Sisukord
- Kultuurimister Piret Hartman: 25 aastat mõtestatud lõimumist
- Integratsiooni Sihtasutuse juht Dmitri Moskovtsev: Alustatut tuleb jätkata
- Tagasivaade algusaegadele Marju Lauristini ja Mati Heidmetsa poolt
- Andra Veidemann: Otsus, mis siiani edasi viib
- Veerand sajandit fotodes
- Toeks...
25 aastat mõtestatud lõimumispoliitikat
Sünnipäeva puhul tervitab kultuuriminister Piret Hartman.
25 aastat mõtestatud lõimumispoliitikat Eestis – kogemusi, aga ka tulemusi juba on, väljakutseid samuti!
Integratsiooni Sihtasutuse esimene aastaraamat, mis võttis kokku sihtasutuse tegevusi 1998.–1999. aastal, algas sõnumiga, et integratsioon on Eesti riiklik poliitika ning Eestile on vaja ühtset ühiskonda. Kuigi paarkümmend aastat on möödunud, kehtib idee endiselt. Rohkemgi veel – aastate jooksul on ühiskonna lõimumist põhjalikult analüüsitud ja lahti mõtestatud, seatud on eesmärke ja neid olukorra põhjal uuendatud, kavandatud on tegevusi ja neid ellu viidud ning saavutatud on tulemusi. Integratsiooni Sihtasutus on olnud kogu selle töö keskmes, olles omamoodi lõimumise valdkonna süda.
Keskkond, kus see süda korrapäraselt ja kindlalt tuksub, on 25 aasta jooksul aga väga palju muutunud. Oleme ühiskonnana käinud maha pika tee, oleme tugevamad, avatumad, aga ka mitmekesisemad kui kunagi varem. Kui 1998. aastal elas Eestis üle 100 erineva rahvuse esindaja, siis nüüd on see arv üle 200. Oleme sellevõrra rikkamad, kuid seda enam vajame ühiseid väärtusi, ühist keelt ja ühist riigitunnetust, millele toetuda.
Sellest hetkest alates, kui astusime ühiskonnana lõimumisvaldkonnas esimesi samme, sai Integratsiooni Sihtasutusest innovatsioonivedaja. Olgu tegemist keele- või kodanikuõppe, rahvuskultuuride toetamise, nõustamisteenuse arendamise, tööturu arendamise või lõimumist toetavate digilahendustega. Integratsiooni Sihtasutus on toetunud nii rahvusvahelistele uuringutele ja kogemustele kui ka meie enda teadmistele. Kunagisest õpipoisist on nüüdseks saanud meister, rahvusvaheliselt tunnustatud kompetentsikeskus, kus teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad õppimas ja kogemusi vahetamas käivad. Eriti hästi paistab see silma keeleõppevaldkonnas, mis on läbi aastate olnud üks Integratsiooni Sihtasutuse mahukamaid tegevussuundi. Nüüd, kui Eesti haridussüsteem läheb järk-järgult üle eestikeelsele õppele, on Integratsiooni Sihtasutus Haridus- ja Teadusministeeriumile oluline koostööpartner, kes pakub lisaks keeleõppemetoodikatele ka kogemust keeleõpet toetavate tegevuste korraldamisel, lastevanemate nõustamisel ja laiema avalikkuse kaasamisel.
Samuti ei saa alahinnata Integratsiooni Sihtasutuse rolli Ida-Virumaa väljakutsetele lahenduste otsimisel. Integratsiooni Sihtasutuse peakontori kolimine Narva ja Narva eesti keele maja avamine ei ole mõistagi võluvits, kuid kindlasti oluline sild erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimeste vahel, luues ja arendades ühist keele-, kultuuri- ja väärtusruumi.
Integratsiooni Sihtasutus ei ole olnud kunagi pealtvaataja. Ukraina põgenike jõudmisel Eestisse haarati juhtohjad nende nõustamisel, neile kohanemisprogrammi pakkumisel ning nendega suhtlemisel. Oluline kontakt on saavutatud ka väljaspool Eestit elavate eestlaste ja Eesti sõpradega. Integratsiooni Sihtasutus on kompetentsikeskus, Kultuuriministeeriumi jaoks oluline rakendusasutus, kuid loodetavasti endiselt ka ühiskonnas toimuvate protsesside eestvedaja.
Kas kunagi võib saabuda hetk, kui saame öelda, et lõimumisvaldkonnas on kogu töö tehtud? Südames loodan, et võib küll, kuid tean, et sidusa ühiskonna poole pürgimine on teekond. Oleme eeskujulik ja edukas väike riik, kuhu tahetakse tulla. Seega ei lõppe ka Integratsiooni Sihtasutuse töö veel niipea, kuid loodan väga, et kasvab kaasuvate partnerite hulk ning meie teadmised ja oskused. Tänan kõiki, kes sellel teekonnal on käinud – Integratsiooni Sihtasutuse töötajaid ja partnereid –, kõiki, kes hinge ja kirega panustanud, aidanud, kaasa mõelnud ning mitte alla andnud. Kes on kord juba lõimuja, on seda alati. Soovin Integratsiooni Sihtasutusele jätkuvat meelekindlust, järjekindlust, inspiratsiooni ning julgust olla edaspidigi sidusa ühiskonna peaarhitekt.
Dmitri Moskovtsev: Alustatut tuleb jätkata
Head sõbrad! Palju õnne meid ühendava Integratsiooni Sihtasutuse 25. sünnipäeva puhul!
See kaunis tähtpäev sai võimalikuks meie kõigi koostöös. Algusest peale on lõimumine olnud mitte ainult sihtasutuse mureks-rõõmuks, vaid on haaranud kõiki ja kõike hõlmava meeskonna. Siinkohal südamlik aitäh igaühele, kes on pühendanud ennast ja enda aega selleks, et elaksime üha sidusamas Eestis: eesti keele ja kultuuri õppijatele ning enda rahvuskeele ja -kultuuri õpetajatele, erinevaid kogukondi ühendavate ettevõtmiste eestvedajatele ja osalejatele, igal võimalusel appi tõttavatele vabatahtlikele ja asjatundjatele, lõimumise väärtustamisele kaasa aitavatele ametkondadele ja ettevõtetele, sihtasutuse asutajatele ja ennast sellega sidunud töötajatele!
Veerand sajandiga jõudsime ühe rõõmustava muutuseni: erinevate rahvuste koostoimimine on normaalsus. Sihtasutuse algatajatel tuli leida vastuseid küsimustele, kuidas leiame erinevate rahvuste vahel ühise keele. Nüüd oleme silmitsi küsimustega, kuidas liikuda veel kiiremini ühtsema ja sidusama ühiskonna suunas väärtustades meie suurt rikkust - kultuurilist mitmekesisust.
Pole kahtlustki, et meil tuleb alustatut jätkata. Ees on veel palju väljakutseid, kuid koostöös on teekond sujuvam ja üheskoos saavutame rohkem. Soovin kõigile südamest jätkuvat pühendumust, lõpmatut visadust ja igakülgset toetust!
Tagasivaade algusaegadele
Kuidas sihtasutus alguse sai? Mis on nüüdseks teisiti? Mida tasub järgmisena ette võtta? Neile teemadele heitsid pilgu Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets, kes meie sihtasutuse käekäiku ka esimese nõukogu liikmetena on panustanud.
Otsus, mis siiani edasi viib
Meenutasime sihtasutuse asutamise päevi Andra Veidemanniga, kes toonase rahvastikuministrina valitsusele vastava ettepaneku tegi ja oli selle esimese nõukogu esimees.
Mis asjaoludel sai alguse sihtasutus, mida tänapäeval tunneme Integratsiooni Sihtasutusena?
Üks asi on teooria, teine asi on praktika. Rahvastikuministri väike büroo oma liikmeskonnaga ja sisuliselt puuduva eelarvereaga riigi eelarves ei oleks füüsiliselt suutnud kõiki neid tegevusi, mis dokumendis «Eesti riikliku integratsioonipoliitika lähtekohtade mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda» kirjas ja mis 10. juunil 1998 Riigikogu poolt kärbetega heaks kiideti, isegi alustada.
TÄISPIKK INTERVJUU ON LEITAV SIIT
Veerand sajandit fotodes
Oleme tegutsemas koostöös tuhandete inimestega. Seni ettevõetust ja korda saadetust annab aimu fotogalerii, mille koos asjaosalistega kokku panime. Need rohked jäädvustused räägivad meie ühisest ajaloost rohkemat kui sõnad.
Head vaatamist!
Toeks kultuurilisele mitmekesisusele
Esimestest tegevuspäevadest alates oleme andnud parima, et Eestis leiaksid ühise keele kõik siin elavad rahvused. Kuidas vaatavad möödunud aastatele kultuuriühendused, kellega koos tegutsenud oleme?
- Kõige tähtsamaks organisatsioonis on inimesed. Inimesed, kes armastavad oma tööd, suhtuvad austuse ja kannatlikkusega oma partneritesse, kellele alati antakse nõu, keda toetatakse ja suunatakse. Just sellised inimesed töötavad Integratsiooni Sihtasutuses ja meie oleme selle üle meeletult õnnelikud! /Ilona Uzlova, Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra/
- Meile meeldib koos töötada. Sihtasutus on meile juba pea 25 aastat õpetanud, kuidas juhtida avalikke organisatsioone ning kuidas teha koostööd koolidega, mis hoiavad emakeelt. /Volodõmõr Palamar, Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis/
- Integratsiooni Sihtasutuse korraldatud seminarid, meistriklassid, foorumid jms aitasid omandada uusi teadmisi ja oskusi, mis on seotud organisatsiooni tegevusega nii otseselt kui ka kaudselt. Need on toonud uusi kontakte, töiseid sidemeid, tutvust kultuuriga ja kolleegidega teistest Eesti piirkondadest. /Natalja Zenchenko, Loominguliste Kollektiivide Ühing Kalinka Eestis/
- Kõik need aastad oleme tundnud, et koostöö rahvuskultuuriseltsidega on sihtasutuse töös üks olulisi prioriteete. /Roman Ljagu, Vene Kultuuriseltside Assotsiatsioon Ruthenia/
- Meeldejäävaimad on olnud ühised väljasõidud erinevatesse Eesti piirkondadesse, kus lisaks koolitustele oleme saanud tutvuda teiste katusorganisatsioonidega ja võimaluse nendega kogemusi vahetada. /Galina Ivanova, MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga/
- Koostöö on alati olnud meeldiv, kuna sihtasutuse meeskonna näol on tegemist mitte ainult oma ala täielike asjatundjatega, vaid ka laia silmaringiga ning rahvusvähemuste elu vastu tõeliselt huvi tundvate inimestega. /Razmik Ivanjan, Eesti Armeenia Rahvusühing/
- Meid kuulavad ja kuulevad inimesed, kelle igapäevane eluolu, kultuur ja keel on teine. Ning vastupidi. See ongi integratsioon. /Мarina Tee, Eesti Vene Kultuurikoda MTÜ/
- Integratsiooni Sihtasutuse järjepidev, planeeritud ja sõbralik tegevus annab uusi ideid ning uut loomingulist energiat. /Igor Jermakov, Vene Haridus- ja Heategevusühingute Liit Eestis/
- Integratsiooni Sihtasutuse projektid on aidanud meie organisatsiooni noortel arendada eesti keele oskust ning äratanud neis huvi Eesti kultuuri ja elu-olu vastu. /Nina Savinova, Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon/
- Koolitustel omandatud teadmised olid kasulikud, aitasid mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ja enda kultuuri arengut. Samal ajal aitasid luua uusi tutvusi ja kontakte teiste organisatsioonidega. /Marina Varunina, Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus/
- Sihtasutuse siiras huvi Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua tegevuse vastu, tema esindajate regulaarne osalemine ümarlaua istungitel ning maakondlikel üritustel kõikide nende aastate jooksul on olnud väga oluline ja tunnustav. /Aleksandr Dusman, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus/
- Sihtasutus on meid aidanud eestikeelsete koostööpartnerite leidmisel, samuti on meie kogukond üks esimestest, kes sai 2006. aasta lõimumispreemia. /Nijazi Gadžijev, Mittetulundusühing Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Ajdan/
Toeks eesti keele ja kultuuri õppele
Kuna parima aluse ühiskonnas kohanemiseks loob keele ja kultuuri tundmine, siis oleme pakkunud selleks mitmeid paeluvaid võimalusi. Kuidas meenutavad pereõpet, keelekohvikuid, kultuurikursusi ja paljut muud nii meie partnerid kui ka kliendid?
- Oleme aastate jooksul korduvalt veendunud fondi töötajate professionaalsuses, kes olid alati valmis meid aitama nii kultuurikümblusprojektide väliskommunikatsioonil, koordineerimisel kui ka projektide aruandlusel. /Valeria Mihhailova, MTÜ Etnoweb/
- Olen käinud TÜ keeleteaduse magistrantidega tutvumas Integratsiooni Sihtasutuse ja Tallinna eesti keele majaga, meid on väga soojalt vastu võetud, tutvustatud tegevusi, näidatud ruume - keskkonda, kus on kõigil rõõm tegutseda. Soovin edu! /Helle Metslang, Emakeele Selts/
- Meeleolukad on olnud eesti keele ka kultuuri tundmise klubide tegemised. Kultuuriõppe elemendi sissetoomine on laiendanud ka meie suhtlus- ja silmaringi. Tänu Integratsiooni Sihtasutusele oleme aegade jooksul ka oma teenuseid ja inimesi arendanud. /Paul Kesküla, OÜ Mitteldorf/
- Tänu loodud kultuurikursusele avastasime enda jaoks uue sihtgrupi, kellega jätkus koostöö ka pärast kultuurikursust. Kursuse lõpetanute soovist kooskäimisi jätkata ning kogemusi vahetada algatasime 2019. aastal rahvusvahelise klubi „Kultuuri(de)kohvik“. Oleme saanud väärtuslikke kogemusi, töötamaks väga erineva kultuuritaustaga inimestega. /Virve Tuubel, Natalia Põllu ja Anti Lillak, Eesti Rahva Muuseum/
- Väga meeldejääv oli Ida-Virumaa õpetajatele kultuurireiside korraldamine Eestis. Projektide sisu oli uudne, põnev ja inimeste huvi ning tagasiside oli väga positiivne. /Raul Ennus, Juunika Koolitus/
- Integratsiooni Sihtasutusega on koostöö olnud alati väga hea ja kõikide võimalustega on meie tööd toetatud. Peamiselt nõuannetega, kui selle järgi vajadus oli. Alati võib julgelt nende poole pöörduda. /Pille Kulberg, MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal/
- Integratsiooni Sihtasutuse endised nimetused, MEIS ja MISA, on küll ajalukku jäänud, kuid meie ühine eesmärk on jäänud samaks – pakkuda keeleõpet ning edendada lõimumist ja eesti keele säilimist ühiskonnas. Tahaksime tänada INSA-t, kes on loonud palju erinevaid eesti keelt toetavaid õppekeskkondi ja õppematerjale, mis on kõigile keeleõppijatele kättesaadavad ja tasuta. /Kersti Võlu, OÜ Kersti Võlu koolituskeskus/
Eesti keele majade õppijad võtsid seni kogetu kokku nii:
Toeks Eesti inimestele üle maailma
Oleme kandnud hoolt, et Eestisse naasvad inimesed kohaneks sujuvalt ühiskonnaga ja et välisriikides elavad rahvuskaaslased oleks tihedalt seotud Eestiga. Kuidas võtavad seni tehtut kokku tagasipöördunud, rahvuskaaslaste noortelaagrites osalenud ja väliskogukondade esindajad?
- Integratsiooni Sihtasutus on toetanud (ja ka mitte toetanud) meie algatusi Põhja-Ameerikas, aga mis veelgi olulisem - on teinud seda inimlikult ja soojalt, juhendades ja abistades. Küsimustele saab kiireid vastuseid, kuulatakse ära ning tekib tunne, et Integratsiooni Sihtasutus ongi rahvuskaaslaste kogukonna eest väljas. /Ellen Valter, Estonian Arts Centre, Toronto/
- Arena MTÜ koostöö Londoni eestlastega oleks ilma Integratsiooni Sihtasutuse toeta olnud meile liialt kulukas välisprojekt, mida me lähiajal korrata ei suudaks. Tänu Integratsiooni SA toetusele julgeme ka tulevikus planeerida koostööd ja ühisprojekte väliseestlastega. /Rednar Annus, Eesti Improteater/
- Minu kogemused on olnud väga positiivsed. Nad olid mulle suureks abiks kui otsustasin pärast peaaegu 80 aastat välismaal viibimist Eestisse naasta. /Elin Toona, kirjanik ja tagasipöörduja/
- Tahaksin tänada Integratsiooni Sihtasutuse meeskonda meie pere abistamise eest. Teie nõuanded ja juhised dokumentide kogumisel aitasid meil koguda kõike, mida me vajasime taotluse esitamisel. /Ronald, tagasipöörduja Moskvast/
- Osalesin laagris eelmisel suvel esimest korda. Mulle see laager meeldis nii väga, sain palju uusi sõpru kellega olen suhelnud ka pärast laagrit. See on esimest korda kui ma tõeliselt tunnen, et tahaks tagasi. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Alissa Itaaliast/
- Eelmises laagris ma õppisin väga palju Eesti kultuurist ja keelest. Seltskond oli väga lõbus ja positiivne. Mul väga meeldis ja loodan see aasta jälle osaleda. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Daniel Iirimaalt/
- Minu tuleviku lootus on äkki Eestis ülikoolis õppida. Ja võib-olla isegi kunagi Eestis elada. See laager aitab mul Eestist paremini aru saada ja Eestiga parema ühenduse saada. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Miia Kanadast/
- Ma olen 2 aastat osa võtnud ja see on mu elu üks paremaid laagreid! Soov on tulla päriselt Eestisse, kui keskkooli lähen. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Michelle Iirimaalt/
- Olen laagris osalenud juba kaks eelnevat aastat. Laager on mulle olnud väga suureks abiks eesti keele õppimisel just oma eakaaslastega koos. Minu ema on eestlane ja räägin ainult temaga eesti keelt, igapäevaselt on seda muidugi vähe. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Johanna Saksamaalt/
- Ma julgen palju rohkem rääkida ja kirjutada, kuigi ma teen veel palju vigu. Laagris ma õppisin palju eesti kultuurist ja loodusest. Ma tahan eesti keelt paremini osata ja see laager aitas mind väga palju. /rahvuskaaslaste noortelaagris osalenud Nele Saksamaalt/
- Tänu projektitoetustele oleme saanud pakkuda kogukonnale, eelkõige noortele, kvaliteetseid kultuurielamusi, mis tugevdavad ühtekuuluvustunnet kodumaaga. /Kairit Kolsar, Eesti Selts Belgias/
- Rootsi Eestlaste Liidul on Integratsiooni Sihtasutusega olnud lähedane suhe sellest ajast peale, kui sihtasutus hakkas tegelema väliskogukonnale suunatud toetuste haldamisega. Koostöö on olnud hea ja konstruktiivne. Uue üleilmse eestluse tegevuskava väljatöötamisel saime üksteisega lähemalt tuttavaks. Suured lootused on veebilehe Eestlased üle maailma ühisel arendamisel. /Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liit/