Tahsin Kayurga: türgi ehitusinsenerist matemaatikaõpetajaks Pelgulinnas 

Tahsin jõudis koos abikaasaga Eestisse mõned aastad tagasi kui poliitiline pagulane. Täna õpetab ta lastele eesti keeles matemaatikat, õpib ise eestikeelses magistriõppes ja toetab vabatahtlikuna koos abikaasaga eakaid nende argitoimetustes. 

Kohanemine

Palun räägi endast lähemalt: kes sa oled ja kuidas Eestisse jõudsid? 

Olen pärit Türgist, elame abikaasaga Laagris 2,5 aastat. Sattusime siia poliitilistel põhjustel. Olen ehitusinsener, aga töötan praegu matemaatikaõpetajana. Kui insener ehitab maja, siis õpetajatöös ehitame inimesi. Abikaasa oli Türgis teoloogiaõpetaja, siin ei ole tal võimalik seda tööd teha. Augustis läheb ta tugiisiku koolitusele. Praegu on kodune. Mul on B2-tasemel eesti keele oskus, juunis lähen C1-taseme eksamile. Abikaasal on B1-tase. 

Lapsi meil pole, aga parimal sõbral on kaks last, kes käivad Laagris lasteaias. Sõber õpib ka eesti keelt. Kodus räägivad nad türgi keeles.  

Milline oli su elu pagulasena Eestis? 

Alguses elasime abikaasaga Eestis pagulaskeskuses Vao külas. Elasime nagu külakodanikud korteris, mitte telklaagris, kuhu mujal maailmas sõjapõgenikke saadetakse. Vahel igatseme Vao küla, seal oli väga hea elu.  

Iga algus on raske. Nullist alustamine on raske. Rahaliselt oli raske. Töötan praegu osakoormusega, järgmisest aastast täiskoormusega.  

Kuidas jõudsid eesti keele õpinguteni? 

Hakkasime pagulaskeskuses eesti keelt õppima. Käisime kursustel kuus kuud rahvaülikoolis kuni B1-tasemeni, see on meid palju aidanud. Seejärel tegime B1-taseme eksami. Kui oskad inglise keelt, siis mõtled: „Kas eesti keelt peaks õppima? Kas on vaja?“ Kindlasti soovitan kõigile, kes on Eestisse elama tulnud või on sõjapõgenik, siis esiteks tuleb keelt õppida. Kui õpid eesti keelt, siis nii tööelus kui ka päriselus kõik läheb paremini. Mu eesti keel polnud ideaalne, aga läksin tööintervjuule. Tööandja ütles, et saad hakkama, usume sinusse. Samuti astusin magistriõppesse Tallinna Ülikoolis, õpin eesti keeles matemaatikaõpetaja magistriõppes. Näen palju vaeva. Aga saan hakkama. Aja jooksul läheb järjest paremini.  

Ma ei unusta kunagi, kui mu abikaasa ütles mulle, et tahan õppida eesti keelt mitte ainult töötamiseks, vaid ka inimestega suhtlemiseks ja kultuuri tundmaõppimiseks. Äkki oled it-mees ja sul pole vaja eesti keelt, aga inimestega suhtlemiseks on seda vaja. 

Mis sulle Eestis meeldib? 

Sattusime Laagrisse. Väga mõnus koht, toredad naabrid, kellega käiakse läbi. Eestis on väga hea elada. Siin on rahulik. Probleemide tekitajaid on väga vähe võrreldes teiste riikidega. Inimesed on keskkonnateadlikud-tundlikud. Olin üllatunud, et isegi väikesed lapsed käivad üksi tänavatel. Eestis on väga puhas keskkond. Mulle meeldib siin väga.  

Milline on su argipäev? 

Õpetan Avatud Koolis eesti keeles eesti lastele matemaatikat. Avatud kool on keelekümbluskool. Ma pole kindel, aga mu arust meie koolis on eesti ja vene lapsi pooleks. Õpetan ainult eesti keeles, ma ei oska vene keelt. Venekeelsete laste eesti keel on palju parem kui minul.  

Tööl oli alguses raske – uus keskkond, uus töö. Meil on väga hea meeskond koolis, nad toetavad mind alati. Ei pea kartma. Kui sa pingutad natukene, et rääkida eesti keelt, siis eesti inimesed kohe rõõmustavad.  

Mul oli nii igav, kui ma ei töötanud. Algusaeg oli nii raske. Käisime abikaasaga ainult kursustel, tänavatel on vähe inimesi Eestis. Pole võimalusi kohtuda ja suhelda. Türgis on kombeks, et kui lähed välja või sõidad bussiga või käid poodides, siis kõik suhtlevad, et kes oled ja kust tuled. Igapäevane suhtlus on aktiivsem, harjutad keelt. Motiveerisin end ise, see on väga oluline. Kui hakkasin tööl käima, siis mu eesti keel arenes ja kõik läks paremaks. Töötamine on väga tähtis, et keelt praktiseerida. 

Kuidas eestlased sinusse suhtuvad? Kas saad kohalikega hästi läbi? 

Ma pole sellega kokku puutunud, et inimesed kardaksid või ei tahaks suhelda. Abikaasa kannab pearätikut, vahel eestlased vaatavad, kes pole varem näinud. Abikaasa ei solvu, kui inimesed vaatavad. Võib-olla peame hoopis meie pingutama, et eestlastega rohkem suhelda? Alguses oli naabritega nii, et ütlesin naabrile tere ja ta vastas: „Tere!“. Küsisin, et kuidas läheb ja ta vastas, et hästi. Mitte midagi rohkemat. Nüüd suhtleme omavahel rohkem. Oleme juba kaks aastat jõulude ajal jaganud naabritega kingitusi. See on hea viis luua sidet. 

Suured riigid – Prantsusmaa, Saksamaa, Türgi ja Venemaa – on väga konservatiivsed oma keele suhtes. Eesti inimesed ei ole nii konservatiivsed. Nad vastavad kohe inglise või vene keeles, mitte eesti keeles. See ei ole hea asi. Eesti inimesi on vähe, on vaja rohkem keelt hoida. 

Mida teed vabal ajal, et eesti keelt praktiseerida? 

Oleme abikaasaga vabatahtlikud MTÜ SaTu Dialoog (https://satu.ee/) juures, korraldame palju üritusi. Näiteks jaanipäeval käime Eesti sõprade juures, tähistame koos. Iseseisvuspäeval samuti. Seda oleme teinud juba kolm aastat. Suhtleme eesti keeles ja see aitab. 

Oleme abikaasaga vabatahtlikud ja suhtleme ka eakatega, käime nendega koos jalutamas. Üks eakas proua käib meil külas, teeme koos süüa.  

Kas oled Eestis kokku puutunud eelarvamustega? 

Olen moslem, ma ei ole kogenud, et eestlastel oleks eelarvamusi. Kui räägid eesti keeles, siis see ei ole oluline, mis su usk on ja kust oled pärit.  

Paljud ütlevad, et eesti keel on raske keel. Eesti keel on natuke sarnane türgi keelele, sõnastik on sarnane. Mul ei olnud nii raske, aga vahel ikka oli natuke. Näiteks kui tuled kursustelt koju ja pead kodutöid tegema ja kuulama midagi, aga pole jaksu. Tuleb optimistlik olla. Keele õppimine võtab aega, vähemalt kaks või kolm aastat. Aga lõpus on kõik hästi. Kui räägin eesti keeles natuke, siis eestlased ütlevad, et räägid nii hästi, see motiveerib. Kui elaksin Prantsusmaal või Saksamaal, siis kindlasti arvaksin, et tuleb õppida kohalikku keelt. Nii ka Eestis. Kui soovin elada Eestis elu lõpuni, siis tuleb kindlasti õppida eesti keelt. Keele õppimine on austus eesti kultuuri vastu. Kui ütled, et ei taha õppida eesti keelt, siis kas sellepärast, et Eesti riik ja rahvus on väikesed, siis see pole õiglane ega õige.  

Mida soovitad teistele uussisserändajatele, kes Eestisse saabuvad? 

Uussisserändajatele soovitan kindlasti leida põhjuseid, et välja minna, et sattuda keelekeskkonda, mitte ainult kodus olla. Näiteks, kui sul on hobid… või koer või kass, mine välja ja suhtle teiste lemmikloomaomanikega, siis saad harjutada eesti keelt. Sa võid käia muuseumides, keelekohvikutes. Mulle ei meeldi lihtsalt kodus olla, et õppida keelt ainult arvutist või raamatust. Mu autos on alati eesti raadio peal, see on hea viis keelt õppida. Ei pea kartma vigade tegemist. Kindlasti on raske ilma vigadeta rääkida, aga oluline on suhelda ja sidemeid luua. Koolis ka õpilased parandavad mind, see on hea võimalus õppida. 

INFOKS:

Kohanemisprogramm Settle in Estonia on mõeldud Eestisse saabunud uussisserändajatele ja nende pereliikmetele. Uussisserändaja on inimene, kes on saabunud Eestisse pikemaks ajaks ja elanud siin vähem kui 5 aastat. Näiteks võivad uussisserändajatena Eestisse saabuda sõjapõgenikud, kellele Eesti pakub rahvusvahelist või ajutist kaitset, aga ka tavarändega Eestisse tööle või õppima tulnud inimesed. Kohanemisprogramm Settle in Estonia on osalejatele tasuta. Pakume nii keeleõpet kui ka teisi Eestis igapäevaeluga hakkamasaamiseks vajalikke koolitusi. Loe lähemalt ja registreeri: https://integratsioon.ee/kohanemine. Kohanemisprogrammi kaasrahastatakse Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest. 

SOTSIAALMEEDIA:

Sama infot saate lugeda ja jagada ka sotsiaalmeedias: link.