MÄRTS 2018

06.06.2018

Miks tulla eesti keele messile „KU-ку!"?
Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"
Sa oskad eesti keelt ning sooviksid teha vabatahtlikku tööd?
Uued eesti keele klubid alustavad märtsis 
Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida
Otsime ruume Narvas ning juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas
Kes korraldaks populaarset koolinoorte keeleõpet?
Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist
Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" ja uue päikeseaasta algus
Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 
Millise kingituse saavad Eestisse tagasipöörduvad lastega pered?

 

Viis põhjust, miks tulla eesti keele messile „KU-ку!”
 

Integratsiooni Sihtasutus kutsub osalema perepäeval „KU-ку!”, kus tutvustatakse täiskasvanud elanikele uusimaid eesti keele õppimise võimalusi.

Sündmused leiavad aset
17. märtsil 2018 kell 11-18 TÜ Narva Kolledžis (Raekoja plats 2, Narva)

24. märtsil 2018 kell 11-18 Tallinna Lauluväljakul (Narva maantee 95, Tallinn)

 

Miks tulla messile?
 

  • Keeleõppija on sageli segaduses, millist meetodit ja koolitusasutust valida. Messil saab erinevatest võimalustest korraliku ülevaate. Samuti saab huviline teada, millised on uusimad õppematerjalid eesti keele õppimiseks ja milline sobiks just talle.
  • Eesti keele oskuse tasemeeksami konsultandid aitavad lahendada eesti keele eksami näidisülesandeid ja konsulteerivad inimesi.
  • Tutvustatakse e-õppekeskkondi ja õppematerjale ning viiakse läbi näidiskeelekohvikud.
  • Müügil on uusimad õppematerjalid.
  • Igal täistunnil toimub messialal loterii, on avatud kohvik ning lastele korraldatakse lõbusaid tegevusi.
     

Keelemessil osalemine on TASUTA.

Esmakordselt korraldatava eesti keele messi nimega „Ku-ky!” eesmärk on viia kokku täiskasvanud keeleõppijad ning keeleõppeteenust ja –vahendeid pakkuvad koolitusasutused ja kirjastused.

Üritus toimub  ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine“ raames. 

 

Lisainfo: Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskuse infotelefonil 800 9999 või e-kirja teel info@integratsiooniinfo.ee

 

Eesti keele messi päevajuht Deniss Karabljoff: "Eesti keeles on nii palju ägeda kõlaga sõnu"

Tallinnas ja Narvas toimuvate eesti keele messide päevajuht Deniss Karabljoff räägib uudiskirja lugejatele lähemalt oma suhetest eesti keele, muusika ja kirjandusega.
 

Tere kõigile, minu nimi on Deniss Karabljoff. Olen sündinud Eestis Tallinnas 1970ndate lõpus. Hakkasin eesti keelt õppima juba lapsena, selle eest olen tänulik oma vanematele, kes panid mu lasteaias eestikeelsesse rühma.
 

Mulle tundub, et on väga oluline osata selle maa keelt, kus sa oled sündinud, kus sa elad ja töötad, sest see aitab edaspidi teadmisi juurde saada, parandab mälu, loob palju uusi suhtlus- ja arenguvõimalusi ning sellest oskusest saab äri ajamisel lisaväärtus.
 

Ägeda kõlaga eesti sõnad: mudilane, pistaatsia, mudima, lohakas, matka, kala, kalaburger, pisike, suka, siiski, sasi, külmovato (selles sõnas saab kokku eestikeelne sõna külm ja vene liide -вато, ’-võitu’).

Tähendusega naisenimed: Alla, Nina, Olga (sarnane sõnaga olgu), Katja (vrd sõnaga katma, see, kes katab), Inna, Anna.
 

Vabal ajal teen sporti, eriti meeldivad mulle talispordialad, muu hulgas iluuisutamine, millega tegelesin professionaalina peaaegu kümme aastat. Olen tihedalt seotud kohaliku meelelahutusäriga, millega olen tegelenud juba enam kui 20 aastat, seetõttu on mul kohalikest artistidest kujunenud välja oma eriline arvamus.
 

Eesti parimad artistid ja bändid on Smilers, Caater (Kalle Kukk), 2 Quick Start, Code One (Koit Toome), Anne Veski, Black Velvet (Sven Lõhmus) ja Jüri Homenja. Samuti Kreisiraadio (ingl Crazy Radio, ’hulluraadio’) – Eesti huumoritrio koosseisuga Hannes Võrno, Peeter Oja ja Tarmo Leinatamm. Mis puutub vene liikumisse Eestis, siis see on nüüdseks küllalt hästi edenenud ja viimasel ajal kuulab üha rohkem ja rohkem eestlasi vene muusikat ja käib vene pidudel.
 

Lapsepõlves meeldis mulle väga lugeda raamatut „Muhv, Kingpool ja Sammalhabe“, see on eesti kirjaniku Eno Raua (1928-1996) menuka laste muinasjutusarja tõlgete traditsiooniline pealkiri. Need lood räägivad kolme väikese tegelase, naksitrallide Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme seiklustest. Eestikeelse väljaande pealkiri on „Naksitrallid“.

 

Teabepäev eesti keele oskajatele, kes soovivad teha vabatahtlikku tööd

Integratsiooni Sihtasutus korraldab 6. aprillil kell 10:00 teabepäeva Tallinnas (koht on täpsustamisel) neile, kes tahaks kaasa aidata kaasmaalaste eesti keele oskusele.

 

Kui eesti keel on sinu emakeel või kui suhtled vabalt eesti keeles ja oled

  • huvitatud keeleliselt toetama kaaslasi
  • keeltekooli/kooli või lasteaia õpetaja
  • ettevõtte või erinevate organisatsioonide töötaja
  • raamatukogutöötaja
  • vabatahtlik
  • mentor
  • coach,

 

siis ootame sind avastama keelekohvikute metoodikat ning osalema ühes näidiskohvikus.

 

Teabepäevale on teretulnud kõik huvilised!  

 

Keelekohvikute metoodikat tutvustavad tunnustatud eesti keele õpetamise asjatundjad ning õppematerjalide loojad Marju Ilves ja Leelo Kingisepp.

 

Juba kaks aastat on sihtasutuse eestvedamisel arendatud keelekohvikute metoodikat, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustatakse kohalkäijatele iseseisva eesti keele õppimise võimalusi, tõstetakse õppija eneseusku ja julgustatakse ületama õppimisega kaasnevaid barjääre.

 

Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infoteenuse ning keelekohvikute kohta saab lisateavet https://www.integratsioon.ee/noustamine.

 

Palume end registreerida hiljemalt 30. märtsiks võttes ühendust nõustaja Olga Žukova’ga kirjutades e-posti aadressil olga.zukova@integratsioon.ee

 

Teabepäeva rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist "Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused" ja on osalejatele tasuta.
 

Märtsis alustavad uued eesti keele klubid Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Tallinnas

 

Kutsume keeleõppehuvilisi klubidesse oma keeleoskust parandama. Klubides saab jätkata eesti keele õppimist ja avardada oma arusaamist eesti kultuurist, külastada kultuurisündmusi ning kohtuda põnevate isiksustega.

 

Registreerumiseks võta otse ühendust keeleklubide tegevust korraldavate firmadega:

 

 

Klubidesse oodatakse neid, kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt kesk- või kõrgtasemel või B2 või C1 tasemel.

 

Klubide tegevust rahastab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse 5.2.2 „Keeleline ja kultuuriline kümblus“ kaudu.

 

Lisainfo: Jana Tondi, Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

Märtsi lõpuni saavad väliseesti noored end laagrisse registreerida

Eesti Vabariigi juubeliaastal kutsume tavapärasest rohkem 13-18aastasi väliseesti noori Eestis toimuvatesse keele- ja kultuurilaagritesse.

2018. aastal on planeeritud viis laagrivahetust:
I vahetus: 25. juuni – 5. juuli Venevere Puhkekülas
II vahetus: 9.-19. juuli Venevere Puhkekülas
III vahetus: 23. juuli – 2. august Venevere Puhkekülas
IV vahetus: 24. juuli – 3. august Sammuli Puhkekülas
V vahetus: 6.-16. august Venevere Puhkeküas

Oma keeleoskust arvesse võttes soovitame noortel valida vahetusi nii, et algajad tuleksid I ja III vahetusse, keskmise keeleoskusega noored peaksid valima II ja IV vahetuse vahel ning keelt valdavad noored valima V vahetuse.

Lastevanematel on võimalik oma lapsi eesti keele ja kultuuri laagrisse registreerida Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel https://www.integratsioon.ee/keelelaagrisse-reg2018 kuni 31. märtsini 2018.

Sihtasutus teatab noore vastuvõtust laagrisse e-posti teel 15. aprilliks 2018.

Eesti keele ja kultuuri laagreid eesti päritolu noortele toetab Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020“ ning Riigikantselei EV100 projekti raames.

Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Marina Fanfora, koordinaator, tel +372 659 9068, e-post: marina.fanfora@integratsioon.ee

 

Otsime juhatajat loodavatele eesti keele majadele Tallinnas ja Narvas

Kuidas sulle meeldiks väljakutse ehitada üles uus Integratsiooni Sihtasutuse üksus? Luua meeskond ja asuda seda juhtima ning luua asutuse avalik kuvand?

Kui tunned, et see oleks just sulle, siis loe lähemalt
- kuulutus Tallinna eesti keele maja juhataja leidmiseks  https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1073
- kuulutus Narva eesti keele maja juhataja leidmiseks https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1074

 

Otsime ruume Narvas

Vajame ligi 600 m2 suurust pinda Narvas, kus hakkaks alates 1. jaanuarist 2019 paiknema Integratsiooni Sihtasutus koos eesti keele majaga.

Ootame pakkumusi hiljemalt 22. märtsiks 2018 kell 15:00.

Konkursi dokumendid leiad siit: https://www.integratsioon.ee/kaimasolevad-konkursid?project_id=715

 

Otsime populaarsele koolinoorte keeleõppemeetodile korraldajaid

Integratsiooni Sihtasutus kuulutas 22. veebruaril välja konkursi, et leida partnereid pereõppe korraldamiseks 2018. aastal. Konkursile on oodatud taotlusi esitama eelkõige mittetulundusühingud ja koolid.

 

Pereõpe on mõeldud koolinoortele, kes soovivad oma eesti keele oskust silmanähtavalt parandada. Selleks kolib eesti keelest erineva emakeelega koolinoor kümneks päevaks eestikeelsesse peresse, kus omaealiste lastega suheldes paraneb keeleoskus justkui märkamatult. 

 

Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul peab konkursile esitatavas taotluses sisalduma pereõppeprogramm ja päevakava, eelarve ning projektijuhi elulookirjeldus. „Taotluses tuleb välja tuua, kuidas plaanitakse pereõppes olevate noorte aega sisustada – milliseid külastusi korraldatakse, kellega kohtutakse ning kuidas peaks see kõik aitama kaasa noorte eesti keele omandamisele. Projektijuhi ülesanne on leida ka pereõppes osalevad pered,“ märkis Jana Tondi.
 

Infopäev taotlejatele on 06.03.2018 kell 15.00-16.30 Tallinnas Sihtasutuses, aadressil Lõõtsa 2A, 8 korrus. Infopäevale palume registreeruda hiljemalt 05. märtsiks e-posti aadressil marina.fanfora@integratsioon.ee
 

Konkursi kogueelarve 100 000 eurot, ühele projektile taotletav toetus on maksimaalselt kuni 35 000 eurot.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 22.03.2018. kell 11.00.

 

Konkurssi rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.

 

Lisainfo: Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel +372 659 9069, e-post: jana.tondi@integratsioon.ee

 

 

Uuring: rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus toetab oluliselt Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist

Integratsiooni Sihtasutus korraldas uuringu Eestis elavate rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõjust nende hoiakutele ning etnilisele ja riigiidentiteedile. Uuringuga koguti ka tagasisidet selle kohta, kui tõhus on kehtiv rahvusvähemuste kultuuriseltside toetamise süsteem.

Uuringusse kaasati rahvusvähemuste kultuuride hoidmisele ja edendamisele suunatud organisatsioonide eestvedajad ja aktiivsed liikmed, nende organisatsioonide tegevustes osalenud inimesed ja need, kes tunnevad aktiivselt huvi rahvusvähemuste kultuuri ja rahvuskultuuri vastu.

Internetipõhise ankeedi abil koguti ligi kolmesaja inimese arvamused, lisaks korraldati kuus põhjalikku fookusrühma arutelu rahvusvähemuste kultuuriseltside liidritega. Kaks arutelu viidi läbi Tallinnas, kaks Ida-Virumaal, üks Tartus ja üks Pärnus.

Uuringu tulemused näitavad, et rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonide tegevus annab olulise panuse Eesti ühiskonna kultuurilise lõimumise edendamisele. Uuringus osalejate arvates on oma päritolu kultuuri tundmine kui sild teiste kultuuride avastamiseks ja nende austama õppimiseks.

Rahvusvähemuste kultuuritegevustes aktiivne osalemine:

  • aitab kaasa tugeva positiivse etnilise identiteedi tekkimisele – inimesed tunnevad oluliselt vähem ohtu oma keelele ja kultuurile ning tajuvad, et Eestis on kohta erinevatele kultuuridele,
  • suurendab huvi eesti kultuuri ja kõigi Eestis elavate rahvaste kultuuri vastu, mis soodustab Eesti ühiskonna kultuurilist lõimumist,
  • soodustab aktiivsemat osalemist Eesti ühiskonnas, kaasaarvatud aktiivsemat valimistel osalemist,
  • soodustab suuremat huvi Eesti ja oma elukoha kultuurielus toimuva vastu,
  • rahvusvähemuste kultuuritegevustes osalejad väärtustavad kõrgemalt Eesti kodakondsust ja seostavad seda kindlustundega tulevikus.

 

Uuringu elluviimist toetas Kultuuriministeerium.
 

Küsimused ja lisainfo: Marianna Makarova, uuringute valdkonnajuht, e-post: marianna.makarova@integratsioon.ee

 

 

 

Narva rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!" kutsub mõnusat muusikat nautima
 

Rahvamuusikafestival "Mängi, lõõtspill!", mis algab 11. märtsil kell 14.00 Narvas Rahvuste majas (Kreenholmi 25), toob kokku nii lõõtsamängijaid kui ka teisi rahvamuusikuid.

 

Lõõtspill on tänapäeval kõige populaarsem pärimusmuusikainstrument. Siiski ei tule festivalile kokku ainult lõõtspillimängijad, sest festivali eesmärk on pakkuda eripalgelistele Eesti harrastuskollektiividele esinemisvõimalust ühisel peol. Festivali korraldaja Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogori juhi Alla Matvejeva sõnul on tänavune festival eriline, kuna on Euroopa kultuuripärandi aasta.

Lisainfo: Alla Matvejeva, Narva Linna Slaavi Kultuuriseltsi Svätogor juht, e-post: alla_matvejeva@mail.ru

Astu uude päikeseaastasse 18. märtsil Lillepaviljonis

18. märtsil kell 18.00 kutsub Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan kõiki huvilisi Lillepaviljoni (Pirita tee 26) tähistama üheskoos uue päikseaasta algust ehk Idamaa rahvaste kevadpüha Novruz Bajramõ.

 

  • Esinevad aserbaidžaani ja tatari pühapäevakoolide õpilased, kabardiini, tšerkessi, baškiiri ning usbeki kollektiivid ja esinejad.
  • Aukülalistena on kutsutud Kasahstani tuntud ooperilauljad Šimkent Urelhan Seilbekova (Шымкент Урәлхан Сейлбекова) ja Erlan Žandarbai (Ерлан Жандарбай).
  • Võimalik on külastada näitust ja idamaa laata.

Sissepääs on tasuta.

21. märtsil 2009 kanti Novruz UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse, aastast 2010 kuulutas ÜRO 21. märtsi rahvusvaheliseks novruzi päevaks.

 

Lisainfo: Nijazi Gadžijev, MTÜ Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan juhataja, e-post: info@azeri.ee

 

Rakvere teater pakub sünkroontõlkega etendusi 

 

Rakvere teater soetas endale Euroopa sotsiaalfondi toel 40 tahvelarvutit, mille abil pakutakse teatrikülastajatele venekeelset sünkroontõlget. Tõlkesüsteemi tarkvara on loodud koostöös teatritega NO99, Vanemuine ja Von Krahl ning seal ka edukalt rakendatud. 

Hetkel on võimalik tõlkevahendite abil vaadata kahte lavastust: noortele mõeldud "See kõik on tema" ja legendaarset hullumeelset draamat „Lendas üle käopesa”. Tõlge kuvatakse subtiitritena tahvelarvuti ekraanile. 
 

Vene keelde tõlgitud Valgevene kirjaniku Andrei Ivanovi näidend “See kõik on tema” räägib loo ema ja poja vastuolulistest suhetest tänapäeva internetiajastul. Ema mängib veerandsada aastat Rakvere teatris näitlejatööd teinud Tiina Mälberg, kel oli ema roll kanda ka mullu linastunud Eesti mängufilmis “Ema”, mis võitis Austria filmifestivalil parima mängufilmi auhinna.

Teismelist poega mängib noor ja andeks näitleja Imre Õunapuu, kelle mängitud tegelaskuju on ajakirjanikud väga kiitnud ja usutavaks pidanud. Etendust on oodatud vaatama vanemad koos teismelistega alates 14. eluaastast. Tõlkega etendused toimuvad 14. märtsil, 12. aprillil ja 3. mail kell 19  Rakveres teatri väikses majas.

 

Teine etendus, millele teater pakub sünkroontõlget on Ken Kesey kirjutatud ning Dale Wassermani dramatiseeritud “Lendas üle käopesa”. Näidendi tegevus leiab aset 1960. aastatel Ameerika hullumajas. Peategelane Randle McMurphy (mängib Üllar Saaremäe) pole lihtsalt huligaan, kes satub vangla asemel hullumajja. Ta on elumees, kes kukub alati jalgadele. Ootamatult leiab ta enda vastast kindlakäelise õe Ratchedi (Ülle Lichtfeldt), kes valitseb jäigalt suletud psühhiaatriaosakonda.
 

Lavastust “Lendas üle käopesa” saab sünkroontõlkega esimest korda vaadata 15. märtsil. Järgmised tõlkevõimalusega etendused toimuvad 3. aprillil ja 4. mail kell 19 Rakvere Teatri suures saalis.

 

Tõlget soovival vaatajal palume ühendust võtta teatri kassaga kassa@rakvereteater.ee või telefonil 329 5444. Juhul kui keegi tahaks tulla mõnel teisel päeval suurema grupiga, võib teatriga ühendust võtta ja uurida võimalusi ka teisteks päevadeks. Olete oodatud!

Eesti firma teeb kingituse Eestisse tagasipöörduvatele lastega peredele

Eesti Pusle OÜ kingib Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Eestisse tagasipöörduvale lastega peredele Eesti ajaloo 1000st tükist koosneva pusle. Kingitus ootab neid mitmelapselisi peresid, kes Integratsiooni Sihtasutusest tagasipöördumistoetust taotlevad.

Eesti ajaloo 1000st tükist koosnev pusle annab tervikliku ülevaate Eesti ajaloost alates esimestest taganeva jää kannul siia jõudnud küttidest kuni Eesti Vabariigi sajanda sünnipäevani.

Pusle on sündinud ennekõike autorite enda suurest huvist Eesti ajaloo ja pärandi vastu, millest kasvas välja soov luua ka teistele huvilistele meelelahutuslik pilguheit kogu Eesti ajajoonele. Nii valmiski Suur Eesti Ajaloo pusle, mis annab ülevaate Eesti ajaloo tähtsamatest sündmustest kunstnik Eero Aleva võrratute illustratsioonide ja harivate vahetekstide kaudu.

Suurest Eesti Ajaloo Puslest leiab uusi teadmisi nii suur kui väike. Noor ajaloohuviline saab sellest hea esmase ülevaate tähtsamatest perioodidest ja sündmustest, millele oma teadmisi ehitada. Eesti ajalooga juba sinasõber olev ema-isa, vanaema-vanaisa saab kogeda äratundmisrõõmu väiksemates, peidetud detailides.

Rohkem infot: http://eestipusle.ee/