Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse
Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis
68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega
MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast
MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI
Tähelepanu! Valmis olla! Kunst!
Meelika Hirmo
Eesti Kunstimuuseumi näitusepaik Kumu tõi kokku ligi 180 varateismelist nii eesti- kui venekeelsetest koolidest, et ühendada sportlik ja liikuv eluviis kunstiga ning tuua õpilased rutiinist välja.
Äsja lõppenud projekt "Kumu estleetika” valmis koostöös ameeriklase Tom Russottiga, kes veab eest Estleetika Instituuti ning käsitleb spordi tegemist kunstipraktikana.
„Tom on varemgi Eestis käinud ja peab sporti füüsiliste tegevuste, sotsiaalse suhtlemise, liikumise, esinemise ja rituaalide seguks. Ta lõi lastele spetsiaalse programmi ja tõi sellega meie suhtlusesse lisaks juba kasutusel olnud eesti ja vene keelele juurde ka inglise keele. Tänu sellele mõistsid õpilased, et erinevaid keeli on väga palju. Vene või eesti keel on vaid üks paljude hulgas,” räägib Meeri Talvistu, Kumu hariduskeskuse töötaja ja projekti üks koordinaatoritest.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi rahastatud projekti eesmärk oli spordiga ühendatud kunstitegevuste kaudu toetada laste omavahelist koostööd mängulises keskkonnas. „Soovisime, et lapsed õpiksid paremini arvestama üksteise arvamuste ja huvidega ning oskaksid teineteist paremini mõista,” kommenteerib Talvistu.
Kunstikeel ja kehakeel
Kolm nädalat järjest ning kord nädalas aset leidnud tundide suhtluskeelena julgustati õpilasi lisaks eesti, vene ja inglise keelele mõtlema ka keha- ja kunstikeeles, kuid soovi korral teisteski keeltes. Kumu kunstimuuseumi senised kogemused eesti ja vene keelt kõnelevate laste ühisprojektides on näidanud, et keelebarjäär ei takista õpilaste tulemuslikku koostööd.
„Esimestel kordadel oli muidugi näha, et neil ei olnud väga kerge. Nii ühelt kui teiselt poolt paistis veidi tõrjuvat suhtumist ja seda pagasit, mida kaasa toodi, oli üpris palju. Väga tore oli kõrvalt näha, kuidas läbi ühiste tegevuste saadi neist koos üle. Lõpuks lapsed juba ootasid paaris töötamist,” rõõmustab Talvistu.
Võistkondlike ja hasartsete tegevuste hulgas arendati erinevaid oskusi, sealhulgas visuaalset tähelepanelikkust. Aktiivne mustrijaht suunas osalejad Kumu hoonet vaatama uue pilguga ja tuvastatama mustreid nii maja sees kui ka muuseumi ümbruses. Lapsi julgustati korruste vahel liikuma, põrandal istuma, kaldteel jooksma ning end hästi tundma. Muuhulgas mängiti programmi raames täiesti uut sportmängu - käsipalli ja jalgpalli segu - bootballi.
„Käesolev aasta on ka liikumisaasta ja tahtsime seda ideed toetada. Sporditegemine ja liikumine ei tähenda alati kõvasti higistamist. Eesmärk oli lapsed aktiivselt tegutsema saada,”
Vaata projektist valminud filmi ja pilte Kumu kodulehel.
Projekti „Kumu estleetika“ toetab Kultuuriministeerium ja elluviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee
Legendaarne lasteajakiri Täheke andis välja venekeelse numbri
Meelika Hirmo
1960. aastast alates lastele rõõmu ja uusi teadmisi pakkunud lasteajakiri Täheke jõuab kolmandat aastast järjest venekeelse eriväljaandena veelgi rohkemate mudilasteni.
Täheke on 8500 eksemplariga ja 5200 tellijaga suurima tiraažiga eestikeelne lasteajakiri, mis on mõeldud eelkõige 5-9aastastele lastele. Kui eestikeelne lasteajakiri ilmub kord kuus, siis venekeelne Täheke ilmub 2011. aastast alates ja kord aastas. Tähekese peatoimetaja Ilona Kivirähk tunnistab, et põhjuseks on tellijate vähene huvi.
„Vaadates näiteks Ida-Virumaa inimeste ajakirjade tellimise statistikat näeb, et see poleks võimalik. Selleks peab lastevanemate poolt olema väga suur valmisolek ja huvi ning lisaks ka riigipoolne tugi. Eks neid venekeelseid ajakirju on püütud teha, kuid need ei ole käivitunud. Võib-olla taolised eriprojektid, kus ajakiri on tasuta, ongi ainus mõistlik aseaine,” arutleb Kivirähk.
Ei ole üks paljudest „roosadest Barbie-ajakirjadest”
Kivirähk tõdeb, et Eestis saab osta küll erinevaid roosasid Barbie-ajakirju ja teisi ärilistel kaalutlustel tehtud väljaandeid, kuid kirjandust ja lugemist propageerivaid reklaamivabu arendavaid lastele suunatud ajakirju ei ole. Ka aeg-ajalt kioskites müüdavad Peterburist ja Moskvast tellitud venekeelsed lasteajakirjad on pigem reklaamile ja popkultuurile suunatud.
Täheke on kommertsist vaba ega püüa lastele midagi müüa. Eesmärk on tutvustada eelkõige kodumaist hea tasemega lastekirjandust ja mõnikord ilmub lastele mõeldud välismaist väärtkirjandustki. Kivirähk rõhutab, et nad ei tee ajakirja, mis oleks lapsele õpetaja või kõiketeadev tädi, kes ütleb, kuidas ja mida tegema peab. Täheke on pigem nagu hea sõber, mis peab oluliseks lapse kaasamist. Seetõttu avaldab toimetus aktiivselt laste kaastöid.
„Pakume lapsele kaasaegset lugemist. Päris kindlasti ei ole me popkultuuri ajakiri, kuid tahame siiski rääkida kaasaegses keeles. Kui väärtused ja elu on muutunud, peame muutuma ka meie. Põhiolemus on muidugi ikka sama - meil ilmuvad väikesed lood lastele, kes tunnevad huvi maailma vastu,” räägib Kivirähk.
Käesoleval aastal on venekeelse Tähekese tiraaž 6000 eksemplari ning numbrid jagati tasuta raamatukogudele ja koolidele üle kogu Eesti. Paljudes koolides on Täheke lisaks õpikutele ja teistele raamatutele kasutusel lisaväärtust andva õppevahendina. Kivirähk kinnitab, et huvi numbri väljaandmise vastu on olemas ning kui projekti ka tulevikus toetatakse, teeb toimetus järgmiselgi aastal uue väljaandega lastele rõõmu.
Tark padi ja lammas linnapeaks
Venekeelne Täheke ei ole viimase ilmunud eestikeelse numbri tõlge, vaid sinna on kogutud aasta jooksul lastele kirjutatud parimad jutud, luuletused ja muu materjal. Ajakirjast leiab anekdoodid, meisterdused, koomiksi, ristsõna, kokanurga ja palju muud põnevat.
Selle aasta numbrist saab näiteks lugeda jutustust „Tark padi”, mis räägib poisist, kes paneb magama minnes padja alla matemaatikaõpiku, lootusega niimoodi aine selgeks saada. Hommikul ärgates selgub, et targaks on saanud hoopis padi. Tark padi, kes on lausa rääkima õppinud, hakkab poissi õpetama ja jõuab lõpuks lausa kooli matemaatikaõpetaja kohale.
Samas numbris ilmus teinegi lustakas lugu sellest, kuidas maal elava tädi poolt emale ja poisile kingituseks linna saadetud lambast saab linnaelanike suur lemmik, parkide ja muruplatside pügaja, aiakujundaja ning lõpuks lausa linnapea.
Venekeelset Tähekest saab lugeda kohalikus raamatukogus ja enamikes koolides.
Eestikeelset Tähekest saab tellida telefonil 6 17 7717 või aadressil tellimine@expresspost.ee ning lugeda internetis: http://taheke.delfi.ee/taheke.
KOMMENTAAR
Anne-Ly Reimaa, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler
„Lõimumise alustalaks on koostöö. Kõige paremini toetavad lõimumist inimestevahelised kontaktid. Spordivõistlused, kultuuriüritused, ühised ettevõtmised ja meeskonnatöö kindla eesmärgi nimel loovad positiivseid kogemusi. Öeldakse ju, et jagatud rõõm on kahekordne. Igasugune ühistegevus aitab inimestel üksteist paremini mõista. Kindlasti soovime jätkata nii noorema kui vanema põlvkonna koostöötegevuste toetamist. Selleks on Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuses välja arendatud mitmeid projektikonkursse, mis soodustavad eestlaste ja siin elavate teiste rahvaste omavahelist suhtlemist, mõistmist ning vastastikust tunnustamist. Kultuur ja sport on selleks kahtlemata üks parimaid ja lihtsamaid viise.“
Projekti „Täheke vene keeles 2014“ toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo: Marina Fanfora, rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee
MISA kaasas Lõuna-Eesti õpilased demokraatia aruteludesse
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse (MISA) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toel külastas MTÜ Avatud Vabariigi Tartu klubi sügisel erinevaid Lõuna-Eesti koole, et arutleda noortega kodanikuühiskonna, demokraatia ja inimõiguste teemadel. Lisaks toimusid esseekirjutamise ja joonistamise konkursid, kus võtsid mõõtu kooliõpilased üle Eesti.
MTÜ Avatud Vabariik külastas projekti jooksul kokku nelja Lõuna-Eesti kooli: Valga Vene Gümnaasiumi, Lähte ühisgümnaasiumi, Tartu Annelinna gümnaasiumi ning Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Kõigis koolides vesteldi algkooli taseme õpilastega nende õigustest ja kohustustest Eesti Vabariigi kodanikena. Põhikooli õpilased kaasati riiklikul ja kohalikul tasandil oluliste teemade aruteludesse: muuhulgas käsitleti eesti keele ja kodakondsuse, LGBT ja koolivägivalla temaatikat. Arutelud olid põnevad ja tõid nii nooremate kui vanemate õpilaste koolipäeva elevust.
Läbiviidud essee- ja joonistusvõistlus olid menukad: joonistusvõistlusele „Eestis on hea elada!” laekus 50 algklasside õpilase tööd ning esseesid, milles käsitleti nii Eesti häid külgi kui murekohti ja kirjutati pikemalt kodanikustaatusest, laekus põhikooliõpilastelt 60. Parimaid töid premeeriti 12. detsembril Tartus toiminud pidulikul jõululõunasöögil, kuhu olid kutsutud kõik projektist ühel või teisel moel osa saanud koolinoored.
„Kuna suurem osa projekte viiakse läbi Harjumaal ja Ida-Virumaal, on tervitatav MTÜ Avatud Vabariigi valik kaasata seekord just selle regiooni koole. Lõuna-Eesti noorte kaasamine taolistesse kodanikuhariduse ja sallivuse projektidesse annab neile võimaluse kontaktide loomiseks mitte ainult oma piirkonnas, vaid kogu regioonis tervikuna,’’ kommenteeris MISA arenduskeskuse valdkonnajuht Toivo Sikk.
„Koolidelt kogutud tagasiside nii tundide külastustele kui loomingulistele konkursitele oli positiivne – õpilastele pakkusid teemad ja meetodid huvi ning aruteludeprogramm oli mõnusaks vahelduseks tavalisele koolipäevale. Usume ja loodame, et saame tulevikuski sarnaseid projekte kirjutada-teostada,” kommenteeris MTÜ Avatud Vabariik projektijuht Katariina Kiiver.
Projekti „Lõuna-Eesti noorte teadlikkuse suurendamine demokraatiast, sallivusest ja kodanikuühiskonnast” toetas Haridus- ja Teadusministeerium ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA arenduskeskuse valdkonnajuht, tel: 6599850, e-post: toivo.sikk@meis.ee
Ilmus metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks gümnaasiumis
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel ja Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel valmis metoodiline käsiraamat bioloogia õpetamiseks vene koolis, eesmärgiga abistada õpetajat biloogia õpetamisel ja vene keelt emakeelena kõnelevat õpilast õpitava omandamisel.
Eesti väljakutseks on üle minna eestikeelsele õppele koolides, kindlustamaks kõikidele Eesti elanikele võrdväärseid võimalusi. Hõlbustamaks seda üleminekut koostasid eesti bioloogia-, keemia- ja keeleõpetajad metoodilise käsiraamatu toetamaks riiklikule õppekavale vastava õpiku „Bioloogia gümnaasiumile” (A. Tenhunen jt, Avita 2012) kasutamist.
„Käsiraamat on üles ehitatud tunnikonspektide kogumikuna, milles käsitletakse 30 bioloogia riikliku õppekava teemat, viidates ka seostele keemia õppekavaga. Abistamaks õppijat aine sisu mõistmisel ja omandamisel on kasutusele võetud lõimitud aine ja keeleõppe (LAK) metoodika. Õppetekstidele lisanduvad õppeülesanded, harjutused, keeleõppe ülesanded jms. Käsiraamatule on lisatud CD, mis sisaldab materjali täiendavaid esitlusi ja 78 töölehte, mida õpetaja saab soovi korral välja printida või ekraanile kuvada,’’ tutvustas käsiraamatu sisu MISA rakenduskeskuse koordinaator Marina Fanfora.
Käsiraamatu PDF failiga saab tutvuda siin.
Käsiraamatut esitletakse bioloogia ja keemia õpetajatele 2015. aasta alguses Tallinnas ja Ida-Virumaal:
15. jaanuaril 2015 Tallinna keskraamatukogus, Estonia pst 8 algusega kell 14.30;
22. jaanuaril 2015 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis algusega kell 14.00.
Osavõtjatele tutvustatakse käsiraamatut, selle ülesehitust ja mõningaid teemasid. Lisaks räägib dr. Riina Zordania geneetika saavutuste rakendamisest igapäevases praktikas. Huvilistel palutakse oma osavõtust teatada aadressil etalon2020@gmail.com.
Käsiraamat ilmus Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel. Projekti juhtis Sihtasutus REC Estonia, hiljem Keskkonnahariduse Ühing Etalon.
Lisainfo: Marina Fanfora, MISA rakenduskeskuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marina.fanfora@meis.ee
68 õpetajat läbisid täienduskoolitused töötamaks teise emakeelega õpilastega
Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool viisid Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel ellu kaks eesti keele- ja klassiõpetajatele suunatud täienduskoolitust, et tutvustada pedagoogidele õppekeelest erineva emakeelega õpilase õpetamise kontseptsiooni ja pakkuda praktilisi võtteid sisserännanud õpilaste kohanemise toetamiseks.
Kokku läbisid täienduskoolituse 68 õpetajat: 33 õpetajat Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolitusel ja 35 Tartu Ülikooli koolitusel. Koolitusprogrammid sisaldasid loenguid, koolikülastusi koos tunnivaatlustega ning kohtumisi teiste kultuuride esindjatega Eestis. Lisaks põimiti programmi õppefilme.
„Tartu Ülikooli koolitusel osales õpetajaid üle Eesti. Koolituse käigus vaadeldi muuhulgas õppetööd Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, kus on välja töötatud mitmesuguseid praktikaid õpetamiseks mitmekultuurilises klassis; külastati Armeenia kultuuriseltsi Tartus ja viidi läbi õuesõppe tund Tartu Lille Majas“, kommenteeris MISA koordinaator Maria Ratassepp.
„Mõlema ülikooli poolt läbiviidud projektide suurimaks väärtuseks peavad õpetajad seda, et koolituse formaat võimaldas lisaks uute teadmiste saamisele ka kolleegidega mõtteid vahetada ja häid praktikaid jagada, “ lisas Ratassepp.
Täiendkoolituse läbimise tulemusena on õpetajatel lisaks suurenenud valmisolekule toetada õppekeelest erineva emakeelega ning kultuuritaustaga õpilaste kohanemist üldhariduskoolis ka teadmised eesti keele kui teise keele õpetamise metoodikast ja oskused vajadusel konsulteerida sellel teemal aineõpetajaid.
Pedagoogide täienduskoolitusi toetasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed kaudu Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium.
Lisainfo Tartu Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta: Maria Ratassepp, MISA koordinaator, e-post maria.ratassepp@meis.ee ; Tallinna Ülikooli poolt korraldatud koolituse kohta annab infot Marina Mõškova, MISA finantsjuht, tel: 659 9845; e-post marina.myshkova@meis.ee
MISA toel pöördus mullu tagasi kodumaale 64 eestlast
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas 2014. aastal tagasipöördumistoetust 64 Eestisse naasnud eestlasele või Eesti kodanikule kogusummas 56 590 eurot. Võrdluseks võib märkida, et mullu eraldas MISA tagasipöördumistoetust 97 Eesti päritolu inimesele kokku ligi 75 000 eurot.
Toetuse eesmärk on aidata kompenseerida tagasipöördumisega seotud kulutusi, samuti kergendada kohanemist Eestis. Materiaalse toetuse taotlemise peamisteks nõudmisteks on vähemalt 10 aastane Eestist eemal elamine ning sotsiaalmajanduslik põhjendatus. Toetust saab taotleda 6 kuu jooksul pärast reaalset tagasipöördumist Eestisse.
MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.
Remigreerumistoetust eraldas MISA mullu 21 Eestis elamisloa alusel elanud välismaalasele kokku 11 100 eurot. Remigreerumis- ehk väljarändetoetust saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud (mitte Euroopa Liidu ega Euroopa majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud), kes on Eestis elanud vähemalt 10 aastat, otsustanud vabatahtlikult Eesti elamisloast loobuda ning lahkuda enda päritolumaale või mõnda muusse kolmandasse riiki.
MISA osutab rändealast tasuta nõustamisteenust ja toetab rännet oma pädevuse piires kõigile soovijatele ka 2015. aastal.
Täiendav info: Ion Braga, nõustamiskeskuse nõustaja, tel: 659 9034, e-post ion.braga@meis.ee
MISA otsib oma meeskonda KOMMUNIKATSIOONIJUHTI
Kommunikatsioonijuhi ülesandeks on:
• avalike suhete ja sisekommunikatsioonialaste tegevuste planeerimine ja elluviimine, sh kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise juhtimine;
• sihtasutuse töötajate kommunikatsioonialane nõustamine ja koolitamine;
• sihtasutuse eesmärke ja tegevusi kajastava teabe edastamine meediakanalitele ja huvigruppidele;
• digitaalse kommunikatsiooni korraldamine ja haldamine (sh digitaalse uudiskirja koostamine, informatsiooni levitamine sotsiaalmeediakanalites, veebilehe haldamine);
• meediamonitooringu tellimine ja meediakajastuste analüüsimine;
• trükiste ja teabematerjalide koostamise korraldamine.
Sobivalt kandidaadilt eeldame:
• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust kommunikatsiooniprogrammide läbiviimisel või avalike suhete ja sisekommunikatsiooni valdkonnas (vähemalt 2 aastat);
• projektide ja ürituste juhtimise ja meeskonnas töötamise kogemust;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles.
Pakume Sulle:
• võimalust aidata kaasa lõimumist toetavate väärtushinnangute kujundamisele;
• põnevat tööd väga mitmekülgses ja tegevusterohkes valdkonnas,
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi,
• meeldivat töökeskkonda Ülemiste Citys.
Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ning motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 15. jaanuaril 2015. Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma kommunikatsioonialast töökogemust ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.
Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
E-mail: eda.silberg@meis.ee
Telefon: 6599 038
www.meis.ee
MISA otsib oma meeskonda MEEDIAVALDKONNA JUHTI
Meediavaldkonna juhi ülesandeks on:
• lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamisse panustamine ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamise valdkonnas;
• alleesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide saavutamiseks;
• osalemine avalikus diskussioonis panustades avaliku arvamuse kujundamisse;
• ühise inforuumi loomiseks lahenduste väljatöötamine ja käivitamine;
• oma valdkonnas täiendavate rahastamisallikate leidmine Lõimumiskava 2014-2020 mõjueesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks;
• tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide, sh lähteülesannete koostamine;
• oma valdkonna riskide juhtimine;
• tegevuste mõju hindamine ja sisendi andmine vastavasisulise aruandluse jaoks;
• aktiivne osalemine arendusmeeskonna töös valdkondadevahelise sünergia saavutamiseks.
Sobivalt kandidaadilt eeldame:
• magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridustaset (soovitavalt kommunikatsiooni, psühholoogia, ajakirjanduse või avalike suhete alal);
• eelnevat töökogemust meedia- või avalike suhete valdkonnas juhtivatel ametikohtadel;
• meedia- ja avalike suhete valdkonnas edukate projektide käivitamise ja elluviimise kogemusi;
• kaasamise kogemust õigusloomes;
• väga head suhtlemis-, eneseväljendus- ja esinemisoskust;
• missioonitunnet teha elu Eestis paremaks;
• väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, oskust suhelda eesti, vene ja inglise keeles
Pakume Sulle:
• võimalust saavutada oma tegevusega olulist ühiskondlikku mõju;
• võimalust panustada Eesti kujundamisse selliseks riigiks, millest unistanud oled;
• asjatundlikku ja koostööd väärtustavat kollektiivi;
• põnevat töökeskkonda Ülemiste Citys.
Asukoht: Tallinn
Tööaeg: täistööaeg
Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel
Kandideerimiseks palume saata elulookirjeldus koos koopiaga haridust tõendavast dokumendist ja motivatsioonikiri läbi CV-Online’i, CV Keskuse või otse e-mailile eda.silberg@meis.ee hiljemalt 18. jaanuaril 2015.
Motivatsioonikirjas palume kirjeldada oma töökogemust meediavaldkonnas ja senise tööpraktika kõige vastutusrikkamat ning õnnestunumat ülesannet, samuti palume lisada palgasoov.
Kontaktisik:
Eda Silberg
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Administratiivdirektor
eda.silberg@meis.ee
6599 038
www.meis.ee
