Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused
Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele
Rahvuskultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis
Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursused
Jaanuaris jätkuvad kodakondsuse eksamiks ettevalmistavad tasuta kursused
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) koostöös MTÜ-ga Kodanikukoolitus viivad ka 2017. aastal läbi tasuta 2-päevaseid kursuseid kodakondsuse eksamiks ettevalmistamiseks. Koolitusi viiakse läbi Tallinnas, Ida-Virumaal ja gruppide täitumisel ka mujal Eestis.
„Kodakondsuse eksami ettevalmistuskursus on mõeldud esmajoones inimesetele, kes valmistuvad kodakondsuse eksamiks. Samuti on koolitus asjakohane neile, kes veel eksamile minekut ei plaani, kuid tahaksid teada, kuidas Eesti õigussüsteem ning seadusandlus töötavad,“ tutvustas koolitusi MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht Anu Viltrop.
Kahepäevasel koolitusel õpitakse tundma Eesti Vabariigi põhiseadust, mis määratleb ära meie põhilised õigused ja kohustused. „Väga sageli arvatakse, et seadused on nii keerulised, et need on mõeldud vaid juristidele. Koolituselt saab osaleja julgust ja innustust edaspidi keerukamates olukordades iseseisvalt seadusi uurida ning nendest vastuseid otsida,“ lisas Viltrop.
Koolitus kestab kokku 18 tundi, mis sisaldab 14-tunnist interaktiivset loengute ja arutelude osa, kus selgitatakse muuhulgas ka EV põhiseaduse ning kodakondsuse seaduse eksami tehnilist korraldust. Õpitu paremaks kinnistamiseks toimub neljatunnine õppekäik mõnda Eesti riigi ametiasutusse. Enne kodakondsuse eksami sooritamist tehakse koos läbi ka proovitest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitused toimuvad peaasjalikult nädalavahetustel. Uue aasta esimene koolitus toimub juba 11.-12. jaanuaril Kohtla-Järvel. Kõiki kursustel osaleda soovijaid oodatakse ühendust võtma kursuste korraldajaga MTÜ Kodanikukoolitus telefonil +372 506 9028 või e-posti aadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu. Koolituste ja kursuste korraldaja kohta leiab infot kodulehelt http://www.kodanikukoolitus.eu.
Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid korraldab SA Innove. Eksamitele saab registreerida läbi riigiportaali eesti.ee.
EV põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitusi eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest.
Lisainfo: Anu Viltrop, MTÜ Kodanikukoolitus projektijuht, tel: +372 5665 9118, e-post anu.viltrop@gmail.com Koolitustele registreerumine telefonil +372 506 9028 või e-postiaadressil koolitus@kodanikukoolitus.eu
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, e-post toivo.sikk@meis.ee
2016. aasta noorteprogrammi kokkuvõte
Ida-Virumaa noortele suunatud õppeprogramm keskendus tulevikuvalikute tutvustamisele
Ida-Virumaa noored osalesid neli kuud väldanud õppeprogrammi tegevustes, kus neil õnnestus külastada erinevaid organisatsioone, õppeasutusi ja tutvuda inspireerivate paikade ning inimestega. Projekti lõpuüritus toimus 20. detsembril Tallinnas.
Narva 6. Kooli 9. klassi õpilase Darja Poljakova jaoks oli projektis kaasalöömise juures kõige huvitavam see, et tutvuda sai Kohtla-Järve Noortekeskuse noortega ja ka noortekeskuse tegevusega. „Kõige enam üllatas mind projekti käigus külastatud kohtadest Tartu Observatoorium Tõraveres, täpsemalt see, et selle koha järgi on nime saanud asteroid „Tõravere”. Usun, et kõige rohkem kasu tulevikuks sain Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tudengite ja lektori läbiviidud programmeerimise sissejuhatavast lühikursusest - meile tutvustati, kuidas likvideerida Windows 10 probleeme,” selgitas Poljakova.
Narva Kesklinna Gümnaasiumi 10. klassi õpilase Karina Ivantsova arvates sai ta programmi raames palju kasulikku infot just erinevate õppeasutuste kohta. „Mulle meeldis see, et Tartus saime arvutitega tööd teha, mis oli keeruline, kuid põnev, ” tõdes Ivantsova.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) noortele suunatud ühiskondlikku sidusust toetava programmi tegevused viidi ellu 2016. aasta septembrist detsembrini. Programmis osales enam kui 30 noort Narvast ja Kohtla-Järvelt, kes osalesid neljal õppereisil ning koolitusel.
Septembris toimus seminari vormis õppepäev Narva Noortekeskuses. Noorte tähelepanu tõmbamiseks toimus seminar vestluse ja arutelu vormis, et innustada osalejaid kaasa mõtlema. Koos noortega arutati Ida-Virumaa piirkonna arenguvõimaluste üle – kuidas ja mismoodi saavad noored ise mõjutada ning arendada enda jaoks sobilikku elukeskkonda. Tutvustati ka erinevaid võimalusi (isetegevustes ja projektides osalemist) oma soovide, ideede realiseerimiseks.
Oktoobris sõitsid noored Võrumaale. Külastati Võrumaa Kutsehariduskeskust ja Suure Munamäe vaatetorni. Võrumaa Kutsehariduskeskuses toimus ekskursioon, kus tutvustati koolis õpetatavaid erialasid ja õppeasutuse õpilased rääkisid külalistele ka oma õppimiskogemusest kutsehariduskeskuses.
Novembrikuu õppereis viis Tartumaale. Külastati Eesti Lennuakadeemiat, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti ja Tartu Observatooriumi Tõraveres. Eesti Lennuakadeemias tutvustati õppeasutuse erialasid ja ühtlasi said noored proovida lennusimulaatorit – istuda kokpitis kapteni positsioonil ning ise lennukit juhtida. TÜ arvutiteaduse instituudis toimusid töötoad asjade interneti ehk IoT (Internet of Things) ja arvutigraafika-virtuaalreaalsuse laborites. Lisaks said noored tutvuda Tartu Observatooriumi külastuskeskusega Tõraveres.
Viimane õppereis toimus detsembris, kus osalejad külastasid TTÜ Eesti Mereakadeemiat, kus noored tutvusid kooliga ja said proovida simulaatorit. Lisaks said nad vestelda Mereakadeemia erinevate erialade tudengitega ning proovida meremehesõlme tegemist. Osalejad külastasid ka LIFT99 ruume, mis on iduettevõtete uuteks tööruumideks ja ürituste korraldamiseks. Noortel õnnestus vestelda ka Vladimir Funtikoviga, kes on Creative Mobile asutaja http://creative-mobile.com/.
MISA viib lõimumisalaseid koostöötegevusi ellu Euroopa Sotsiaalfondi projekti ”Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ alategevuse „Lõimumisalased koostöötegevused” raames.
Lisainfo: Natalia Reppo, MISA koostöötegevuste valdkonnajuht, tel: 659 9840, e-post: natalia.reppo@meis.ee
Rahvuskultuuriseltside üritused
Rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“
6. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2017 on Narvas avatud rahvusvaheline tekstiilinäitus „Textile Marina“, mis on pühendatud merele.
Näitus on avatud iga päev Tartu Ülikooli Narva Kolledži (Raekoja plats 2) näituseruumis. Sissepääs on tasuta. Näitusel on võimalik näha Eesti, Läti ja Leedu käsitöömeistrite teoseid. Eestit esindab Club Patchwork Plus.
Juulis toimus näituse avamine Jurmalas, Lätis. Novembrist detsembrini oli võimalik töödega tutvuda Stockholmis, Rootsis. Jaanuaris on näitus Narvas ning veebruaris Sillamäel. Sillamäel on näitus avatud 6.-21. veebruarini Sillamäe huvi- ja noortekeskuses Ulei.
Lisainfo: Natalja Kapajeva, Club Patchwork Plus juhatuse liige, e-post: nkapajeva@mail.ru, tel 5399 3703
Sündmusterikas jaanuarikuu Kundas
Kundas tegutseb juba 15 aastat Slaavi ühing Läte, kes jaanuaris korraldab kaks huvitavat üritust.
7. jaanuaril kell 13.00 on lapsed, noored ja täiskasvanud oodatud jõuluüritusele. Kavas on teatrietendus, laste käsitööde ja joonistuste näitus. Lastele jagatakse tasuta kingitusi ning ürituse lõpus ootab ühine teejoomine.
28. jaanuaril kell 15.00 toimub Tatjana päevale pühendatud poeetiline õhtu. Kohalikud luuletajad loevad oma kirjatöid ja lemmikpoeetide luuletusi. Koor „Zarjanka“ esitab vanu romansse. Üritusele on oodatud kõik, kes kirjutavad luuletusi või armastavad luulet. Õhtu teemaks on lüürika. Meenutatakse ka Tatjana päeva, mis on 25. jaanuaril. Üritus toimub esmakordselt.
Mõlemad üritused toimuvad Slaavi ühingu Läte ruumides, aadressil Mäe 11, Kunda. Eelregistreerimine üritusele ei ole vajalik.
Lisainfo: Tatjana Kotšetkova, Slaavi ühing Läte juhataja, e-post: istoki@hot.ee, tel 5157 655
Haapsalus toimuvad vene traditsiooniliste kaitsenukkude töötoad
Vanasti, siis kui saabusid külmad ja lõppesid sügistööd, tegeles vene rahvas erinevate käsitöödega. Talvel punuti viiskusid, heegeldati mustreid särkidele ja sarafanidele, tehti hobuseraudasid ning parandati põllumajandusinventari. Neiud tegid koos suuri ja väikseid lapinukke – kaitsemiseks ja mängimiseks.
Kaitsenukke hakatakse tegema alates 25. detsembrist, siis valmivad kaitsenukud nagu Koljada, Koza ja Spiridon-Solntsevorot. Kaitsenukk Koljada toob majja rahuolu ja rõõmu, kaitsenukk Koza aitab mitte meelt heita elu rasketel hetkedel, õpetab rõõmus olema ja toob majja lõbusat, kõlavat naeru. Kaitsenukk Spiridon-Solntsevorot aitab elul õiges suunas kulgeda.
Traditsioonilisi lapinukke tehti mitte ainult endale, selleks, et majja tuleks kodusoojust ja see oleks kaitstud, vaid ka kingitusteks lähedastele, sugulastele, sõpradele ning tuttavatele.
Kaitsenukkude meisterdamise töötoad toimuvad jaanuarikuus Haapsalus aadressil Kastani 7.
- 02.01.2017 toimus vene traditsioonilise lapinuku Spiridon-Solntsevorot töötuba.
- 08.01.2017 kell 14.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koljada töötuba.
- 09.01.2017 kell 12.00 toimub vene traditsioonilise lapinuku Koza töötuba.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 515 0415
Talsipühade tähistamine ja jõulusantide vastuvõtt Haapsalus
Talsipühad on talve rahvuspüha, mis algab õigeusu jõuludest ja kestab peaaegu kaks nädalat kuni 18. jaanuarini. Venemaal korraldatakse talsipühade ajal rahvapidustusi. Vanasti käisid talsipühade ajal jõulusandid kitsega või karuga, kes lõbutsesid, palusid kingitusi ning laulsid laule, samuti soovisid nad pererahvale õnne, tervist ja rikkalikku saaki. Usuti, et see kelle juurde jõulusandid tulevad, on uuel aastal edukas ja jõukas.
Jõulusandilaulud on lühikesed luuletused ja laulujupid. Pererahvas kostitas jõulusante pirukatega, saiakestega, kommidega ja neile anti ka raha.
13. jaanuaril 2017 kell 12.00 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas, aadressil Kastani 7 teatraalne talsipühade tähistamine, kus iga osaleja saab soovi korral ka ise kaasa lüüa. Üritust viivad läbi Folklooransambel Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskus Bereginja ning vene pühapäevakooli DREVO õpilased.
Lisainfo: Natalja Jampolskaja, Folklooransambli Bõliina, Vene Rahvakultuurikeskuse Bereginja ning Vene pühapäevakooli DREVO juhataja, e-post: natalja.jampolskaja@mail.ru, tel 5520 094
Kultuuriselts Pritšudje kutsub jõulukohtumisele
7. jaanuaril peetakse vene õigeusu jõule, pärast seda algavad talsipühad, mis kestavad 18. jaanuarini. See on aasta kõige oodatum ja lõbusam aeg nii lastele kui täiskasvanutelе. Samuti on see ka pidustuste ja pulmade aeg. Sel ajal on kombeks küpsetada pannkooke ja ennustada ning ringi käivad jõulusandid. Talsipühade ajal soovitakse oma lähedastele ja tuttavatele tervist ning õnne.
Kultuuriselts Pritšudje korraldab traditsioonilisi jõulukohtumisi, kuhu oodatakse osalema kõiki huvilisi. Jõulukohtumisteks on ette valmistatud huvitav programm – laulud, tantsud, humoorikad etteasted. Külla tuleb ka jõuluvana Peipsi äärest. Jõuluvana jagab kingitusi ja kõik laudkonnad valmistavad etteaste - laulavad, tantsivad, loevad luuletusi.
Sel aastal toimub Kultuuriselts Pritšudje jõulukohtumine 15. jaanuaril 2017 kell 13.00 Tallinna Vanalinnas. Kuna kohtade arv on piiratud, palutakse üritusele eelnevalt registreerida. Registreerimisel teatatakse ürituse täpne toimumise koht.
Lisainfo ja registreerimine: Zinaida Palk, Kultuuriselts Pritšudje juhatuse liige, e-post: palkpaul@hot.ee, tel 5395 3696
Vene Kooriühing Eestis kutsub kontserdile
28. jaanuaril 2017 kell 14 toimub Vene Kultuurikeskuse (Mere pst 5, Tallinn) suures saalis IX Rahvusvaheline Vene Akadeemiliste Kooride Festival “Kristallvõti” 2017.
Esinevad kollektiivid Tallinnast, Viljandist, Kiviõlist, Narvast, Kohtla-Järvelt ja Sankt-Peterburist. Sissepääs kontserdile on tasuta.
Lisainfo: Tatjana Semenjuk, Vene Kooriühing Eestis, e-post: semjana7@gmail.com
Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, e-post: kristina.pirgop@meis.ee, tel 659 9024
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood inimestest Eestis
Kajastame ka sel aastal oma uudiskirjades Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni IOM Eesti kontori kogutud lugusid erinevatest inimestest, kes Eestis elavad. Kõik need lood kannavad ühtset alapealkirja “I am a migrant”.
Elus tuleb kõvasti vaeva näha ja kui pingutad, siis tulevad ka teised sulle appi – Anatoli lugu
Anatoli, kes on pärit Ukrainast, tuli Eestisse 1978. aastal. „Eesti oli Nõukogude Liidus sisserände mõistes oluline sihtkoht. Sel alal saabus siia palju minusuguseid migrante. Eesti on väga ilus maa. Kuigi Nõukogude Liidus ei saanudki enam rohkem lääne poole liikuda, oli elu Eestis palju rahulikum ja turvalisem, iseäranis muusikute, kunstnike ning kirjanike jaoks. Samuti ei kiusatud siin ka usklikke inimesi taga.
Loomulikult oli Eestisse elama asumine osaliselt ajendatud ka majanduslikest tingimustest. Siin oli elu stabiilsem ja inimesed võisid end kindlalt tunda. Eestis ei olnud tarvis anda üüratuid summasid altkäemaksuks erinevalt Ukrainast, kus see on tavaks juba sajandeid. Eesti inimesed on suutnud jääda heatahtlikeks. Eestigi oli osa Nõukogude Liidust, aga Eestis käinud inimeste sõnul oli siinne elu mõnevõrra teistsugune.
Oleme erineva kultuuritaustaga inimesed – mina olen pärit näiteks Ukrainast. Kui Nõukogude Liit lagunes, pidi paljud otsustama, kas minna tagasi kodumaale või jääda siia. Suurel osal neist oli siin pere ja töökoht ning nad ei tahtnud lahkuda. Läksin Ukraina kirikupea juurde ning ütlesin talle, et tahan jääda Eestisse ja et siia saaks ehitada Ukraina kiriku. Olin otsustanud, et kui mul õnnestub Eestisse jääda, siis on iseenesestmõistetav, et loon oma laste jaoks võimaluse tundma õppida ukraina kultuuriruumi. Nii et pärast kiriku ehitamist rajati selle lähedale ka kultuurikeskus.
Mu abikaasa on väga hea inimene, kes austab kohalikku eestipärast kultuuri. Tema sõbrad küsisid, et kui kõik normaalsed inimesed ehitavad maja, siis miks sinu abikaasa ehitab kirikut, kuid ta oli mulle suureks toeks ja see polnud talle kerge. Elus tuleb kõvasti vaeva näha: kui sa pingutad, siis on see teiste meelest õige ja igati loomulik ning ka nemad asuvad sinu poolele ja mõned tulevad sulle isegi appi. Kirik avati 1991. aastal.
Me oleme kõik erinevad. Poleks õige, kui ma tahaksin olla eestlane. Olen alati tundnud, et minu jaoks on kõige tähtsam ukraina kultuur. Eestis omandatud haridus aitab mul tutvustada meie kultuuri ja kunsti eestlastele arusaadaval viisil ning seepärast ei ole kohane nimetada mind läbi ja lõhki ukraina kunstnikuks.
On väga oluline õppida ära oma elukohamaa keel. Eesti inimesed kaitsevad oma kultuuri väga hoolsalt. Ka mina oskan eesti keelt ja kuigi ma ei saa öelda, et olen selle täielikult ära õppinud, oskan seda siiski rääkida. Kodus räägime vene, ukraina ja eesti keelt.”
