Esimene lend varase keelekümblusprogrammi noori lõpetab gümnaasiumi
MISA lasteaedadele mõeldud keelemängu tutvustatakse rahvusvahelisel konverentsil
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
Noortelaagrite korraldajad said toetust eesti keele õpetamiseks
MISA ootab mittetulundusühingute ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks
Algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus
Vene Teater kutsub etendusele „Snargijaht”
Jutukonkursi „Hea Eesti ajalugu“ võitjad selgunud
Esimene lend varase keelekümblusprogrammi noori lõpetab gümnaasiumi
Tänavu kevadel lõpetab gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi (VKK) järgi õppinud õpilasi, mille puhul toimub 19. juunil programmi lõpetanute pidulik aktus.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed keelekümblusprogramm korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Tartus VKK esimese lennu gümnaasiumi lõpetamisele pühendatud piduliku ürituse, kuhu on oodatud nelja esimese keelekümblusprogrammiga liitunud koolide õpilased, lapsevanemad, koolijuhid ning õpetajad.
Varase keelekümblusprogrammi esimese lennu saadavad tänavu kevadel teele Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium ja Narva Vanalinna Riigikool.
„Keelekümblusprogrammi õpilasi ja nende õpitulemusi on Eestis väga palju uuritud ning tuginedes teadusuuringutele võib kindalt väita, et ainete teises keeles õppimine keelekümblusprogrammis ei vähenda mingil määral aineteadmisi, pigem on keelekümblusklasside õpilaste nii õpitulemuste kui ka -oskuste keskmised tulemused tavaklasside õpilastest paremad,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.
Kokku lõpetab kooli 82 esimest varase keelkümblusprogrammi õpilast, neist 11 kuld- ja 10 hõbemedaliga.
Aktusel esinevad tervituste ja heade soovidega haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, Kanada suursaadik John Morrison ning Riigikogu liige Tõnis Lukas. Lisaks õnnitleb programmi abituriente ka Gerry Connely, kes sõlmis 2000. aastal Kanada riigi esindajana Eesti-Kanda keelekümbluse rakendamise lepingu. Haridusministeeriumi üldosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustab õpilaste uuringute- ja eksamitulemusi. Pidulikule üritusele Haridus- ja Teadusministeeriumis järgneb Kanada suursaadiku vastuvõtt Tartu Botaanikaaias.
Keelekümblus on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblust rakendatakse Eestis riikliku programmina Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.
Lisainfo: Natalja Mjalitsina, MISA keelekümblusprogrammi juht, tel 659 9854, e-post natalja.mjalitsina@meis.ee
MISA lasteaedadele mõeldud keelemängu tutvustatakse rahvusvahelisel konverentsil
18.–19. juunil toimub Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline mängu teemaline konverents “26th ICCP World Play Conference”, kus Lea Maiberg Tallinna Tähekese lasteaiast ja Hedi Minlibajeva Tallinna Vindi Lasteaiast tutvustavad keelekümblusprogrammi loodud keelemängu komplekti.
Keelemäng koosneb raamatute põhjal tehtud mängukuubikutest, metoodilisest juhendist ja kõnekaartidest. Mängu eesmärk on toetada keeleõpet ja laste kõne arengut, äratada huvi eesti keele vastu ning võimaldada keeleõpet mänguliste tegevuste kaudu. Õppevara loomisel on silmas peetud koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärke.
Keelemängu valmimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Svetlana Belova, MISA keelekümblusprogrammi koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised projektid said toetust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas noorte kodanikuteadlikkust ja sallivus suurendavatele üritusi ning materjale kokku ligi 25 000 euroga.
Projektikonkursi raames said MISA-lt toetust Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival MTÜ, MTÜ Tartu Koidu Keskus, Narva Humanitaargümnaasium, SA Eesti Inimõiguste Keskus, Kanepi Gümnaasium, Lohusalu Kool, Narva 6. Kool ning Kammeri Kool.
Tegevuste toetamise eesmärgiks on laiendada õpilaste teadmisi Eesti ühiskonnast, väärtustada Eesti kodakondsust ja kodanikuks olemist, kinnistada kodanikupäeva traditsiooni, arendada sallivust mitmekultuurilises kollektiivis ning pakkuda eri rahvustest noortele võimalusi omavaheliste kontaktide loomiseks ja arendavaks tegevuseks.
Konkursi raames toetatakse kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalisi üritusi ning materjale, sealhulgas ka mitmekultuuriliste ürituste korraldamist, koostööd eri rahvustest noorte vahel, temaatiliste õppematerjalide ja -vahendite loomist jms.
Tegevuste läbiviimist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” raames.
Lisainfo: Toivo Sikk, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
Noortelaagrite korraldajad said toetust eesti keele õpetamiseks
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toel hakkavad seitse organisatsiooni suvelaagrites eesti keelest erineva koduse keelega noortele eesti keele õpet korraldama.
Tegevuste eesmärk on suurendada noorte eesti keele kasutamise julgust ning eestikeelses keskkonnas toimetulekut. Konkursi sihtrühmaks on Eestis elavad 7–18aastased noored, kelle kodune keel ei ole eesti keel ning samaealised eesti keelt emakeelena kõnelevad tugiisikud.
Toetusvooruga said MISA-lt kokku enam kui 27 000 eurot toetust FIE Jaan Olesk, MTÜ Fän Clab, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, Tartu Vene Lütseum, Semolen Koolitus OÜ, Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ ja MTÜ Õppe- ja arengukeskus ME. Projektikonkursiga rahastati ainult eesti keele õppe korraldamise osa juba eelnevalt toimuma planeeritud laagrites.
Tavapäraselt sisaldavad eesti keele õpet toetavad noortelaagrid nii sportlikke, käelisi, kunstilisi kui ka näiteks draamategevusi. Eesti keele õppimise eesmärgil külastavad noored projekti raames näiteks erinevaid vaatamisväärsusi, muuseume ning praktiseerivad eesti keelt kultuurikeskkonnas aktiivselt kaasalöömise ning omaealistega suhtlemise teel.
MISA eesti keele laagrite ja pereõppe tõhususe teemal tellitud kvalitatiivuuringu tulemuste kohaselt soodustab mitteformaalne keeleõpe laagrites noorte omavahelist suhtlemist eesti keeles. Uuringust selgus, et sihtasutuse toetatud eesti keele laagrites ja pereõppes osalenute hulgas suurenes märgatavalt sõltumata rahvusest ka vastastikune mõistmine ning valmisolek suhelda teise kultuuri- ja keeletaustaga inimestega.
Mullu said eesti keele õpet laagrites ligi 470 noort, kelle hulgast ligi 200 olid eesti keelt koduse keelena kõnelevad tugiõpilased, kelle ülesandeks oli toetada keelt õppida soovivaid noori. Tänavu suvel osalevad laagrites toimuvates eesti keele õppe tegevustes ligi 400 eesti keelest erineva kodukeelega noort ning eesti emakeelega tugiõpilast.
Laagritegevusi rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008–2013” rakendusplaani raames.
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 6599 855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
MISA ootab mittetulundusühingute ettepanekuid keeleõppe korraldamiseks
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ootab kuni 17. juunini täiendavaid ettepanekuid kolmanda sektori organisatsioonide töötajate keeleõppe läbiviimiseks.
Keeleõppes saavad osaleda kultuuriseltside, sealhulgas rahvuskultuuriseltside ja nende pühapäevakoolide, spordiühingute ja noortega tegelevate vabaühenduste eesti keelest erineva emakeelega palgalised töötajad. Juhul, kui organisatsioonil palgalised töötajad puuduvad, loetakse töötajateks organisatsiooni juhatuse liikmeid.
Käesolevast aastast korraldab MISA kolmanda sektori organisatsioonides töötavatele inimestele keeleõpet, et tõsta Eesti elanike teadlikkust mitmekeelsuse eelistest ja luua võimalused eesti keele omandamiseks.
Ettepanekud keeleõppe korraldamiseks on oodatud esitama kultuuriseltside, noortega tegelevate ja spordiühenduste katusorganisatsioonid, mis tähendab, et MTÜ-d peaksid soovi korral pöörduma oma valdkonna katusorganisatsiooni poole, et esitada ettepanekud katusorganisatsiooni nimel.
Eesti keele õppe maht on 60–120 akadeemilist tundi ning keeleõpe viiakse läbi ajavahemikus september 2012 – september 2013. Keeleõppe korraldajad leiab organisatsioonide ettepanekuid arvestades MISA hanke teel. Keeleõppe läbiviimisel peab auditoorne õpe olema kombineeritud keeleõppega läbi organisatsiooni põhitegevuse. Keeleõppes on eelistatud lisaks auditoorsele õppele ka õppelähetuste, stažeerimiste, mentorõppe ning õppekäikude korraldamine. Ettepanekutevoorus eelistatakse eri piirkondades tegutsevate ühingute eestikeelsete ja muukeelsete töötajate koostöötegevusi, sealhulgas ka erinevate organisatsioonide ühiseid keelekursuseid.
Ettepanekute vooru korraldamisega soovib MISA võimaldada erinevate vabaühenduste individuaalsete vajaduste ning eripäradega arvestamist.
Esimeses ettepanekutevoorus leidis heakskiidu MTÜ Vene Rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühendus "SADKO" Eestis koostatud taotlus eesti keele õppeks.
Ettepanekutevooru dokumentatsiooniga saab tutvuda siin!
Eesti keele õpet kolmanda sektori töötajatele toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013” raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus
Juunis algab kutseõppeasutuste nõustajate täienduskoolitus kutseõppeasutuste õpetajate nõustamiseks mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse teemadel.
Koolitusel osaleb 12 nõustajat, kes saavad teadmisi mitmesugustel mitmekultuurilise õppesüsteemi iseloomustavatel teemadel, sealhulgas kultuuridevahelistest erinevustest, erinevatest keeleõppe rakendamise võimalustest, õpetajate nõustamise põhimõtetest, multikultuurilise õpetuse ülesehituse eripäradest ning ka kultuurilistest, religioossetest ja väärtuslikest erinevustest tulenevate psühhologiliste pingete maandamisest jms.
Tegemist on jätkukoolitusega, mille tulemusena asuvad nõustajad toetama kutseõppeasutuste õpetajaid mitmekultuurilise õppesüsteemi arendamiseks. Koolituse korraldajaks on BDA Consulting OÜ.
Koolitusel osalevad nõustajad läbisid 2010. aastal esmakoolituse, mille eesmärgiks oli valmistada nõustajad ette tööks kutseõppeasutuste juhtidega. 2011. ja 2012. aastal on nõustajad koostöös kutseõppeasutuste juhtidega välja selgitanud koolide vajadused mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise järele ning töötavad koolijuhtidega individuaalset olukorda arvestades.
Tegevus viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ meetme „Keeleõppe arendamine“ programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames.
Lisainfo: Maria Ratassepp, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post maria.ratassepp@meis.ee
Vene Teater kutsub etendusele „Snargijaht”
Lewis Carroll’i „Snargijahi" intriig on suurepäraselt jälgitav klassikalise muinasjutu mustrina:
- „Mine sinna!“
- „Ei tea, kuhu?“
- „Too seda!“
- „ Ei tea, mida!"
Vähe sellest, et jahtijatel on üpris ähmane ettekujutus sellest, kuhu või keda nad jahtima lähevad, on nende ettekujutus reaalusest hämmastavalt kaugel reaalsest maailmast endast.
Teatri jaoks on see poeem kaheksas nutulaulus – suurepärane tööpõld mängida kõiki stiile läbisegi: teatraalset, ettekujutlust, hasartset ja äraandjalikku. Kuna me ei oska ette aimata, kuidas kõlab snargijahtijate keel, avaneb neile tohutu tegevusväli, väljendugu tegevus siis füüsiliselt, tantsus või projektsioonina. Selle tegevusvälja nõudmistele vastab ka projekti toimumiskoht, endine Heliose kino. Kuna koht, kus vaprad jahimehed oma eikuhugi suunatud energialaengut demonstreerivad, on määramatu, muutub lavastus projektsiooni efemeerseks valguse ja varju mänguks ning interaktiivseks, näitlejate rütmitrikkidega genereeritud dünaamilisuseks.
Esietendus 12. juunil kell 20.00 endise kino Helios territooriumil.
Muusika – kollaaž Alfred Schnittke teatrile ja filmile kirjutatud teostest. Lavastaja – Saša Pepeljajev, kunstnik – Liisi Eelmaa. Osades: Ivan Aleksejev, Nikolai Bentsler, Polina Mishele Didenko, Aleksandr Žilenko, Daniil Zandberg, Jekaterina Kordas, Dmitri Kordas, Dmitri Kosjakov, Mihhail Krjatšok, Vadim Malõškin, Anton Paderin, Olga Privis.
Etendus on tõlgitud eesti keelde. Eesti keelde tõlkimist toetas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfot etenduse kohta leiab siit!
Jutukonkursi „Hea Eesti ajalugu“ võitjad selgunud
Eesti ajaloost positiivsete lugude jutustamiseks korraldatud konkursile “Hea Eesti ajalugu” laekus ligi poolsada tööd, mille hulgast žürii valis välja neli auhinnasaajat ning märkis ära kolm tööd.
Pooled konkursile laekunud töödest olid kirjutatud vene keeles ning noorim osaleja oli 10aastane. Esindatud olid nelja rahvuse esindajad ja lugusid saadeti nii Eestist kui välisriikidest.
„Rõõm on tõdeda, et konkursist osavõtt oli aktiivne ning lugude temaatiline ja ajalooline ulatus väga lai: Jüriöö ülestõsust Skype’ni. Eesti ajalugu nähakse väga erinevate nurkade alt ja positiivseid lugusid leidub meie ajaloos tõepoolest väga palju“ ütles konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus looja Jaanus Vihand.
„Juba muistse Kreeka aegadest kujutatakse ajalugu läbi murranguliste sündmuste,“ ütleb ajalooprofessor David Vseviov ja lisab: „Enamasti on sellisteks sündmusteks konfliktid ja sõjad ning tihtipeale tunnemegi me ajaloost vaid neid, kellel on relv käes. Ka Eesti ajaloos on Vabadussõda olnud määrava tähtsusega, kuid oluline on see, millele me tähelepanu pöörame. Me samastume ajalooga ning just seetõttu tuleb ajaloost tuua välja teistsugused aspektid, headus ja inimlikkus.“
Konkursile laekus töid Sillamäe õigeusu kiriku ajaloost, Vene draamateatri ajaloost Eestis, lugusid Narvast, põhjalik käsitlus Saaremaa ajaloost, 20. sajandi rahadest Eestis, Moskva saatkonna piiramisest pronksiöö järgsete sündmuste ajal ja Eesti ajaloost läbi muusika. Ühtlasi laekus lugusid „lihtsate“ inimeste elukäikudest, nende tugevast iseloomust ja positiivsest hoiakust läbi viimase sajandi murranguliste sündmuste. Lugusid kirjutati ka pika ajalooga Eesti tööstusettevõtetest, erialastest hobitegevustest ning õiguste ja seaduste ajaloolisest kujunemisest Eesti aladel.
Tunnustust saanud ajalookäsitlustega saab tutvuda ajalooportaalis Histrodamus www.histrodamus.ee.
Ajalookogemuste kogumist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toel.
Lisainfo: Jaanus Vihand, MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus, GSM 502 2016, e-post jaanus@eestiajalugu.ee
