Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“
Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?
Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja
Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile
Kutsume Pärnusse konverentsile
Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal
Irene Käosaar: „Tahan viia sihtasutuse inimestele lähemale“
Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu valis uueks juhiks Irene Käosaare, kes kuni augusti lõpuni on ametis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajana. Agnes Aaslaid kohtus Irenega, et aimu saada, milliste mõtetega ta uuele töökohale asub.
Nõukogu sõlmib Teiega lepingu kolme aasta peale. Mis peaks 2020. aasta suveks kindlasti olema ära tehtud, et võiksite oma tööga rahule jääda?
Nõukogu ootab minult suuri muutusi ja raamist välja mõtlemist. Loodan, et sihtasutus on kolme aasta pärast natuke rohkem nähtav ja inimestele lähemal, samuti senisest enam ühiskonna kujundaja ja arvamusliider. Loomulikult peavad ka hanked ja projektikonkursid jätkuma, kuid tahaksin vähendada hangetega seotud bürokraatlikkust - et inimesed saaksid rohkem keskenduda sisule ja partneritega suhtlemisele ning vähem paberitele ja aruannetele. Ühtlasi on mulle antud ülesandeks sihtasutus Narva kolida ning seal toimiv meeskond luua. Tempo järgmise kolme aasta jooksul on tõenäoliselt meeletu.
1. september on Teie esimene tööpäev sihtasutuses. Millest kavatsete alustada?
Esimeste kuude jooksul plaanin suhelda nii kõigi sihtasutuse töötajate kui ka erinevate võrgustike ja sihtrühmade esindajatega. Tahan saada selget pilti hetkeseisust ja koguda mõtteid, kuhu edasi liikuda.
Mis on Teie hinnangul praegu sihtasutuse juures kõige positiivsem, millega võiks jätkata samas vaimus?
Minu arvates on siin tööl missioonitundega inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Nõustamisteenus on hästi omaks võetud, töö rahvusvähemuste kultuuriseltsidega läheb kenasti, hästi oluline on meediahariduse projektid. Positiivset on kindlasti palju rohkem, kuid ma pole veel kõikidesse asjadesse jõudnud süüvida.
Viimase 20 aastaga on ühiskonnas toimunud täiesti silmnähtavad muutused ja sihtasutus on selles oma rolli mänginud. Ma pole sugugi nõus väitega, et integratsiooniprotsess on läbi kukkunud. Ega see protsess saagi olla kiire, sest sõltub paljudest asjadest ühiskonnas.
Töötasite siin ka aastatel 1999-2007. Mis on tollest ajast kõige enam meeles?
Tookord me reaalselt uskusime, et suudame ühiskonda muuta. Seda õhkkonda, mis tookord oli, tahaksin tagasi tuua. Usun, et hea õhkkonna loomise ja inimeste motiveerimisega on võimalik imesid teha. Kui töötaja tunneb ennast tähtsa ja vajalikuna, siis ta on õnnelikum, julgem ja loomingulisem.
Reisite päris palju. Millisesse maailmanurka reisimist kõige enam naudite?
Mul teeb alati südame soojaks, kui käin sellistes riikides nagu Kasahstan, Kirgiisia, Moldova ja Ukraina. Viimati käisin Ukrainas Zaporižžjas, et koolitada sealsete ülikoolide inimesi. Olen vaimustunud sellest, kui väga nad tahavad Eestilt õppida. Kõrvalt vaadates on Eestil ikka päris hästi läinud.
Kas Eestist ära minna on tõesti lihtsam kui tagasi tulla?
Eestisse tagasi pöördujad räägivad, et kui ära minna oli siit lihtne, siis tagasi tulla palju keerulisem. Vahel valdavat neid koguni tunne, et nad polegi tagasi oodatud. Kinnitan, et Eesti riik ootab kõiki tagasi ja pakub ka oma abi.
Integratsiooni Sihtasutus nõustab tagasipöördujaid ning jagab tagasipöördumise kulutuste leevendamiseks toetust (https://www.integratsioon.ee/tagasipoordumistoetus).
Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusega või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes:
- on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis;
- vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.
Alla 30-aastane noor, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei pea olema võõrsil elanud 10 aastat.
Teinekord võib tagasipöördumine kujuneda raskemaks kui laia maailma rändamine. Kodumaale tagasi pöördudes tuleb uuesti tööd otsida, eluase sisse seada, võib-olla lastele lasteaia- ja koolikoht taotleda ja perearst leida. Need toimingud võivad sujuda hõlpsasti, kuid võivad osutuda ka väga keeruliseks. Kõigi nende toimingute juures kehtivad omad reeglid ja tähtajad. Probleemid tekivadki siis, kui olulised asjad on õigel ajal tegemata jäänud ning vajaduse tekkides pole võimalik eestimaalastele ette nähtud teenuseid tarbida.
Kust saavad probleemid alguse?
Peamine põhjus, millest enamik takistusi algab, on elukoha registreerimata jätmine rahvastikuregistris. Teenuste osutamise esimeseks tingimuseks on isiku elukoha registreerimine. Seepärast tuleb kontrollida ja vajadusel täpsustada, kas rahvastikuregistri andmetel elab inimene Eestis ja selles kohalikus omavalitsuses, kus ta teenuseid (lastehoid, kool, ühistransport jne) soovib tarbida.
Teiseks oluliseks murekohaks on ravikindlustus ja perearstiteenused. Ka siin on oluline rahvastikuregistri kanne, kuid veelgi olulisem on meeles pidada, et perearsti nimistusse kandmine võtab aega ja sellega tuleb kohe tagasipöördumise järgselt tegeleda, mitte siis, kui tervisega ootamatult midagi juhtub.
Õnnelikud on need pered, kellele saavad igapäevastes toimingutes toeks olla teised pereliikmed või sõbrad. Nõustajana olen märganud, et just sotsiaalse võrgustiku olemasolu mõjutab tagasipöördumist kõige enam. Tagasipöördumine võib kaasa tuua mitmeid sekeldusi ja enamasti tundubki see kõik keerulisem kui kodumaalt lahkudes. Kui välja rännatakse peamiselt üksiku inimesena nö seljakott seljas, siis tagasi pöördutakse juba pereinimesena ning inimesed ei ole oma valikutes enam nii vabad. Meelepärase lasteaia- ja koolikoha leidmine ei pruugi alati kiiresti laheneda. See omakorda seab tingimused töökoha valikule ja igapäevasele logistikale. Kui tagasipöörujaks on üksikvanem, on valikud veelgi keerulisemad. Samuti tuleb ka maakohtadesse tagasipöördujatel töö leidmiseks rohkem pingutada või suisa teise maakonda tööle käima hakata. Tuleb teha kompromisse, millega pole arvestatud.
Kätlin Kõverik, Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja
E-post: katlin.koverik@integratsioon.ee
Selgus Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursuste korraldaja
Juulis lõppenud riigihanke tulemusena tunnistati edukaks OÜ Algus, kes on ka kahel varasemal aastal Ida-Virumaa õpetajatele eesti keele kursusi korraldanud.
Integratsiooni Sihtasutuse keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuhi Jana Tondi sõnul oli eesmärk leida entusiastlik koolitaja, kes õpetaks 200le Ida-Virumaa õpetajale eesti keelt. „Koolitaja ülesandeks on motiveerida õpetajaid ka valmistuma riiklikuks tasemeeksamiks, mis on kõigile kursustel osalejatele kohustuslik,“ selgitas Tondi.
Ida-Virumaa koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskoolide õpetajate eesti keele koolitused hakkavad toimuma Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Keelekursuste pikkus on 200 akadeemilist tundi, mida on võrreldes varasemaga rohkem. Kahel eelmisel aastal koosnesid kursused 160 akadeemilisest tunnist.
Koolitused algavad septembrist ja lõpevad 2018. aasta maikuus. Kõik keeleõppes osalejad peavad sooritama kursuse lõpus B2- või C1-tasemel riikliku tasemeeksami.
Eelmisel aastal pakkus Integratsiooni Sihtasutus eesti keele kursust 210 Ida-Virumaa õpetajale, kellest lõpuni käis 194. Riiklikel tasemeeksamitel käis 155 inimest ning neist sooritas eksami positiivselt 28 õpetajat.
OÜ Algus tegevjuhi Diana Luptova sõnul näitasid tasemeeksamid, et paljudel jäi sooritamisest vaid mõni üksik punkt puudu. „Eesmärk on ju ikkagi see, et Ida-Virumaa õpetajad julgeksid eesti keeles suhelda, võiks osaleda üle-eestilistel konverentsidel ega tunneksid ennast kõrvalejäetuna. Ega keeletaseme tõstmine käigi üleöö – see on ikka pikem protsess,“ selgitas kursuste korraldaja.
Ida-Virumaa õpetajate keeleõppe tasemekoolitust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest 120 000 euroga.
Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@integratsioon.ee
Tahad arvamust avaldada? Tule Arvamusfestivalile
Kultuuriministeerium kutsub kuulama ja kaasa mõtlema Arvamusfestivali aruteluseminarile kultuuriliselt mitmekesise töökoha ning selle mõju üle Eesti ühiskonnale. Arvamusfestival toimub Paides 11.-12. augustil.
Arutelu leiab aset 12. augustil kell 11:30-13:00 haridusalal inglise keeles.
Diversity in the Estonian workplace and society: the good, the bad and the ugly – Loe lähemalt: https://www.arvamusfestival.ee/stage/diversity-estonian-workplace-society-good-bad-ugly/?url=/kava/
FB: https://www.facebook.com/events/122660035017648/
Arutelu juht on Austria Suursaatkonna konsul ja asejuht Cornelia Godfrey, sõna võtab Dennis Ulrik Kristensen lõngavärvimisvabrikus AS Sindi Lanka.
Kutsume Pärnusse konverentsile
Integratsiooni Sihtasutus kutsub konverentsile Mitmekultuurilisus – oht, võimalus, väärtus?, mis toimub 19. septembril 2017 Strand SPA ja Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare pst 35, Pärnu).
Konverentsi ettekandjad loovad pilti meie omakultuurilisest taustast ja selle muutumisest aegade jooksul ning välismõjudest erinevatel ajaperioodidel.
Sõna saavad Marju Kõivupuu, Valdur Mikita, Katri Raik, Urmas Vaino ja paljud teised.
Ootame osalema kohalike omavalitsuste juhte, sotsiaalvaldkonna töötajaid, haridustöötajaid (nii juhte kui õpetajaid), kultuurivaldkonna töötajaid, tervisedendajaid, tugiisikuid, noorsootöötajaid, kogukonnatöö esindajaid.
Konverentsile registreerimise tähtaeg on 10. august 2017 või kuni kohtade täitumiseni. Registreeruda saab konverentsile siin (https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et).
Konverentsil osalemine on tasuta. Konverents on eestikeelne.
Konverentsi koostööpartner on Tartu Ülikool. Üritust toetab Pärnu Maavalitsus ja rahastab Kultuuriministeerium.
Konverentsi kava: https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1026
Registreerumisvorm: https://survey.ut.ee/index.php/863227?lang=et
Väliseesti noored lihvivad eesti keelt Viljandimaal, Ida Virumaa noored Võrumaal
Kui soovid oma eesti keele oskust parandada, sõida kas Viljandi- või Võrumaale. Mõlemad maakonnad on ennast tõestanud suurepärase eesti keele õppe keskkonnana.
Integratsiooni Sihtasutuse korraldatav väliseesti noorte kultuuri- ja keelelaager tõi Venevere puhkekülla kolme vahetuse peale kokku 66 noort 24 riigist. Praegu on käsil kolmas laagrivahetus noortele, kes valdavad vabalt eesti keelt.
Ida-Virumaa noored praktiseerivad aga eesti keelt pereõppe vormis Võrumaal. Esimesed vahetused olid juunis-juulis, augustis pered puhkavad ja sügisel jätkavad uue hooga. Septembris-oktoobris toimuvates vahetustes peab noor käima päevasel ajal koolis ja õhtusel ajal huviringis. Pereõppe üks vahetus kestab kümme päeva, mil õpilased on majutatud peredesse ning mil korraldatakse mitu ühisüritust.
Enamus õpilastest on Narva Keeltelütseumist, mille direktor Nadežda Tšerkašina on tulihingeline pereõppe pooldaja. Tema sõnul paraneb õpilaste keeleoskus selle tulemusena silmanähtavalt. Lisaks on noori Kohtla-Järve Kesklinna Põhikoolist, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumist ja mujalt. Kokku osaleb 120 noort.
Pereõppe läbiviimisega tegeleva MTÜ Volonta projektijuhi Maivi Liiskmanni sõnul sulanduvad noored omavahel kiiresti ja on huvitatud üksteise tegemistest.
Teise pereõpet korraldava MTÜ Veeda vaheaeg Võrumaal projektijuhi Pille Kulbergi sõnul on noored esimesel päeval küll veidike ehmunud olekuga, kuid juba teisel päeval hakkab jää sulama. Paljud noortest osalevad aga juba mitmendat korda. „Olen pereõppega olnud seotud alates 1998. aastast, kuid ühtegi halvasti käituvat noort mulle ei meenu. Noortele selline keeleõppe vorm meeldib ning pered on valitud selliselt, et üks pereliikmetest oleks õpetaja. Selle projekti puhul tulevad pedagoogilised oskused kasuks.“
Eesti päritolu noortele võimaldatakse keele- ja kultuurilaagreid „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ raames. Laagri läbiviimist toetavad kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo:
Jana Tondi, keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht,
e-post: jana.tondi@integratsioon.ee