1. ARENGUD LÕIMUMISES
2. SAAVUTUSED LÕIMUMISES
3. LÕIMUMISE KALENDER
4. MEIE UUDISED
5. TEIE ARVAMUSED
Kolm võimalust kaasa rääkida, milline on „Lõimuv Eesti 2030“
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman tutvustab võimalusi osaleda eelseisva 10 aasta lõimumise kava kujundamises.
Miks on oluline uuendada lõimumiskava – koostada valdkondlik arengukava “Lõimuv Eesti 2030”?
Meie – Eesti praegused ja tulevased elanikud – väärime sidusat ühiskonda, kus kõigil, olenemata keelelisest ja kultuurilisest taustast on võimalik ennast teostada. Selleks vajame üheselt mõistetavat kokkulepet, millise tulemuse nimel ja mil moel seda teeme. Nii põhjapanevaid tegevusi tasub planeerida aga pikas perspektiivis. Sellise mõttekäigu kaudu sündis otsus käsitleda lõimumise arengut dokumendis „Lõimuv Eesti 2030“ ja koostada see kaasates võimalikud elluviijad ning need, kes soovivad lõimumise teemal kaasa rääkida.
Mis on juba selleks tehtud?
Alustasime „Lõimuv Eesti 2030“ koostamist kohtumistest riigiasutuste esindajate spetsialistide ja teadlastega. Arutelude aluseks võtsime uuringute ja kehtiva arengukava monitooringute tulemused ning ülesandeks seadsime edaspidise lõimumise eesmärgi ja võimalike suundade kaardistamise.
Kokkuvõtvalt, möödunud aastal määratlesime järgmise arengukava üldeesmärgi: luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus; et erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid demokraatlikke väärtusi. Samuti kaardistasime kuus põhisuunda: tugev ja usalduslik side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid, majanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühine meediaruum ning koos õppimine. Koondasime Kultuuriministeeriumi kodulehe rubriiki kogu info, sealhulgas arengukava koostamise ajakava, et kõigil oleks võimalik koostamises kaasa lüüa.
Sellel aastal jätkasime arutelusid. Kõigepealt tutvustasime põhisuundasid ja kaardistasime praeguseid probleeme ning võimalike lahendusi lõimumisega seotud tegevusvaldkondade lõikes. Selleks kutsusime mõttehommikutele näiteks noorteorganisatsioonide, tööandjate, hariduse, spordi, iduettevõtete ja meedia esindajaid. Kõik tulemused avaldasime jällegi kultuuriministeeriumi kodulehe rubriigis.
Milliseid samme on veel oodata?
Oleme valmis korraldama täiendavaid mõttehommikuid, seda eelkõige nende ettepanekul, kes tahavad „Lõimuv Eesti 2030“ koostamises ja elluviimises kaasa lüüa. Olgu huvilisteks näiteks ühe piikonna elanikud, meediaväljaande toimetus või noorteorganisatsiooni liikmed – ettepaneku esitamiseks vajalikud kontaktid on toodud taaskord meie kodulehel.
Sügisel sõidame läbi kõik maakonnad, et avalike arutelude käigus kaardistada murekohad ja lahendused ka piirkonniti. Seejuures peame oluliseks otsesuhtlust elanikega.
Maakondlikel aruteludel kõlanud tähelepanekud ja ideed lisame arengukava eelnõusse, mida plaanime partneritele esitleda aasta lõpus. 2020. aastal tutvustame sündinud dokumenti Riigikogu fraktsioonidele ja komisjonidele, et leida ka poliitiline heakskiit valitsuses.
Kuidas saavad esitada oma ettepanekuid Eesti elanikud ja ühendused?
Esimene võimalus on kasutada kodulehel olevat tagasisidevormi. Teine võimalus on korraldada ühine mõttehommik. Kolmas võimalus – osaleda sügisel maakondlikus arutelus. Kui soovitakse osaledes ka teistes vormides, siis hea meelega kaalume ka neid - lihtsalt võtke meiega ühendust.
Kuidas veel saavad nad lõimumiskava uuendamisele kaasa aidata?
Kaasa mõeldes ja infot jagades ning uuendusi ellu viies, sest „Lõimuv Eesti 2030“ on elav dokument – kirja pandud ja tehtud saab see, mida me kõik koos vajalikuks peame ja ette võtame.
Integratsiooni Sihtasutus nõustab, kuidas Eestis elada või eesti keeles rääkida
Vanemnõustaja Kätlin Kõverik räägib, kellele ja mis küsimustes Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust osutab.
Kellele Integratsiooni Sihtasutus nõustamisteenust pakub?
Kõigile täiskasvanutele, kes soovivad Eestis elada või eesti keeles rääkida ning vajavad sellega seoses selget informatsiooni või praktilist tuge.
Osa neist on inimesed, kelle jaoks Eesti on saanud või saamas uueks kodumaaks. Teine osa on Eesti elanikud, kelle jaoks eesti keel pole emakeeleks või kes tunneb inimesi, kes on eesti keelest erineva emakeelega. Ja veel üheks osaks on inimesed, kes tunnevad neid, kes on Eestisse elama asunud või asumas ja neid, kes soovib eesti keele oskust täiendada.
Teisisõnu, nõustame Sillamäel elavat koduperenaist, kes otsib võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Või Valgevenest Eesti idufirmasse tööle asunud spetsialisti ja tema abikaasat. Või ettevõtte personalispetsialisti, kes koordineerib välismaatöötajate kohanemist. Või tütart, kes kaalub, et ema ja isa võiksid Ukrainast Eestisse kolida. Või Soomes elanud pere isa, kes teeb ettevalmistusi Eestisse naasmiseks.
Millised on kõige sagedasemad küsimused, mille osas nõustame? Millistele küsimustele veel oleme valmis vastama?
meie poole pöördutakse ühe küsimusega, mille alt koorub välja veel mitmeid. Enamasti esimene küsimus puudutab eesti keele õppimist või harjutamist, järgnevad – töötamise ja kohanemisega seotud küsimused.
Näiteks, helistades küsib inimene, millal algab tasuta eesti keele kursustele registreerimine. Vestluse käigus selgub, et ta soovib vahetada tööd ja ta on kuulnud, et selleks peab tal olema nö paber, et ta oskab eesti keelt kõrgemal tasemel. Taolises olukorras me kinnitame, et eesti keele tasuta õppimiseks on ka muid võimalusi. Selleks, et valida koos inimesega talle kõige sobilikum metoodika, tase ja aeg, kõigepealt kohtumisel analüüsime, mis tasemel ta eesti keelt oskab. Samal ajal aitame tal välja selgitada, kas ja mis taseme kohta on vaja eesti keele tunnistust.
Teise näitena tooksin olukorra, kus pere on kolinud Soomest Eestisse tagasi. Pereema kurdab meile emailitsi, et lapsed ei pääse õppima piirkonna lasteaeda ega kooli. Vestlusest selgub, et kõigil pereliikmetel on Soome residentsus (ehk elukoht on Soome registreeritud) ja nad alles uurivad, kuidas saavad Eesti elu uuesti alustada. Sellisel juhul selgitame, kuidas saavad kõik pereliikmed Eesti elanikeks ja seejärel õpinguid ning töötamist alustada. Oleme toeks ka jooksvates küsimustes, näiteks, kuidas perearsti määrata.
Kui kaua taolist teenust pakume? Kes nõustamisteenust osutab?
Eesti püsielanikke nõustame ligi neli aastat, tagasipöördujaid alates 2010. aastast. Eelneva 17 aasta jooksul nõustas meie sihtasutus inimesi ka projekti korras, näiteks aastatel 2013-2014 olime toeks tol ajal kolmandatest riikidest tulijatele.
Täna töötab meie sihtasutuse meeskonnas seitse nõustajat: koos minuga Liina Leetsi, Olga Žukova, Kaire Cocker Tallinna eesti keele majas ja Olga Tihhonova, Jelena Kulpina, Maria Smirnova Narva eesti keele majas. Suhtleme eesti, vene ja inglise keeles.
Rahastajateks on Kultuuriministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond (projekt nr 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“).
Kes ja mida peab tegema, et meiepoolset nõustamisteenust saada?
Meiega saab ühendust helistades tasuta telefonil 800 9999 või kirjutades aadressil info@integratsiooniinfo.ee. Eelnevalt soovitame külastada meie kodulehte – sealolev Nõuandeveeb koondab olulist infot ja seeläbi võimaldab küsimust täpsemalt sõnastada.
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad tänavu mais ja juunis meie korraldamisel, osalemisel või toel leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis, Integratsiooni Sihtasutuse Facebooki kontol või Eesti keele maja Facebooki kontol.
Mis on Sinu ootused meie uudiskirjale?
Hea uudiskirja lugeja,
Selleks, et meie sihtasutuse uudiskirjad vastaksid Sinu ootustele, palume leida 5-10 minutit ja vastata kuuele küsimusele kasutades antud linki.
Kui vastad enne kolmapäeva, 15. maid, osaled Eesti õigekeelsussõnaraamatu loosis.
Täname juba ette!
