Ilse Tālberga on lätlane, kes on elanud Eestis juba 20 aastat. Tema teekond Eestisse algas soovist õppida eesti keelt, kuid peagi leidis ta siin oma teise kodu. Ilse räägib oma Eesti kogemustest, Läti ja Eesti kultuurierinevustest ning sellest, kuidas ta on aidanud tutvustada läti keelt ja kultuuri Tartu Ülikoolis.
Minu nimi on Ilze Tālberga ja ma olen lätlane. Tulin Eestisse aastal 2004, et õppida eesti keelt. Ma olen siin elanud juba 20 aastat. Algusest peale oli mul eesmärk õppida eesti keel selgeks ja jääda siia elama. Kuskil kaugel on mul väidetavalt eesti sugulased, kuid ma pole neid otsinud. Tundsin, et minu eesti juured on põhjus, miks ma siia tagasi tulin.
Eesti on kodu. Või noh, tegelikult on Läti ka kodu. Läti on päritolu, Läti on juured, läti keel, milles ma mõtlen, kujundabki tegelikult ka minu mõtteviisi ja minu elu. Eesti on see teine kodu, nii et ma olen mõlemas kohas kodus.
Ma tulin Riiast ja läksin elama Tartusse. Ja Tartu on ikka teatavasti palju väiksem linn. Ma sain kohe aru, et see on ikkagi minu koht, et ma tahan elada Tartus. Iga kord, kui ma käin Riias või Tallinnas, ma tunnen, et need on väga ilusad linnad, väga ilusa arhitektuuriga. Aga mul on vaja ikkagi Tartut. Mul on vaja seda rohelust, seda väiksust ja ma tunnen seal ennast kõige paremini.
Ma õpetan läti keelt Tartu Ülikoolis juba kaheksateist aastat. Mul on väga hea meel, et iga semester tuleb kuskil 15 kuni 20 inimest õppima läti keelt. Alati küsin nende käest, et noh, miks siis. Miks läti keel? Väga paljud ütlevad, et sellepärast, et just Tartust vaadates on Läti ikkagi väga lähedal.
Mulle väga meeldib eesti keel ja ma arvan ka, et just eesti keel ongi see, mis ühendab kõiki meid, kes me siin elame. Läbi keele me saame üksteist tundma õppida ja me saame aru sellest, mis meie ümber toimub. Mis toimubki Eestis ainult läbi selle keele. Me võime lugeda uudiseid inglise keeles, kus on kirjutatud sellest, mis toimub Eestis, aga see ei ole seesama. Sa pead oskama seda keelt niimoodi, et sa tunned ka tagamõtteid.
Sa võid küsida eestlase käest, et kas ta kasutab sõna “pang” või “ämber” ja kas lumi “pakib” või “hakkab” kokku. See on selline küsimus, mille üle saab arutada. Küsid kahe eestlase käest, et kumb see on. Ja siis istud lihtsalt ja vaatad, kuidas nad vaidlevad selle üle.
Intervjuu:
Kirjelda mulle, millise näoga on sinu Eesti!
Eesti on meie maa, meie inimesed ja meie ühine eesmärk on see, mis meid ühendab. Eesti keel on oluline, sest läbi selle saame üksteist mõista ja jagada oma kultuuri. Eesti on mitmekesine, kuid samas ühtne.
Mis sind Eesti puhul üllatab?
Eestis üllatab mind, et inimesed ei tule peole täpselt kokkulepitud ajaks. Kui pidu algab kell kaheksa, siis inimesed hakkavad laekuma hiljem, sageli mitu tundi hiljem, mis tundub mulle harjumatu võrreldes Läti täpse ajaga.
Mida võiks sinu päritolukultuurist Eestisse juurutada?
Eestis võiks rohkem olla läti keele keskkonda ja raadioid, et oleks võimalik rohkem kuulda ja näha läti kultuuri. Samuti võiks tutvustada Läti toite ja traditsioone, mida Eestis praegu ei ole.
Mida sa kõige rohkem igatsed?
Eestist igatsen kõige rohkem Läti toitu, eriti leiba ja hapukoort. Läti kohukesed, nagu Kārums, on Eestis olemas, aga pole suurt valikut. Palun alati, kui keegi Lätist tuleb, tuua erinevate maitsetega kohukesi.
Mis sa arvad, mida sinu siinolek Eestile juurde annab?
Olen Eestit rikastanud, õpetades läti keelt Tartu Ülikoolis juba 18 aastat. Iga semester tuleb 15-20 inimest õppima läti keelt. Läti keel ja kultuur pakuvad eestlastele lähedase naaberriigi kohta rohkem teavet.
Millised eestlaslikud maneerid oled sa üle võtnud?
Eestlaslikest harjumustest olen omaks võtnud rahuliku lähenemise ja draamavaba eluviisi. Eestlased on väga rahulikud ja tasakaalukad, mis on midagi, mida ma väga hindan.
Mis on su lemmiktoit Eestis?
Mu lemmik Eesti toit on kamakohuke.
Kas sul on oma lemmik Eesti muusikapala?
Minu lemmik Eesti muusikapala on Metsatölli "Virmalised". Selle meloodia ja sõnad meeldivad mulle väga.
Kuidas sa eestlasi iseloomustaksid?
Eestlasi iseloomustaksin kui rahulikke ja mitmekülgseid inimesi, kelle käitumine sõltub palju nende päritolust ja keskkonnast. Nad on rahulikud ja tasakaalukad, mis muudab suhtlemise meeldivaks.
