Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas
MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol
MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva
Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised
Kätlin Kõverik: hingega lõimumisalast nõustamist juhtimas
Eestis on lõimumise vallas töötavaid inimesi vaid näputäis. Inimene, kes kord selle valdkonnaga on end sidunud, satub ikka ja jälle lõimumise teemade juurde tagasi. Nii saab kirjeldada ka MISA nõustamiskeskuse vanemnõustajat ja keskuse töö eestvedajat Kätlini. Pärast kümne aastast eemalolekut on ta täna MISA-s taas tagasi.
Selle üle ei saa muud, kui vaid heameelt tunda, sest kogemus ja valdkonna tundmine on väärtused omaette. Sellest, millega Kätlin tegeles enne MISA-sse tööle asumist, mida talle meeldib vabal ajal teha ning mida ta arvab lõimumisteemadest, saab lugeda järgnevast intervjuust.
1. Kust Sa pärit oled, kus lapsepõlve veetsid ja koolis käisid?
Sündinud ja ka koolis olen ma käinud Tallinnas. Alates algkoolist kuni ülikoolini välja. Esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni käisin ma Eesti mõistes tavalises koolis – Pärnu mnt ääres asuvas endises Tallinna 20. Keskkoolis.
Pärast keskkooli asusin ma õppima ülikooli, esmalt TTÜ majandusteaduskonda ja seejärel spetsialiseerusin haldusjuhtimisele. Tegu oli TTÜ-s uue erialaga, mis oli sellel ajal alles väljakujunemisfaasis.
Lapsepõlves veetsin ma päris mitmed oma suved sugulaste juures Saaremaal, looduse keskel. Ka täiskasvanueas püüan ma puhkusel olles ja vabal ajal veeta niipalju aega looduses kui võimalik.
2. Millega Sa tegelesid enne MISA-sse tulekut?
Ülikooli ajal olin ma mitme projektiga tegev noorteorganisatsiooni AIESEC juures. Samuti tegutsesin ma vabatahtlikuna sellises organisatsioonis nagu „People to people“, kus ma 1997 ja 1998 aitasin läbi viia vene ja eesti noortele mõeldud kultuurimängu, mille käigus külastasin ma mitmeid kordi Ida-Virumaa erinevaid paiku ning mille kaudu puutusin ma reaalselt kokku ka lõimumisvaldkonnaga. Antud kultuuridevahetuse mängu idee seisnes selles, et mänguliste tegevuste kaudu saada aru, millised tunded ja hirmud tekivad inimestel, olenemata nende vanusest ja kultuurist, kui neil tuleb ühtäkki kokku puutuda mõne teise kultuuriruumiga.
1999. aastal tulin ma MISA-sse tööle ja seejärel tegelesin mitmeid aastatid tööturuteemadega Töötukassas ning Tööturuametis. Mõned aastad oma elust olen ma ka ise võõrsil elanud. Soomes töötades osalesin nii kaasamise kui ka tervisekommunikatsiooni teemaliste projektide rakendamises ja arendamises.
3. Kuidas ja kuna sattusid tööle MISA-sse?
Mina olen MISA-s nö teist ringi. Nagu ma mainisin ka varem, siis esimest korda tulin ma MISA-sse (sellel ajal Integratsiooni Sihtasutus) tööle aastal 1999, projektiassistendina ja hiljem projektijuhina. MISA-s töötasin kokku 6 aastat. Alates käesoleva aasta märtsist olen ma MISA-s tagasi ja tegelen nõustamiskeskuse juhtimise ning arendamisega.
4. Millega tegeled töövälisel ajal, mis aitab Sul lõõgastuda, puhata?
Minu jaoks on kõige tähtsam olla koos armsate inimestega. Nüüd, kui mul on kodus pisipõnn, siis see seab vabale ajale ka omad reeglid. Laps tahab palju liikuda – joosta, rattaga sõita, suusatada – see kõik on mulle ka meelepärane. Enne lapse sündi tegelesin aastaid ujumisega, mul oli kinnisideeks minimaalselt paar korda nädalas vähemalt kilomeeter ujuda.
Hobikorras olen juba varasest lapsepõlvest peale tegelenud ka käsitööga. Siis kui ma veel nukkudega mängisin, meisterdasin ma neile olemasolevatest vahenditest riideid ja nii see hobi muudkui arenes. Rahvariiete valmistamiseni jõudsin kui magistrikraad sai omandatud. Siis tekkis mu ellu justkui tühimik ja tahtsin kohe midagi uut proovida ning õppida. Seega otsustasingi minna rahvariiete tegijate kooli. Tänaseks olen ma valmistanud mitmeid rahvariideid ja ka komplekte. Proovida on tulnud kõiki erinevaid tehnikaid (kõlatehnikat, pilutamist jne), mida üks rahvariidekomplekti valmistamine nõuab. Viimasel ajal olengi peamiselt keskendunud kõlatehnikale – erinevate mustritega vööde valmistamisele.
Vabal ajal meeldib mulle ka seljakott selga võtta ja päevaseid matku ette võtta – nii Eestis kui ka mujal. Samuti meeldib mulle tormine meri. Käin seda meeleldi vaatamas, et mitte unustada kui võimas on loodus ja et inimene on vaid üks väike osa sellest.
5. Kas ja kuidas on Sinu arvates Eesti integratsioonivaldkond arenenud, kas ja mille üle tasuks uhkust tunda? Mida tuleks muuta, parandada, millele enam keskenduda?
Seoses lõimumisega, siis minu arust on oluline see, et see teema ei ole nö peidetud tegevus teiste valdkondade all, vaid see on eraldiseisva programmina olemas. Integratsiooni erinevates tegevusvaldkondades on suudetud rakendada mitmeid olulisi ja järjepidevaid samme nagu rahvuskultuuriseltside baasfinanstseerimine või mehhanismid, mis toetavad eesti keele õpet nii uussisserändajatele kui ka püsielanikele. Samuti meil on hästitoimivad koostöövõrgustikud, mida ehk isegi liialt vähe tähtsustatakse. Nende kaudu liigub info, vahetatakse kogemusi, toimub elanike kaasamine ning teavitamine.
Kõrva riivab vahel aga see, et endiselt käsitletakse lõimumist kui tükitööd, nn teeme ära projekti. Üheski riigis see nii ei ole ega saa ka olla. Tegu on pika, jätkuva protsessiga, millega tuleb pidevalt tegeleda. Iga valdkond peabki arenema, seda ei saa teha ära mingi perioodiga - see on elukestev protsess.
Ei saa väita, et integratsioon ei ole õnnestunud. Nii nagu areneb ühiskond arenevad selle sees ka grupid. Lõimumist saab vaadelda samuti nagu ettevõtlust. Nagu tootmises toimub tootearendus – pidev uuendamine ning parimate lahendusteni jõudmine, toimub areng ka ühiskonnas ja riigi poliitikates. Seega ei saa integratsiooni vaadelda kui ühe alguse ja lõpuga tegevust, vaid see muutub vastavalt vajadustele kogu aeg.
6. Mis on Sinu jaoks selle aasta tipphetk nii tööalaselt kui ka eraelus? Mille järgi saad aasta lõppedes selle edukuse üle otsustada?
Tööalaselt on üheks kindlaks sihiks see, et MISA nõustamisteenusest kujuneks tarbijasõbralik ja kvaliteetne teenus, mis on inimestele toeks nende kohanemisprotsessis. Täna oleme jõudsalt selle suunas ka liikumas. Inimestel on hetkel olemas koht kuhu nad saavad oma kohenemisküsimustega pöörduda, et leida oma muredele vastuseid ja saada aru, kuidas Eesti riigis paremini toimetada.
Eraeluliselt on minu selle aasta tipphetkeks kindlasti Eestisse tagasipöördumine. Olen ka ise mõnda aega oma elust teises riigis elanud – seal kohanenud, elanud, tagasi tulnud ja siin uuesti kohanema pidanud. Soomes tundsin ma end hästi, kuid Eesti on koht, kus ma tahan elada.
MISA kollektiiv täienes koostöötegevuste valdkonnajuhi näol
Juuli viimasest nädalast alustas Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ridades tööd kootöötegevuste valdkonnajuht. Ametikohale valitud Natalia Reppo ülesandeks on erinevate keelelis-kultuurilise taustaga inimestele mõeldud koostöötegevuste korraldamine Eestis.
Natalial on Tartu Ülikooli magistrikraad eesti keele kui võõrkeele erialal. Samuti osales ta programmis „Noored kooli“, mille käigus läbis ta juhtimis- ja õpetamisoskuste koolituse ning töötas Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis eesti keele kui võõrkeele õpetajana.
2008 – 2013 aastal töötas Natalia MISA-s koordinaatorina, kus ta tegeles „Eesti Lõimumiskava 2008 – 2013“ tegevuste elluviimisega läbi erinevate konkursside ja hangete korraldamise, nende tegevuste juhtimise ning hilisema seirega. Tema juhtida oli mitmeid projekte, mh korraldas ta haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele mõeldud keeleõpet ja viis läbi suvekooli.
Alates 2013. aasta novembrist liitus Natalia Eesti Noorsootöö Keskusega, kus ta töötas kuni MISA-sse tööle asumiseni Euroopa Majanduspiirkonna 2009 – 2014 programmi „Riskilapsed ja –noored“ spetsialistina.
Natalja Reppo kontaktid leiab MISA kodulehelt.
MISA korraldab augustis Narvas keelekoolitajatele teabepäeva
Augusti teises pooles algavate Ida-Virumaa õpetajatele mõeldud eesti keele B2- ja C1-taseme koolituste eel, on MISA koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldamas keeleõppe läbiviijatele teabepäeva. Koolitajatega kohtumise eesmärgiks on selgitada neile lähemalt tasemekoolituse eesmärke ja oodatavaid tulemusi.
Juuli lõpus selgusid MISA korraldatud hanke tulemused, mille kohaselt hakkab Ida-Virumaa 195-le pedagoogile keeleõpet läbi viima keelefirma Algus OÜ. Seoses keeleõppe korraldamisega toimub 13. augustil kell 11.00 – 16.00 Narva Linnavalituse ruumides (1. korrus) koolitajatele mõeldud teabepäev, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner ning asejuhataja Riina Koolmeister tutvustavad augusti teisel poolel algavate eesti keele tasemekoolituste sisu, eesmärke ning oodatavaid tulemusi
„Teabepäeval arutatakse keeleõppega seotud korralduslikke küsimusi, kuulatakse koolitajate ettepanekuid keeleõppe paremaks läbiviimiseks ja oodatud tulemuste saavutamiseks. Samuti käsitletakse täiskasvanute ja ka õpetajalt õpetajatele suunatud keeleõppe paremaid praktikaid ning vaadatakse veelkord üle ka eksamitel enam tehtavad vead,“ selgitas teabepäeva sisu MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
Keelekoolitused toimuvad lasteaia, üldhariduskooli ja kutsekooli õpetajatele. Kursused viiakse läbi 15. grupis Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Eesti keele kursuse eel ja järel tuleb sooritada test. Koolituse toimumise perioodil peab iga kursusel osaleja tegema ka tasemeeksami. Kõigist kursuselt osalenutest peab 2016. aasta kevadeks olema kuni 80 protsenti ehk 156 õppe läbinud õpetajatest sooritanud eesti keele tasemeeksami.
Eesti keele tasemekoolitusi rahastab Haridus ja Teadusministeerium riigieelarve vahenditest.
Lisainfo:
Jana Tondi
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
Arenduskeskuse valdkonnajuht
E-post: jana.tondi@meis.ee
Tel. 6 599 069
Meediaprojekt „LÕVI“ koondab lõimumisvaldkonna uudised
Käesolev aasta juulist kuni detsembri lõpuni viib MTÜ Etnoweb läbi eesti- ja venekeelsele auditooriumile suunatud meediaprojekti „LÕVI“. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed tellitud teenuse eesmärgiks on vähemusurahvuste kultuuriseltside, sotsiaalse sidususe, noorsootöö, hariduse ja kultuurielu puudutavate uudiste koostamine ja levitamine projekti meediakanalites – Etnowebis, Postimehes, ETV+ ja Kultuuriinfos.
Meediaprojekti „LÕVI“ ehk lõimumisvaldkonna info ellu kutsumise peamiseks eesmärgiks on lõimumisvaldkonna kommunikatsiooni koostöövõrgustiku arendamine ning nende uudiste loomine ja vahendamine laiemale avalikkusele. Etnoweb kaasab uudiste koostamisprotsessi ka kodanikuajakirjanduse ning 2015. aasta kevadel MISA eestvedamisel toimunud meediakoolitusel „Our Media Generation“ osalenud noored. Uudiste levitamisele aitavad kaasa projekti meediaparterid Postimees, Kultuuriinfo ja sügisest ka ETV+.
Projektijuht Valeria Mihhailova sõnul on projekti eesmärgiks muuta erinevate organisatsioonide ja kodanikualgatuste avalike tegevuste, ürituste ja kultuurisündmuste teave eesti- ning venekeelse elanikkonna jaoks enam kättesaadavamaks. „Sageli me ei tea, millised toredad ja huvitavad ettevõtmised ja algatused leiavad aset meie kodukohas, kuna info ei jõua meieni või seda pole piisavalt ning ka arusaadavas keeles,“ selgitas Mihhailova. Ta lisas, et ühtse lõimumisinfo loomise vajaduse on tinginud ka see, et sageli pole kodanikeühendustel ja väiksematel organisatsioonidel piisavalt ressurssi ega oskuseid oma üritustest ning avalikkusele suunatud tegevustest inimesi teavitada.
Ühise infovälja loomisesse saavad panustada sajad Eestis tegutsevad kodanikuühendused, organisatsioonid ja haridusasutused. Uudiste jagamise, loomise vajaduse ja soovi korral tasub ühendust võta projekti koordinaatorite ning toimetajatega aadressil lovi@integratsiooniinfo.ee. Etnoweb saadab kord nädalas välja ka uudiskirja, mis sisaldab olulisemaid nädala lõikes avaldatud uudiseid. Eesti- ja venekeelse uudiskirjaga saab liituda siin: http://etnoweb.ee/JoinBroadcast.aspx. Projekti „Lõimumisvaldkonna kommunikatsioonikoostöövõrgustiku arendamine ja uudiste vahendamine“ toetab MISA Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest.
Lisainfo:
Valeria Mihhailova, Etnoweb projektijuht, e-post: moderator@etnoweb.ee, tel: +372 555 95 632
Ruslan Prohhorenko, MISA projekti koordinaator, e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee, tel: 659 9035
