestavad septembrist detsembrini.

Eesti keele kursused toimuvad nii kontaktõppe vormis kui ka veebis. Kontaktõppes saab osaleda Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel (sh Ahtmes), Tartus, Pärnus ja Sillamäel. Registreerudes peab õppija arvestama, et vajadusel tuleb kontaktõppest veebiõppesse üle minna. Samuti võib olenevalt viirusolukorrast tekkida vajadus esitada tundi tulles COVID tõend.

Sujuvamaks registreerumiseks palume eelnevalt tutvuda kursustele registreerimise reeglitega ning testida varakult oma keeleoskust. Kursuste tunniplaanid avaldatakse veebilehel nädal enne registreerimise avamist. Kursustele registreeruda saab end ametlikult identifitseerides.

Järgmine võimalus kursustele registreerumiseks avaneb oktoobris. Siis pakub Integratsiooni Sihtasutus veel 240 õppekohta kontaktõppe vormis Ida-Virumaal (nt Sillamäel, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Ahtme ja Kiviõli piirkonnas) ja 128 veebikursuste õppekohta, kus saavad osaleda keelehuvilised üle Eesti.

Lisaks septembris algavatele keelekursustele pakume ka teisi keeleõppe võimalusi, millest saab juba täna osa võtta või plaani võtta.

Teised tasuta eesti keele õppe võimalused:

Parimat keeleõppe vormi aitab valida nõustaja. Nõustaja soovitab vastavalt inimese keeleõppe vajadusele, motivatsioonile ja õpikogemusele talle sobivaima keeleõppe vormi kas Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade või sobiva koolituspakkuja juures. Nõustamisele registreerimiseks palume võtta ühendust e-posti teel info@integratsiooniinfo.ee või tasuta telefonil 800 9999.

Septembri alguses toimub eesti keele õppimise võimalusi tutvustav mess KU-KУ

Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav KU-KY pakub infot keeleõppevõimaluste kohta ja ka rohkesti toredat meelelahutust. Mess toimub kahes linnas: 4. septembril Kohtla-Järvel ja 18. septembril Tallinnas ning on jälgitav ka veebi kaudu.

Messile on oodatud erineva eesti keele oskuse ja erinevate keeleõppevajadustega täiskasvanud, et tutvuda uusimate metoodikatega ja valida endale sobiv keeleõppe vorm. Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning toimuvad lõbusad tegevused lastele.

Partnerite kaasabil on messil võimalik valida sobivat keeleõppevormi, tutvuda värskete õppematerjalidega, mängida keeleõppemänge, saada nõu keeleõppeeksamiks valmistumisel, tutvuda keelekümbluse metoodikaga, osaleda keelekohvikus ja õpitubades ning teha palju muud põnevat.

Mess toimub 4. septembril kell 10-15 Kohtla-Järvel TalTech Virumaa Kolledžis ning 18. septembril kell 10-16 Tallinna Lauluväljakul ning on osalejatele tasuta. Messil pakutavat on võimalik jälgida ka veebi kaudu. Täpsem info siit.

Tegevust viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ raames.

Uus õppeaasta Narva eesti keele majas

Narva eesti keele maja avab sel sügisel 13 keelekursuse gruppi A1-C1-tasemel, kus asub õppima 210 inimest, neist kolm gruppi hakkavad õppima veebis. Lisaks toimub viis osaoskuste kursust kokku veel 90 inimesele.

“Lisaks keelekursustele on meie majas taas oodata mitmeid keeleõpet toetavaid ja maailmapilti avardavaid tegevusi. Alustame ka kursuste ja kohtumiste sarjadega, mis annavad sügavamaid teadmisi eesti kultuurist ning aitavad lihvida juba spetsiifilisemaid keeleaspekte, näiteks kirjutamis- või lugemisoskust, samuti esinemisoskust, jätkub ka eriti populaarseks osutunud praktiline häälduskursus,” ütles Narva eesti keele maja juhataja Anna Farafonova.

Uue formaadina käivitub loomekursus B1-taseme õppijatele. Kursusel saab õppida eesti keelt läbi loominguliste tegevuste. Osalejad panevad oma mõtted ja tunded paberile, loevad ja näitlevad ning jagavad oma loomingut teistega. Jätkub keelepraktika sari „Mokalaat”, kus keeleõppijad teevad esitlusi endale olulistel teemadel: osalejad saavad võimaluse harjutada nii esinemisoskust, ammutada uut infot kui ka arutleda eesti keeles valitud teemal.

Septembris näitab Narva eesti keele maja juba teist aastat Matsalu loodusfilmide festivali filme. Publikuni tuuakse kõige värskemad looduse, inimese ja keskkonna seoste teemalised filmid tervest maailmast. Pärast filmide vaatamist ootavad osalejaid arutelud ja töötoad. Festival on osalejatele tasuta. Ootame nii koolinoori kui kõiki teisi filmihuvilisi!

Kõigi Narva eesti keele maja toimuvate ürituste kohta saab jooksvalt infot sündmuste kalendrist.

Uus õppeaasta Tallinna eesti keele majas

Tallinna eesti keele maja avab sügisel 18 õppegruppi A1-B2-tasemel, kuhu asub eesti keelt õppima ligi 300 keeleõppijat. Õpe toimub nii tavapärastel kontaktkursustel kui ka oludele kohaselt veebivormis. Sel hooajal on õppekavadesse lülitunud ka koostööprojekt Eesti Arhitektuurimuuseumiga: osa õppetööst toimub muuseumitundidena ja linnaruumis.

„Nii nagu varsemalt, pakume keeletundide kõrval rohkelt ka põnevaid suhtluspraktika ja kultuurikogemuse võimalusi. Olenemata koroona-aasta mõjutustest on Tallinna eesti keele maja selle talve ja suvehooaja peale kokku pakkunud jaanuarist juulini 37 erinevat keeleõpet toetavat tegevust, millest on osa võtnud juba 972 eesti keele huvilist,“ ütles Tallinna eesti keele maja juhataja Hedvig Evert. „Sügishooajal jätkame juba populaarseks saanud sarju nagu Metsamäng RMK radadel, Arhitektuuriretked Tallinna linnaruumis, Fotografiska toidukultuuri ja kunstijuttude vestlusringid, Suhtlusklubi edasijõudnutele ning Algaja õnn suhtlusklubi keeleõppega alustajatele. Uute tegevustena lisanduvad kavva Kalligraafia õpituba, Kirikureeded koos kontserdiga, Tallinna vanalinna legendide tuurid koos Jaak Juskega ja muud põnevat, mille kohta leiab juba jooksvalt infot meie sündmuste kalendrist,“ lisas Hedvig Evert.

Pärnus jätkab Tallinna eesti keele maja juba tuntuks saanud suhtlusklubi, Maailma rahvaste köökide toidutöötubade ja Laulame eesti keeles laulu- ja suhtlusringidega. Taas toimuvad ka väljasõidud eesti kultuuriga seotud paikadesse nagu C. R. Jakobsoni talu Kurgjal või L. Koidula majamuuseum.

Püsikoostööprojektidena on Tallinna eesti keele majal plaanis luua pikaajalised sillad erinevate kultuuriasutustega. Õppijatele avatakse uksed põnevatesse maailmadesse nagu Estonia ooperi- ja kontserdimaja telgitagused, Tallinna Keskraamatukogu erinevate filiaalide hingeelu ning Eesti Vabaõhumuuseumi pärimuskultuurimaailm.

Suvine keeleõpe pakkus rõõmu nii õppijatele üle Eesti kui ka eestlastele, kes elavad välismaal

Suvel jätkus Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud eesti keele õpe ja suhtluspraktika nii traditsioonilistel keelekursustel, keelekohvikutes, kultuuri ja keele klubides, keeleruleti ja lugemisklubi kohtumistel kui ka erinäolistel keeleõppekäikudel. Tegevusi jätkus üle Eesti.

Erinevates õpitubades harjutati suhtluskeelt, rikastati sõnavara ja sõlmiti sõprussuhteid. Pärnus õpiti tundma ja valmistama erinevate rahvusköökide roogasid ning tutvuti eesti muusika ja autoritega. Narva muuseumis ja Lahemaa pärimuskojas süveneti eesti rahvakultuuri saladustesse. Väljasõidud viisid keeleõppijaid näiteks Prangli kultuuri ja loodusega, Pärnumaa talude ja toidukultuuri ning Aidu tehismaastikega tutvuma. Metsamäng, Arhitektuuriretked, Kunstijutud jt keeleõpet toetavad kohtumised rikastasid keelesõprade silmaringi ja sõnavara.

Suve jooksul toimusid ka mitmed intensiivsed keeleõppelaagrid. Esmakordselt toimus eesti-inglise tandemlaager Jõgevamaal, eesti keele õppijate maaelulaager Saaremaal ning tandemkoori harjutuslaagrid Käsmus; augustis on plaanis veel eesti-vene tandemlaager Võrumaal. Välismaal elavatele noortele eestlastele korraldati traditsiooniline keelelaager Viljandimaal, kus oli võimalus õppida üheskoos eesti keelt, suhelda eestlastest eakaaslastega erinevatest riikidest ning õppida tundma Eesti kultuuri, mis aitab tugevdada sidet Eestiga.

Integratsiooni Sihtasutuse suvetegevustes löövad kaasa erineva kultuuritaustaga inimesed

Ühe tegevussuunana kutsub Integratsiooni Sihtasutus ellu ning aitab korraldada projekte, mis toovad kokku erineva emakeelega eestimaalasi ning lõimivad kogukondasid. Tegevuste eesmärgiks on kontaktide tihendamine erinevate rahvuste esindajate vahel ning teadlikkuse kasvatamine Eesti kultuurilisest mitmekesisusest.

8. ja 15. juunil viidi koostöös Eesti Instituudiga läbi seminar-töötoad “Kuidas disainida digikultuuriteenust eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmale”. Seminarid toimusid hübriidformaadis nii virtuaalselt Zoomi keskkonnas kui ka Eesti Instituudi kontoris Tallinnas. Seminaridel osales 20 kultuurikorraldajat ja kultuuriasutuste esindajat. Seminaride tulemusena kogusid ja vahetasid osalejad teadmisi kultuuriteenuste loomise ja virtuaalsete kultuurisündmuste läbiviimise kohta ning said tuge oma ideede edasi arendamisel.

Koostöös Smart Wood Stuudioga korraldati läbi suve kestev kohtumiste sari “KKK: kunst, keel ja kultuur”, mille raames külastavad kunstihuvilised Eesti kultuuriobjekte ja osalevad eestikeelsetes joonistamise töötubades ja aruteludes. Kunst kui ühine hobi on sillaks, mis aitab luua sõprussuhteid ning ühendab erineva kultuuritaustaga inimesi.

17. juulil viidi koos Eesti Arvutispordi Liiduga Objekt läbi sõbralik e-spordi matš Tartu ja Narva e-spordi meeskondade vahel. Kohtumise eesmärgiks oli e-spordi populariseerimine ning eesti- ja venekeelse kogukonna vahelise keelebarjääri kaotamine. Narvas jälgis mängu 23 huvilist, otseülekannet vaatas lisaks veel üle saja kaasaelaja.

Valga roma kogukonna mentorid viisid läbi noorte linnalaagri

Alates 2020. aasta juunist töötab Valgas kaks Integratsiooni Sihtasutuse roma kogukonna mentorit: Irina Anissimova ja Oleg Artemchuk. Nende tööks on koostöö edendamine roma perede, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusasutuste vahel, klientide individuaalne nõustamine ja neile tegevuste korraldamine. Eesmärk on tõsta noorte huvi hariduse vastu ning neid ühiskonna ellu rohkem kaasata.

12.-18. juulil viisid mentorid roma noortele läbi linnalaagri. Viisteist 8-21-aastast osalejat said uusi teadmisi erinevates valdkondades alates kirjandusest, ajaloost kuni füüsika ja inseneritööni. Noored osalesid koolitustel ja praktilistes töötubades ning tegid väljasõite teistesse Eestimaa piirkondadesse. Kuna seni ei ole paljudel Valga roma noortel olnud võimalust erinevaid Eesti paiku külastada, siis tänu laagrile rikastasid teismelised oma teadmisi kogu riigi kohta. Lapsed ise hindasid kõige põnevamaks Ahhaa keskuses, Peipsimaa külastuskeskuses, Pavel Varunini töötoas ja Valga Militaarmuuseumis veedetud aega.

Mentor Olegi sõnul loodi laagri päevakava spetsiaalselt roma noorte haridusalase inspireerimise eesmärgil. Ta toob esile, et lisaks uutele teadmistele andsid väljasõidud lastele ka võimaluse sotsiaalset käitumist praktiseerida ning iseseisvust harjutada. Oleg usub, et tänu mentorite tegevusele mõistavad romad, et nad ei ole kõrvalejäetud ning on riigi jaoks teistega võrdväärselt olulised. Mentor Irina lisab, et noored on selle aastaga muutunud avatumaks, on hakanud nõu ja abi küsima, tekkinud on soov õppida ja töötada.

Edasisi plaane Valga roma kogukonna toetamiseks on mitmeid. Irina sõnul on tarvis jätkata tööd peredega ja avada lastega töötamiseks pühapäevakool. Lähiajal tuleb olla kuuele inimesele abiks töö leidmisel ning viiele noorele innustajaks õpingute jätkamisel. Oleg lisab, et tulevikus on unistus korraldada õppelaagreid ka välismaal.

Aasta lõimumispreemiatele saab kandidaate esitada veel kuni 13. septembrini

Preemiatega tunnustatakse neid, kes on aidanud kaasa erinevate kultuuride tutvustamisele ning viinud ellu erineva emakeelega inimeste koostööd toetavaid projekte.

Lõimumispreemiate fond on 4000 eurot: 1000 eurot igas kategoorias. Konkursile on oodatud projektid, mille elluviimine algas alates eelmise aasta 23. septembrist ja mis lõppevad hiljemalt 12. septembril 2021.

Preemiad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • aasta kultuuritutvustaja (Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele);
  • aasta sillalooja (eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine);
  • aasta sõnumikandja (lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meedia kaudu);
  • aasta säde (isiku või organisatsiooni silmapaistev tegevus lõimumise valdkonnas).

Ettepaneku tegemise taotlusvorm ja konkursi juhend asuvad Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel.

Lõimumisvaldkonna 2020.-2021. aasta preemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.

Meie hanked ja taotlusvoorud

Avatud on teavituskampaania hange eesti keelest erineva emakeelega muuseumi- ja teatrikülastajatele. Augustis avaneb Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuurisündmuste taotlusvooru teine osa. Info hetkel avatud hangete ja taotlusvoorude kohta on toodud Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel ning see uueneb jooksvalt. 

Meie kalender

Suvi pole veel läbi ja sündmusi jätkub veel! 17.-18. augustil osaleb Integratsiooni Sihtasutus linnade ja valdade päeval, et tutvustada riigi poolt pakutavaid lõimumisvaldkonna teenuseid, 20. augustil tähistame Narvas kooslaulmispeoga Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva, 22. augustil algab eesti-vene tandemlaager Võrumaal, 4. ja 11. septembril jagatakse infot eesti keele messil KU-KY, septembri teises pooles kutsume kõiki Narva Matsalu loodusfilmide festivali programmi nautima.

Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.

Meie uudised

Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.

20. augustil toimub Narvas kooslaulmispidu "Sõida tasa üle silla"

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 20. augustil Narvas kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla“. Kooslaulmispeo eesmärk on viia kokku eri rahvustest, erineva emakeelega ja erinevates regioonides elavad inimesed, et koos laulda südamelähedasi laule tähistamaks Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Kooslaulmispidu on Narva ametlik osa üle-Eestiliselt aastapäeva peost.

Kooslaulmispidu „Sõida tasa üle silla“ on saanud oma nime kauneimaks valitud eestikeelsest lausest. See pidu on sillaks erinevate kogukondade vahel, sest kooslaulmispeost on kutsutud osa võtma kõik Eestis elavad inimesed - olgu nad koorilauljad või lihtsalt inimesed, kellele meeldib muusika ja laulmine. Osalejatele jagatakse kohapeal laulikud.

Unikaalne kontsertetendus viib publiku ajareisile. Kujuteldaval sillal kohtuvad erinevad ajastud, rahvused ja keeled. Mis ikkagi toimus Kreenholmi ajal? Mida tegid Konstantin Päts ja Lydia Koidula Narvas? Mis mõtteid mõlgutas Igor Severjanin ning kuidas meenutavad kohalikud inimesed 30 aasta tagust aega? Narvat ühendavateks sildadeks ongi inimesed ja ajastud.

Kooslaulmispeo „Sõida tasa üle silla!“ repertuaaris on Narvale iseloomulikud rahva lemmiklood. Lauldakse nii eesti, vene, valgevene, ukraina kui ka ingeri laule. Lavale tulevad „Sõida tasa üle silla“, „Ta lendab mesipuu poole“, „Pesnja pro Narvu“, „Po kamuškam“, „Vihma sajab kak s vedra“, „Lutšije devuški v Narve“, „Kalinka Malinka“, „Laul Põhjamaast“, „Isamaa ilu hoieldes“, „Ei ole üksi ükski maa“, „Kauges külas“, „Eilne päev“. Koorijuhtidena astuvad lavale Marina Kossolapova, Indra-Mirell Zeinet ja Oliver Povel Puusepp, rahvusvähemuste koori juhivad Maria Vassilejeva ja Nadežda Moskaljova, kontsertmeister on Olga Sergejeva. Solistideks on Sofia Rubina, Mirtel Põdra, Rafael Sharafetdinov, Alina Vorontšihhina, Vladimir Tšerdakov, Beatriche Huber, Indra-Mirell Zeinet ning Oliver Povel-Puusepp.

Kooslaulmispeo eeslauljateks on kohalikud solistid, Narva eesti keele maja tandemkoor, Narva Muusikakooli laste segakoor, Narva Muuseumi folklooriansambel Suprjadki ja rahvusvähemuste koor. Tandemkoori eesmärk on ühendada keele- ja kultuuriõpe ning aidata kaasa eri rahvuste lõimumisele. Tandemkoor ühendab endas 30-40 eri rahvusest lauljat, kes enamuses on pärit Ida-Virumaalt. Kaheksa kuu jooksul omandavad tandemkoori lauljad kooslaulmispeo repertuaari, aidates üksteisel õppida ja harjutada eesti ja vene keelt. Tandemkoor esineb kooslaulmispeol mõne lauluga ning on terve peo ajal toetavaks jõuks.

Kontsertetenduse loomemeeskond koosneb peamiselt narvakatest. Produtsendid on Anna Farafonova ja Alo Puustak, lavastajad Krismar Rosin, Ave Landrat, kunstnik Deniss Polubojarov videokunstnik Alyona Movko-Mägi ja helikunstnik Vsevolod Tšelepis.

Kontsertetendus toimub Narva EV100 pargis, mis rajati Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva auks. Sissepääs avatakse kell 19, kontsert algab kell 20. Sissepääs on tasuta. 

Terviseohutus

Üritusel saavad osaleda üksnes vaktsineerimiskuuri läbinud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse testitulemusega inimesed:
  • Sisenemisel kontserdi alale toimub vastava tõendi ja isikut tõendava dokumendi kontroll.
  • Tõendit võib esitada nii paber- kui digikujul (nt telefonist).
  • Kohapeal ei ole testimise võimalust.
  • Alla 18-aastased noored ei pea COVID tõendit esitama. 

Peo korraldajad soovivad pakkuda turvalist kooslaulmise elamust ning tänavad osalejaid mõistmise ja hooliva suhtumise eest. 

Kooslaulmispeo korraldaja Integratsiooni Sihtasutus tänab partnereid Narva Linnavalitsust, Narva muusikakooli, Narva Muuseumi folklooriansamblit Suprjadki, ansamblit Avenue, Svetlana Voitenko vokaalansamblit, Narva Muuseumit ning tehnilist koostööpartnerit Live Agentuuri.

Täname Narva Haiglat, kes võimaldab soovijatel end vaktsineerida kontserdipaiga läheduses avatavas vaktsineerimisbussis. Tasuta vaktsineerimist koroonaviiruse vastu pakutakse kell 18.30-20.30, kasutatakse Pfizer-BioNTechi, Moderna ja Jansseni vaktsiine. Eelregistreerimine pole vajalik. NB! Vaktsineerimisbussis vaktsiini saanud inimesed peavad üritusel osalemiseks esitama siiski COVID tõendi läbipõdemise või negatiivse testitulemuse kohta.

Leiame lauldes ühise keele!

Sündmus facebookis: https://fb.me/e/2oTLNmjEE

Kontsertetenduse otseülekannet saab alates kella 20-st jälgida ja ERR veebist

Ille

Probo rusticus validus. Erat esca iustum macto metuo neque quidem sit vel. Abbas blandit consectetuer ex exerci exputo interdico ratis suscipit. Cui elit loquor neque pagus refoveo tincidunt valde. Abbas ille iustum macto roto venio zelus. Ad euismod ideo natu sagaciter tego. Dolor iriure paulatim qui quis sit tego vel venio.

Appellatio conventio ideo molior premo vicis. Antehabeo eu in. Augue iriure plaga ratis refero scisco te utinam ymo. Autem capto commodo conventio meus obruo quidem quidne tation utinam. Abluo appellatio euismod gilvus lenis similis te. Commoveo ex ideo jumentum nibh tincidunt veniam. Gemino luctus proprius quia refero. Abigo autem brevitas paulatim velit.

Elit esca gemino iaceo saluto. At dolore erat lenis scisco. Fere hendrerit nutus os patria pertineo quis. Autem damnum ea inhibeo ludus os utinam.

Exerci gilvus odio tego. Esca hendrerit modo uxor. Dignissim facilisis ideo importunus lucidus volutpat. Euismod exerci pecus roto si ut validus. Acsi duis eu nisl te. Inhibeo nisl olim refero rusticus secundum te. Aliquam amet conventio valde vulputate. Bene gravis ille illum quae qui quibus te ut validus. Abbas eu magna nunc sit uxor. Ad eligo ludus plaga praesent typicus verto.

Accumsan aliquip populus. Causa exputo haero premo secundum singularis sino vindico. Capto causa iustum sudo. Caecus iriure loquor suscipit. Abigo autem damnum eu ideo paratus saepius validus.

Dolor elit nostrud pneum premo utrum wisi. Abluo euismod eum gilvus ideo imputo nibh qui quidne torqueo. Feugiat ludus vel. Camur praesent zelus. Comis commodo elit hos huic humo mauris neque oppeto turpis.

Dolor eros ibidem odio quidne singularis venio. Aptent at eros facilisis letalis patria praesent quia roto suscipit. Aliquam esse gemino immitto molior vero. Ex jugis quis secundum. Abigo camur commodo decet diam exputo incassum pagus quia. Abigo autem bene cui humo valetudo vindico. Eum illum inhibeo iriure lucidus premo secundum suscipere. Cogo feugiat saepius.