INTEGRATSIOONI SIHTASUTUSE UUDISKIRI
Sisukord:
Irene Käosaar: Integratsiooni Sihtasutus on tugevatel jalgadel!
Selgusid eelmise aasta lõimumisvaldkonna silmapaistvaimad arendajad
Millist eesti keele õppimise võimalust uuel aastal valida?
Kuidas pühade ajal iseseisvalt keelt õppida ja harjutada?
Kuus soovitust, et keeleõpe oleks tõhusam
Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Birute Klaas-Lang: eesti keele majad on täidetud eesti sisuga
Tartu Ülikooli eesti keel võõrkeelena professor ja keeleteadlane Birute Klaas-Lang on viimased pool aastat juhtinud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu. Kokku on Birute sihtasutuse nõukogu töösse panustanud poolteist aastat. Küsisime tema käest Integratsiooni Sihtasutuse ja täiskasvanute keeleõppe arengute kohta.
Sel aastal asusite juhtima Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu. Kuidas hindate sihtasutuse selle aasta saavutusi?
Integratsiooni Sihtasutuse saavutused on sel aastal tõesti märkimisväärsed. Eriliselt tooksin välja eesti keele majade avamise ja käivitamise Tallinnas aasta alguses ja Narvas 1. oktoobril. Need majad ei ole lihtsalt toad ja koridorid, vaid on täidetud eesti sisuga, pädevate õpetajate ja personaliga, kes suure pühendumuse ja säraga silmis teevad oma tänuväärset tööd. Keelekursused, keelekohvikud, mitmesugune eestikeelne huvitegevus loovad võimaluse rohkem kasutada eesti keelt ja selle kasutamise kaudu siis ka paremaks keeleoskajaks saada.
Teadlase ja õppejõuna tunnustan väga Integratsiooni Sihtasutuse novembris korraldatud lõimumiskonverentsi teaduslikku taset. Esinejad Euroopast ja USAst pakkusid väga avardava ülevaate mitmekeelsuse viimastest uuringutest kogu maailmas, keeleõppest hariduses ja hariduse keelsusest. Kui mina 1964. aastal oma eestikeelset kooliteed alustasin, siis võtsin kodust kaasa eesti, leedu ja vene keele, olles tol ajal väga erandlik nähtus. Mitmekeelsed pered on tänapäeval norm ja mitte erand. Kuidas muu kodukeelega last toetada riigikeele omandamisel, samas aidata kaasa ka tema kodukeele arengule – need on väljakutsed paljude riikide, sh ka Eesti jaoks.
Millist rolli näete sihtasutusel järgmisel aastal?
Eestis on valmimas uus lõimumisstrateegia. Kindlasti on selles protsessis sihtasutuse sisend ülioluline. Küllap jätkab sihtasutus oma seniseid lõimumise tugitegevusi projektide algatamise ja elluviimisega, keelekursuste ja muu otsese ja „pehme“ õppetegevuse korraldamise ja läbiviimisega, nõustamisega jne. Eesti keele majad on küll käivitatud, aga küllap on sinna ka uusi tegevusi kavandatud.
Täiskasvanute keeleõppesse on järgmiseks aastaks lisatud kaks miljonit eurot. See on väga suur raha, mis aitab paljudel soovijatel oma eesti keele oskuse taset tõsta.
Vähem on meedias silma paistnud sihtasutuse tegevused tagasipöördujate lõimimisel. See valdkond on kindlasti toetust ja tegevusi väärt – need on ju meie inimesed, kes vajavad tuge ja abi, et taastada sidemed Eesti ühiskonnaga, leida endale koht ja rakendus, sõlmida kinni katkenud lõimed.
Kahe viimase aasta jooksul on nii Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kui ka meie partnerite õpetajad saanud põhjaliku täiendkoolituse Tartu Ülikoolis, kus ka teie olite programmi vastutav täitja. Kuidas hindate selle koolituse mõju?
Oleme Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakonnas välja töötanud ja läbi viinud koolitusi nii eesti keele majades tööd alustavatele õpetajatele kui ka keelefirmade eesti keele õpetajatele ning mitmesuguste keele- ja kultuuriprojektide eestvedajatele. Koolitusprogrammide kokkupanek on meile endale olnud suur ja arendav väljakutse. Oleme kaasanud parimat kompetentsi nii oma instituudist kui ka väljastpoolt. Meie partnerid on näiteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Keele Instituut ja teised asutused. Koolitustega oleme saanud tõsta töötavate õpetajate aine- ja didaktikatundmise pädevust, pakkuda uuemaid uuringutel põhinevaid teadmisi keeleõppest ja mitmekeelsusest. Väga oluline on ka õpetajate võrgustamine, st ühtse kogukonna tunde arendamine. Koolitustel oleme õpetajatele pakkunud ka rohkesti kultuurielamusi, teatri- ja kontserdikülastusi. Selliste koolitustega tahame Kultuuriministeeriumi toel ka jätkata. Õppijate tagasiside on olnud meile väga innustav.
Mis on täiskasvanute keeleõppe korraldamise tänapäevased väljakutsed ning milliseid uusi nõudmisi see õpetajatele ja õpilastele seab?
Ega see päris normaalne ja Euroopa mõistes tavapärane pole, et Eestis on vaja sedavõrd palju aega ja ressurssi pühendada täiskasvanute riigikeele õppele. Üldhariduskool peaks andma kõigile Eesti elanikele piisava ettevalmistuse riigikeeles töötamiseks ja jätkuõpinguteks. Täiskasvanute kursused on nö vigade parandus ühelt poolt, aga teisalt – toetava keelekeskkonna puudumisel, näiteks Narvas, võib eesti keele oskus paratamatult aastatega rooste minna ja vajab turgutamist. Õpetajad ootavad oma tundi õppimishimulist õppijat. Kui kokku saavad pädev õpetaja ning motiveeritud õppija, siis on oodata kiiret edenemist ja häid tulemusi.
Irene Käosaar: Integratsiooni Sihtasutus on tugevatel jalgadel!
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar heidab pilgu möödunud aasta saavutustele ja räägib, mis ootab sihtasutuse meeskonda, partnereid ja eesti keele õppijaid uuel aastal.
Lõppeva aasta peamine eesmärk on täidetud: Integratsiooni Sihtasutus tegutseb Narvas ning eesti keele majad Tallinnas ja Narvas on uutes ruumides stabiilselt tööle hakanud. See aasta on toonud meile palju uut, meeskonnaga on liitunud 16 uut inimest. Pidime oma töö ümber korraldama, kuid nüüd võime öelda, et meil on kõik paigas, oleme tugevatel jalgadel ja töötame täisvõimsusel. Oleme kaasanud tegevustesse Tallinnale ja Narvale lisaks ka Kohtla-Järve, Sillamäe ja Maardu. Meie eesti keele majad pakuvad väga palju mitmekesiseid võimalusi keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Väga hästi on käivitunud keelekohvikute ja -klubide tegevused. Inimesed mõistavad üha enam, et keelt ei õpita vaid kursustel. Sageli on vaba suhtlus ja kultuuritegevustes osalemine just see, mis on puudu, et passiivne keeleoskus aktiivseks muuta.
Oleme uhked, et meie kollektiiviga on 2018/2019. õppeaastast liitunud 10 eesti keele õpetajat. Esimene õppeaasta on edukalt läbi ja kõik meie õpetajad on jätkamas ka uuel aastal, see on suur saavutus! Õpetajate silmad säravad, klassiruumid on õpilasi täis ja koostöös suureneb eesti keelt valdavate inimeste hulk.
Meie nõustamissüsteem ja keeleõpe on omavahel integreeritud, inimesed analüüsivad koostöös nõustajatega oma eesti keele oskust ja õppimise vajadusi ning valivad just sellise õppevormi, mis neile kõige paremini sobib, kas siis meie eesti keele majade või teiste riigiasutuste juures.
Sel aastal on Rahandusministeerium usaldanud meile Ida-Virumaa programmi tegevuste elluviimise, mille tulemusena on 14 kultuuri- või spordivaldkonna üritust Ida-Virumaal saanud toetuse. Tänu neile projektidele on Ida-Virumaa muutumas igapäevaselt avatumaks ja kodusemaks ka neile inimestele, kes varem siia piirkonda eriti ei olnud sattunud. Kohalikel ettevõtjatel on aga tugi, et oma teenust veelgi paremaks muuta. Oleme saavutanud ministeeriumiga kokkuleppe, et ka järgmisel kahel aastal anname hoogu projektidele, mis aitavad muuta Ida-Virumaa elukeskkonda atraktiivsemaks ja elavdada piirkonna majandusarengut.
Jätkates järgmise aasta arengute tutvustamist, on oluline välja tuua, et saame tänu Kultuuriministeeriumi eraldatud täiendavale kahele miljonile eurole pakkuda täiskasvanud eesti keele õppijatele 4000 tasuta õppekohta, mis on kaks korda rohkem kui seni, ja veelgi rohkem mitmekesistada keele praktiseerimise võimalusi. Jätkame selleks uute õpetajate ettevalmistamise ja värbamisega ning kaasame ka rohkem keeleõppefirmasid.
Plaanime jätkata ka tagasipöördujate nõustamise ning neile mõeldud kogemuskohtumiste läbiviimisega, et nende kohanemine oleks sujuvam.
Kui seni tegelesime organisatsiooni ülesehitusega, siis järgmisel aastal keskendume rohkem meie sisemisele arengule, lihvides meie teenuseid ja asjaajamist – meie peamine eesmärk on kvaliteet kõiges. Kõik ikka selleks, et inimesed, kes pöörduvad meie poole abi saamiseks, saaksid rohkem tuge ja jääksid sellega rohkem rahule.
Selgusid eelmise aasta lõimumisvaldkonna silmapaistvaimad arendajad
13. detsembril tunnustasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus silmapaistvamaid 2018.-2019. aasta lõimumisvaldkonna arendajaid. Lõimumisvaldkonna preemiad pälvisid Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing, Eesti Rahvusvaheline Maja, Raadio 4 saate „Keelekõdi” autor ja toimetaja Andrei Hussainov ning Logistika Pluss OÜ.
Lõimumisvaldkonna preemiate väljaandmise eesmärk on tunnustada neid, kes on viimase aasta jooksul aidanud kaasa Eestis esindatud erinevate kultuuride tutvustamisele, erineva emakeelega inimeste vahel kontaktide loomisele ja koostöö arendamisele.
Preemiad anti välja neljas kategoorias ning igas kategoorias parimaks tunnustatud projekti algataja sai 1000 euro suuruse preemia.
Kategoorias „Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuride tutvustamine Eesti avalikkusele“ pälvis preemia Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing rahvusvahelise Euroopa tatarlaste folkloorifestivali „Sabantuy" läbiviimise eest 16. juunil 2018 Tallinnas. Ürituse külastajate arv küündis hinnanguliselt 10 000-ni.
Preemia kategoorias „Eesti ja eesti keelest erineva emakeelega elanikele suunatud koostööprojektide elluviimine“ anti üle Tartu Rahvusvahelisele Majale uussisserändajate ja kohaliku kogukonna koostöö arendamise eest, mis hõlmas muuhulgas Eesti ja pagulasnoorte omavahelise võrgustiku loomist ning neile ühiste koolitusprogrammide, kohtumiste ja õpitubade läbiviimist.
Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse raadioprogrammi Raadio 4 saate „Keelekõdi“ toimetaja Andrei Hussainov pälvis preemia kategoorias „Lõimumist toetavate hoiakute kujundamine meediaprojektide kaudu“. Iganädalane raadiosaade pakkus kuulajatele võimaluse arusaadavas ja põnevas vormis täiendada oma eesti keele oskust. „Keelekõdi“ osutus raadiokuulajate seas väga populaarseks, iga saadet kuulas keskmiselt 20 000 inimest.
Sel aastal anti esmakordselt välja preemia kategoorias „Lõimumist toetavate algatuste elluviimine erasektoris“. Preemia pälvis Logistika Pluss OÜ, kes korraldas oma töötajatele töö ajal tasuta eesti keele kursused. Kursuste tulemusena õnnestus märgatavalt parandada töötajate eesti keele oskust ning ettevõte plaanib korraldada sarnaseid kursuseid ka edaspidi.
2018.-2019. aasta lõimumisprojektide konkursile laekus kokku 33 taotlust.
Integratsiooni Sihtasutus annab välja preemiad lõimumisvaldkonna arendusprojektidele aastast 1999 ning meediaprojektidele aastast 2009. Lõimumisvaldkonna 2018.-2019. aasta meedia- ja arenduspreemiate konkursi fondi rahastab Kultuuriministeerium.
Millist eesti keele õppimise võimalust uuel aastal valida?
Uue aasta alguses toimub taas registreerimine Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele tasemekursustele. Enne kursustele registreerumist tasub kindlasti endale selgeks teha, milline õppevorm ja tase kõige paremini sobivad. Tasub meeles pidada, et Integratsiooni Sihtasutuse kursustele lisaks on mitmeid muid võimalusi tasuta eesti keele õppeks.
Integratsiooni Sihtasutuse kursused ei ole ainus võimalus tasuta eesti keele õppimiseks, keele- ja kultuuriõpet pakuvad mitmed teised organisatsioonid ja ministeeriumid. Riigi poolt pakutavate võimaluste nimekiri on küllaltki pikk. Integratsiooni Sihtasutuse nõustamiskeskus aitab keeleõpet kas alustavatel või jätkata soovivatel inimestel leida just neile sobiv eesti keele õppimisvõimalus ja koolitaja.
Sotsiaalministeerium ja töötukassa
Sotsiaalministeerium pakub töö kaotanud inimestele töötukassa kaudu eesti keele õpet tööks nõutaval tasemel. Lisaks osutab töötukassa töötuse ennetamiseks mõeldud teenuseid. Need on ette nähtud töötajatele, keda on vaja töökoha vahetamisel või säilitamisel toetada, kuna nende oskused on puudulikud või vananenud.
Töötukassa pakub teenuseid ka tööandjatele, et toetada neid vajalike oskustega tööjõu otsingutel või restruktureerimise ettevalmistamisel ja elluviimisel. Töötukassa pakub tööandjatele ka toetust oma töötajatele eesti keele õpetamiseks.
Siseministeeriumi kohanemisprogramm
Siseministeerium pakub kohanemisprogrammi raames tasuta kursusi neile, kes on saanud ajutise elamisloa. Kursuse sisu vastab A1 tasemele ning valmistab õppurit ette esmaseks suhtluseks eesti keeles. Täpsemalt saab lugeda siin.
Sihtasutus Innove. Õppekulude hüvitamine
Sihtasutus Innove on töötanud välja eesti keele õppekulude hüvitamise programmi neile, kes on nõus ise kursuste eest maksma ja saama eksami eduka sooritamise korral õpingute eest rahalist kompensatsiooni. Täpsemalt saab lugeda siin.
Veebiplatvorm Keeleklikk
Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on loonud veebiplatvormi Keeleklikk iseseisvaks keeleõppeks algajatele (0-A2). Eesti keele veebikursust saab läbida nii vene kui ka inglise keele baasil. Eesti keele veebikursus on kättesaadav siin.
Edasijõudnud keeleõppijatele on abiks veebiplatvorm Keeletee.
Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kõnekeele praktiseerimise üritused
Tallinna ja Narva eesti keele majad pakuvad eesti keelt praktiseerida soovivatele inimestele iga nädal mitmeid erinevaid võimalusi, näiteks keeleklubi külalisega, tandemõpe, lauamängude- ja filmiõhtud ning erinevad temaatilised õpitoad ja õppekäigud. Registreeruda saab eesti keele majade üritustele jooksvalt, info ürituste ja registreerumise kohta on kättesaadav eesti keele maja Facebooki lehel, Instagramis (@eestikeelemaja) ja Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel.
Integratsiooni Sihtasutuse nõustajad analüüsivad iga inimese personaalseid vajadusi ja olemasolevaid kogemusi ning pakuvad just temale sobiva variandi keeleõppeks. Nõustamise tulemusena suunatakse inimene sobiva koolitusepakkuja juurde või registreeritakse Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade kursustele. Personaalsele keelenõustamisele saab end kirja panna tasuta telefonil 800 9999 või e-posti aadressil info@integratsiooniinfo.ee.
Vaata lisaks ka Integratsiooni Sihtasutuse nõuandeveebi.
Grammatikakursus tuleb taas!
Kevadel Tallinna eesti keele majas toimunud grammatikakursus osutus meie õppijate seas väga populaarseks. Kuna meie poole pöördutakse jätkuvalt sooviga õppida ja harjutada eesti keele grammatikat, otsustasime avada järgmisel aastal uue rühma edasijõudnud õppijatele.
Kursus algab 2020. aasta jaanuari keskel ning kestab kevadeni. Tunnid toimuvad kaks korda nädalas päevasel ajal. Täpsem tunniplaan selgub detsembri lõpus, anname sellest eraldi teada meie veebilehe ja eesti keele maja Facebook´i lehe kaudu.
Tegemist on 60-tunnise õppekursusega, kus lisaks grammatika õppimisele ja harjutamisele toimub suhtlus ning mänguline õpe.
Kursus sobib edasijõudnud õppijale, kelle eesti keele oskus vastab tasemele B1-C1.
Registreeruda saab grammatikakursusele aadressil eestikeelemaja@integratsioon.ee.
Kuidas pühade ajal iseseisvalt keelt õppida ja harjutada?
Kui soovid pühade ajal eesti keelt iseseisvalt õppida ja praktiseerida arvuti või nutiseadme abil, on selleks mitmeid võimalusi. Tutvustame siin mõningaid nendest, mida saab kasutada tasuta.
- keeleklikk.ee – algajatele mõeldud eesti keele veebikursus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil.
- keeletee.ee – eesti keele e-kursused algajatele ja edasijõudnutele, interaktiivsed ülesanded, animatsioon, video, testid.
- Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee) – eesti keele audiokursus.
- efant.ee/std/ – eesti keele ja eesti ajaloo õppekeskkond.
- keeleabi.eki.ee/?leht=11 – kirjaoskuse testid.
- keeleressursid.ee/alias – sõnaseletusmäng ALIAS.
- multikey.app – keele praktiseerimise rakendus, mis aitab leida vestluspartnereid ning harjutada keelt nii online kui ka vahetult.
- walktalk.ee – rakendus, mis aitab leida olukorrale sobivaid väljendeid ja luua oma sõnastikku.
- 50languages.com – rakendus õppemängude ja testidega.
- kutsekeel.ee – õppematerjalid erialase sõnavaraga
- innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid – eesti keele tasemeeksamid
- keeleveeb.ee – sõnastikud
- sonaveeb.ee – sõnastikud
- filosoft.ee – sõnastikud, speller, poolitaja
- keeleabi.eki.ee/?leht=1– keelenõu meili teel
-
631 3731 – keelenõuande telefon, vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17.
Iseseisev keeleõpe sobib nii neile, kes soovivad ise keelt selgeks saada kui kindlasti ka neile, kes käivad kursustel. Pea meeles, et iseseisva õppimise puhul on oluline regulaarsus ja kannatlikkus. Õppida tuleb kasvõi natukene iga päev. Tulemusteni jõudmiseks tuleb anda endale ka aega – kannatlikkus ja järjepidevus viivad kindlasti sihile!
Kuus soovitust, et keeleõpe oleks tõhusam
Kasuta neid lihtsaid soovitusi, et iga päev väheste jõupingutustega oma keeleoskust samm-sammult arendada.
1. Kasuta keelekeskkonda. Näiteks:
- muuda oma telefoni või sotsiaalmeedia kanalite seadistused eestikeelseks;
- vaata-kuula eestikeelseid saateid, laule ja multifilme;
- loe lasteraamatuid eesti keeles;
- loe eestikeelseid plakateid, teateid ja silte avalikus ruumis;
- loe eestikeelseid menüüsid restoranides ja kohvikutes;
-
suhtle klienditeenindajatega eesti keeles.
2. Muuda keeleõpe lõbusaks – mängi sõprade või perega eestikeelseid lauamänge.
3. Ära karda eesti keeles rääkida! Kasuta seda iga päev.
4. Laienda sõnavara: õpi uusi sõnu kontekstis.
5. Avasta innovatiivseid keeleäppe (nt Speakly, Linqvist).
6. Pea oma keeleõppe kohta päevikut või blogi. Kirjelda seal oma keeleõppe saavutusi, suurimaid väljakutseid ja emotsioone. Nii on võimalik hiljem märkmetes tagasi minnes oma edusamme näha. See omakorda motiveerib edasi õppima.
Tulekul taotlusvoorud
Integratsiooni Sihtasutus kuulutab jaanuaris välja järgmised taotlusvoorud:
- „Väliseesti kultuuriseltside toetus“;
- „Rahvusvähemuste kultuuriühingute toetamine”;
- „Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused“;
-
„Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus“.
Info väljakuulutatud konkursside kohta avalikustatakse Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel integratsioon.ee/konkursid.
Meie kalender
Infot sündmuste kohta, mis toimuvad meie korraldamisel, osalemisel või toel, leiad meie kodulehel avaldatud kalendrist.
Meie uudised
Integratsiooni Sihtasutuse viimaseid teadaandeid saad lugeda meie kodulehe uudiste rubriigis ning Integratsiooni Sihtasutuse või eesti keele maja Facebooki lehel.
