- Septembris algav eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolitus ootab osalejaid
- Ootame venekeelseid gümnaasiumiastme õpetajaid Lak-õppe metoodika täienduskoolitusele
- Haridustöötajad täiendavad end koolitusel „Keelekümbluse ABC“
Rohkem infot MISA konkursside ja hangete kohta on toodud kodulehel: www.meis.ee/konkursid
14. septembril algab eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursus programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Koolitustele on oodatud üldhariduskoolide ja kutsekoolide eesti keele kui teise keele õpetajad. Käesoleva koolituskursuse on lõpetanud juba 160 õpetajat. Septembrikuus õpinguid alustav õpetajate rühm on viies antud programmi raames koolitatav rühm.
Täienduskoolituskursus koosneb neljast koolitusmoodulist. Esimene koolitusmoodul toimub 14.-16. september Tartu lähistel. Järgmised kolm moodulit leiavad aset käeoleval aastal oktoobrist detsembrini.
Täienduskoolituse eesmärk on Euroopa Keeleõppe Raamdokumendist tulenevate muudatuste tutvustamine õpetajatele. Koolitusel osalemine annab eesti keele kui teise keele õpetajatele võimaluse rikastada oma õpetamisstrateegiaid aktiivõppemeetoditega, tutvuda parimate praktikatega eesti keele kui teise keele ning keele ja aine integreeritud õppes. Oluline teema on keelekeskkonna loomine tundides. Samuti räägitakse eesti keele ja õppeaine lõimimise võimalustest õppetunnis, eesti keele õpetajate rollist ja toest teistele õpetajatele eestikeelse aineõppe kavandamisel ja elluviimisel ning õpilaste motiveerimisel. Õpetajaid koolitavad tuntud keeleeksperdid ja pedagoogid, teiste seas Maie Soll, Leelo Kingisepp, Piret Kärtner, Hiie Asser, Mare Kitsnik ja Tõnu Tender.
Kursused ja kasutatavad koolitusmaterjalid on osalejatele tasuta. Lisaks on osalejatele organiseeritud tasuta majutus, toitlustus ning transport koolituskohta ja tagasi. Täienduskoolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA). Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.
Koolitustel osalemisest huvitatutel palume pöörduda MISA mitmekultuurilise üksuse koordinaatori Maarja Männi poole: e-post maarja.mand@meis.ee. Registreeruda saab koolitusele 6. septembrini 2010. a või kuni kohtade täitumiseni.
Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele.
Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP).Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine.
Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:
· lõimitud aine– ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused
· kuidas toetada keeleõpet ainetundides
· õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)
· eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)
jne
Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.
Koolitusele on võimali registreeruda e-postiaadressil tartu@ami.ee.
Lisateave: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Üle kolmekümne Ida-Virumaalt pärit politseiniku, päästja, raamatukogu-, meditsiini- ja haridustöötaja veetis juunis-juulis kolm nädalat Pärnus kolleegide juures oma eesti keele oskust lihvides. Sügisel järgivad nende eeskuju veel kaks gruppi Virumaa riigitöötajaid.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel toimuv tööjõuvahetusprogramm täidab mitut eesmärki – see võimaldab eesti keelt õppida ja keelekeskkonnas rääkida ning vahetada kolleegidega erialaseid kogemusi. Suhtlemine soodustab omakorda erinevate kultuuride ja tavadega tutvumist, nende eripärade mõistmist ning aktsepteerimist.
2010. aastal on MISA koostööpartneriks tööjõuvahetuste korraldamisel Sola Integra OÜ. Tööjõuvahetuse raames lähetati inimesed 21 päevaks kolleegide juurde Pärnusse, samuti on osalejatel võimalus õppida 60 tunni ulatuses eesti keelt, mis on jagatud lähetuseelseks ja -aegseks õppeks. Hiljem võtavad tööjõuvahetuses osalenud vastu eestikeelsest elu- ja töökeskkonnast pärit kolleege.
Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi “Keeleõppe arendamine 2007-2010” raames on MISA tööjõuvahetusi korraldanud 2008. aastast. 2010. aasta lõpuks on nende tööjõuvahetuste kaudu keelt õppinud kokku ca 170 inimest.
Lisateave: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Juuni lõpus selgus projektikonkursi „Ühine meediaväli“ II osa „Võrdse kohtlemise seadusest teadlikkuse tõstmine“ toetuse saaja, kelleks on OÜ Alfa-Omega Communications.
Toetust saanud tegevuste eesmärk on tõsta kodanikuühenduste liikmete ja töötajate ning ettevõtete juhtide ja personalispetsialistide teadlikkust inimõigustest ja võrdse kohtlemise seadusest.
Projekti raames saadetakse kodanikuühendustele ja ettevõtjatele ringkirjad, koostatakse infomaterjalid ning korraldatakse mitmekultuurilise organisatsiooni konkurss ja temaatiline konverents. Projekt kestab 2011. aasta juunini.
Projekti rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
Juulis selgusid projektikonkursi „Ühine meediaväli“ I osa „Kodanikuaktiivsuse ja lõimumistemaatika tutvustamine meedias“ toetuse saajad, kes valmistavad tele- ja raadiosaateid ning täiendavad uudisteportaale. Toetusi määrati kokku ligi 3,8 miljoni krooni ulatuses.
Televisiooni kategoorias toetati kolme projekti. Kõik saated on eetris ETV2s, üks saatesari ka ETV1s. Osakond OÜ projekti „Tralli-Valli“ raames valmib 16-osaline saatesari, mida näidatakse 2011. aasta sügisel. Sarjas tutvustavad 10 erineva taustaga Eesti elanikku oma kaaslastele mõnda Eestimaa kohta sellisena nagu nemad seda näevad. Eesti Rahvusringhäälingu projekt „Kolmnurk“ koosneb 36 iganädalasest diskussioonisaatest, mis on eetris septembrist 2010 kuni maini 2011. MTÜ Filmiklubi MP DOC valmistab projektis „Köök – rahvaste paabel“ 16-osalise sarja, kus saatejuht-toimetaja Priit Kuusk töötab Tallinna restoranides ning tutvustab eri rahvusköökide temperamenti, söögivalmistamise filosoofiat ja meeskonda. Sari on eetris sügisel 2011 ning seda näidatakse nii ETV1-s kui ETV2-s.
Raadio kategoorias toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Ühiskondlik leping“. Alates oktoobrist 2010 kuni aprillini 2011 on Raadio 4 eetris 12 diskussioonisaadet.
Uudisteportaalidest toetati Eesti Rahvusringhäälingu projekti „Portaali kodanik.err.ee käivitamine“ ning MTÜ PX Bandi projekti „PLUG in KesKus!“. Viimase raames ühendatakse eestikeelse kultuurilehe KesKus ja venekeelse kultuuriajakirja PLUG kogukonnad Facebookis, tõlgitakse artikleid kas vene- või eesti keelde ning korraldatakse pop-up kampaaniaid.
Projekte rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi vahenditest.
Lisateave: Kati Tamm, kodanikuhariduse ja rände üksus, tel 659 9027, e-post kati.tamm@meis.ee
6.–8. augustil toimub Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu järjekordne suvekool. Uue õppeaasta eel kogutakse teadmisi, kuidas oma lapsega veel paremini suhelda, saadakse koostöökogemusi arutledes lapsevanemate rolli ning ülesannete üle keelekümblusprogrammis ja koostades liidu edasist töökava.
Töökava koostamise aluseks on keelekümblusprogrammi strateegiline plaan aastateks 2009–2013 ja keelekümblusprogrammiga liitunud asutuse sisehindamise kriteeriumid.
Aega jääb ka Saaremaaga tutvumiseks ja lastega koosolemise nautimiseks.
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
11.–12. augusti toimubSoomes lugemiskonverents „Keelelised osaoskused õppimises“. Konverentsil tutvustavad Eesti lasteaedade kogemusi keelekümblusprogrammi rakendamisel nii lasteaednikud kui Eesti keelekümblusprogrammi ohjava Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed esindajad.
Ettekannetega esinevad keelekümblusprogrammi koolitajad ja lasteaednikud Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas ning MISA koordinaator Svetlana Belova.
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
12.–13. augustil kohtuvad Pariisis, Lääne-Virumaal nõustajad, kes toetavad õpetajaid eestikeelsele õppele üleminekul, selle rakendamisel lasteaias ja koolis. Suvekoolis keskendutakse uue õppekavaga seotud teemadele (esinevad Irene Käosaar ja Maie Soll Haridus- ja Teadusministeeriumist) ning Soome nõustamiskogemustele (Tiiu-Kai Kotka Espoo Kooliametist Soomes).
Arutusel on ka Kohtla-Järve, Narva, Tallinna ja Tartu piirkonna nõustamiskeskuste tegevus algaval õppeaastal.
Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, e-post karin.piirsalu@meis.ee
16.–18. augustil alustavad Nelijärvel poolsada keelekümblusõpetajat koolituskava „Seitse päeva koostöist kümblust“ esimest sessiooni. Keelekümblusprogrammi põhimõtete kõrval käsitletakse meeskonnatööd, rühmatöö järke, ajalehte kui õppematerjali, tablood kui draamavõtet, õuesõpet ja tööd tegevuskeskustes, õppematerjalide valmistamist ja õpimappe. Samuti tutvutakse olemasolevate keelekümblusmaterjalidega.
Kogemusõppelise tööviisi toetusel peaksid osalejad saama ideid ja oskusi ning teadmisi, et toime tulla eestikeelse õppega erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.
Koolitajateks on keelekümblusprogrammi koolitajad Maire Kebbinau, Anne Kloren, Liina Norit, Anu Parts, Anna Sele. Järgmine sessioon toimub novembris eraldi Narva rühmale ja Tallinna rühmale.
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
24.–25. augustil osalevad kahesessioonilise koolituse „Keelekümbluse ABC“ esimeses osas koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.
Koolituse teine sessioon toimub oktoobri lõpus.
Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post maire.kebbinau@meis.ee
22.–24. augustil jätkavad lasteaedade keelekümblusõpetajad Toilas programmi põhikoolituse 2. sessiooniga. Teemad on seotud lapse arengu ja selle hindamisega ning keelekümblusliku tööviisi rakendamisega õppeaasta algul. Süvenetakse ka mõnedesse üksikmeetoditesse.
Koolitavad keelekümblusprogrammi koolitajad Ene Kurme, Angelika Lall, Nonna Meltsas ja Hedi Minlibajeva.
Lisateave: Svetlana Belova, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9848, e-post svetlana.belova@meis.ee
Hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks peavad kõik haridusasutused esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile oma esimese sisehindamise aruande. See on vajalik mõistmaks ja mõtestamaks laste arenguks olulisi tingimusi, asutuse juhtimisotsuseid ja asutuse tegevust tulevikuvaates.
Keelekümblusprogrammiga liitunud lasteaiad ja koolid on nn keelekümblusvaateni jõudnud juba oma varasemateski aruannetes. Samas on vajadus toetada programmiga liitunud lasteaedu ja koole asjakohase ülevaatliku ja süsteemse tugimaterjaliga.
Mulluse keelekümbluskonverentsi “Nõustamine ja sisehindamine – keelekümblusprogrammi kvaliteedi teemärgid” sisehindamise töötubadest kogunenud soovitused ja kogemused on olnud heaks aluseks keelekümblusprogrammi rakendamise hindamiskriteeriumide väljatöötamisel.
Selleks on Kehra Gümnaasiumi direktori Urve Rannaääre juhtimisel on tegutsev töörühm sõnastatatud sisehindamise üldisest raamistikust lähtuvad soovitused erinevate võtmealade ja valdkondade kirjeldamiseks keelekümblusvaates.
Töörühm oli ideede genereerimises tulemuslik, sest kümblusteadlikud sisehindamise nõunikud (Mare Lihtsa, Nonna Meltsas) ja sisehindamise eksperdid (Marika Pettai, Kadri Peterson) oskasid seniste kogemuste pinnalt küsimusi tõstatada ja rühma ühes raamis hoida. Taotluseks oli saada kriteeriumide kirjelduse näidis, mis a) ei muuda haridusasutuse hindamissüsteemi oluliselt ulatuslikumaks ja ajamahukamaks, b) on selgelt sõnastatud, c) sobitub olemasolevasse sisehindamise korda ja d) hõlmab keelekümbluse rakendamise võtmetegureid.
Aruteludes erinevate sihtrühmadega (lasteaedade ja koolide juhid, õpetajad) oleme tõdenud, et keelekümblusliku vaate sissetoomisega hakkame programmi paremini nägema osana tervikus, mõistma selle rolli asutuse terviklikus arengus, mõistma koostöö ja vastastikuse rikastamise põhimõtte tähendusrikkust.
Viie võtmeala – eestvedamine ja juhtimine, personalijuhtimine, koostöö huvirühmadega, ressursside juhtimine, õppe-ja kasvatusprotsess – hindamise kriteeriumide kirjeldustest saame programmi kvaliteedisüsteemi arendamises edasi liikuda tunnustamise korra kujundamisele.
Keelekümblusprogrammi Lapsevanemate Liidu augustikuise suvekooli arutelu järel saadetakse viimistletud soovitused uue õppeaasta alguses programmiga liitunud asutustesse ja kohalikesse omavalitsustesse kooskõlastusringile.
2010. aasta keelekümbluskonverentsi töötubades esitleme soovitusi juba laekunud tagasisidet arvestades ja arutleme selle üle, kuidas soovituste järgimist mõjutavad asutuse keelekümblusstaažist tulenevad erisused, kohaliku omavalitsuse prioriteedid ning vajadused, võimalused jmt. See on üks alus edaspidiseks – koostada abimaterjalid, mis kergendavad keelekümblusprogrammiga liitunud asutustel sisehindamise läbiviimist. Nii sisehindamise protsess kui ka keelekümblusvaate arendus selles on pidevad protsessid.
Lisateave: Karin Piirsalu, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9854, karin.piirsalu@meis.ee
