Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis aruanne, mis annab hinnangu uussisserändajatele suunatud Settle in Estonia kohanemisprogrammile ning samale sihtrühmale teenuste pakkumiseks loodud võrgustikule. Aastatel 2014-2023 rahastati kohanemisprogrammi läbiviimist ning võrgustiku loomist Euroopa Sotsiaalfondist ja riigi panusena kokku ligi 9,4 miljoni euroga.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul tõi hindamine välja olulised pidepunktid edasise töö parendamiseks. „Uussisserändajate hulk Eestis on pidevalt kasvanud ning sellega ka nõudlus kohanemisprogrammi järele. Seepärast on väga oluline muuta programm efektiivsemaks, et saaksime pakkuda rohkematele inimestele just seda, mis toetab nende kiiret ja sujuvat kohanemist Eestis. Olulise panuse uussisserändajate kohanemisse annavad ka vastava valdkonna teenusepakkujad, kes saavad edaspidi nii võrgustiku kogemuse kui ka analüüsi tulemuste najal oma koostööd ning teenuste pakkumist paremini sihistada ja korraldada,“ rääkis ta.
Uuringu tulemuste kohaselt on uussisserändajate teadlikkus Eesti riigi pakutavast kohanemisprogrammist väga hea. Politsei- ja Piirivalveameti e-kirjana Eestisse saabujale saadetav suunamine on efektiivne ja jätkusuutlik, esmane info kohanemisprogrammi kohta on selge, kuid kriitikat pälvib koolitustele registreerimise keerukus. Ainult veebipõhine registreerimine jätab ebavõrdsesse seisu need inimesed, kelle digioskused on piiratud. Murekohaks on ka erinevate koolituste kättesaadavus. Eriti puudutab see keeleõpet, kus algtasemel keelegrupid täituvad vahel loetud tundidega. Samas on koolitustel osalejate hinnangud kohanemisprogrammile läbivalt positiivsed, kõrgelt hinnatakse koolitajaid, materjale ja koolituste struktuuri ning viidatakse, et koolitused vastavad ootustele.
Uussisserändajatele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks loodud tugivõrgustiku analüüs näitas, et eri osapoolte ootused võrgustikupõhisele koostööle on erinevad, samuti vajadused omavahelise koordineerimise ja kogemuste vahetamise järele. Suurimat huvi võrgustiku vastu näitasid üles kohalikud omavalitsused, kes saavad uussisserändajatele teenuste pakkumisel kõige hõlpsamini toetuda üksteise teadmistele ja kogemustele.
Samuti analüüsiti võrgustiku töö jätkamise otstarbekust ning koondati praktilisi soovitusi kohanemisprogrammi edasiseks arendamiseks. Hindamises välja toodud soovitused puudutavad nii kohanemisprogrammi kui ka tugivõrgustiku töö eesmärkide täpsustamist, samuti tehti praktilisi ettepanekuid, näiteks kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise ümberkorraldamiseks, kohanemisprogrammis osalejate motivatsiooni väljaselgitamiseks ning katkestajate arvu vähendamiseks.
Hindamist rahastati Euroopa Sotisaalfondist ning selle viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Uuringu raportit saad lugeda täismahus:
https://centar.ee/tehtud-tood/kohanemine
