Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori
Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi
Värske uuring riigiidentideedi teemadel
Artikkel eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedist mitmekultuurilises Eestis
Autor: Raivo Vetik
Värske väljaande Riigikogu Toimetised nr 32/2015 fookusteema keskendub eestlaste ja venelaste riigiidentiteedile, mida on oma artiklis põhjalikult käsitlenud Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna professor Raivo Vetik.
Artiklil on kaks eesmärki: pakkuda välja mitmekultuurilise ühiskonna konteksti arvestav teoreetiline lähenemine riigiidentiteedi mõtestamisel ja analüüsida viimase Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu andmeid taolise lähenemise valguses.
Artikli teoreetiline pool põhjendab riigiidentiteeti mõtestamise ja uurimise vajadust, tuues esile enamus- ja vähemusgruppide identiteetide vastastikkuse seose põhimõtte. Artikli teine pool on pühendatud eestivenelaste ja eestlaste riigiidentiteedi empiirilisele analüüsile viimase integratsiooni monitooringu andmete põhjal, tuues esile selle seosed demograafiliste tunnustega ning inim- ja sotsiaalse kapitali näitajatega.
Integratsiooni monitooringus määratleti eestivenelaste riigiidentiteet nende ühiskonnas osalemist väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad Eesti rahva hulka kuulumise tähtsustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse, sellega seotud õiguste ja kohustuste väärtustamine ning Eesti riigi oluliste sümbolite omaksvõtmine. Nende tunnuste mõõtmiseks konstrueeriti kolmest komponendist koosnev indeks - hinnangud väidetele Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?, Eesti riik kaitseb minu õigusi ja pakub avalikke hüvesid ning Tunnen uhkust nähes lehvimas Eesti lippu.
Eestlaste riigiidentiteet määratleti monitooringus nende poolt vähemuste kaasamisvalmidust väljendava sotsiaalse orientatsioonina, mida iseloomustavad vähemusrahvuste liikmete tunnustamine Eesti ühiskonna olulise osana, nende huvidega arvestamine võrdõigluslikkuse põhimõtte alusel ning Eesti rahva hulka kuuluvuse väärtustamine võrdluses kuulumisega oma rahvusesse. Vastav indeks koosneb järgmisest kolmest komponendist – hinnangud väidetele Mitte-eestlaste kaasamine Eesti riigi juhtimisse on Eestile kasulik, Mitte-eestaste arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on tähtis osa Eesti ühiskonnast ning Kui Te mõtlete endast kui oma rahvuse esindajast ja Eestimaa rahva esindajast, siis kelle hulka kuuluvaks Te end peate?
Indeksite alusel läbiviidud analüüs näitab, et kui eestivenelaste puhul on nõrga, keskmise ja tugeva riigiidentiteediga vastajate osakaal vastavalt 17%, 47% ja 36%, siis eestlaste puhul on see 24%, 57% ja 19%. Kui pidada Eesti kui mitmekultuurilise ühiskonna tugeva ühisosa toetajateks vähemalt keskmise tasemega riigiidentiteedi kandjad, võib öelda, et umbes 80% mõlemast grupist moodustavad piltlikult öeldes need kaks sammast, millel mitmekultuurilise Eesti ühiskonna terviklikkus püsib. Arvestades meie rahvussuhete ajaloolist ja geopoliitilist konteksti, on tegemist piisavalt hästi tasakaalustatud süsteemiga. See on hea alus, millelt edasist integratsioonipoliitikat kavandada.
Artiklit saab täismahus lugeda siit.
Uudis rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide tööst
Rahvusvähemuste kultuuriseltsid kaasavad eesti kultuuriasutusi ja koolinoori
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonid on viimase aasta jooksul edukalt tegutsenud uute arengueesmärkide täitmise nimel ja kaasavad oma tegevustesse noori inimesi ning eesti haridus- ja kultuuriasutusi.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioon on ühing, mis koondab vähemalt viit rahvusvähemuste kultuuriseltsi ehk liikmesorganisatsiooni. Katuseorganisatsiooni tegevuse peamine eesmärk on tagada tema haldusalasse jäävate rahvuskultuuride säilimine, liikmeks olevate kultuuriseltside tõhus toimimine ning nende tegevuse järjepidev tutvustamine avalikkusele.
2015. aastal kasutusele võetud uue rahastamismudeli rakendudes tõusid ka ootused rahvusvähemuste kultuuriseltside ja katusorganisatsioonide töö tulemustele. Katusorganisatsioonide ees seisab väljakutse kaasata noori kultuuriseltside tegevustesse laiemalt kui ainult üritustel osalemine. Tähtis on äratada noortes huvi ja soov seltsidega liituda ning tulevikus nende tegevust jätkata. Noortele pakutakse erinevaid võimalusi seltside töösse panustamiseks alates ürituste korraldamisest kuni projektide kirjutamise ja elluviimiseni. Samuti tehakse jõupingutusi kogukonna kaasamiseks oma tegevustesse ning liikmesorganisatsioonide juhtide teadlikkuse tõstmiseks erinevate ürituste ja ühiskoolituste kaudu.
„Tõusnud on rahvusvähemuste kultuuriseltside soov ja valmidus teha rohkem koostööd eesti kultuuriasutustega - raamatukogude, rahvamajadega jt. On tore, et rahvusvähemuste kultuuriseltsid korraldavad oma kultuuri tutvustavaid üritisi ka koolides, kuna kokkupuude teise kultuuriga suurendab noortes tolerantsust,“ selgitas MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.
Varasemalt eraldati toetust selleks, et seltsid säilitaksid oma keelt ja kultuuri ning tutvustaksid oma kultuuripärandit Eestis laiemalt. Alates 2015. aastast on fookuses katusorganisatsioonide ning nende liikmete areng ja jätkusuutlikkus. Olulised argumendid toetuse saamisel on noorte kaasamine seltside tegevustesse, katusorganisatsiooni haldusvõimekuse kasv, väljavaated täiendavate finantsvahendite leidmisel ja koostöö arendamine erinevate eesti kultuuriasutustega.
2015. aastal muudeti ka katusorganisatsioonide rahastamismudelit, mille alusel läbi viidud taotlusvooru tulemusena eraldati toetus korraga kuni kolmeks aastaks. Taotlusvooru kogueelarve suurenes 50 000 euro võrra, mis võimaldas mitmele katusorganisatsioonile eraldada varasemast suuremat toetust. Väljamakseid tehakse toetust saanud katusorganisatsioonidele igal aastal kahes osas – 50% eelarveaasta alguses ning ülejäänud 50% kuue kuu möödudes.
„Rahvusvähemuste kultuuriseltsid on olnud MISA jaoks head koostööpartnerid sihtasutuse algusaastatest alates, kuid senine rahastamismudel tõi seltsidele kaasa mitmeid murekohti. Näiteks oli probleem rahaliste vahendite puudumine arvete tasumiseks enne toetuse viimase makseosa laekumist. Keerukas oli ka olukord, kus rahastamise periood algas 1. veebruarist, kuid toetusi eraldati maikuus. Uus rahastamismudel toetab katusorganisatsioonide arengut ja võimaldab need murekohad lahendada,“ lisas Pirgop.
Kui eesti kultuuriasutustel on soov teha koostööd rahvusvähemuste kultuuriseltsidega, palun pöörduge Kristina Pirgop´i poole (6599 024, kristina.pirgop@meis.ee) oma kontaktide edastamiseks seltsidele.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsoonide rahastamist toetab Kultuuriministeerium.
Lisainformatsioon: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Uudiseid rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegemistest
Huvilistel avaneb võimalus tutvuda rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevustega
Sellest aastast alustab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös rahvusvähemuste pühapäevakoolidega uut tegevust - avatud uste päevade korraldamist pühapäevakoolides.
Avatud uste päevadel on kõikidel huvilistel võimalik külastada näidistundi pühapäevakoolides ja tutvuda õppetööga lähemalt. Rahvusvähemuste pühapäevakoolides saavad lapsed vanuses 3-18 aastat (laste vanus võib kooliti olla erinev) õppida esivanemate keelt ja tutvuda kultuuriga.
„Avatud uste päev võib pühapäevakoolile olla esimene kokkupuude uute õpilastega. See on hea võimalus lastele ja nende vanematele pühapäevakooliga tutvumiseks. Pühapäevakoolid pakuvad lastele suurepärase võimaluse uute teadmiste ja kogemuste saamiseks. Õpetajad pingutavad, et õppetöö oleks võimalikult huvitav ja mitmekesine, arvestades laste vanuseliste iseärastustega. Paljudes koolides õpetatakse lisaks keelele ja kultuurile ka rahvustantsu, rahvusköögi eripäraseid jm. Kutsun kõiki huvilisi avatud uste päevadest osa võtma,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.
Esimesena avab oma uksed Ukraina Kultuurikeskuse Kloostrikunstide Kool LABORA. 19.03.2016 kell 10.00 toimub munade maalimise tund. Huvilised tutvuvad ukraina ülestõusmispühade aegse munade maalimise kultuuriga. Iga osaleja saab maalida muna ja võtta selle kaasa. Toimub ka ekskursioon Ukraina Kultuurikeskuse unikaalsetes ruumides, kus ühe katuse all on muuseum, kirik, kalligraafia klass, paberitöökoda ning kus elavad 3 erinevat värvi kana. Ürituse lõpus pakutakse teed, kohvi, küpsised ja ahjukartuleid. Osavõtjaks registreerumiseks palume kirjutada sõnumi e-posti aadressile labora.tallinn@gmail.com.
„Munade maalimine on osa maailma kultuurist, kuid slaavi rahvustel on see esindatud eredamalt – igal munale maalitud sümbolil on oma tähendus. Ukraina kultuuris on maalitud munad kultusese, eriti ülestõusmispühade munad. Samas oli munade maalimine levinud ka igapäevaelus. Näiteks kui neiule meeldis noormees, siis ta maalis muna ja kinkis selle noormehele,“ tutvustas munade maalimise traditsioone Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja Anatoli Ljutjuk.
Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli Kloostrikunstide Kool LABORA eesmärk on pakkuda Ukraina päritolu lastele kohta, kus tegutseda neile omases kultuurikeskkonnas, praktiseerida ukraina keelt ja kombeid ning tugevdada oma identiteeti. Kool on avatud ka teistele huvilistele olenemata rahvuslikust või usulisest kuuluvusest. Kõik traditsioonilised praktilised tegevused annavad õpilastele võimaluse õppida uusi oskusi ja väljendada end isikupäraselt, tunnetades seejuures ukraina kultuuri ning süvendades keeleoskust. Pühapäevakoolis tegeletakse ka tänapäevases maailmas ununema kippuvate käsitööoskuste säilitamise, õpetamise ja kaasajastamisega.
Ukraina Kultuurikeskus korraldab munade maalimise töötubasid kõikidele huvilistele aastaringselt. Igal aastal osaleb töötubades ligikaudu 500 inimest. Töötubade läbiviimist on võimalik tellida ka väljaspool Tallinna.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainformatsioon: Anatoli Ljutjuk, Ukraina Kultuurikeskuse pühapäevakooli juhataja, e-post: labora.tallinn@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolid korraldavad tähtpäevadel õpilaste kohtumisi
Alates käesolevast aastast korraldavad rahvusvähemuste pühapäevakoolid koostöös Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutusega Meie Inimesed (MISA) oma tähtpäevade tähistamiseks üritusi, kuhu on oodatud ka teiste pühapäevakoolide õpilased koos õpetajatega.
„See on tähtis algatus, mis aitab pühapäevakooli õpilastel paremini tutvuda üksteisega ning teiste rahvuste kultuuri ja kommetega. Ühelt poolt kasvatab parem teadlikkus noortes sallivust teiste rahvuste suhtes, teiselt poolt suurendab õpilaste aktiivsust ja huvi pühapäevakooli õppe vastu, kuna vahetusprojektis saavad osaleda ainult tublimad õpilased,“ kommenteeris uut algatust MISA partnerlussuhete valdkonnajuht Kristina Pirgop.
26. märtsil 2016 ootab Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakool LEMMINKÄINEN külalisi Tallinnast: Kultuurhariduslik Selts Vene Pühapäevakool, MTÜ Eesti Gruusia Rahvusühing ja MTÜ Aserbaidžaani Huvikool Orhan.
Vene, aserbaidžaani ja gruusia pühapäevakoolide õpilased tutvuvad ingeri ja soome lihavõttekommetega, osalevad keeleõppe tunnis ja saavad maitsta ingerisoomlaste traditsioonilist pühademenüüd. Kuna laupäeval on veel paastuaaeg (vaikne laupäev), pakutakse lõunaks soome kalasuppi, karjala pirukaid, magusaid moonipirukaid, mämmi ja maitsvat teed, mida vanasti viidi eksportkaubana Ingerimaalt Euroopasse.
Külalised tutvustavad võõrustajatele oma kultuuri luuletuste, laulude ja lihavõtete aegsete traditsioonide kaudu. „Kristlaste jaoks on lihavõtted kõige tähtsam püha, kuid erinevates konfessioonides on sarnasused ja erinevused. Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli õpilased tutvustavad õigeusu lihavõtete roogasid – kultši ja pashat ning räägivad teistele õpilastele õigeusu lihavõttetraditsioonidest,“ kommenteeris Tallinna Vene Kultuuri Pühapäevakooli juht Roman Ljagu.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainformatsioon: Maire Petrova, Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Seltsi pühapäevakooli juht, tel. 5260394. e-post: maire2008@gmail.com.
Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel. 659 9024, e-post: kristina.pirgop@meis.ee.
