Tulevast aastast palume enda klientidel tähelepanu pöörata eesseisvatele muudatustele meie keeleõppekorralduses. Muudatused puudutavad nii kursuste kestvust, kursusel jätkamist, aga ka õppekohtade arvu.
Järgmisest aastast toimuvad muudatused eesti keele kursuste tasemetes ja mahtudes. Milles uuendused seisnevad? Kes otsused vastu võttis? Kas need puudutavad vaid neid kursusi, mida korraldab Integratsiooni Sihtasutus?
Integratsiooni Sihtasutusel on keeleõppe huvilistele hea uudis. Alates uuest aastast pöörab Integratsiooni Sihtasutus suuremat tähelepanu eesti keele oskuse saavutamisele tasemel B1. See tähendab, et sihtasutus keskendub nüüdsest esmajoones kursustele, mis aitavad õppijatel sellise tasemeni jõuda. Seoses sellega muutuvad suhtluskursuste mahud. Eesti keele õppe kvaliteedi tagamiseks soovib sihtasutus suhtluskursuste tasemete ja mahtude muutmisega arendada õppijate keeleoskust, tagamaks õppijatele seeläbi paremad tingimused nii ühiskondlikus kui tööelus hakkama saamiseks. Eesti keele mahtude muutmisega pikeneb õppeperiood. Alates jaanuarist 2024 on eesti keele õppe maht tasemest A1 kuni tasemeni B1 kokku 500 akadeemilist tundi. Kursuste juhendatud õppe mahud keeletasemete kaupa on järgmised: tasemel A1 – 100 akadeemilist tundi, tasemel A2 – 150 akadeemilist tundi, tasemel B1 jaguneb kaheks –tasemel B1.1 120 akadeemilist tundi ja tasemel B1.2 130 akadeemilist tundi.
Kohanemis- ja lõimumise keeleõppe kursuste mahu suurendamine on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendiga, sh Kohanemisprogrammi määrusega. Kursuste muudatuste vajadus tuleneb sihtasutuse soovist tagada õppijatele parim keeleõpe nii sisult ja mahult kui ka tulemuselt. Integratsiooni Sihtasutuses on seda teemat pikalt analüüsitud ja arutatud ning nüüd viime selle ellu.
Mis on uuenduste eesmärk?
Uuendused tähendavad praegustele õppijatele kursuste pikemat kestust ja uutele tõhusamat keeleõpet. Eesti keele kursuse tasemel B1.2 lisamine oli oluline selleks, et pakkuda ainult B1.1 edukatele õppijatele võimalust süvendatult teadmisi tasemel B1. Täiendav eesti keele kursus tasemel B1.1 võimaldab õppijatel veelgi paremini keelt omandada. Seega on see oluline samm õppijatele nende keeleõppeteekonnal keeleoskuse omandamisel, mis omakorda suurendab ühiskonnas toimetulekut ja on oluliseks toeks nende aktiivseks kaasalöömiseks ühiskonnaelus ja lõimumisel laiemalt. Samuti on keelekursuste mahtude muutmine seotud õppijale mugavama liikumise tagamiseks tema keeleõppeteekonnal ühelt keelekursuselt teisele, olenemata tema staatusest.
Kuidas mõjutab muudatus neid, kes soovivad omandada kas tasemel B2 ja C1 eesti keele oskust?
Need õppijad, kes soovivad eesti keelt edasi arendada tasemel B2 ja C1, saavad seda teha eesti keele majade pakutavatel erikursustel. Edasijõudnutele pakume ka edaspidi võimalust osaleda keele- ja kultuuri tundmise klubides, keelepraktikat toetavates keelekohvikutes ning teistes õppeprogrammides, mis on hea võimalus õppijatel oma keeleoskusi täiendada ja arendada.
Kui kursused avatakse, lähevad need nagu soojad saiad. Kuidas mõjutab kursuste pikem kestvus ja lisanduv B1.2 keelekursus õppekohtade arvu? Jääb neid teistelt tasemetelt näiteks vähemaks?
Kuigi kursuste pikem kestvus ja uute tasemete lisamine võivad mõjutada õppekohtade jaotust, on eesmärk pakkuda piisavat kohti kõigile. Tasemel B2 ja C1 õppijatel on hea võimalus osaleda eesti keele majade erikursustel, mis avab uusi võimalusi edasijõudnud õppijatele, kelle eesmärk on spetsiifiliste osaoskuste arendamine.
Oleme käivitamas ka ESF toel avaliku sektorite töötajatele keeleõppe eesmärgil lähetusprogrammi, mille käigus saavad eri keele ja kultuuritaustaga inimesed keelepraktikat eestikeelses kollektiivis. Lähetatavate sihtrühma kuuluvad haridustöötajad, nii lasteaia- kui ka kooliõpetajad, sotsiaal- ja siseturvalisusvaldkonna töötajad. Keelepraktika eesmärgil on võimalik minna lähetusse neil, kes oskavad eesti keelt piisavalt hästi, et saada hakkama eestikeelses organisatsioonis töötamisega.
Kuidas jätkavad tegevust keelekohvikud ja -klubid? Kas need jätkuvad vanaviisi või on ka siin plaanis muudatusi teha?
Plaanime järgmisel aastal jätkata populaarsete keeleõpet toetavate tegevustega – eesti keele kohvikud (30 akadeemilist tundi) ning eesti keele ja kultuuri tundmise klubid (120 akadeemilist tundi).
Keelekohvik pakub tuge eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks enne kursusega liitumist või teadmiste kinnitamiseks perioodil, mil inimene ootab järgmist kursust. Keelekohvikus saab õppija juurde teadmisi 20 erineva teema ulatuses ja lisaks omandab osaoskused iseseisvalt õppimiseks e-õppekursusel Keeleklikk ja Keeletee. Keelekohvikus saab õppija koos kaaslastega vabamas õhkkonnas igapäevastel teemadel õpetaja juhendamisel suhelda ja õppida. Keelekohvikusse saab liituda õppija, kelle keeleoskuse tase on vähemalt A2.
Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi julgustab ja innustab eesti keeles vabalt rääkima ja keelt edasi õppima. Üks kord kuus on klubi kohtumised rikastatud erinevate Eesti kultuuri tundma õppimise tegevustega nagu näiteks õppekäigud ja õpitoad muuseumitesse ja näitustele erinevates linnades. Klubiga saab liituda õppija, kes on läbinud eesti keele kursuse vähemalt tasemel B1.
Kuidas saab huviline end keelekursustele registreerida?
Eesti keele suhtluskursustele tasemel A1, A2 ja B1 (B1.1, B1.2) tasemel saab registreeruda Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses. Keeleõppe gruppide komplekteerimisel lähtume sellest, et esmajärjekorras pakutakse õppekohti senise õppe edukalt lõpetanutele ehk jätkajatele, seejärel üldise järjekorra alusel nõustamise läbinud inimestele ning iseseisvalt saab registreeruda vabade õppekohtade olemasolu korral Integratsiooni Sihtasutuse iseteeninduses. Parimat keeleõppe vormi (kohvik, kursus, klubi, erikursus, haridusprogramm, vms keeleõpet toetav tegevus) aitab valida nõustaja. Nõustajad analüüsivad iga inimese keeleõppe vajadusi ja olemasolevaid kogemusi ning pakuvad temale keeleõppeks sobiva lahenduse.
