MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest
Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused
MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga
MISA toetas mullu 97 tagasi Eestisse elama pöördunud inimest
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) eraldas mullu kokku ligi 75 000 eurot tagasipöördumistoetust 97 Eesti päritolu inimesele.
MISA toetab etniliste eestlaste ja Eesti kodanike välismaalt Eestisse tagasipöördumist kodumaale alates 1992. aastast. Vajaduspõhist toetust saavad MISA kaudu ka kolmandate riikide kodanikud, kes soovivad loobuda Eesti elamisloast, Eestist lahkuda ja pöörduda tagasi oma etnilisele kodumaale.
MISA pakub nii naasjatele kui ka lahkujatele tasuta nõustamisteenust ning sihtasutuse kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eberi sõnul on Eestisse naasta soovijate ning ka toetust saanute arv viimastel aastatel pidevalt kasvanud.
“Maksime 2012. aastal tagasipöördumistoetust 91 inimesele, kuid Eestist lahkumiseks sai 2012. aastal toetust 36 kolmandate riikide kodanikku. Mullu eraldati tagasipöördumistoetust 97 inimesele ning riigist lahkus toetuse abil 36 kolmandate riikide kodanikku,” kommenteeris Eber.
MISA rändetoetuste puhul saavad toetust taotleda need inimesed, kes on Eestist ära olnud vähemalt 10 aastat, tagasipöördujatele makstav maksimaalne summa on 2000 eurot ning seda saab taotleda kuue kuu jooksul pärast tagasipöördumist. Riigist lahkujatele makstakse toetust maksimaalselt 1000 euro ulatuses.
“Viimase paari aasta jooksul naasis Eestisse kõige enam inimesi Ameerika Ühendriikidest jaVene Föderatsioonist, aga ka Ukrainast ja Kasahstanist naasnute hulk on märkimist väärt. Inimesi tuleb tagasi ka Euroopa Liidu liikmesriikidest ja mujaltki. 2013. aastal oli kõige enam Eestisse tagasitulijaid Venemaa Föderatsioonist (30 inimest) ja USA-st (24). Iirimaalt tuli Eestisse tagasi 12 inimest ja Usbekistanist 5 etnilist eestlast,” loetles Eber.
Enamik MISA-lt toetust saanud naasjaid olid nooremad tööealised inimesed lastega. Alaealisi tuli koos vanematega Eestisse tagasi 32. Eesti elamisloast loobus ja asusid mujale elama peamiselt inimesed vanuses 56-75 (25 inimest) ning kõige enam (32 inimest) suunduti Venemaa Föderatsiooni.
“Loomulikult ei saa öelda, et need andmed kirjeldaksid terviklikult Eesti rände trende, sest meie saame rääkida neist inimestest, kes meie toetusele kvalifitseeruvad, kuid aasta-aastalt on meil igati põhjust rõõmustada, sest saame Eestisse tagasipöördumise järel aidata just tööealisi perekondi, kes tulevad siia lastega,” ütles Eber.
Eestist pikalt eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist ning teiste riikide kodanike tagasipöördumist kodumaale on toetatud alates 1992. aastast.Toetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ning vajab Eestisse tagasitulekuks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.Eestist kolmandasse riiki lahkumise toetust kuni 1000 euro väärtuses saavad taotleda kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega inimesed, kes on elanud Eestis vähemalt 10 aastat ning kes omab kehtivat reisidokumenti või muud tagasipöördumist võimaldavat dokumenti. Remigreeruja peab võtma kirjaliku kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda ning tema elamisluba peab olema kehtetuks tunnistatud. Lahkuda soovivad mitte-eestlastest kodanikud peavad olema Vabariigi Valitsuse otsusega vabastatud Eesti kodakondsusest.
Toetusi jagatakse vajaduspõhiselt majanduslikku ja sotsiaalset seisundit arvestades Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest ka 2014. aastal. Kokku on aastate jooksul toetatud ligi 26 000 välismaalase etnilisele kodumaale naasmist ning ca 1900 etnilise eestlase või Eesti kodaniku tagasipöördumist Eestisse.
Lisainfo: Martin Eber, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9067, e-post martin.eber@meis.ee
Algasid uued tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavad kursused
Vabaühendus Kodanikukoolitus ja Tartu Ülikooli Narva Kolledž alustasid jaanuaris uute kodakondsuseksamiks ettevalmistavate tasuta kursustega Tallinnas ja Ida-Virumaal.
Kodakondsuskursused on suunatud määratlemata kodakondsusega inimestele ja Euroopa kolmandate riikide kodanikele.
"Kodakondsuse saamiseks on vajalik sooritada kaks eksamit: eesti keele eksam ja Eesti Vabariigi seaduste tundmise eksam. Antud juhul on tegemist vaid seaduste tundmise kursusega ning eesti keele kursuseid ei toimu," seisab Vabaühendus Kodanikukoolituse teates.
Tasuta kursustel saavad osalejad ülevaate nimetatud seadustest, tutvuvad Eesti riigi ajaloo ja sümbolitega ning üheskoos tehakse ka prooviteste. Igale õppurile antakse kodakondsuse taotlejatele mõeldud tasuta eesti-vene sõnaraamat, Eesti Vabariigi põhiseadus- ja kodakondsusseadus ning harjutusvihik eksamiks ettevalmistavate küsimustega. Materjalid on eesti keeles, õppetöö toimub eesti ja vene keeles.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) toetuse kaudu võimaldatakse käesoleval aastal kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid tasuta kursuseid kokku 600 inimesele. Kursuste korraldamist rahastatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi ja MISA kaudu riigieelarvest. Lisainfot kursuste toimumise ja kursustele registreerimise kohta leiab siit: http://www.meis.ee/kodakondsuse-taotlemine-kursused
Lisainfo: Kristi Anniste, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9062, e-mail kristi.anniste@meis.ee
MISA toetab käesoleval aastal lõimumistegevusi 3,4 miljoni euroga
2014. aastal toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) erinevaid integratsiooniprojekte ja -tegevusi ligikaudu 3,4 miljoni euroga.
“Sihtasutus jagab integratsiooniprojektide toetuseks ning rakendab lõimumistegevuste elluviimiseks ligikaudu 3,4 miljonit eurot. MISA toetab endiselt erinevaid eesti keele õppe võimalusi, rahastab teabeprojekte, tegevusi Eesti kodakondsust soovijate toetamiseks, noortele suunatud keelelaagreid ja palju muud. Käesoleval aastal on meil võimalus lõimumistegevusi toetada ja ellu viia Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Euroooa Sotsiaalfondi kaudu,” selgitas MISA administratiivdirektor Eda Silberg.
Silbergi sõnul on mõningad tegevused veel rahastajatega täpsustamisel, kuid projektikonkursside ajakava tehakse huvilistele MISA kodulehel avalikuks märtsis. “Viime oma tegevusi ellu selleks, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ning osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus. Selleks, et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleksid võrdsed võimalused säilitada oma emakeelt ja kultuuri, toetame jätkuvalt rahvuskultuuriseltiside ja nende juures tegutsevate pühapäevakoolide tegevust. Endiselt pakume tasuta kodakondsuseksamiks ettevalmistavaid kursuseid ja ka eesti keele õppe võimalusi,” lausus Silberg.
MISA loodi 31. märtsil 1998 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse nime all ja kannab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed nime alates 2010. aastast. MISA tegevusvaldkonda kuuluvad nii erinevate haridus-, kultuuri-, meedia-, migratsiooni- kui ka elukestva õppe tegevuste korraldamine ja toetamine. MISA tegevuste kohta saab lisainfot sihtasutuse kodulehelt www.meis.ee.
Lisainfo: Eda Silberg, MISA administratiivdirektor, tel 659 9038, e-post eda.silberg@meis.ee
