UUDISED
219 rahvusvähemuste kultuuriseltside atesteerimise edukalt läbinud organisatsiooni (17 katusorganisatsiooni 202 liikmesühendusega) saavad 2009. aastaks taotleda tegevustoetust
Vastavalt riigisekretäri 23. septembri 2008. a käskkirjale „Rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide ja nende liikmete baasfinantseerimine“ hindas rahvastikuministri büroo juures tegutsev atesteerimiskomisjon rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioone ja nende liikmesühendusi. Atesteerimisnimekirjas oli 288 organisatsiooni, mis on koondunud 20 katusorganisatsiooni.
Atesteerimise eesmärgiks on leida riigile eri rahvuste esindajatest koostööpartnerid, kes on koondunud katusorganisatsioonide alla, tutvustamaks kultuuride eripära, toetamaks rahvuskultuuriseltse nende kultuuripärandi säilitamisel, edendamisel ja tutvustamisel, arendamaks koostööd eesti kultuuriseltsidega ja tagamaks info parem liikumine katusorganisatsioonide liikmete seas.
Atesteerimise läbinud katusorganisatsioonidel on õigus saada rahvusvähemuste kultuuriseltside baasfinantseerimise taotlusvooru kaudu 2009. aastaks tegevustoetust. Taotlusvooru avab Integratsiooni Sihtasutus 2008.a oktoobri lõpus. Taotlusvooru teave tehakse kättesaadavaks veebilehel.
Lisainfo:
Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
Iris Järv, Kultuuri ja noorsootöö üksus
Täienduskoolituse võimalused rahvusvähemuste pühapäevakoolide õpetajatele
Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus alustab koostöös Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli täiendõppekeskusega rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajate täienduskoolitust „Õpetamine dialoogis iseenda ja lapsega“. Koolituse käigus saavad õpetajad laiendada oma pedagoogika- ja keeledidaktikateadmisi, arendada keelelis-kultuurilise koostöö korraldamise oskusi, kujundada valmisolekut tööks erivanuseliste lastega ja hariduslike erivajadustega lastega. Täienduskoolituskursuse maht on 120 tundi, esimene sessioon toimub 26.–27. novembril.
Novembris korraldab Integratsiooni Sihtasutuse haridusprogrammide keskus rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele kultuuri- ja õppereisi Hiiumaale. Tutvutakse Hiiumaa vaatamisväärsuste ja saarerahva kultuuriga. Hiiumaal toimub ka psühhodraama alane koolitus.
Lisainfo:
Zoja Tint, Haridusprogrammide keskus
Integratsiooni Sihtasutuse kaudu toetatakse rahvusvähemuste keele ja kultuuri tutvustamist 655 000 krooniga
Oktoobris lõppes rahvuskultuuriseltside projektikonkurss. Konkursile laekus 51 rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest teavitavat ja/või kultuuriseltside koostööd edendavat projekti. Toetus määrati 22 projektile.
Toetuse saanud Ukraina Kultuurikeskuse projekti „Ukraina kultuuri tutvustamine IV“, raames korraldatakse Tallinnas ukraina ikoonide ja mänguasjade näitus ning viiakse läbi meistriklassi tunnid Ukraina traditsioonilisest keraamikast, sh mänguasjadest ja mänguasjadest-muusikariistadest.
Folklooriansambel Žurba projektis „Ukraina rahvalaul Eestis ja eestlastele“ tutvustatakse ukraina rahvalaulu eesti keeles, otsitakse paralleele eesti ning ukraina rahvamuusikas ja katsetatakse eesti rahvalaulu tutvustamist ukraina keeles.
Konkurssi rahastab Riigikantselei. Projektide läbiviimise periood kestab juunini 2009.
Lisainfo:
Kristina Pirgop, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
Vene õppekeelega koolidesse jõuab eesti kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumiõpilastele
Novembris jõuab vene õppekeelega koolidesse kirjanduse lisamaterjal „Eesti uusima aja kirjandus. Töölehtede kogumik gümnaasiumiõpilastele“. Kogumik sisaldab katkendeid eesti noorema põlvkonna kirjanike aastail 2000–2007 ilmunud teostest ja tööülesandeid. Tekstid on valinud ja ülesanded koostanud õpetajad: Leili Sägi Pärnu Vene Gümnaasiumist, Diana Joassoone Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Annelii Juhkama Tallinna Humanitaargümnaasiumist ja Natali Happonen Tartu Kutsehariduskeskusest. Õppematerjal annab ülevaate eesti uusima aja kirjanduse mitmekesisusest, võimaldab arendada õpilaste funktsionaalset lugemisoskust ning eesti keele oskust ilukirjanduslike tekstidega töötamise kaudu.
Lisainfo:
Ulvi Müür sepp, Haridusprogrammide keskus
Keelekümblusprogrammi õpetajad täiustavad oma metoodilisi oskusi
Novembrikuus jätkatakse venekeelsete metoodikakoolitustega aineõpetajatele (20,–21.11); kümblusmetoodika põhikoolitusega klassiõpetajatele (12.–13.11) ja metoodika jätkukoolitusega 2000. aastal keelekümblusega alustanud koolide klassiõpetajatele (25.–26.11). Tallinna ja Ida-Viru rühmad jätkavad vahetu tagasiside (nn 5minuti vaatluse) koolitusega.
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
Lasteaia õpetajate novembrikoolitustel “Arenguvestlused lapsevanematega” arutatakse arenguvestluse läbiviimisega seotud küsimusi (arenguvestluse ülesehitus; kümblusõpetajast rühmaõpetaja rolli) ja analüüsitakse lapse arenguvestluse erinevaid kavasid. Koolitused toimuvad piirkonniti: 12. novembril – Tallinnas, 14. novembril Jõhvis. Koolituse viivad läbi Keelekümbluskeskuse koolitajad.
Lisainfo:
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
Kümbluskoolide ja –lasteaedade õpetajad tutvuvad walesi kümblusprogrammiga
2.–7. novembril on kümbluskoolide/lasteaedade õpetajad ja lastevanemad ning Keelekümbluskeskuse töötajad õppereisil Walesis Cardiffis, et tutvuda Walesi keelepoliitika ning walesi keele kümblusprogrammiga. Kohtutakse õpilaste ja õpetajate, haridusametnike ning lastevanematega.
Lisainfo:
Svetlana Belova, Keelekümbluskeskus
Keelekümblusprogrammi nõustajad põhikoolituse lõpusirgel
Kõigis keelekümblusprogrammi nõustajate väljaõppe 2. etapi koolituse õpperühmades jagatakse koolituse lõputunnistusi. Koolituse käigus alustati harjutusülesannetega oma lasteaias/koolis. Rööbiti koolitusega töötatakse Avatud Meele Instituudi juhtimisel välja nõustamissüsteemi käivitamise tegevuskava, nõustaja rollikirjeldus, täiendatakse keelekümblusprogrammi nõustamise kontseptsiooni.
Nõustamissüsteemi käivitamise eel viiakse läbi piirkondlikud teabepäevad lasteaedadele ja koolidele.
Lisainfo:
Made Pandis, Keelekümbluskeskus
Valmimas on keelekümblusprogrammi strateegia 2008–2013
Keelekümbluskeskusel on valmimas keelekümblusprogrammi strateegia 2009–2013. Strateegia koostamisse on kaasanud programmi juhtkomitee, programmiga liitunud haridusasutuste juhid, keelekümbluskeskuse töötajad, keelekümblusprogrammi eksperdid ja kohalike omavalitsuste esindajad.
Üldist strateegilist suundust: “Keelekümblus on Eestis laialt levinud kvaliteetne aine- ja keeleõppe lõimimise programm” konkretiseerivad viis strateegilist eesmärki.
Piirkondlikel nõupidamistel lihvitakse tulevikukavanduse sõnastust ja programmi kaasatud omavalitsuste ja asutuste ülesandeid strateegia elluviimisel.
Lisainfo:
Marju Randlepp, Keelekümbluskeskus
Algavad eesti keele kui teise keele kursused tudengitele
Integratsiooni Sihtasutus alustas koostööd Eesti Lennuakadeemia, Eesti Mereakadeemia ja Sisekaitseakadeemiaga, et korraldada nende koolide vene emakeelega õppuritele täiendavaid eesti keele kursusi, et aidata üliõpilastel arendada õppetööks vajalikku erialast eesti keele oskust.
Käimas on ettevalmistused koostööks Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Narva Kolledži ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.
Täiendavat eesti keele õpet korraldatakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
Lisainfo:
Ave Osman, Elukestva õppe üksus
Noored, kas olete valmis – kolm üritust tulekul
31. oktoobrist 1. novembrini toimub Viinistus noortekonverents „Kas oled valmis?“ Osalema oodatakse kuni 100 erinevast rahvusest noort. Üheskoos arutletakse demokraatia ja sellega kaasnevate väärtuste üle, töötubades kaardistatakse noorte seisund nende jaoks olulistel teemadel – haridus, tulevik, suhted, tervis ja sõltuvused, maailmaparandamine.
12.–13. novembril toimub Pärnus Tulevikulinna mäng. Eesti ja vene õppekeelega koolide õpilased asuvad koos ametnikega ühiskonna olulistele küsimustele lahendusi otsima. Mängumeetodi on välja arendanud Briti Nõukogu, kaasamaks elanikke kogukonna arendustöösse.
5.–6. detsembril toimub Tallinnas osaluse teemaline seminar maakondlike noortekogude liikmetele. Erinevad organisatsioonid ja institutsioonid tutvustavad seminaril oma osaluseteemalisi tegevusi. Osalejad saavad Eesti Noorteühenduste Liidu koostatud Osaluskogumik, mille kordustrüki väljaandmist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Kõik kolm üritust toimuvad programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
Septembrikuus jõudis kasutajateni 6700 eesti- ja 2000 venekeelset “Kodaniku käsiraamatut"
Käsiraamatu neljanda trüki uuest tiraažist jaotati enamik üldhariduskoolidele, samuti kutsekoolidele ning raamatukogudele. "Kodaniku käsiraamat“ esitab ajakohastatud teavet riigi toimimisest ja riigiasutustega suhtlemisest, juurde on tulnud uusi teemasid. Teemade juures on viited asutustele ja organisatsioonidele, kust vajaduse korral lisateavet küsida. Uus on ka märksõnade register, mis muudab käsiraamatu kasutamise mugavamaks.
Täiendatud trüki väljaandmist rahastas Siseministeerium ning tiraaži jaotamist toetas Haridus- ja Teadusministeerium. Raamatu andis välja Integratsiooni Sihtasutus.
Lisainfo:
Tea Tammistu, Kodanikuhariduse üksus
HANKED JA KONKURSID
Lihtmenetlusega avatud hange „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“
Hanke „Erialakeele aineprogrammide väljatöötamine“ raames antakse välja arvutiteeninduse, automaatika, autotehniku, elektriku (elektriseadmed), veokorralduse, üldehituse, ehitusviimistluse, pagar-kondiitri, keskkonnatehnika lukksepa ja metallitöölise erialadele erialakeele aineprogrammid. Aineprogrammid koosnevad erialakeele oskusnõuete kirjeldusest, minimaalse sõnavara ja väljendite loendist, ainekavast ja hindamisjuhendist, mis on aluseks erialakeele sihipärasele õpetamisele.
Erialakeele aineprogrammid toetavad kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele õpetajaid erialakeele tulemuslikul õpetamisel, et kooli lõpetajad suudaksid sooritada kutseeksami eesti keeles ning asuda tööle eestikeelses töökeskkonnas.
Erialakeele õppeprogrammid töötatakse välja programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
Hankekonkurss on avatud 17. novembrini.
Lisainfo:
Reet Kallo, Elukestva õppe üksus
Lihtmenetlusega avatud hange „Eesti keele omandamisele suunatud tööjõuvahetused“
Hanke eesmärgiks on luua riigikeelest erineva emakeelega täiskasvanutele mitmekesised ja paindlikud võimalused, et nad suudaksid omandada igapäevaseks ja ametialaseks toimetulekuks vajalikul tasemel eesti keele.
Euroopa Sotsiaalfondi toel korraldatakse muukeelsetele õpetajatele, politseiametnikele, meditsiinitöötajatele, vanglaametnikele, raamatukogutöötajatele jt avalikele teenistujatele eesti keele lühikursused ning tööjõuvahetused eestikeelsest keelekeskkonnast pärit kolleegidega.
Hankekonkurss viiakse programmi „Keeleõppe arendamine 2007–2010“ raames (Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava “Inimressursi arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meede „Keeleõppe arendamine”).
Hankekonkurss on avatud 10. novembrini.
Konkursi info.
Lisainfo:
Tea Kotkas, Elukestva õppe üksus
Eesti keele laagrite projektikonkurss
Novembris kuulutatakse välja 2009. aasta keelelaagrite projektikonkurss. Konkursist on oodatud osa võtma noortelaagrite vahetusi ja projektlaagreid korraldavad organisatsioonid. Projektikonkursile oodatakse programmilise iseloomuga projekte, mille käigus võib laagritegevusi läbi viia aasta jooksul.
Konkurss on esimene osa kaheosalisest konkursist. Konkursi teine osa kuulutatakse välja kevadel. Esimesest voorust toetust saanud organisatsioonid teises taotlusvoorus (kevadel 2009) enam osaleda ei saa. Lisaks kuulutatakse kevadel välja projektikonkurss pereõppe korraldamiseks.
Konkursijuhend on kättesaadav alates konkursi väljakuulutamisest Integratsiooni Sihtasutuse veebilehelt või projektijuhilt aadressil lianne.ristikivi (at) meis.ee
Lisainfo:
Lianne Ristikivi, Kultuuri- ja noorsootöö üksus
