SEPTEMBER 2010

 

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel alustas Tartu Ülikooli Narva Kolledž augustis projektiga „Uusimmigrantide kohanemiskoolitus“, mille raames korraldatakse koolitus 12 Narvas elavale kolmandate riikide kodanikest uusimmigrandile.

 

Koolitus koosneb baaskoolitusest, mis sisaldab Eesti ajaloo, ühiskonna ülesehitust ja elulaadi tutvustavaid teemasid ning A2 taseme eesti keele koolitust. Koolitusel kasutatakse 2009. aastal välja töötatud kohanemisprogrammi kolmandate riikide kodanike lõimimiseks Eestis (http://kohanemisprogramm.tlu.ee/).

 

Projekti rahastatakse Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest (25%) ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist (75%), lähtudes valdkondliku arengukava „Eesti lõimumiskava 2008–2013“ rakendusplaanist. Projekti toetatakse 190 652 krooniga.

 

Lisateave: Ruslan Prohhorenko, kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9035,

e-post: ruslan.prohhorenko@meis.ee

 

 

 

23. ja 24. augustil korraldasid Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ning Haridus-ja Teadusministeerium rahvuskultuuriseltside pühapäevakoolide õpetajatele ja juhtidele õppereisi Lääne-Virumaale.

 

Selliseid õppereise on korraldatud 2004. aastast ja nende eesmärk on viia pühapäevakoolide esindajad tutvuma Eesti erinevate piirkondade loodus- ja kultuuriväärtustega. Õppereiside eesmärk on tutvustada Eesti erinevate paikade kultuuri- ja loodusväärtusi, et õpetajad saaksid nähtu ja kuuldu varal oma pühapäevakoolide tunde lastele veelgi huvitavamateks ja kasulikemateks muuta. Samuti on neil reisidel õpetajatel võimalus omavahel kogemusi vahetada ja seeläbi koostööd edendada.

 

Lääne-Virumaa külastuse käigus väisati Viru-Nigula koduloomuuseumit, Rakvere lossi, Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumit, Metsaantsu talu ja Toolse linnust. Õppereisi ajal toimunud koolitusel arutati pühapäevakoolide tulevikuplaane ja arenguvõimalusi. Haridus-ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar tutvustas rahvusvähemuste pühapäevakoolide baasrahastamise taotlusvooru tingimusi.

 

Õppereisi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Lisateave: Kristina Pirgop, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9024, e-post kristina.pirgop@meis.ee  

 

 

14. septembril algab eesti keele kui teise keele õpetajate täienduskoolituskursus Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ raames. Koolitustele on oodatud üldhariduskoolide ja kutsekoolide eesti keele kui teise keele õpetajad. Kursuse raames toimub kokku viis koolitust ning esimese nelja koolituse läbi on kursuse lõpetanud juba 160 õpetajat. Septembrikuus alustab õpinguid viies ja viimane õpperühm. 

 

Täienduskoolituskursus koosneb neljast koolitusmoodulist. Esimene moodul toimub 14.-16. septembril Tartu lähistel. Järgmised kolm moodulit leiavad aset käeoleva aasta oktoobrist detsembrini.

 

Koolituse käigus käsitletakse järgmisi teemasid:

·        Euroopa keeleõppe raamdokument ja sellest tulenevad muutused õpetamises, õppimises ja hindamises;

·        keeleoskuse taseme määramine;

·        õppeesmärkide püstitamine ja tunni planeerimine;

·        õppematerjalid: valik, loomine, kohandamine;

·        aktiivõppe ja kommunikatiivse keeleõppe võtted ja tegevused;

·        võimalusi keele ja aine lõimitud õppeks;

·        eesti keele õpetaja roll ja tugi aineõpetajatele eestikeelese aine(eriala)õppe rakendamisel;

·        õpilaste aktiviseerimise/motiveerimise võimalusi;

·        grammatika õpetamine.

 

Õpetajaid koolitavad tuntud keeleeksperdid ja pedagoogid, teiste seas Leelo Kingisepp, Piret Kärtner, Hiie Asser, Mare Kitsnik ja Tõnu Tender.

 

Kursused ja kasutatavad koolitusmaterjalid on osalejatele tasuta. Lisaks on osalejatele organiseeritud tasuta majutus ja toitlustus. Täienduskoolitust korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Õppetööd finantseerivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Sotsiaalfond.

 

Koolitusele on veel vabu kohti. Huvitatutel palume pöörduda MISA mitmekultuurilise üksuse koordinaatori Maarja Männi poole. 

 

Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel: 659 9853, e-post: maarja.mand@meis.ee

 

Septembrikuus algab õppemetoodikaalane kursus „Lak-õppe metoodika täienduskoolitus. Õpistrateegiad” vene õppekeelega haridusasutuste gümnaasiumiastme pedagoogidele. Koolituse maht on 78 tundi (3 EAP). Koolituskursuse eesmärk on osalejate professionaalseks tegevuseks vajalike lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika-alaste teadmiste andmine ning eesti keele oskuse täiendamine. Koolitusel keskendutakse õpistrateegia teemadele.

 

Koolitusel tulevad käsitlusele järgmised teemavaldkonnad:

·         lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika põhimõtted ja rakendamise võimalused

·         keeleõppe toetamine ainetundides

·         õpistrateegiad ning õppemeetodid (õpistrateegiad, õpistiilid, õpilaste omavahelised koostöömeetodid õppimisel, kirjutamisstrateegia, teksti korduva lugemise strateegia)

·         eesmärgistamine (eesmärgipärane õpetamine; eesmärkide seadmine ja sõnastamine; kuidas mõõta eesmärkide saavutamist; eesmärgipärane õpiprotsessi juhtimine)

jne

 

Lisaks on fookuses eesti keele oskuse täiendamine – sõnavaralise pädevuse ning kirjaliku keele ja väljendusoskuse arendamine.

Koolitusele saab registreeruda e-postiaadressil: tartu@ami.ee

 

Lisainfo: Maarja Mänd, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.

 

2010. aasta sügis kätkeb keelekümblusprogrammi koolitustegevustes eelkõige koolituste õppekavade arendustegevusi: põhiõppekavade uuendamist ja uute loomist ning nende rakendamist koolitustel.

 

Keelekümblusprogrammi koolitustel väärtustatakse järgmist:

·    uute tööviiside ja metoodikate õppimist ja läbiproovimist;

·    kindlustunde saamist eesmärkide ja tegevuste valimisel õppetunni või pikema ajavahemiku jaoks;

·    õppematerjalidega ja ende edasiarendamise ning rakendamise võimalustega tutvumist;

·    võimalust elustada ja meelde tuletada õpitut ja selle rakendamise kogemusi;

·    keelekümblusvõrgustikku kuuluvate kolleegidega suhtlemist;

·    tagasiside ja eneseanalüüsi olulisuse mõistmist kvaliteedi tagamisel.

 

Keelekümblusprogrammi õppekavad 2010. aasta sügisel said alguse augustis ning jätkuvad kuni detsembrini. Alljärgnevalt on toodud õppekavade ülevaade. Kõik loetletud koolitused on juba komplekteeritud.

 

 

Sihtrühm: koolijuhid, õppealajuhatajad, keelekümbluskoordinaatorid ja õpetajad, kes alles alustavad tööd keelekümblusprogrammis või kes pole varem keelekümbluskoolitustel osalenud.

 

Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 24.–25. august ja 26.–27. oktoober

Koht: Tallinn

 

Keelekümblusprogrammi metoodika põhikoolitus, 2 rühma: üks rühm Tallinnas, teine Narvas.

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes tahavad kogeda koostööd erinevates kooliastmetes ja erinevaid aineid õpetavate õpetajatega

 

Maht: 49 kontakttundi

Aeg:16.–18.august, 5.–6.november, 2.–3.detsember

Koht:  1. sessioon 2 rühma koos Nelijärvel

2. ja 3. sessioon 1 rühm Tallinnas ja 1 rühm Narvas (eesti keeles venekeelse toega)

·         Õppija on kogemusõppe kaudu saanud teadmised keelekümblusprogrammi metoodilistest võtetest.

·         Õppija teab integreeritud õppetöö korraldamise põhimõtteid ja praktilisi võtteid.

·         Õppija mõistab õpetaja rolli koostöö suunajana ja partnerina.

·         Õppija on kogenud võimalust teha valikuid ja langetada otsuseid õppeülesannete täitmisel.

·         Õppijal on erinevaid näiteid sama meetodi kasutamiseks erinevates ainetes, erinevates kooliastmetes.

·         Õppija mõistab, et kujundava hindamise ja arengut reflekteeriva vahendina saab kasutada õpimappi.

 

 

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad aineõpetajad, kes soovivad tuge õpioskuste ja keeleoskuse arendajana

Maht: 28 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november

Koht: Tallinn

·         Õppijal on ülevaade lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtetest.

·         Õppija on rakendanud meetodeid ja võtteid, mis toetavad õppima õppimist.

·         Õppija oskab oma aine teemade käsitlemist siduda keeleõppega.

·         Õppija saab aru õpitulemuste seostest õppekeskkonna turvalisusega.

·         Õppija on saanud näiteid õppematerjali kasutamise erinevatest võimalustest.

·         Õppija on analüüsinud läbi praktilise tegevuse õppeülesannete rolli õpilase õpimotivatsiooni hoidmisel ja tõstmisel.

 

 

Sihtrühm: keelekümblusklassides töötavad õpetajad, kes soovivad muuta õppetöö vaheldusrikkaks

Maht: 21 kontakttundi, 1 kodutöö

Aeg: 8.–9. oktoober ja 12.–13. november

Koht: Tallinn

·         Õppija teab teadmiste ja oskuste omandamise ja kinnistamise võimalusi draamaõppe kaudu.

·         Õppija oskab näha draama kui metoodilise võtte olulisust kirjaliku ja suulise kõne arendamisel suhtlussituatsioone ja teisi keelekasutuse stimulatsioone kasutades.

·         Õppija teab ja oskab tundides loovalt rakendada kehakeelt ja liikumist, seda mõtestada.

·         Õppija on saanud osaleda protsessis, kus draamakäsitlus on arendatud aineteüleseks projektiks.

 

 

Lisateave: Maire Kebbinau, mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9847, e-post: maire.kebbinau@meis.ee

 

 

 

Pühapäeval, 26. septembril on sel suvel pereõppes osalenud lapsed ja nende pered kutsutud Rakveres toimuvale tänuvastuvõtule, kus kultuuriminister Laine Jänes annab üle tänukirjad, UNICEF kingib igale pereõppes osalenud lapsele raamatuaasta puhul raamatu ning üheskoos õpitakse töötubades aktiivse tegevuse kaudu paremini mõistma pereõppe elemente.

 

2010. a suvel korraldasid kaks organisatsiooni – Veeda Vaheaeg Võrumaal MTÜ ning UNICEF Eesti Fond SA – Eestis elavate Euroopa Liidu mõistes kolmandate riikide kodanikest või määratlemata kodakondsusega laste eesti keele õppimist eesti peredes. Lapsed osalesid pere igapäevategemistes ning kohaliku kogukonna elus kahe nädala jooksul.

 

Pereõpe viidi läbi Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed konkursi raames. Tegevust rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja kaasfinantseerimisena Kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigi vahenditest.

 

Tänuüritus korraldatakse UNICEF Eesti SA, Kultuuriministeeriumi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös.

 

Lisateave: Lianne Ristikivi, kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator, tel 659 9028, e-post lianne.ristikivi@meis.

 

 

Helena Metslang käsitleb oma artiklis "Erialakeele õpetamise metoodika - kas sama kui üldkeele oma?" erialakeele õpetuse rahvusvahelist kogemust, rõhuasetusega kutsekoolide kursustel. Autor leiab, et erialakeele õpetajal tuleb õppurite vajadustele täpsemalt kohanduda kui üldkeeleõpetajal ning enamasti eeldab see mahukamat kursuse ettevalmistust. Erialakeele õpetamise metoodika sarnaneb olulises osas üldkeele omaga. Kuid selleks, et arendada õppijates erialase suhtlemise vilumust, on otsustav tähtsus eelkõige õppematerjalide valikul – nendes esinev sõnavara, suhtlusfunktsioonid ja -olukorrad peavad vastama tulevasele keelekasutussituatsioonile. Autor toob esile ka mitmed õpetajate vajadused: vajadus koolituse järele erialavaldkonnas, mida ta õpetab, vajadus arvutivahendite järele ja vajadus metoodikakoolituse järele.

 

Mare Kitsniku artikkel "Erialase eesti keele kui teise keele õppematerjalide koostamise kogemustest" on suunatud laiemale lugejaskonnale. Siin on kohti, mis on eelkõige mõeldud õpetajaile, kellele selgitakse rohkete näidete abil õppematerjalide ülesehituse loogikat, osaoskuste, sõnavara ja grammatika õpetamise faase erialakeeleõppe süsteemis ning antakse soovitusi erinevate õpiku osade kasutamiseks tunnis. (Tulevaste õpikute) autorid saavad ülevaate keeleõppekomplekti loomise protsessist, nõuandeid ja nippe paremate õpikute koostamiseks ja vähemtõhusate lahenduste vältimiseks. Kuid ka kirjastajad ja tellijad saavad artiklist abi, sest selle autor jagab juhiseid, kuidas ära tunda hea keeleõpiku tunnuseid ja selgitab just erialakeele õpiku loomist mõjutavaid faktoreid.

 

Artikleid saab lugeda veebiaadressil www.kutsekeel.ee/artiklid

 

 

Eesti lõimumiskava 2008-2013 viiakse ellu rakendusplaanide kaudu, kus täpsustatakse eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetmed, tegevused, eelarve ja rakendajad. Käesolev rakendusplaan lõpeb 2010. aastal, seetõttu töötatakse perioodiks 2011-2013 välja uut rakendusplaani.

 

Lõimumiskava elluviimist koordineerib Kultuuriministeerium, rakendusplaani 2011-2013 koostamist juhib sõltumatu Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.

 

Uue perioodi rakendusplaani koostamisel analüüsitakse lõimumiskava elluviimise seniseid kogemusi ja kaasatakse erinevaid osapooli, et järgnevate aastate rakendusplaan võimaldaks parimal moel saavutada lõimumiskavas seatud eesmärke.

 

Augustis viis PRAXIS lõimumiskava projektitaotlusvoorudes osalenud projektijuhtide seas läbi veebipõhise küsitluse. Uuringusse oli haaratud ligi 450 organisatsiooni, kes on aastatel 2008-2009 seoses Eesti lõimumiskava 2008-2013 tegevuste elluviimisega osalenud Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud taotlusvoorudes. Küsitleti nii rahastust saanud projektide kui ka rahastust mitteleidnud projektide juhte. Küsimustik aitab selgitada, millised kogemused on olnud organisatsioonidel lõimumiskava tegevuste elluviimisel, milliseks peetakse nende tegevuste mõju erinevatele sihtrühmadele ning milliseid tegevusi ja millistele sihtrühmadele oleks vaja lähitulevikus rohkem ette võtta. Küsitluse tulemused selguvad septembri jooksul.

 

Samuti alustas PRAXIS augustist konsultatsioone valdkonnaga seotud ministeeriumitega saamaks tagasisidet ja hinnangut perioodi 2008-2009 rakendusplaani elluviimise kohta ning ettepanekuid edaspidiseks. Septembrist algavad temaatilised aruteluseminarid lõimumiskava valdkondade järgi (nt hariduslik lõimumine, sotsiaalne lõimumine jne). Kokku on kavandatud kuus aruteluseminari, millest saavad osa võtta antud valdkonna sihtrühmade esindajad, tegevuste elluviijad ja eksperdid.

 

Septembris on valmimas Kultuuriministeeriumi tellimusel ka konsultatsiooni- ja audiitorbüroo Ernst & Young Baltic ASi poolt läbiviidav analüüs lõimumiskava tegevuste rakendamise kohta ning Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi poolt läbiviidav lõimumiskava monitooring.

 

Lisateave: Silver Pramann, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik, tel 628 2266, e-mail: silver.pramann@kul.ee.

 

 

Päeva tähistatakse alates 2005. aastast, mil tollane rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks kuulutas. „See päev aitab meeles pidada ja levitada äratundmist, et aktiivne lojaalsus oma asukohariigile, hea läbisaamine selle põlis- ja põhirahvaga ning omavahel ja omaenda identsuse hoidmine ei välista, vaid tugevdavad üksteist,” ütles Rummo.

 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse (ERÜ) asutamiskuupäevaks loetakse 24. septembrit 1988, päeva, mil toimus I Eestimaa Rahvuste Foorum, mis selgelt deklareeris eri rahvusrühmade valmisolekut varjamatult toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus.

 

ERÜ lähtub oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud rahvusvähemuste ja inimõiguste põhimõtetest eesmärgiga arendada Eesti rahvusvähemuste info- ja kultuurialast koostööd. Eestimaa Rahvuste Foorum pani 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul aluse Eestis elavate rahvusrühmade kultuuri- ja haridusseltside taastekkele.

 

Eestimaa Rahvuste Ühenduse presidendid on olnud Hagi Šein (1988 - 1992), Ants-Enno Lõhmus (1992 - 1995), Timur Seifullin (1995 - 1997), Jaak Prozes (1997 - 2007). Aastast 2008 on rahvuste ühendust valitud juhtima aupresident (1997) Timur Seifullin. President valitakse ERÜ Foorumil.

 

ERÜ-sse kuulub ligi 50 rahvusvähemuse organisatsiooni.

 

Sel aastal tähistatakse rahvustepäeva Kultuuriministeeriumi eestvedamisel 22. septembril Tallinnas kell 17.00 Vene Teatris, 24. septembril kell 17.00 Tartus Vanemuise Kontserdimajas ja 26. septembril kell 11.30 Jõhvis Jõhvi Kontserdimajas.

 

Lisateave: alates 10. septembrist www.etnoweb.ee, www.kul.ee, www.johvi.ee   

 

 

7. septembril esitles Kultuuriministeerium Riigikogus rahvusvähemuste nõukojale uut infoprotaali www.etnoweb.ee.

 

Etnoweb on loodud eesmärgiga parandada infovahetust erinevate rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste ning kõikide teiste infost huvitatute vahel, olgu tegemist meediakanalite, riigiasutuste ja sihtasutuste töötajatega või lihtsalt huvilistega.

 

Etnoweb võimaldab saada kiiret ülevaadet rahvusvähemuste kultuuriga tegelevatest organisatsioonidest ning tutvuda värskete uudistega. Portaalist saab jälgida, millised sündmused ja üritused on praegu toimumas ning millised on tulevikus oodata. Samuti saab infot konkurssidest ja rahastusvõimalustest ning ühtlasi aitab portaal leida partnereid koostööprojektideks. Olemas on ka rahvusvähemuste kultuuriseltsidega tegelevate ametnike ja konsultantide kontaktandmed.

 

Portaaliga võivad liituda kõik organisatsioonid. Igale organisatsioonile avatakse oma lehekülg, kus saab avaldada informatsiooni oma tutvustuse ja anda infot tegevuste kohta. Vastavalt formaadile avaldatakse sisestatud uudised ja teated portaali pealehel ning edastatakse meediaväljaannetele.

Infoportaali Etnoweb missioon on muuta rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste tegevused ning sündmused Eesti info- ja kultuuriruumi lahutamata osaks.