Dmitrii Filkin (20) kasvas üles Venemaal Peterburis. Ta külastas lapseeas vanematega Eestit ja see jättis temasse jälje – ta nägi, et see on maa, kuhu ta soovib kunagi pikemaks ajaks naasta. Peale keskkooli langetas ta otsuse ja nüüd on noormees jäänud endale kindlaks, et Eestis elades soovib ta ka siinsesse ühiskonda oma panuse anda. Üheks võimaluseks sai tema jaoks INSA praktikaprogramm.
Oled kasvanud Venemaal. Millest tekkis otsus peale keskkooli end hoopis Eestiga siduda?
Usun, et tõuke selleks andsid mälestused, mille ma lapsepõlves Eestit külastades endaga kaasa võtsin. Käisime vanematega siin üsna tihti. Peale keskkooli sain teada, et siin Narvas on olemas üks tore koht, kus saan kõrgharidust omandada, ja nii otsustasingi siia õppima tulla. Omandan hetkel bakalaureusekraadi Tartu Ülikooli Narva Kolledžis erialal „Keeled ja mitmekeelsus koolis“ ja elan siin juba kolmandat aastat.
Mis sind Eesti juures köidab?
Eesti on minu arvates uuenduslik mitte ainult tehnoloogia poolest, aga ka riigi ja ühiskonnana. Siin elades saan seda kõike ise näha ja kogeda. Ka pakuvad mulle huvi juba siin elavad vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed Lasnamäelt ja Ida-Virumaalt. Mind väga huvitab see, miks osa neist siia ühiskonda siiani lõimunud ei ole või miks nad eesti keelt ei oska.
Rääkides keelest, siis on su enda eesti keel päris puhas. Kuidas Sina selle saavutasid?
Selle taga on nii iseseisev õpe kui ka ülikooli pakutud kursused. Kui tuled Eestisse välistudengina, annab ülikool võimaluse esimesel aastal eesti keelt õppida. Kasutasin seda võimalust ja ka hiljem tegin kõik selleks, et keelt piisavalt praktiseerida. Olen käinud kursustel ka Narva eesti keele majas.
Sa osalesid meie sügiseses praktikaprogrammis. Kust sa selle kohta infot said ja miks otsustasid kandideerida?
Seda, kust ma infot sain, ma isegi enam ei mäleta. Küll aga olen tuttav eesti keele maja tegevustega ja ilmselt nende kursuste kohta infot otsides ma selle ka leidsin. Kandideerisin aga selle pärast, et juba Eestisse jõudes ja ametiasutustega suheldes tekkis mul huvi selle vastu, kuidas teie riik töötab. See on minu kodumaaga võrreldes täiesti erinev ja ma nägin, et just see praktika aitab mul seda kõike ise kogeda ja lähedalt näha. Tõuke andsid kindlasti ka augusti lõpus toimunud suvekool ja ministeeriumite ühishoones aset leidnud infopäev. Pean tunnistama, et mind kõnetas see kõik väga. Noore inimesena köitis mind suuresti juba see, kui modernne siin kõik on.
Millises riigiasutuses sa praktikat tegid ja millised olid sinu sealsed töökohustused?
Mina olin praktikal Integratsiooni Sihtasutuses ja oli äärmiselt huvitav olla osa just praktikaprogrammist. Näiteks oli minu ülesanne luua programmis osalenutele tagasisideankeet, samuti teha kokkuvõte praktikantide vastustest. Osalesin praktikaprogrammi ajakava koostamisel ja infopäevade ettevalmistamisel, muu hulgas aitasin kokku panna teemakohast viktoriini. Samuti arutasime koos juhendajaga praktikaprogrammi võimalike tegevuste ajakava ja nende korraldamist.
Milline on sinu motivatsioon üldse Eesti riigisektoris tööle asuda?
Sain tänu praktikale esimese kokkupuute. Siinsete politseinike ja piirivalvurite töö vastu on mul alati suur huvi olnud. Isegi siis, kui ma Eestis ei elanud, vaatasin, kuidas nad oma tööd teevad. Nägin, et neil kõigil on oma töö juures kindel eesmärk: tagada Eesti riigi turvalisus ja sellesse panustada. Näen, et Eesti ametiasutustes on väga palju inimesi, kes tahavad reaalselt sellesse panustada, et Eesti elu paremaks muuta. Kui aga peaksin ise tööle asuma, siis huvitab mind eelkõige keelepoliitika. Soovin siin lingvistika alal õpinguid jätkata ning saadud teadmisi seejärel just avalikus sektoris kasutada.
Mis sulle veel programmist meelde jäi?
Mulle meeldis see, et kuigi ma olin praktikant, siis räägiti minuga kui võrdsega. Tundsin, et mind väärtustatakse. Lisaks on programm väga hea keelepraktika.
Eesti avalikus sektoris on teise keele- ja kultuuritaustaga inimesi pigem vähe. Milline on sinu arvamus – kas neid võiks meie riigisektoris rohkem esindatud olla?
Ma ütleks, et see on ikkagi riigi valik. Muidugi, kui me vaatame läänemaailma, siis on seal juba tavaline, et ka teise keele- ja kultuuritaustaga inimesed on riigisektorites esindatud. See muudab avaliku sektori mitmekesisemaks ja annab lisaks kõigile võimaluse oma koduriigi tulevikku panustada.
Soovitaksid sa praktikaprogrammi ka enda sõpradele?
Ma soovitan seda väga. Kindlasti avab see esimese ukse Eesti riigisektorisse, kuid isegi kui õppur ei näe end tulevikus avalikus sektoris töötamas, soovitan seda kasvõi hea keelepraktika tõttu, mis on tõesti väga, väga kasulik.
Sooviksid sa siia lõppu veel ise midagi lisada?
Ärge kartke eesti keeles rääkida! Kui teete vigu, siis teete ja teid parandatakse, aga olge julged ja pange end proovile.
Katrin Maiste, tööturuteenuste valdkonnajuht ja Dmitrii praktikajuhendaja
INSA praktikaprogrammis osales 2023. aasta sügisel tosinkond aktiivset, motiveeritud ja eesti keelt väga hästi oskavat üliõpilast, kes leidsid praktikakoha riigiasutustes. Programmi eesmärk on tekitada erineva keele- ja kultuuritaustaga noortes huvi Eesti riigisektoris töötamise vastu ning muuta seeläbi meie avalik sektor mitmekesisemaks. Loodame, et programm täidab eesmärki ja tänastest praktikantidest arenevad homme meie uued kolleegid. Et see ka nii läheks, kutsun kõiki üles ennast julgelt meie programmi praktikajuhendajaks pakkuma. Dmitriiga kohtusime mõned korrad kontoris, kuid enamasti tegime regulaarseid e-kohtumisi, sest mina töötan Tallinnas ja Dmitrii õpib Narvas. Dmitrii juures kiidan tema töökust, suurt huvi eesti keele vastu ja kohusetunnet. Näiteks tagasisidevormi koostades arutasime mõne väljendi kasutamist, mida eestlane mõistab ühtmoodi, teise emakeelega õppur aga teisiti – just need hetked arendavad ka juhendajat. Samuti on tohutult hea arutleda Dmitrii kui sihtrühma eksperdiga sellel teemal, kuidas kõnetada üliõpilasi ja mis toob neid praktikaprogrammi juurde.
Kandideeri praktikaprogrammi hiljemalt 11. märtsil veeblehel praktikaprogramm.integratsioon.ee.
