UUDISED
Eesti lõimumiskava 2008 – 2013
Mis see on?
2007. aastal jõudis lõpule riiklik programm „Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000-2007“. Järgneva kuue aasta jooksul on riikliku lõimumispoliitika aluseks „Eesti lõimumiskava 2008- 2013.
Lõimumiskava on tegevuskava valitsusasutustele ja teistele institutsioonidele lõimumisvaldkonnas.
Kuidas seda koostati?
Lõimumiskava koostamisega tehti algust 2005. aasta detsembris kui minister Paul-Eerik Rummo Vabariigi Valitsusele Lõimumiskava koostamise lähteülesande. 2007.a aprillist vastutab valitsuses lõimumisküsimuste ning käesoleva arengukava koostamise lõpuleviimise eest minister Urve Palo.
Uue kava ja selle rakendusplaani väljatöötamisega puutus eri tasandil kokku umbes 100 inimest.
2006. aasta kevadel moodustati Rahvastikuministri Büroo juhtimisel valdkondliku arengukava koostamiseks 25-liikmeline ekspertkomisjon, mis koosnes erinevate integratsioonivaldkondade spetsialistidest, riigikogu liikmetest, tööandjate, töövõtjate, teadusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja etniliste vähemuste esindus-organisatsioonide esindajatest. Komisjoni ülesandeks oli lähteandmete kogumine ja taustauuringute tellimine selgitamaks, milline peaks olema kavandatava lõimumiskava sihtgrupp, põhi- ja alaeesmärgid, realiseerimise printsiibid, elluviimise kava, tulemuslikkuse hindamist võimaldavad kriteeriumid ja elluviimiseks vajalikud vahendid.
Ekspertkomisjoni juurde loodi 7-liikmeline töögrupp. Töögrupp kogus kokku ja töötas läbi ministeeriumite ning nende allasutuste poolt esitatud ettepanekud ning koostas nende põhjal valdkondliku arengukava tööversioonid. Aruteludesse arengukava osa tööversiooni üle kaasati ka venekeelseid eksperte integratsiooni erinevatest valdkondadest.
Mais 2007 liitus arengukava koostamisega ekspertabiga toetav konsortsium koosseisus Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Tartu Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Hill & Knowlton Eesti, Geomedia. Konsortsiumi ülesandeks oli toetada lõimumiskava väljatöötamist uuringute, strateegilise konsultatsiooni, kommunikatisoonikava ning õppereiside läbi.
Lõimumiskava sihtrühmadel ning sotsiaalpartneritel on olnud võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid lõimumiskava eelnõu täiendamiseks, eesmärgiga saavutada ühiskonnas konsensus arengukava eesmärkide ja tegevuste osas. 25. jaanuaril 2007 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud arengukava eelnõu avalikustati rahvastikuministri büroo kodulehel. 1. augustil 2007 avalikustati riikliku programmi ametlik tööversioon kaasamisveebis www.osale.ee. Lisaks sellele saadeti lõimumiskava eelnõu koos nende tegevusvalkdonnast lähtuvate küsimustikega ülevaatamiseks ligi 1000 sotsiaalpartnerile (sh kohalikud omavalitsused, koolid, ülikoolid, rahvuskultuuriseltsid, noorteühendused, ettevõtlusorganisatsioonid jt).
2007. aasta septembri alguses toimusid Tallinnas ja Jõhvis kolm avalikku integratsiooniteemalist teavitus- ja tagasisideseminari, kus arutati koos sidusrühmade esindajatega lõimumiskava prioriteete. Osalejatel oli võimalus esitada konkreetseid muudatusettepanekuid arengukava tööversiooni. Lisaks on 2007 aasta suvel ja sügisel läbiviidud täiendavatele uuringutele (nii avaliku arvamuse küsitlustele kui ka rühmavestlustele) avaliku arutelu käigus saabunud üle 200 muudatusettepaneku. Kõik kogunenud muudatusettepanekud töötati läbi ministeeriumite esindajate ning ekspertkomisjoni poolt ning need olid oluliseks sisendiks riikliku programmi koostamisele.
Mis on lõimumine?
Lõimumine kujutab endast sõbralikku ja turvalist koosolemist, mis põhineb erinevate ühiskonnagruppide vastastikusel aktsepteerimisel ja lugupidamisel.
Lõimumine leiab aset siis, kui kõigil Eesti elanikel on võrdne huvi, soov ja võimalused panustada riigi arengusse ja osaleda ühiskonnaelus sõltumata rahvusest ning emakeelest.
Millised on lõimumiskava lähtealused?
Lõimumiskava koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
- Euroopa põhiväärtused (demokraatia, õigusriik, rahu, üksikisiku enesemääramise õigus, inimõigused, kultuuriline mitmekesisus);
- Põhiseaduslikud väärtused (eesti keel kui riigikeel ja igaühe õigus säilitada oma rahvuskuuluvus);
Võrdsete võimaluste tagamine olenemata rahvusest ja emakeelest; - Rahvuspõhise eraldatuse vältimine;
- Riigiidentiteedi tugevdamine;
Millised on lõimumiskava eesmärgid?
Lõimumiskava viiakse ellu kolmes valdkonnas:
- hariduslik ja kultuuriline,
- sotsiaalne ja majanduslik,
- õiguslik poliitiline lõimumine
Mis on integratsiooni soovitud väljund?
Lõimumiskavas nähakse ette meetmeid ja tegevusi, mida viiakse ellu riiklikul või kohalikul tasandil, kuid samuti kodanikuühiskonna kaudu.
Eesti elanikkonna lõimumine on pikaajaline protsess, mille lõppsihiks on tugeva Eesti riigi identiteediga, ühiseid demokraatlikke väärtusi jagava ning avalikus sfääris eesti keeles suhtleva püsirahvastikuga kultuuriliselt mitmekesine ühiskond. Lõimumiskava toetab seda demokraatliku õigusriigi põhimõtetest ja kohustustest lähtudes.
Lõimumiskava eesmärk on toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu. Eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus. Eestis on loodud võimalused kõnelda teisi keeli ja arendada rahvuskultuure.
Lõimumiskava seab endale eesmärgiks jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
- Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
- kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
- määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
- valdav osa Eesti elanikest usaldab muust rahvusest inimesi ja vastupidi;
- enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
- erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud
Lõimumiskava ülesehitus
Lõimumiskava koosneb kahest osast: strateegiast, mis sätestab kava eesmärgid ning rakendusplaanist, mis koondab endasse ülevaaadet planeeritud tegevustest ning nende maksumusest.
Lõimumiskava esitatakse kinnitamiseks Vabariigi valitsusele lähemate nädalate jooksul.
Lisainfo: Tugiüksus, Mart Soonik
Teavitusüritused ja infomaterjalid eesti keele kursustest osavõtjatele
Projekti „Toetus riikliku integratsiooniprogrammi rakendamiseks ja integratsiooniga seotud asutuste suutlikkuse tõstmiseks” raames korraldatud hankekonkursi „Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskuse kommunikatsiooniteenuse hange” võitis Alfa-Omega Communications OÜ.
Hanke eesmärgiks on tugevdada eesti keele oskuse eksamite süsteemi Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses ning läbi eesti keele oskuse eksamite ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksamite alaste kommunikatsioonitegevuste tõsta muukeelse elanikkonna teadlikkust eksamite nõuetest ning korraldusest. Kõik kommunikatsioonitegevused toetavad Euroopa Nõukogu algatusel koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemetele üleminekut juulis 2008.
Kommunikatsioonitegevuste raames teavitatakse avalikkust eesti keele oskuse eksamite muudatustest eesti- ja venekeelses pressis, korraldatakse teavitusüritusi Tallinnas ja Ida-Virumaal ning koostatakse ja trükitakse erinevaid infomaterjale kokku 60 000 eksemplari.
Koolituste sihtrühmaks on isikud, kes vastavalt Keeleseaduse § 5 ja selle rakendusaktidele peavad valdama eesti keelt, kuid kellel puudub tegevuste toimumise ajal ametikohal töötamiseks nõutav eesti keele oskuse tunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejad, kes peavad sooritama eesti keele tasemeeksami ja Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Kodakondsuse seaduse tundmise eksami. Kaudsem sihtrühm on keeleõppefirmad, tööandjad ning kogu eesti- ja muukeelne avalikkus.
Projekti tegevusi rahastatakse EL Üleminekutoetuse ja Haridusministeeriumi vahenditest.
Lisainfo: Kodanikuhariduse üksus, Inna Pusikova
Suurraamatud lasteaedadele
Aprilli algul saadab Integratsiooni Sihtasutuse Keelekümbluskeskus välja pakkumiskutsed 14 pildiraamatu trükkija ja trükiste maakondadesse viija leidmiseks.
„Eesti lõimumiskava 2000- 2013” 2008. aasta rakendusplaan näeb ette keelekümbluslasteaedade suureformaadiliste raamatute sarja levitamist kõikides Eesti lasteaedades. Pildiraamatute komplekt on suunatud 5–7aastastele lastele. Raamatud annavad: materjali sõnavara- ja kõnearendusharjutusteks; ainet ja näitlikkust teatud väljendite kordamiseks; impulsse sõnade ja tekstide reprodutseerimiseks, edasiarendamiseks; improviseerimislusti lasteaia õpetajatele eeskuju- ja kuulamistekstide esitamiseks.
Raamatute formaat võimaldab raamatute ühist lugemist (sh piltide kirjeldamist) kuni 20liikmelise laste grupiga. Raamatud peaksid lasteaedadesse jõudma uue õppeaasta alguseks.
Algavad uued keelekümblusmetoodika koolitused
Aprillis alustab sihtasutuse keelekümbluskeskus keelekümblusmetoodika koolitustega neljas rühmas. Kahe eesti keeles töötava rühma kõrval avatakse kaks rühma, kus valdavaks töökeeleks on vene keel, kuid pakutakse võimalust praktiseerida ka eesti keelt. Koolitusele on oodatud kümblusklassides õpetavad õpetajad, kuid kokkuleppel ka muukeelsete lastega töötavate tavakoolide õpetajatele.
Koolitused toimuvad vastavalt keelekümblusmetoodika õppekavale, mille maht on kokku 80 tundi. Koolitus koosneb neljast sessioonist. Koolituse viivad läbi keelekümbluskeskuse koolitajad ning koolituse läbinu saab tunnistuse.
KONKURSID
Koolivälise keeleõppe projektide konkurss
Koolivälise keeleõppe projektide konkursi eesmärk on toetada eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate noorte eesti keele omandamist õppekavaväliste tegevuste kaudu ja omaealiste koolituse meetodi abil.
Konkursist oli oodatud osa võtma mittetulunduslikel eesmärkidel tegutsevad organisatsioonid, kes planeerivad kooliväliseid tegevusi kuni 18-aastastele noortele ajavahemikus 1. mai kuni 30. september 2008.
Taotluste esitamise tähtaeg oli 14. märts 2008 kell 11:00. Tähtajaks saabus 22 taotlust. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Lianne Ristikivi
Vähemusrahvuste kultuuriseltside baasfinantseerimine 2008
Taotlusvooru eesmärk on toetada rahvuskultuuriseltside ja/või kunstikollektiivide katusorganisatsioonide jooksvate kulude katmise (edaspidi toetus) kaudu etniliste vähemuste keele ja kultuuri säilimist.
Esitatavad taotlused peavad aitama kaasa vähemalt ühe alljärgneva eesmärgi saavutamisele:
- teadmiste laiendamine rahvusvähemuste kultuuridest ja Eesti ühiskonna informeerimine rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevustest;
- Eesti mitmekultuurilisuse teadvustamine, erinevate rahvusvähemuste kultuuride eripära tutvustamine ja tundmaõppimine Eesti ühiskonnas avalikkusele suunatud kultuuriprojektide kaudu (avalikud üritused, loengud, näitused, seminarid, saated, infolehed jms);
- koostöö arendamine teiste rahvusvähemuste kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms);
- koostöö arendamine eesti kultuuriseltsidega (avalikud üritused, loengud, näitused jms).
Taotluste esitamise tähtaeg oli 04. märts 2008 kell 16:00. Tähtajaks saabus 43 taotlust, mis koosnesid 231 organisatsiooni dokumentidest. Konkursi tulemused selguvad aprillikuu teisel nädalal.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Iris Järv
Integratsioonialaste arendusstipendiumite konkurss
Arendusstipendium on Integratsiooni Sihtasutuse poolt 2007. aastal toetatud projektide teostajatele määratav avalik stipendium.
Stipendiumid antakse välja kolmes kategoorias (avalik-õiguslik asutus, kolmanda sektori organisatsioon ja rahvuskultuuriselts) á 20 000 krooni väärtustamaks integratsioonitöö arendamist.
Stipendiumi määramiseks moodustatakse Integratsiooni Sihtasutuse poolt komisjon, mis hindab esitatud taotlusi lähtudes projekti sisust, uudsusest, kogemuste kasutamise võimalustest, kui palju on kaasatud erinevaid sihtgruppe ning projektis osalenute arvamustest.
2007. aasta arendusstipendiumite saajad kuulutatakse välja 03. aprillil 2008 Salme Kultuurikeskuses Integratsiooni Sihtasutuse 10. sünnipäeval. Stipendiumi saajatele väljastatakse stipendiumi saamist kinnitav tunnistus.
Lisainformatsioon: Kultuuri ja noorsootöö üksus, Kristina Pirgop
