Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta
Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks
15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri
Käimasolev projektikonkurss
Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
Info eesti keele kursuste ja keele ning kultuuri tundmise klubide kohta
2017. aastal jätkuvad tasuta MISA korraldatavad eesti keele kursused
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) jätkab tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-tasemel kursuste korraldamist 2017. aastal koostöös viie eesti keele õpet pakkuva organisatsiooniga - OÜ Multilingua Keelekeskus, MTÜ Folkuniversitetet Estonia, OÜ Keelepisik, OÜ Mitteldorf ja Atlasnet Mittetulundusühing. Keeleõppe kursused viiakse läbi Eesti erinevates linnades - Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Ahtmes, Tartus ja Pärnus.
Koostööpartnerite abiga pakub MISA 2017. aasta jooksul keeleõppes osalemise võimalust kõigile inimestele, kes 2015. aasta suvel MISA-le oma eesti keele õppimise soovist teada andsid. „Järgemööda oleme oma partnerite abiga jõudnud ühendust võtta kõigi inimestega nii keeleoskuse testimise kui kursusel osalemisega seoses. Nendele inimestele, kes 2015. aastal registreerusid eesti keele kursustele, kuid kelle keeleoskus vajab esmatasandi ehk A1-tasemel õpet, hakkame tasuta keeleõppevõimalust pakkuma hiljemalt käesolevast suvest,“ kommenteeris keeleõppe korraldamist MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi. Riik on 190 inimese A1-tasemel keeleõppeks eraldanud 66 000 eurot.
Eelmise aasta lõpu seisuga on MISA korraldatavatel tasuta eesti keele kursustel osalenud üle 2544 inimese. Keeleõpingud kestavad veel 900 inimesel ja aasta jooksul saavad keeleõppekoha veel 1620 inimest.
Kursustele eelneb osalejate keeleoskuse mõõtmine, mille järgselt saab moodustada tasemete alusel õpperühmad. Keeleoskuse taseme väljaselgitamiseks toimuvale testimisele saadavad kutse keeleõppe korraldajad, kes võtavad uute osalejatega ühendust e-kirja ja telefoni teel MISA poolt edastatud nimekirja alusel. Juhul, kui keegi registreerunutest MISA korraldatavatest eesti keele kursustest loobub või kursuse katkestab, saab antud koha täita vaid keeleõppe järjekorras olev inimene.
„Selleks, et käesoleva aasta suveks saaksid keeleõppes osalemise võimaluse kõik meie eesti keele õppe järjekorras olevad inimesed, ei ole me kahjuks saanud eesti keele õpet pakkuda väljaspool nimekirja olevatele inimestele,“ selgitas Tondi. „Infoks neile, kes meie keeleõppe nimekirjas veel ei ole, et tasuta eesti keele kursuste korraldamine jätkub. Kursustele registreerumine saab olema avalik, millest teavitame avalikkust nii meie kodulehe, uudiskirja kui ka meedia vahendusel,“ lisas Tondi.
MISA pakutavate tasuta eesti keele kursuste maht on kokku 120 tundi ja igas keelerühmas osaleb kuni 15 inimest. Õppetöö kestab orienteeruvalt 5 kuud. MISA organiseerib tasuta eesti keele A2-, B1- ja B2-taseme kursuseid kuni aastani 2020 Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ vahenditest. Täiendavat infot MISA korraldatavate eesti keele õppe kohta leiab MISA kodulehelt.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid tegutsevad ka 2017. aastal
Käesoleval aastal jätkavad tegutsemist tasuta eesti keele ja kultuuri praktikat pakkuvad klubid. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi kohtumisi aitavad MISA-l korraldada OÜ Mitteldorf, OÜ Keelepisik, ImmiSchool - Uusimmigrantide Koolituskeskus OÜ ning Change Partners OÜ.
„Keele- ja kultuuriklubi on koht, kus saab eesti keele rääkimist ning kuulamist praktiseerida läbi huvitavate, eluliste ja kultuuriliste tegevuste. Lisaks on see hea võimalus saada keele jätkuvaks harjutamiseks innustust ja ka vajalikku teavet iseseisvaks õppimiseks. Keeleklubi ei ole tund ega kursus, vaid tegu on grupitegevusega, kus saab harjutada igapäevasuhtlust ja leida ka tugivõrgustikku. Lisaks hõlmavad klubide tegevused kultuurisündmuste ja -ürituste külastamist õpitu kinnistamiseks,“ tutvustas klubi kohtumisi MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht Jana Tondi.
Eelmise aasta lõpuks avati üle Eesti 30 klubi, mille tegevustest võttis osa 480 klubi liiget. 2017. aastal ja ka järgnevatel aastatel kuni aastani 2020 jätkub klubide töö samas mahus.
Klubi liikmed, sealhulgas eestvedajad, saavad kokku kuue järjestikkuse kuu jooksul, vähemalt üks kord nädalas kuni neli akadeemilist tundi korraga. Kohtumised peavad toimuma vähemalt neli korda kuus, kus vähemalt korra kuus võetakse koos osa ühest kultuurisündmusest või külastatakse mõnda Eesti kultuuriga seotud paika. Kokku toimub vähemalt 24 kohtumist (kokku 96 akadeemilist tundi) ja 6 õppekäiku. Igal klubil on 2 eestvedajat ja kuni 16 liiget erinevatelt elualadelt. Klubi tegevustesse kaasatakse eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed või vähemalt C1-tasemel keeleoskusega inimesi, keda kutsuvad kohtumisele klubi eestvedajad. Iga klubi liige võib klubi kohtumisele endaga kaasa kutsuda kuni 2 külalist.
Keelelise ja kultuurilise kümbluse klubi on mõeldud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või leida tuge ja innustust eesti keele õppimise jätkamiseks. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid abistada. Klubidesse kutsutakse ja valitakse liikmed ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ tegevuse „Lõimumiskoolitused“ raames B2-taseme eesti keele õppesse registreerunute nimekirjast või MISA tellimusel B2-taseme kursuse läbinud inimeste seast.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee
Iseseisev keeleõpe keelekohvikute abiga
Keelekohvikud pakuvad nippe iseseisvaks keeleõppeks
Möödunud aasta sügisel käivitas MISA eesti keele iseseisva õppe nõustamise piloteerimise, et tõhustada eesti keele õppealast nõustamist. Eesti keele iseseisvaks õppimiseks mõeldud nõustamist pakub MISA elanikele peamiselt keelekohvikutes.
„Keelekohvikute eesmärk on julgustada inimesi eesti keeles suhtlema. Keelekohviku formaat võimaldab eesti keelt omandada ka neil, kel keelekursustel osaleda pole võimalik. Kohvikutes on loodud eestikeelne suhtluskeskkond, mis soodustab eesti keele praktikat. Lisaks tutvustame kohalkäijatele võimalusi iseseisvalt eesti keele õppimiseks, tõstame õppija eneseusku ja julgustame neid ületama õppimisega kaasnevaid barjääre,“ tutvustas keelekohvikute korraldamist MISA nõustaja Olga Žukova.
„2017. aastal korraldab MISA elanikele eesti keele õppimise võimaluste avardamiseks teabepäevi ja eesti keele iseseisva õppe nõustamise metoodikast huvitatuile koolituspäevi, et laiendada metoodika rakendumise võimalusi,“ lisas Žukova.
Teabe- ja koolituspäevad viiakse läbi üle Eesti, osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Teabepäevade toimumise ja registreerimise info edastatakse MISA uudiskirja kaudu ja lisatakse ka MISA kodulehele. MISA uudiskirjaga saab liituda siin.
MISA korraldab keelekohvikute kohtumisi ESF projekti „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavad tegevused“ raames.
Keelekohvikute kohta saab infot nõustamiskeskuse tasuta infotelefonil 8009999 või kirjutades e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.
Kodanikupäeva viktoriin
15. kodanikupäeva viktoriin läbib uuenduskuuri
2017. aasta novembris toimub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) korraldatav viktoriin juba 15. korda. Toimunud viktoriinide tagasiside – küsimuste kvaliteedi, õpilaste huvi ja kodanikuõpetajate kaasatuse hindamiseks toimub kodanikupäeva viktoriini seminar-arutelu. Kohale oodatakse arutlema 50 õpilast ja õpetajat üle Eesti.
„Kodanikupäeva viktoriinil on märkimisväärne ajalugu ja seega on ka korraldajatel ning osalejatel arvestatav kogemuslugu rääkida. Selleks, et viktoriin oleks kodanikuhariduses üheks interaktiivseks, päevakajaliseks ja huvitavaks õppevahendiks, oleme kutsunud kokku 50 üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpetajat ja õpilast, et kuulata nende tagasisidet ning arvamusi, kuidas viktoriini üha paremaks arendada,“ tutvustas ürituse toimumise eesmärki MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht Toivo Sikk.
Kodanikupäeva viktoriini teemaline seminar-arutelu toimub 16. veebruaril 2017 Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn. Seminar-arutelul saab kuulata ettekandeid üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse õpilaselt, õpetajalt, samuti tutvustab viktoriinide sisuloomist kodanikupäeva viktoriini küsimustike põhikoostaja J. Tõnissoni Instituudi Kodanikuhariduse keskuse juhataja ja Loksa Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Sulev Valdmaa.
Ettekannetele järgnevad mõttevahetused ja arutelud kaheksas rühmas, kus käsitletakse kodanikupäeva viktoriini küsimuste uusi valdkondi, küsimuste varustamist visuaalsete materjalidega. Samuti arutatakse, kuidas suhtuda googedamisse ja kuidas kaasata viktoriinis osalema uusi koole ning neid õpilasi, kes seni aktiivselt osalenud ei ole.
Arulelude põhjal sündinud mõtteid võetakse arvesse käesoleva aasta kodanikupäeva viktoriini kokkupanemisel. Arvult 15. kodanikupäeva viktoriin leiab aset 2017. aasta 20.-29.novembrini.
Kodanikupäeva viktoriini on aastate jooksul edukalt lõpuni lahendanud üle 66 tuhande õpilase. Toimunud viktoriinide ja tulemustega saab tutvuda MISA kodulehel. Viktoriini korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Toivo Sikk, MISA kodanikuhariduse valdkonnajuht, tel 659 9850, E-post toivo.sikk@meis.ee
Avatud on projektitaotluste konkurss eesti keele ja kultuuri õppimiseks peredes
Projektikonkursi eesmärk on tutvustada lähemalt Eestis elavatele eesti keelest erineva emakeelega 7-19 aastastele noortele eesti kultuuriruumi – maad, ajalugu, kultuuri ja keelt ning pakkuda noortele võimalusi kontaktide loomiseks eesti keelt emakeelena kõnelevate samaealiste noortega. Projektikonkursi abiga soovib MISA leida koostööpartnereid, kes organiseeriksid noortele eesti keele ja kultuuri õpet peredes ajavahemikus 01.03.-30.11.2017.
Projektikonkursi kogueelarve on 45 000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 20.02.2017.
Konkursi dokumendid ja taotlusvormid on kättesaadavad MISA kodulehel.
Eesti keele- ja kultuuriõppe korraldamist peredes rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA keelelise ja kultuurilise kümbluse valdkonnajuht, tel 659 9069, E-post jana.tondi@meis.ee
Rahvusvähemuste kultuuriseltside üritused
Veebruaris toimub viiendat korda vene poeesia festival „Baltika taeva all“
Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia korraldab viiendat korda Vene poeesia festivali “Baltika taeva all”. Üritus toimub Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis 11.02.2017 kell 14-17. Sissepääs on tasuta.
Kirjandusklubi Harmooniat esindavad Tatjana Treufeldt, Igor Krainii, Sergei Udod, kes tutvustavad festivalil oma loomingut. Üritusele on oodata külalisesinejaid 14 riigist, muuhulgas Lätis, Leedust, Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Norrast, USA-st jne.
Üritusel esinevad konkursi „Baltika taeva all“ võitjad ja nn vaba mikrofoni ajal saavad oma teoseid ette lugeda ka teised luuletajad.
Lisainfo: Zhanna Zaikina, Vene rahvuskultuuriline organisatsioon – Kirjandusklubi Harmoonia juhatuse liige, tel 5536577
Märtsi alguses toimub laulustuudio „Nupukesed" kontsert „Laulame emale“
5. märtsil 2017 kell 16.00 on kõik emad ja vanaemad oodatud Vene Kultuurikeskuse väikesesse saali, kus toimub Laste Lastestuudio „Nupukesed“ kontsert „Laulame emale“.
Laste Laulustuudios „Nupukesed“ käib 70 last vanuses 3 kuni 16 aastat. Laulustuudios õpivad lapsed laulmist, tantsimist, samuti teisi esinemiskunsti oskuseid.
Kontsert on üles ehitatud kui etendus, kus kõik laulustuudio nn nupukesed laulavad ja tantsivad üheskoos samaaegselt.
Lastele ja kooliõpilastele on sissepääs kontserdile tasuta. Täiskasvanud saavad osta piletid Vene Kultuurikeskuse kassast tund enne kontserdi algust. Pileti hind on 2 eurot täiskasvanutele ja 1 euro maksab pilet tudengitele ning pensionäridele.
Laste Laulustuudio „Nupukesed“ tegevusega on võimalik lähemalt tutvuda kodulehe aadressil www.knopochki.ee.
Lisainfo: Marina Krants, Laste Laulustuudio „Nupukesed“ juht, e-post martinsonmarina@mail.ru, tel: 5698 8787.
Maardus toimub harrastusteatrifestival „Minu teater – Minu kapriis“
10.-12.03.2017 toimub Maardus juba üheksandat korda rahvusvaheline harrastusteatrifestival „Minu teater – minu kapriis“.
Lasteetendused toimuvad 10.03.2017 kell 9.00 Vaba Aja Keskuses, aadressil Keemikute 12B.
Igas vanuses teatrihuvilised on oodatud etendustele 11. ja 12. märtsil algusega kell 11.00 Maardu Kultuuri- ja infokeskusesse (Karjääri 4). Etendusele on sissepääs on tasuta.
Festivali eesmärk on anda noortele lavastajatele võimalus näidata oma teatrikirge. Oluline on, et festivali esinejad järgiksid nn „avatud teatri“ mõistet, mille eesmärgiks on vaatajate aktiivne osalus. Peale iga etendust toimub näitlejate, lavastajate ja vaatajate vahel arutelu, kus sõbralikus festivali atmosfääris jagatakse nähtu ja kogetu kohta arvamusi ning muljed.
Kuna festival on olnud edukas, siis on korraldajad otsustanud traditsiooniga jätkata. Festivali korraldajad on MTÜ Art Arena, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga ning Teater „WIN“.
Lisainfo: Eseniya Antropova, MTÜ Teater-stuudio Veer & Špaga juhataja, tel. 58122942, e-post esenia.antropova@mail.ru
Rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust rahastab Kultuuriministeerium riigieelarvest.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA partnerlussuhete valdkonnajuht, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis
„I am a migrant“ – elulised ja huvitavad lood Eestis elavatest inimestest
„Keeleoskus on väga oluline” – Xiangwei lugu
Xiangwei on pärit ühest Hiina suurimast linnast, mille elanike arv on 8 miljonit. Tänaseks on ta Eestis elanud juba 
22 aastat. „Hiinas elades ei teadnud ma Eestist midagi ja olin Eestist õige vähe kuulnud. Minu jaoks ei olnud kolmel Balti riigil suurt vahet – ma teadsin, et kõik asuvad Venemaa läheduses ja on endised Nõukogude Liidu riigid.
Olin Hiinas üliõpilasena väga aktiivne ja mulle ei meeldinud, et ühiskonda nii tugevalt kontrolliti. Osalesin Pekingi demonstratsioonil, aga kahjuks Hiinasse vabadust ei saabunud, lagunes aga Nõukogude Liit.
Lääne filosoofia oli ülikoolis väga populaarne. Saabusin Eestisse 1994. aastal, töötasin Hiina ettevõttes tõlkijana (õppisin ülikoolis vene keelt). Tulin Eestisse, sest siin on vabamajandus ja palju võimalusi isiklikuks arenguks.
Eesti on elamiseks hea riik. Eestlased on rahulikud inimesed. Siin elatud 22 aasta jooksul ei ole mul olnud ühtki tõsist konflikti. Kohalikud räägivad minuga inglise keeles, aga keel on siiski väga oluline. Kui eesti keelest aru ei saa, ei ole võimalik mõista, mis ühiskonnas ja poliitikas toimub.
Eesti keele õppimiseks otsisin erinevaid õppimisvõimalusi ja käisin ka keelekursustel, kuid sellest ei piisanud. Minu arvates on kõige parem keele õppimise meetod lugemine. Külastasin raamatukogusid ja laenutasin pakse inglise-eesti sõnaraamatuid. Mõne aja pärast hakkasin ka grammatikast aru saama, nt kuidas lauseid koostada, see teadmine aitas mind väga. Seejärel hakkasin televiisorit vaatama. Sellele, kes keelt ei oska, ei ole televisioon lihtsalt meelelahutus, vaid õppimisviis.
Osalesin ka eestikeelsel raamatupidamiskursusel, mille lõpus tuli mul sooritada eksam, mida aga ei olnud võimalik ilma eesti keelest aru saamata teha. Siis kohtusin täiskasvanute gümnaasiumi eestvedajatega ja otsustasin sinna õppima asuda. Gümnaasiumi direktor ei suutnud uskuda, et kõrgharidusega inimene soovib uuesti koolipinki istuda. Nii ma õppisingi ühe aasta ja lõpetasin eesti keeles 12. klassi. Otsisin tasuta keeleõppevõimalust ja leidsingi.
Minu abikaasa on eestlane, kellega kohtusime Concordia ülikoolis, kus me mõlemad õppisime. Ütlen oma lastele alati, et nad on eestlased, sest elavad siin. Oma emaga räägivad nad eesti keeles. Hiina keelt oskavad nad vähe, sest nad ei kasuta seda ja neil pole motivatsiooni õppida. Kuna mina olen palju tööl, siis pole mul aega nendega hiina keeles rääkida ega seda neile õpetada. Oleme koos käinud Hiinas, kus nad tutvusid kultuuriga ja külastasid sugulasi, nii et side Hiinaga on neil ikkagi olemas.”
