JUULI 2015

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik
Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema
Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused
Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

Jana Tondi: MISA keele- ja kultuuriõppe spets ning praktik

31. mail täitus Jana Tondil viies tööaasta MISA-s. Tema pedagoogi taust ja keele õpetamise praktiline kogemus – töö ning suhtlus laste, noorte ja täiskasvanutega, teevad temast väga  hinnatud ja vajaliku liikme MISA kollektiivi ning ka parterite jaoks.

Järgneva intervjuu jooksul uurime Janalt lähemalt, kus ta on oma teadmised omandanud, millega varasemalt tegelenud ning mis pakub talle oma töös ja tegemistes hetkel kõige enam indu ja rõõmu?

1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?

Olen sündinud Pärnu linnas, kuid kogu oma elu elanud Vigalas. Minu kodused keeled olid ja on eesti ja vene keel. Seega võin julgelt öelda, et olen pärit mitmekultuurilisest perest. Kooliteed alustasin  Kivi-Vigalas, kus pärast põhikooli lõpetamist läksin Pärnu-Jaagupi Keskkooli. Mina sattusin õppima sellisse huvitavasse ajajärku, kus keskkoolis õpiti ka mingit eriala. Nii sai minust keskkooli lõpetades toidukaupade müüja tööstuskaupade müügioskusega.  See oli huvitav periood minu elus, sest suviti sain vahelduseks juurvilja- ja köögiviljapeenarde rohimisele, moosikeetmisele, kurkide sissetegemisele, heinateole töötada kaupluses müüjana.

Pärast keskkooli läksin õppima seda, mis mul kõige paremini välja tuli. Vene keel ja kirjandus oli mulle südamelähedane ja pakkus huvi – tahtsin sellest veel rohkem teada saada. Põhikoolis soovisin saada õpetajaks. Lõpetasin 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli vene keele ja kirjanduse  eriala ja mulle omistati õpetaja kutse.

Minu esimene töökoht oli Tallinna Pedagoogikaülikoolis vene keele lektoraadis vanemlaborandina. Töökeskkond meeldis mulle ja samal ajal alustasin kaugõppe vormis ka magistriõpinguid, mille raames sai läbitud palju erinevaid kursuseid.

2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?

Enne MISA-sse tulekut töötasin Tartu Ülikooli Narva Kolledžis. 1993. aastal kutsuti mind tööle Narva Kõrgkooli õpetama tudengitele eesti keelt.  1999. aastal loodi Narva Kõrgkooli baasil TÜ Narva Kolledž, kus ma esialgu jätkasin tudengitele praktilise eesti keele õpetamist. Neil aastail õpetasin ka põhikoolis eesti keelt, et saada paremini aru, kuidas õpitud ja õpetatav metoodika tunnis reaalselt rakendub – mis toimib ja mis mitte. Soovisin aimu saada kui palju jõuab tunnis materjali läbi võtta, kuidas lapsed keelt omandavad, kui motiveeritud nad on, mis pakub/ei paku huvi?  Igatahes sain targemaks, et minu poolt koostatud tunnikavad olid liialt sisutihedad, mida vastavalt ka korrigeerisin.

Alates 2001. aastast  kuni 2009. aastani tegelesin rohkem administratiivse tööga: korraldasin avatud ülikooli õppetööd, olin üldosakonna juhataja ja viimased aastad kolledži direktor. Narva periood oli mu elus huvitav ja pingeline aeg, sest sain end ikka ja jälle uutes rollides proovile panna -  pea iga aasta midagi uut õppida ja kogeda.

Narvast räägiti hirmsaid lugusid, kuid reaalsuses, seal töötades ja elades, seda ei tunne ega kohta. Oluline oli osata suhelda inimestega ja see mul õnnestus. Ühelt poolt aitas sellele kaasa muidugi minu vene keele oskus, mis peale ülikooli lõpetamist oli palju parem kui praegu. Teisalt soovisid paljud eesti keelt õppida, nii et eesti keele õpetamist sai harrastatud ka tööst vabal ajal, kas siis asutustes kohapeal või keelefirma juures.

3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?

2010. aastal nägin kuulutust, et otsitakse koordinaatorit elukestva õppe üksusesse ja mõtlesin, et kandideerin ja proovin. Olin varem MISA-sse esitanud kolledži poolt ettepanekuid/taotlusi, et saada tudengitele täiendavaks keeleõppeks rahalist toetust. Seega oli minu jaoks hästi huvitav, kuidas see töö teiselt poolt ehk nn köögi poole pealt välja näeb? Käisin MISA-s kaks korda vestlusel  ja seejärel sain elukestva õppe üksuse juhilt Eduard Odinetsilt (nüüd Kultuuriministeeriumi välisvahendite ekspert) rõõmustava uudise, et osutusin sellele ametikohale valituks. 2010. a keskel  alustasingi ma enda jaoks uut maailma avastama. Minu esimene valdkond oli avaliku sektori töötajatele eesti keele õppe korraldamine, seejärel ka kõrgkoolide õppuritele eesti keele õppe korraldamine ESF programmidest „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ ning 2013. aasta lõpust eesti keele õppe pakkumine ka kutsehariduse valdkonnas.

4. Mis on olnud Su senise MISA-s töötatud aja kõige meeldejäävam, olulisem sündmus?

Meeldejäävaid hetki on olnud palju, sest iga aasta on pakkunud mulle uusi väljakutseid ja ülesandeid, seega ma ei ole rutiini tunda saanud. Eriti töine oli 2010. aasta lõpp, sest liitusin kollektiiviga aasta teisel poolel – kõik tegevused tuli kiiresti ja jooksvalt omandada, käivitada ning lõpuni viia.  Sain hakkama ja olin sisimas tehtu ning saavutatuga väga rahul, nagu ka kogu elukestva õppe üksus.

2011. aasta oli põnev, sest algas uus programm ning ees terendas lai tööpõld. Ettepanekute voorudest võtsid iga aasta keskeltläbi osa 80-120 asutust. Keeleõppest huvitatud inimeste arv oli suur. Kurb oli vaid see, et paljudele asutustele tuli ära öelda, kuna ressursid olid piiratud.

2013. aasta oli minu jaoks mõnes mõttes murranguline, sest märtsis tehti mulle ettepanek asuda mitmekultuurilise üksuse juhi ametikohale, mida ma ka pärast lühikest mõtlemisaega tegin. Mitmekultuurilise hariduse üksuse töö ja valdkond olid südamelähedane ja tuttav, s.o siis mitteformaalne keele- ja kultuuriõpe,  kodanikuharidust edendavad projektid, erinevad kultuuri- ja spordiprojektid, töö noortega, sh laagrid ja muud koostöötegevused, kokkupuude pühapäevakoolide ja rahvuskultuuriseltside tegemistega. Puutusin kokku ka Euroopa Kolmandate Riikide Fondi (EIF) projektidega. Üksuses oli 4 inimest, mille valitsev üksmeel, rõõmsameelsus  ja abivalmidus üksteist toetada oli hämmastav, see pakkus rõõmu ning jõudu.

Oktoobris nõustusin aitama lõpetada ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevusi ja täitma programmijuhi ülesandeid. 2014. aastast täitsin elukestva õppe ja mitmekultuurilise hariduse üksuse juhi ülesandeid. Arvan, et ka 2015. aasta jääb mu mällu kui uute rollide ja väljakutse aasta. Olen nüüd keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonna juht ja muutunud on nii minu töö sisu kui ka korraldus, samuti ootused ühiskonnalt. Huvi ja vajadus eesti keele õppe vastu, emakeelena mittekõnelevate inimeste seas, on jätkuvalt suur, mille tõestuseks on hetkel käimasoleva tasuta eesti keele kursustele ülisuur registreerunute arv ( ligi 5000).

5. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?

Töövälisel ajal veedan palju aega koos õdede lastega. Mäng lastega lõõgastab kõige paremini. Nad on nii avatud ja ehedad. Nad suudavad kogu tähelepanu endale võita.

Mulle meeldib metsas seeni ja marju korjata,  pargis sörkida ning talvel suusatada. Shapingu-saali pole ma Tallinnas olles jõudnud, küll aga harrastasin seda Narvas olles. Vahel loen, koon, käin mõnel kultuuriüritusel. Ma armastan küpsetada kooke ja suhelda sõpradega, toimetada koduaias. Kõik nädalavahetused veedan ma maal, oma isakodus.

Ühe osa puhkusest olen püüdnud reisida kuhugi uude kohta, kus ma pole varem käinud. Põnevamad kohad on minu jaoks olnud nt Kreeta, Brasiilia ja Tai.

6. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti  integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam  keskenduda?

Loomulikult on integratsiooni valdkond aja jooksul arenenud. Integratsioon on pidevalt edenev ja koos ühiskonnaga muutuv protsess, mis muutub ajas ja koos ühiskonna arenguga. See ei saagi paigal seista. Värske, 2015. a läbi viidud ja nüüd juunis esitletud, Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu 2015 tulemused näitavad, et võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldajate ja suurenenud on eesti keele oskusega inimeste osakaal. Oluliselt on kasvanud  noorte inimeste aktiivne eesti keele oskus, mis ulatub 63%-ni (kasv 16%). Ka vanemate elanike keeleoskuses on toimunud samasugused nihked. Samuti märgib uuring, et eesti keelt kasutatakse palju arvukamalt õpingutes ja suhtluses töökaaslasetega, aga ka huvitegevustes.

Mul oli seda hea meel kuulda ja ma tunnen selle üle uhkust.  Olen saanud mitme oma eesmärgi, nagu nt võrdsed võimalused tööturul konkureerimiseks ja hariduse omandamiseks, sh  eesti keele õpe, kontaktide leidmine ja hoiakute kujundamine, täitmisele kaasa aidata, koos paljude kolleegidega MISA-st ja ka meie parteritega.

Samuti oleme toetanud nii täiskasvanute kui ka noorte eesti keele õpet traditsiooniliste keeleõppekursuste, keeleklubide, kohtumiste, koostööalgatuste, laste- ja/või projektlaagrite kaudu.

Seoses valdkonna parandamise vajadusega, siis usun, et suund on olnud õige. Tulevikus tuleb enam tähelepanu pöörata tegevuse sisule ja kvaliteedile (pean silmas keele ja kultuuri tundmaõppimist) ning pakkuda rohkem võimalusi kontaktide loomiseks, ühistegevusteks, mille kaudu tugevdada Eestimaal elavate inimeste oma riigi- ja kodanikutunnet.

Eestis tuleb enam keskenduda kahe suurema kultuurirühma integratsioonile. Lõimumisest saavad osa ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Ma olen seda meelt, et ka eestlasi on vaja integreerida, et nad mõistaksid võõramaalt pärit inimesi ja Eesti ühiskonnas olevate kultuuride mitmekesisust. Eesti kultuuriruum on tänu nende mitmekesisusele rikas. Nt Eesti oma kultuurirühmad - nagu saarlased, hiidlased, setod on seotud oma tugeva keelelise ja kultuurilise eripära ja identiteediga, kuid tundmata nende kombeid ja tavasid, jääb eestlanegi saarlaste või setode seas võõraks. Peale selle elab Eestis ligi 190 rahvuse, 88 erineva riigi kodaniku. Erinev kultuuritaust inimeste vahel, kultuurikogemused ja ootused võivad põhjustada vääritimõistmist ja konflikte. Teisi kultuure on oluline tunda, selleks et paremini mõista ka oma kultuuri ja kujundada oma arusaama endast.

Usun, et keeleliste ja kultuuriliste tegevuste abil paraneb eesti keelt emakeelena mittekõnelevate inimeste seas nii nende eesti keele oskus kui ka eesti kultuuri tundmine ning selles osalemine. Kindlasti paranevad selle läbi inimeste keelelised pädevused ja sotsiaalsed oskused, mis aitavad kaasa sotsiaalsete barjääride kadumisele, loovad inimestele eeldused tööturul edukaks läbilöömiseks.

7. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?

Pean vist üles otsima eelmise aasta viimasel päeval üleskirjutatud soovid ja siis vaatama, mis on tehtud ja mis tegemata, mille olen unustanud, kuidas miski on edenenud või mis ei ole enam üldse päevakorral. Aasta pole kaugeltki veel läbi, loodan, et jõuan käivitada kõik planeeritud tegevused tööl ja samas pöörata rohkem tähelepanu ka oma eraelule.

Üks suuremaid ettevõtmisi leiab aset sügisel, kui algavad keeleõppekursused ja alustavad tööd keeleklubid. Tänaseks olen MISA-s töötanud 5 aastat, mis on väike juubel ja saavutus omaette. Ühtlasi kinnituseks mulle, et teen seda, mida hästi oskan ja mis mulle korda läheb.

 

 

Suvised keele- ja kultuurikohviku üritused ootavad narvakaid arutlema

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõustamiskeskuse Narva Kerese Keskuse ruumides toimuvad maikuust alates iganädalased keele- ja kultuurikohviku kokkusaamised.  Harivad ja informatiivsed ning seltskondlikud kohtumised toimuvad kogu suve läbi. Juuli ja augusti teemad ning kellaajad leiab järgnevat:

Keelekohvkiku ajad ja teemad:
 

• 13.07.2015 (17.00-18.00) Lummav arvude maagia. Väike lõbus mäng „Ma tean su pere“. Huvitavad kogemused, mis seotud numbritega ja arvudega. (Arvude sõnavara täiendamine).
• 27.07.2015 (17.00-18.00) Minu pere on kullatükk. (Pereelu ja peresuhetega seotud sõnavara täiendamine).
• 10.08.2015 (17.00-18.00) Õnn, kui elu tähtsaim saavutus. Kas ma oskan ennast kiita? (Elulugu, oma elu, käitumise ja karakteri iseloomustamine ning selle teemaga seotud sõnavara täiendamine).
• 24.08.2015 (17.00-18.00) Kas sinu töö on sinu elukutse? (elukutsed ja tööga seotud sõnavara täiendamine).

Kultuurikohviku ajad ja teemad:
 

• 08.07.2015 (16.00-17.00) Džäss Eestis. Väike Eesti džässi lugu. Juunis täitub 90 aastat päevast, mil Tallinnas alustas tegevust esimene professionaalne džässbänd – The Murphy Band tantsukohvikus Marcelle, sügisel peab aga 70. juubelipidu bigbänd Mickeys.
• 22.07.2015 (16.00-17.00) Birgitta Festival. Ajalugu. Ürituste kava 2015.
• 05.08.2015 (16.00-17.00) Lea Dali Lion «Joonista valgus». Juunikuu Eesti bestseller. Arutelu: Vaimutugevus ja elukogemus. Miks me sellist kirjandust loeme?
• 19.08.2015 (16.00-17.00) Mis nähtused on Vaba Lava ja Sõltumatu Tantsu Lava? Miks ja kellele need on loodud?

Keele- ja kultuurikohviku üritused toimuvad Narva Kerese Keskuses (aadressil Kerese 3, Narva) nõustamiskeskuse ruumis (3. korrus). Osalejatele pakutakse vestluste kõrvale ka teed ja kohvi. Soovi korral võib kaasa võtta suupisteid. Keele ja kultuurikohviku teemasid uuendatakse jooksvalt MISA kodulehel.

Lisainfo: into@integratsiooniinfo.ee, tel. 800 9999.
 

 

Rahvusvähemuste kultuuriseltside suvised kontserdid ja üritused

Suvi on aeg, kus saab enam ringi reisida, uute ja huvitavate kohtadega tutvuda ning kindlasti rohketest põnevatest üritustest osa võtta.

Järgnevalt leiab infot Eesti rahvusvähemuste kultuuriseltside korraldatavate suviste ürituste kohta:

JUULI:

• 11. juuli 2015 kell 19.00 – korraldab MTÜ Varnja Perekonna Selts Varnja külas iga-aastase Kaluri päeva. Programmis on kontsert ja valmistatakse uhhaad.
• 13 – 31. juuli - Vene Haridus-ja heategevusühingute Liit Eestis ja Vene Filharmooniaühing korraldavad teist aastat  järjest Alion Baltic International Music Festivali, mille raames saab kuulata Venemaalt, Saksamaalt, USA-st ja Serbiast pärit pianistide, viiulimängijate ja vokalistide etteasteid.
• 14. juulil 2015 kell 10.00 - toimub Vene Kultuurikeskuses festivali avamine. Kell 19.00 teeb oma sooloetteaste pianist Daniel Pollak USA-st.

AUGUST:

• 03. august  kell 18  - Eesti Vene Kultuurikoja noored korraldavad kontserdi Lindakivi Kultuurikeskuses, kus esineb iidse vene rahvamuusika ansambel Rusichi.
• 15. august kell 20.00 - esineb Jõelähtme Maarja kirikus vokaalansambel Orthodox Singers.
• 15. august kella 15.00-st  - Pärnu Seltsimaja hoovil (aadressil Lõuna 18) esinevad Festivali „Augustiunetus“ raames erinevate  Pärnu Avatud keskuse ja Pärnumaa kultuurimajade rühmad ning lisaks ka välisesinejad Soomest. Ühtlasi on seltsimajas avatud rahvusliku käsitööd  tutvustav  näitus.
• 15 – 16 august 2015 korraldab Vähemusrahvuste Liit Raduga festivali „Multikultuurne Pärnu 2015“:

• 15. august esinevad Pärnus rahvusvähemuste kollektiivid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt. Maitsta saab rahvusköökide roogasid, avatud on rahvusvähemuste seltside tööde näitust, osa saab tantsukollektiivide ja festivali külaliste flash-mobist.
• 16. auguist toimub töötuba  - tantsu õpetab Tšuvaši kultuuriselts Peterburist, Venemaa rahvusköögi roogasid tutvustab  Tšuvaši Kultuuriselts Tallinnast.

 

 

Ida-Virumaa Kutserahiduskeskuses peeti maha „Eesti mängu” lahing

ETV telekanalilt tuttavat hariva ja meeleoluka sisuga mälumängu „Eesti mäng“ saab edukalt mängida igaüks. Seda tõestasid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse esmaskursuslased, kes pidasid juunikuus korraliku mälumängu turniiri maha oma kooli aulas. 

Koolis mängitud „Eesti mängu” reeglid olid lihtsad: võistkondadele esitati kordamööda kuue teema kohta küsimusi ja vastusevariantide seast tuli valida õige. Mängu teemad olid seotud Eestiga: riik, ajalugu, kultuur, loodus-geograafia, sport ja varia. Mängust võttis osa viis võistkonda, kus igas tiimis oli üks eesti ja kolm vene emakeelega õpilast. Kokku osales mängus 20 esmakursuslast.

Korraldajate sõnul meeldis õpilastele kõige enam see, et läbi mängu mängimise oli nende jaoks loodud võimalus lõbusas vormis oma teadmisi proovile panna ja uut infot saada. „Vahva oli suure puust täringu veeretamine, sest see oli kaalu poolest raske ja tekitas noortes hasarti seda üha kaugele veeretada, et  suuremat punktisummat saada. Lisaks oli tore ka see, et pärast mängu mängimist toimus pidulik vastuvõtt, kus nii osavõtnud noored kui ka korraldajad said maitsta vanemaaja ja tänapäevasema eesti köögi paremaid palasid,“ kommenteeris mängu korraldaja ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnoloogiaõppe õpetaja Signe Abel.

Mängu korraldajate hinnangul on suurepärane see, et mäng toimus kahes vormis: päris mängulaual ja virtuaalselt. Internetikeskkonnas olevat versiooni saab hiljem koolitundides kasutada. Oli tore, et kõik mängus kaasa löönud õpilased said meeneks Eesti-kujulise märgi.

Lisaks toimus mäng ka internetikeskkonnas http://teemenii.planet.ee/index.php, mille looja on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse loominguline õpetaja Olga Popova.

Kolmele esimesena mängu lõpetanud võistkonnale kingiti Eesti sümboolikaga nokatsid, fännisallid ja rahvariiete mustriga kruusid. Kõik mängus osalenud õpilased said sümboolikaga märgi koos tänukirjaga.

Üritus sai teoks tänu Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed poolt korraldatud projektikonkursi „Kodanikuteadlikkuse ja sallivuse teemalised üritused ning materjalid” projekti "Minu kodu on Eestis" tegevuste raames, mida rahastatakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Kokku peetakse projekti kestel maha kaks „Eesti mängu“ turniiri.