Selgusid uusimmigrantidele tugiteenuste pakkujad
27 lasteasutust said eesti keele õppimiseks toetust
Jõhvi ja Narva politseinikud vahetasid kuuks ajaks keele- ja töökeskkonda
Toeta Narva abivajavatele lastele suvelõuna pakkumist!
Käivitus üleriigiline lõimumisteemaline küsitlus noortele
Selgusid uusimmigrantidele tugiteenuste pakkujad
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eraldas uusimmigrantidele kohanemisprogrammi kursuste korraldamiseks ning esmakordselt ka tugiisikute teenuse pakkumiseks kokku 247 118 eurot.
Projektikonkursi „Tugiteenused uusimmigrantidele“ esimese ehk kohanemisprogrammide koolituste osa võitis ImmiSoft OÜ, millele määrati hindamiskomisjoni otsusega 217 132 euro suurune toetus. Teise konkursi osa võitjaks osutus MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus, millele komisjon määras tugiisiku teenuse pakkumise korraldamiseks 29 986 euro suuruse projektitoetuse.
Konkursi eesmärgiks on toetada vähem kui kolm aastat tagasi ja seaduslikult Eestisse elama asunud kolmandate riikide kodanikest uusimmigrantide kohanemist Eesti ühiskonnas.
Kohanemisprogramm on MISA tellimusel ja Tallinna Ülikooli poolt 2009. aastal väljatöötatud koolituskursus, mille eesmärk on suurendada uusimmigrantide sotsiaal-majanduslikku toimetulekut Eestis. Kursuste raames valmistatakse kohaneja ette tööturule sisenemiseks ning üldiseks sotsiaalmajanduslikuks lõimumiseks. Baaskoolituse erinevad valdkonnad tutvustavad Eesti ajalugu, maad, kultuuri, ühiskonna põhinorme ja väärtusi. Ühtlasi jagatakse teavet riigis kehtivate seaduste ja elanike õiguste kohta ning viiakse läbi 364 tunni mahuline eesti keele kursus.
Paralleelselt kohanemisprogrammiga hakkavad uusimmigrantidele tugiisiku teenust osutama 2011. aastal spetsiaalse ettevalmistuse saanud tugiisikud. Tugiisiku peamiseks ülesandeks on kohaneja igakülgne nõustamine Eesti ühiskonna, kultuuri, elukorralduse ja teistes valdkondades.
MISA koordineeritavates uusimmigrantide kohanemisprogrammis on osalenud kokku üle 60 inimese, kellele tänavu suvel lisandub veel 45 inimest. Kahe aasta vältel saab kohanemisprogrammist ning tugiteenustest osa veel 300 uusimmigranti. Kursuste ja tugiteenuste pakkumisega alustatakse sügisest.
Projektikonkurssi rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.
Lisainfo: Ruslan Prohhorenko, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035, e-post ruslan.prohhorenko@meis.ee
27 lasteasutust said eesti keele õppimiseks toetust
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 27 koolieelset lasteasutust mitmekultuurilisust arendavate tegevuste korraldamiseks ja eesti keele õppimiseks kokku enam kui 76 800 euroga.
Projektikonkursi eesmärk on laiendada laste eesti keele omandamise võimalusi ja hea keelekeskkonna loomist. Tegevuste sihtrühmaks on eesti keelest erineva emakeelega lapsed, nende vanemad ja koolieelsete lasteasutuste õpetajad. Tegevustega toetatakse koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevust, lapsekeskse keskkonna kujundamist, õpetajate täiendkoolitust ning koostööd lastevanemate ja haridusasutustega. Ühtlasi võimaldab MISA konkursi raames toetada õpetajate töötasu.
Toetust said hindamiskomisjoni otsusega Kohtla-Järve Lasteaed Pääsuke, Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju, Sillamäe Lasteaed Päikseke, Kohtla-Järve Lasteaed Tuvike, Lohusuu kool, Pärnu Liblika tänava Lasteaed, Maardu Lasteaed Sipsik, Tallinna Lasteaed Pääsupesa, Kohtla-Järve Lasteaed Aljonuška, Sitsi Lasteaed Tallinn, Kohila Lasteaed Männi, Kohila Lasteaed Sipsik, Lasteaed Ojake Tallinn, Lasteaed Mesipuu Tallinn, Maardu Lasteaed Rukkilill, Loksa Lasteaed, Kohtla-Järve LA Kakuke, Lasteaed Väike Pauliine MTÜ, Lohkva Lasteaed, Lasteaed Maasikas, Rakvere Linna Algkool, Lehola Kool, Tallinna Järveotsa Lasteaed, Kohtla-Järve Lasteaed Punamütsike, Tallinna Lasteaed Vesiroos, Tallinna Rõõmupesa Lasteaed ja Narva Lasteaed Punamütsike.
„Kohtla-Järve lasteaed Tuvike on planeerinud keeleõppe läbi liikluskasvatusprojekti „Olen tark ja viisakas liikleja“. Projekti käigus kohtutakse päästetöötajatega, õpitakse kuidas õigesti liigelda ja lõpuks rajatakse lasteaia territooriumile miniliiklusväljak. Kõik tegevused toimuvad eesti keeles ja nendesse on kaasatud ka lapsevanemad,“ tõi MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Marje Sarapuu näite tegevustest lasteaedades.
Sarapuu lisas, et toredaid projekte on palju ning tõi näiteks Pärnu Liblika Tänava lasteaia, mis on sidunud oma tegevused toiduga. Projekti raames tutvustatakse erinevate maade traditsioone ja toitude valmistamist ning tegevusse on kaasatud nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. Toimuvad erinevad temaatilised nädalad nagu näiteks leivanädal, pannkooginädal, kokapäevad ja teatrinädalal.
„Teatrinädalal etendatakse lavastusi, mis on seotud toiduga ja kus üheks tegelaseks on näiteks kakuke, piparkook, muna, naeris vms. Projekti lõpuks valmib lasteaias laste koostatud kogumik retseptidest,“ lisas Sarapuu.
Tegevused algavad septembris ning kestavad tuleva aasta juulini. Konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ raames.
Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9852, e-post marje.sarapuu@meis.ee
Jõhvi ja Narva politseinikud vahetasid kuuks ajaks keele- ja töökeskkonda
Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20 eesti keelest erineva emakeelega töötajat veedavad kuu aega elades ja töötades Rakveres ja Iisakul, et parandada oma eesti keele oskust.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toel on alates aprillist Rakveres elanud ja töötanud juba 15 politseitöötajat ning augustis lähetatakse Rakverre või Iisakule veel viis Narva ja Jõhvi politseitöötajat. Töökeskkonda vahetanud politseinikud teevad lähetuse vältel oma igapäevast politseitööd, kuid neid aitab selles ka spetsiaalselt määratud eesti keelt emakeelena kõnelev tugiisik.
Vabal ajal teatris ja muuseumides käimine aitas
Jõhvi kriminaaltalituse kriminaalbüroo uurija Ilja Masljakov tunnistab, et 44-aastaselt ei ole uue keele õppimine lihtne ning probleemiks on ka vähene eesti keele praktiseerimise võimalus.
„Me õpime eesti keelt, aga kahjuks on meie regioonis väga harva võimalusi eesti keelt kasutada ning selleks, et mitte unustada, tahtsin mõnda aega elada teises Eesti linas, kus ma ei kuule vene keelt ja kus mul oleks võimalus kuulda puhast eesti keelt ja proovida inimestega rääkida,“ lausus mees.
Masljakovi sõnul kardetakse Ida-Virumaal tihti eestlastega eesti keeles suhelda ning vähene sõnavara tekitab kiusatust lülituda ümber vene keelele, sest seda valdavad Eestis peaaegu kõik.
„Kasutasin hea meelega võimalust elada kuu aega Rakveres, sest kuigi ma olen Eestis sündinud ja käinud perereisil Rakveres, siis linnas kuu aega elades oli mul võimalus jalutada mööda väikseid tänavaid, rääkida kohalike elanikega, külastada mõnusaid ja vaikseid kohvikuid ja muuseume,“ lisas Masljakov.
Mees käis ka Rakvere teatris, mille kasuteguriks tõi lisaks huvitavatele etendustele ka näitlejate head kirjakeelt ja hääldust, mis aitab keeleõppele palju kaasa.
Julgust juurde!
AS TEA Keeleõpetus juhataja Piret Jõgi sõnul toetasid nemad MISA partnerina keeleõppe korraldamisel osalejaid õppematerjalidega ning lähetuse ajal pidid politseitöötajad lahendama iseseisvalt või koos tugiisikuga erinevaid harjutusi. Täidetud ülesannetele andis eesti keele õpetaja lähetuse lõppedes ka tagasisidet.
Jõgi rõhutab, et keeleõpe stažeerimise ehk lähetuse kaudu ei ole tavapärane traditsiooniline klassiruumi tund ning peamine rõhk on intensiivsel praktikal keelekeskkonnas. Eriliseks teeb konkreetse lähetusprojekti ka osalejate majutamine Eesti peredesse, kus end täiendada soovivatel politseitöötajatel on võimalus veelgi enam riigikeelt praktiseerida.
„Osalejate peamine vajadus oli suhelda võimalikult palju eesti keeles, et täiendada oma keele- ja ametialaseid teadmisi. Eel- ja lõputestide tulemuste põhjal, mis meieni praeguseks jõudnud on, võib öelda, et eesti keele oskus on paranenud ning tagasisidelehtedel on peaaegu kõik märkinud, et julgust eesti keeles suhelda on juurde tulnud,“ kommenteeris Jõgi.
Tagasiside näitas, et lisaks julgusele suhelda tundsid politseitöötajad end kindlamalt ka igapäevase ning tööalase sõnavara osas. Kasulikuks hinnati ka uusi tööalaseid teadmisi ja tutvusi ning mitmel korral avaldati soovi ka tulevikus Rakverre lähetusele minna.
„Tagasisides märgiti ka, et selliseid projekte võiks olla vähemalt korra poole aasta jooksul ning et töökollektiivis olid kõik väga sõbralikud ja abivalmid,“ lisas Jõgi.
Uurija Ilja Masljakov jääb lõppenud lähetusega rahule: „Projektis osalemine andis mulle suhtlemise kogemuse ja rikastas minu sõnavara. Ma ei häbene enam kasutada eesti keelt, mis sellest, et see pole alati grammatiliselt õige, sest ainult suheldes saab oma oskusi täiustada.“
Avaliku sektori töötajate keeleõpet toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Keeleõppe arendamine” programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013” raames. Keeleõpet võimaldatakse ühiskonna turvalisuse, avaliku korra, avaliku halduse, hariduse, tervishoiu ja teistele avaliku sektori asutustele.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, e-post jana.tondi@meis.ee
Toeta Narva abivajavatele lastele suvelõuna pakkumist!
MTÜ Pro Consensio kutsub lahkeid inimesi annetama raha, et jätkata Narvas suvesupi projekti, mille raames pakutakse igapäevaselt kogu suve vältel riskioludes elavatele lastele tasuta lõunaeinet.
“Toitlustamisega alustati 18. juulil, mil pakuti lõunasööki 100 lapsele. Esimeste nädalate põhjal on selgunud, et vajadus on tegelikult poole suurem, sest lapsi koguneb igal päeval juba 150,” kõlab MTÜ PRO Consensio üleskutses.
Ühe toidukorra maksumus on 1 euro, kuid projekti ressurss võimaldab suvelõunat vaid 100 lapsele. Selleks, et saaks suvesuppi pakkuda 150 lapsele, vajatakse veel täiendavaid ressursse vähemalt 800 euro ulatuses. Pool summast kulub ühekordsete nõude hankimiseks ning ülejäänud lõunasöögile. Kõik ülejäänud seonduv tehakse vabatahtliku töö abiga.
Augusti lõpuni kuni kell 14.00 on lastel võimalik MTÜ Virumaa Heategevuskeskuse ruumides Võidu tänav 17 ja Kreenholmi tänav 40 süüa sooja lõunasöök.
Narva linnas on projekti elluviija info kohaselt kaheksa ühiselamut, kus elab hinnanguliselt 200 last, kellest paljud elavad riskioludes ning kelle jaoks tasuta koolilõunad on ainus tõhus toidukord päevas. Kuna suveperioodil koolilõunaid ei pakuta, on inimestel võimalik annetada MTÜ Pro Consensio pangakontole (Sewdbank, 221055545218, MTÜ Pro Consensio) ja toetada lastele lõuna pakkumist.
Juhul, kui kogunema peaks annetusi suuremas summas, tagab MTÜ Pro Consensio raha kasutamise sama projekti heaks. Projektijuhi Urmo Reitavi sõnul kantakse ülejäänud raha üle kas tuleva aasta suvelõunate projekti jaoks või pakutakse lastele lisaks supile suve jooksul mitmekülgsemat kõhutäit.
Lisainfo: Urmo Reitav, MTÜ Pro Consensio projektijuht, tel 5532539, e-post urmo@proconsensio.eu
Käivitus üleriigiline lõimumisteemaline küsitlus noortele
Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) eestvedamisel käivitus Eestis taaskord Euroopa Komisjoni koordineeritud üle-Euroopaline struktuurse dialoogi konsultatsioonivoor. Käesoleval poolaastal on vooru eesmärgiks kaardistada mitte-põliseestlastest noorte olukorda ja kaasatust Eestis ning leida viise lõimituse suurendamiseks Eesti ühiskonnas.
ENL on konsultatsioonivoore Eestis läbi viinud 2010. aasta algusest. Selle aja jooksul on noortega arutatud kuues voorus muuhulgas valimisea, noorteühenduste innovaatilisuse ning Euroopa naabrusriikide noorte koostöö teemadel. Iga vooru lõpus on Eesti struktuurse dialoogi töögrupp koostanud raporti, mille kaudu kindlustatakse Eesti noorte seisukohtade nähtavus Euroopa Liidus.
„Noortekonsultatsioonid ehk struktuurse dialoogi konsultatsioonivoor on hea vahend noorte vahetu arvamuse kogumiseks Euroopa tasemel tähtsatel teemadel,“ rääkis struktuurse dialoogi projektijuht Kristo Peterson. „Oleme iga vooruga saanud järjest rohkem sisukaid vastuseid Eesti noortelt, viimati rohkem kui 1500 noore käest. Voorudest saadud sisendi abil saame nii Euroopa kui Eesti juhtidele näidata Eesti noorte reaalset hetkeseisukorda ja mõttelaadi.“
Küsitlusest saavad osa võtta noored vanuses 13–30 eluaastat.
Struktuurse dialoogi konsultatsioonivooruga seonduv info on leitav liidu kodulehel www.enl.ee/konsultatsioonid ning Facebookis Noorteküsitluse lehel www.facebook.com/kysitlus.
Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab üle 63 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusandlikku keskkonda. ENL esindab liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning soodustab noorte aktiivset osalust ühiskonnas.
Lisainfo: Kristo Peterson, Eesti Noorteühenduste Liidu Noorteküsitluse projektijuht, tel 503 0220, e-post kristo.peterson@enl.ee
