Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi esitama
Oktoobris toimub järjekordne keelekümbluskonverents
Rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajate koolitus
Eesti pered võõrustavad teise emakeelega keeleõppijaid meeleldi
Haridustöötajate keeleõpe mentoriga pakub palju edulugusid
Ootame osalejaid LAK-õppe metoodika täienduskoolitustele
Vene Teater avab juubelihooaja
Kõrgkoolid ja keeleõppefirmad on oodatud pakkumusi esitama
Augusti lõpust alates on avanenud konkursid, mille raames Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) otsib avaliku sektori asutuste töötajatele eesti keele koolituste ja kõrgharidustaseme õppurite täiendava eesti keele õppe läbiviijaid.
Pakkumuse kutsed esitatakse Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ kahe tegevuse raames. Tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe“ eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega Eesti tudengeid kõrgkooli õpingute ajal eesti keele tugiõppega, et arendada nende akadeemilist ja erialast eesti keelt. Tegevuse „Avaliku sektori töötajate keeleõpe“ raames toetatakse eesti keelest erineva emakeelega Eestis elavate täiskasvanute erialast keeleõpet, et tagada nendele igapäevane ja ametialane toimetulek vajalikul tasemel.
Nii kõrgkoolide õppurid kui ka avaliku sektori asutuste töötajad saavad õppida eesti keelt asutuste ja kõrgkoolide endi initsiatiivil koostatud programmide alusel.
Kokku saavad 2012/2013. õppeaaasta jooksul spetsiifilist, just nende erialade ja ametikoha eripäradest ja vajadustest lähtuvat eesti keele õpet 7 kõrgkooli ligi 300 üliõpilast ja 10 avaliku sektori asutuse 160 töötajat.
MISA elukestva õppe üksuse juhi Eduard Odinetsi sõnul näitavad senised kogemused, et sellistest spetsiaalselt väga kitsale sihtrühmale suunatud kursustest saavad osalejad enam abi kui tavapärastest laiemale sihtgrupile mõeldud koolitustest.
„Viimasel ajal liigutakse ka riigikeele õppes täiskasvanutele masstoodangust rätsepatöö suunas, kus igale kliendile leitakse just temale sobivad võimalused. Taolise õppe raames on tagatud õppurite suurem osalus ja pühendumus, sest ettepanekud on tehtud asutuse töötajate ja kõrgkoolide endi initsiatiivil ning kursused toimuvad valdavalt asutuste ja kõrgkoolide oma ruumides. Keeleõppes osalevate inimeste pühendumist ja motivatsiooni näitab seegi, et näiteks enamik avaliku sektori asutuste kursustel osalejaid on võtnud endale eesmärgiks eesti keele tasemeeksami sooritamise,“ lausus Odinets.
„Kõrgkoolide ettepanekute puhul on hea meel näha, et traditsioonilisse keeleõppesse on oskuslikult põimitud täiendav õpe e-kursuste kaudu, õppekäigud keele- ja erialaõppe eesmärgil teistesse samas valdkonnas tegutsevatesse kõrgkoolidesse või asutustesse. Selline aktiivne lühi- ja pikemaajaline keelepraktika on kasulik mitmel moel – näiteks omandab tudeng peale keele- ja erialasõnavara ka praktilised oskused tööks oma valitud erialal,“ selgitas Odinets.
Kõrgharidustaseme õppurite ja avaliku sektori asutuste töötajate keeleõppe konkursid avaldatakse MISA kodulehel.
Lisainfo: Jana Tondi, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9069, jana.tondi@meis.ee
Oktoobris toimub järjekordne keelekümbluskonverents
25.-26.oktoobril korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) keelekümblusprogramm Tallinna lauluväljaku konverentsikeskuses keelekümblusprogrammi konverentsi teemal „Koostöö ja tunnustamine“.
Kaheteistkümnendat korda toimuva iga-aastase keelekümbluskonverentsi eesmärgiks on laiendada programmiga liitunud haridusasutuste ja partnerite koostööd erinevatel tasanditel ja tutvustada edukaid tunnustussüsteeme.
„Käesoleva aasta konverentsi põhiteemad on seotud tunnustamise ja koostöö erinevate aspektidega. Soovime laiendada keelekümblusprogrammi kogemustest osasaajate ringi ja vahendame seetõttu konverentsi plenaaristungeid kõigile huvilistele ka interneti teel videoülekande kaudu,“ kommenteeris MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Karin Piirsalu.
Lisaks plenaaristungitele toimub konverentsil ka viis töötuba:
1. „Tulemuslik tunnustamine“ töötuba haridusasutuse juhtidele
2. „Rühmas töötamine – mida see tähendab?“ töötuba lasteaiaõpetajatele
3. „Kas RÜHM + TÖÖ = RÜHMATÖÖ?“ töötuba üldhariduskooli õpetajatele
4. „Koostööoskuste kujunemine rühmanõustamise käigus“
5. „Koostöö lapsevanematega mitmekultuurilises koolis“
Konverentsi sihtrühmaks on keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste (vene õppekeelega üldhariduskoolid ja lasteaiad), partnerite (ülikoolide esindajad, kohalike omavalitsuste haridusametnikud, ministeeriumi esindajad jt) ja teiste haridusvaldkonnas tegutsevate asutuste esindajad.
Päevakava avaldatakse sihtasutuse kodulehel: http://www.meis.ee/keelekumbluskonverentsid. Konverentsile registreerumine algab 3. septembril ja kestab 28. septembrini.
Konverentsi korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Karin Piirsalu, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9844, e-post karin.piirsalu@meis.ee
Rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajate koolitus
28.–29. septembril korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) Tallinnas rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide raamatupidajatele koolituse.
Koolitusel tutvustatakse mittetulundusühingutega seotud seadusandlust, raamatupidamise head tava, maksustamist, räägitakse majandusaasta aruannete elektroonilisest esitamisest ning tüüpilistest vigadest, mida tehakse sihtasutusele aruannete esitamisel. Koolitajaks on Robert Hirvi.
Koolitus toimub vene keeles ja on mõeldud ainult rahvuskultuuriseltside katusorganisatsioonidele. Täpsemalt saab koolitusinfoga tutvuda sihtasutuse kodulehel.
Koolituse korraldamist toetab Kultuuriministeerium ”Eesti lõimumiskava 2008-2013” raames.
Lisainfo: Kristina Pirgop, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee
Eesti pered võõrustavad teise emakeelega keeleõppijaid meeleldi
Eesti keelest erineva emakeelega õpilastel oli tänavu juba neljateistkümnendat suve järjest võimalik harjutada eesti keelt kas Eesti peres elades või noortelaagris aktiivselt kaasa lüües.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kaudu rahastatavate laagrite ja pereõppe eesmärk on toetada 7-18aastaste noorte eesti keele omandamist läbi suhtlemise teiste omaealistega ning aktiivselt tegevustes kaasalöömise.
Eesti keele laagrite ja pereõppe sihtgrupiks on Euroopa kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega noored ning Eesti kodakondsusega eesti keelt valdavad tugiõpilased. Koos tugiõpilastega osales tänavu suvel laagrites ja pereõppes kokku enam kui 640 noort. Pereõppe raames võtavad noored 14 päeva jooksul osa tavapärasest pereelust, käivad koos perega väljasõitudel ja aitavad koos teiste pere lastega ka lihtsamates kodutöödes. Keelelaagrid pakuvad õpilastele eesti keele õpet läbi mitteformaalsete ja aktiivsete tegevuste, mille puhul keeleõpet toetavad samaealised eesti emakeelega tugiõpilased ja kasvatajad.
Rõõm maaelust ja pereõppest suur
MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Sandra Nuudi kinnitab, et pereõpe on tulemuslik keeleõppe moodus ning viitab sihtasutuse poolt 2009. aastal tellitud laagri- ja pereõppe kvalitatiivuuringule, mille kohaselt olid eriti head edusammud neil õpilastel, kes osalesid pereõppes maapiirkondades.
„Osalejate tagasiside näitab, et nii mõnigi laps tunneb kõige suuremat rõõmu just maaelust ja võimalusest värskes õhus palju aega veeta. Väga motiveerivaks on laste sõnul ka tugipere samaealiste lastega suhtlemine,“ kommenteeris Nuudi. Nuudi sõnul on alates 1998. aastast alates eesti keele laagritest ja pereõppest kokku osa saanud ligi 20 000 noort ning käesoleval suve lõpuks on pereõppes osalenud 100 ning eesti keele laagrites 400 noort.
Eesti pered võtavad „kasulapsi“ meeleldi
14 aastast pereõppega seotud olnud ning MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal juht Pille Kulberg ütleb, et enamik perekondi, kes võtavad kaheks nädalaks enda juurde teise emakeelega lapse, on õpetajad nagu Kulbergki. Kulberg koordineeris äsja lõppenud suvel umbes kümne perekonna tööd ning seni on perede huvi olnud piisav.
„Ära pole öeldud ühelgi suvel ning ka vanemad helistavad enne suve algust ja küsivad, kas ka sellel aastal perelaager toimub. See motiveerib ning head sõna on ikka meeldiv kuulda. Minu projektide jaoks on peresid praegu piisavalt ja ma tean teisigi peresid, kes meelsasti kaasa lööks,“ rääkis Kulberg.
Kulbergi sõnul on kogemus näidanud, et lapsed kohanevad kergesti, kuigi esmakordselt pereõppes osalevatel õpilastel kulub sisseelamiseks siiski mitu päeva. Pereõppe puhul jälgitakse, et õpilast koheldaks kui oma pere liiget ning peres oleks õpilasega üheealine laps või lapsed.
„Pere kohtleb õpilast kui oma pere liiget – see tähendab, et ei poputa üle ega tõrju ka kõrvale. Esimeste päevade jooksul õpitakse vajalikud olmesõnad või alustatakse keele korrigeerimisega,“ selgitab Kulberg ja lisab, et nii igapäevase rutiini kui ka väljasõitude puhul proovitakse pidevalt tegevuste juures eestikeelseid sõnu korrata, neid meelde jätta ning uusi väljendeid juurde õppida.
MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal korraldas pereõppes osalejatele ka piirkonda tutvustavaid ekskursioone ja matkasid ning tänavu oli programmis näiteks Suure Munamäe, Rõuge Ööbikuoru, Maanteemuuseumi, erinevate matkaradade ja paljude teiste vaatamisväärsuste külastamine. Lisaks ekskursioonidele viidi pereõppes osalejatele läbi ka mitmeid arendavaid käelisi tegevusi alates klaasimaalist lõpetades savinõude valmistamisega.
„Olen veendunud, et pereõpe on väga efektiivne. Muidugi ei saada eesti keelt selgeks 14 päevaga, kuid kui laps on motiveeritud keelt omandama ning saab ka hiljem praktikat, saab ta eesti keele selgeks,“ usub Kulberg.
Keelelaagrites suur roll tugiõpilastel
Lisaks pereõppele toimuvad suviti ka keelelaagrid, mis võimaldavad õpilastel läbi praktiliste tegevuste ja omaealistega suhtlemise riigikeelt praktiseerida. Tänavu toimus kokku üheksa MISA toetatud laagriprojekti üle kogu Eesti.
Tallinna Laagna Gümnaasiumi õpetaja Marge Toome juhitud laager „Hunt kriimsilma 9 ametit“ pakkus tänavu laagritegevusi 36 õpilasele. Toome sõnul motiveerib teda suvel õppetööd korraldama õpilastega parema suhte ja ladusama õppetöö saavutamine, kuid loomulikult ka rõõm noortega koostegemistest.
Toome kogemuse kohaselt ei ole eesti keelest erineva emakeelega õpilased sageli laagri esimestel päevadel kuigi motiveeritud, kuid õpilaste suhtumine muutub laagri käigus: „Kõige suurem muutus, mida märkan, on see, et laagri alguses püütakse ühistegevustest eemale hiilida, kuid laagri keskel see mõtlemine kaob ja lõpus ei tulda isegi selle peale, et võiks kõrvale hoida,“ kommenteerib Toome. Ka Toome on nõus, et eesti keelt ühe nädalaga selgeks ei õpi, kuid meelde jäävad üldkasutatavad laagriväljendid, sporditerminid ja muud laagrieluga seotud sõnad. Laagrit hindab õpetaja efektiivseks, kuid peab oluliseks, et edukalt saab õpe toimuda vaid siis, kui keeleõppijate hulgas on piisavalt ka eesti emakeelega tugiõpilasi, et vältida keelelaagris mugavusest vene keelele üleminekut.
Eesti keele laagreid ja pereõpet toetatakse Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ning Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest „Eesti lõimumiskava 2008-2013“ raames.
Lisainfo: Sandra Nuudi, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9855, e-post sandra.nuudi@meis.ee
Haridustöötajate keeleõpe mentoriga pakub palju edulugusid
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetab alates 2009. aastast vene õppekeelega pedagoogide ja koolijuhtide keeleõpet mentori toel ning lükkab septembris hoo sisse ka keeleklubidele.
Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames elluviidav tegevus kasutab fondi eelmise perioodi raames väljatöötatud mudelit ning varasemalt koolitatud mentoreid, kelle ülesandeks on toetada Ida-Virumaa haridusasutuste juhtide ning pedagoogide eesti keele õpet. Lisaks mentorõppele toimuvad tänaseks ka keelefoorumid ning septembrist alustavad uue tegevusena ka neli keeleklubi Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel. Keeleklubide eesmärgiks on aidata säilitada ning parandada õpitud eesti keelt ning klubides osalevad varasemalt ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ raames avaliku sektori keeleõppe kursustel osalenud avaliku sektori töötajad.
Mentorite nõustatavad ehk mentiid kohtuvad oma mentoritega vähemalt 2 korda kuus väljaspool tavapärast töö- ja elukeskkonda, et näiteks kultuuri- ja spordiüritustel osalemise kaudu soodustada suhtlemisjulgust ning võimaldada mitmekülgsemat keelepraktikat.
Haridustöötajad on võtmerollis
„Ida-Virumaal elades ja töötades on keelepraktika üks põhilisemaid väljakutseid, sest paljud kaotavad aja möödudes omandatud keele taseme ning suhtlemisjulguse. Just sellepärast pakumegi individuaalsemat õpet ning keeleklubides kooskäimise ning individuaalseid eesti keele praktiseerimise võimalusi,“ selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
Odinetsi sõnul on pedagoogide ja haridusasutuste juhtide individuaalne mentoriga keeleõpe oluline ka seetõttu, et haridustöötajad on eeskujuks nii õpilastele kui ka kogukonnale laiemalt: „Haridustöötaja on eeskuju ning arvamusliider nii lastele kui lapsevanematele. Me ei saa viljeleda kultuuri, et keeleoskus on vajalik ja tore, kui õpetaja ei oska piisavalt eesti keelt, ei ole kursis eesti uudiste või kultuuriga ega oska kolleegidega suhelda,“ arvas Odinets.
„Äärmiselt oluline on eesti keele oskus ka haridusasutuste juhtide puhul, kes peavad olema kursis seadusandlusega ja suhtlema riigi- ja kohalike omavalitsuste ametitega ning olema eeskujuks ka oma töötajatele,“ lisas Odinets.
2009/2010 õppeaastal toimus ESF-i programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames eesti keele õpe mentori toel, milles osales 13 kuu vältel 50 vene õppekeelega koolide aineõpetajat. Tegevustega jätkati „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ programmi raames ning 2011/2012 õppeaastal osales pool aastat kestnud keeleõppes kümme mentor-mentii paari. Algaval, 2012/2013 õppeaastal võimaldab sihtasutus kümne mentori abiga keeleõpet veel kümnele Ida-Virumaa haridusasutuse juhile ja pedagoogile.
Poodi, kontserdile, aruteludele – Irina ja Helgi edulugu
Mentorprogrammis osalenud mentor Helgi Neelov ja mentii Irina Šapolova pidasid eesti keele õppimise kõrval väga tähtsaks koostööd teiste mentorpaaridega ning mentorite ja mentiide kolleegidega.
Helgi kirjeldab, et koos mentiiga külastati näiteks balletietendust, mille süžeega enne koos tutvuti, käidi kontserdil, laadal, kauplustes, koolis, näitusel, üksteisel kodus külas jne.
„Koos tegutsedes oleme ümarlauas arutanud probleeme Eesti hariduse, erinevate Eestis paralleelselt tegutsevate kogukondade, eesti ja vene õppekeelega erinevate haridusasutuste õpetajate igapäeva-probleemide ning ka õpilaste ja kinnipeetavate õpiprobleemide üle,“ rääkis mentor Helgi Neelov.
„Irinale meeldis väga kontsert „Memory“ Jõhvis, kus ta sai kuulata andekaid eesti näitlejaid ja lauljaid, Samuti oli ta vaimustatud pärast Rakveres nähtud Endla „Eesti mees ja tema poeg“ etendust. Teda lummas eelkõige Sepo Seeman kui näitleja. Keeleõppe seisukohalt oli see hea kuulamisülesanne,“ arvas Neelov.
„Meie mentorpaari lugu jätkub, kuni Irina sooritab C1 taseme eesti keele eksami,“ usub Neelov.
Telepaatiline side – Kai ja Natalja edulugu
Mentor Kai Kitsing ja mentii Natalja Nikanorova hindavad oma koostööd imeliseks ja sujuvaks ning mentor Kai Kitsing toob tõestuseks erilise sideme: „Piisab mentii mõtlemisest minu peale, kui mentor helistab või vastupidi. Telepaatia töötab imeliselt.“
Müstika valdkonnast meenutab mentor veel ühe loo, kus mentii koostas töökohas väga keerulist kirja ametiasutusele ning tundis soovi oma mentorile helistada. „Mina helistasin talle ise samal hetkel ja ütlesin, et tuleksin hea meelega Narva. See oli ahhaa-elamus, sest Natalja vajas hädasti minu abi ja mina olin tulemas Narva. Milline korraldus!,“ meenutab Kai Kitsing.
Kitsing lisab, et tema mentii keeleoskuse tase on juba praegu väga kõrge ning mentori tööks on olnud keele korrigeerimine, kuid Natalja Nikanorova eneseväljendusoskus ning enesekindlus on mentori arvates märgatavalt kasvanud.
Loe rohkem edulugusid MISA blogist: www.integratsioon.wordpress.com
Lisainfo: Riina Ring, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9030, e-post riina.ring@meis.ee
Ootame osalejaid LAK-õppe metoodika täienduskoolitustele
Tartu Ülikooli Narva Kolledž korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel kaks lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) koolitust vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumide pedagoogidele.
Koolituste „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“ ja „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ üldeesmärk on anda osalejatele professionaalseks tegevuseks vajalikke lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika alaseid teadmisi. Koolituse „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ fookuses on lisaks õppemetoodika-alaste teadmiste ning oskuste arendamise ka osalejate eesti keele oskuse arendamine.
Koolitus „LAK-õpe. Teooriast praktikasse“ edasijõudnutele
Koolitus viiakse läbi kolmes rühmas – Tallinna koolitusrühm alustab 19. septembril, Jõhvi koolitusgrupp 28. septembril ning Narva koolitusgrupp 15. oktoobril. Koolitustel käsitletakse õppija vajaduste kaardistamist, keeletoe pakkumist, õppematerjalide koostamist, õppetekstide kohandamist, tekstide lihtsustamise võtteid. Ühtlasi antakse teadmisi eri tasemel õppijate toetamise võimalustest, õppimist toetavate õpiülesannete loomisest, nõustamissüsteemist ning tutvustatakse rühmanõustamist. Koolituskursuse maht on 78 tundi. Registreerimine ning lisainfo: http://www.narva.ut.ee/1161123
Koolitus „LAK-õpe. Teooriast praktikasse. Keeletugi“ keelelist tuge vajavatele pedagoogidele
Koolituskursus viiakse läbi kahes rühmas – Tallinna koolitusrühm alustab 10. oktoobril ning Narva koolitusrühm 15. oktoobril. Täienduskoolituse fookuses on lisaks õppemetoodika-alaste teadmiste ning oskuste arendamisele ka koolitusel osalejate eesti keele oskuse arendamine. Koolitusel käsitletakse LAK-õppe metoodika põhijooni, tunni juhtimise keelt, õppetöö jõukohastamise võimalusi, õppijate aktiveerimise ning kaasamise meetodeid. Teadmisi saab ka küsimuste esitamise tehnikatest, sõnavarast ja -konstruktsioonidest, LAK-õppe õppematerjalidest, nõustamissüsteemidest jpm. Koolituskursus koosneb kolmest 4-päevalisest moodulist ning koolituse maht on 78 tundi. Registreerimine ning lisainfo: http://www.narva.ut.ee/1161123
Lisaks loengutele on koolitusel osalejatel võimalus vaadelda tunde heades LAK-õpet praktiseerivates koolides.
Tegevusi toetab Haridus- ning Teadusministeerium.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Vene Teater avab juubelihooaja
8. ja 28. septembril toimuvad Vene Teatris 65. juubelihooaja avaetendused.
8. septembril toimub Vene Teatri Väikeses saalis esietendus J. Ungardi komöödia „Kosmonautika päev“, milles külaklubisse kogunevad tulevase peo proovi tegema kolm vananevat, elult räsida saanud sõbrannat. Iga aasta organiseerivad nad oma jõududega Kosmonautika päeva pidustusi. Proov vastu pidupäeva möödub viinaga kolmele ja südamelt ära juttudega, millest kasvavad välja tulised vaidlused, kus vahel lastakse käiku ka rusikad. Aga lõppeb kõik ikkagi kallistuste ja suurte unistustega. Lavastaja on noor Peterburi režissöör Deniss Husnijarov. Osades: Ljubov Agapova, Jelena Tarassenko ja Larissa Savankova.
28. septembril toimub Suures saalis esietendus A. Ostrovski klassikaline komöödia „Hundid ja lambad“. Peterburi lavastaja Timur Nassirov ei muuda Ostrovski klassikalises tekstis ühtki sõna, aga toob näidendi tegevuse XX sajandisse, mis oli muu hulgas ka filmikunsti sünnisajand ja selle kunstliigii meeletu arengu periood. Nüüd ei ole peategelasteks mõisaprouad ja nende vaesunud sugulased, vaid tummfilmi ja helifilmi näitlejannad. Tekib intriig ja filmi keskkonda kastetuna paisuvad kõik konfliktid palju suuremaks kui siis, kui tegevus toimuks kuskil provintsimõisas. Osades: Tatjana Manevskaja, Anton Paderin, Anastassija Tsubina, Dmitri Kosjakov, Oleg Rogatšjov, Vladimir Antipp, Ivan Aleksejev, Jekaterna Kordas, Dmitri Kordas.
Vene Teatri etendustel on sünkroontõlge eesti keelde.
Lisainfo Vene Teatri kodulehel ning telefonidel 611 4911; 611 4962 ja e-posti teel kassa@veneteater.ee, rita@veneteater.ee.
