Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest
Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele
Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”
Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog
Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks
Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses
Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti
Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele
Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni
Valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis uuring uusimmigrantõpilaste haridusvõimalustest ning õpiedukusest.
Uuringu teostanud OÜ Mindpark projektijuhi Liis Kasemetsa sõnul näitas uuring, et viimase kolme aasta jooksul Eestisse saabunud ja siinses üldhariduskoolis haridusteed alustanute taust on küllalt erinev nii etnilises kui päritoluriigi võtmes, seejuures ligi kolmandiku moodustavad tagasipöördujate lapsed.
"Veidi üle poole uus-sisserännanute lastest on koondunud eesti õppekeelega koolidesse ja eesti õppekeeles õpib enim õpilasi, kelle jaoks õppekeel ei ole emakeel. Õpetajate hinnangul esineb õppetöös raskusi pooltel uusimmigrant-õpilastel ja peamiselt on raskused seotud õppekeele vähese oskusega – eriti eesti õppekeele puhul. Raskusi valmistab näiteks õppeainete terminoloogia, grammatika ja muu taoline. Üldiselt on uusimmigrantõpilaste õpiedu eakaaslastega sarnane ja valdava osa ehk ligi 75-80 protsendi õpilaste õpiedu vastab nii õpetajate kui lapsevanemate hinnangul õpilase võimetele," rääkis Kasemets.
Kasemets lisas, et sellise arvu uusimmigrantõpilaste, nagu viimastel aastatel Eesti haridussüsteemi on sisenenud, integreerimine tundub olevat koolidele jõukohane. "Otsused võetakse vastu niiöelda juhtumipõhiselt, kindlad tegevusstrateegiad uusimmigrantide õpetamiseks on olemas rahvusvahelistes koolides ja võib-olla mõnes üksikus tavakoolis, kuid koolid vajavad uusimmigrantide õppe korraldamiseks täiendavaid vahendeid lisaõppe, abiõpetaja, spetsiaalsete õppematerjalide loomise või hankimise, tugiõppe ja kultuurilist kohanemist toetavate tegevuste läbiviimiseks," selgitas Kasemets.
Uuringist selgus ka, et uusimmigrant-õpilaste parema toimetuleku tagamiseks on õpetajatel oluline kaasata lisaks vanematele ka kooli- ja klassikaaslasi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata eel-teismelistele, kes kipuvad eestlastega vähem suhtlema ning teismelistele, kes eelistatud suhtluspartneritena ja ka abistajana mainivad oluliselt rohkem just eakaaslasi. Uuringu analüüsis soovitatakse suurema tähelepanu alla võtta perede informeerimine Eesti koolisüsteemist ja konkreetse kooli toimimise nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil. Koolipoolne kontaktiloomise ja regulaarse suhtluse roll on uuringu koostajate hinnangul uusimmigrandist õpilase kohanemise vältimatu tingimus.
Uusimmigrant-õpilaste õpiedukuse ja haridusvõimaluste uuringu laiemaks eesmärgiks oli analüüsida Eesti üldhariduskoolides õppivate hiljuti Eestisse elama asunud õpilaste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut ning selleks loodud tingimusi. Uuringus analüüsiti uusimmigrantõpilaste õppekorraldust, õpitulemusi, sotsiaalset toimetulekut, aga ka õpilaste vanemate ning õpetajate hoiakuid. Uuringus uuriti peamiselt Eesti üldhariduskoolides õppivaid uusimmigrant-õpilasi kogu üldhariduskooli ulatuses.
Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda MISA kodulehel. Uuringu koostamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Jätkuvad nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele
Oktoobris jätkuvad Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) eestvedamisel nõustamisseminarid kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele.
Seminaride eesmärk on teavitada kutseõppeasutuste juhte ja õpetajaid võimalusest saada nõu, kuidas toimub üleminek osalisele eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse tasemel. Lisaks antakse seminaridel infot lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisest ning räägitakse, kuidas toetada õppekeelest erineva emakeelega õppureid nii õppekorralduslikult kui ka metoodiliselt.
Lisaks juba toimunud kolmele nõustamisseminarile Narvas, Jõhvis ja Sillamäel on MISA-l plaanis korraldada sel sügisel veel kaks seminari Tallinnas.
"Seminarid teeb kasulikuks võimalus osaleda rühmanõustamises, kus kutseõppeasutuste juhtidel ja õpetajatel on võimalus saada nõu ja leida vastuseid õppeprotsessi puudutavatele küsimustele. Rühmanõustamine aitab paremini teada saada, missugused on teiste koolide väljakutsed ning leida paremaid lahendusi oma töö korraldamiseks," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
"Kindlasti soovitame koolijuhtidel ja õpetajatel võimalusel osaleda, sest seminaril on võimalik konsulteerida ka teiste koolijuhtide ja pedagoogidega, saada uusi ideid probleemide lahendamiseks ning leida paremaid praktilisi lahendusi," julgustas Odinets kutsekoolide pedagooge ja juhte osalema.
Seminarid viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava "Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine" programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" raames. Seminaril osalemine on kutseõppeasutuste juhtidele ja õpetajatele tasuta.
Lisainfo: Marje Sarapuu, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9068, e-post marje.sarapuu@meis.ee
Ilmus uuendatud “Kodaniku käsiraamat”
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) on välja andnud uuendatud “Kodaniku käsiraamatu”, mis on mõeldud abimaterjaliks Eesti kodakondsust taotleda plaanivatele inimestele.
"Koostöös Kirjastus Ilmamaa OÜga oleme oluliselt olemasolevat kodaniku käsiraamatut kaasajastanud. Uuendatud käsiraamatusse on koondatud info Eesti riigi toimimisest ja kõik muu oluline, mida tulevasele kodanikule on kasulik teada," kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Igor Ljapin.
"Käsiraamat annab ülevaate Eesti riigist väga erineval tasandil – näiteks saab teadmisi siinsetest õigustest ja kohustustest, kodakondsusest, turvalisusest ja riigikaitsest, aga ka tervishoiust tööturust ja haridusest," lisas Ljapin. Lisaks on käsiraamatus kaetud ka erinevad perekonna, kodu, Eesti kodanikuühiskonna, ettevõtluse ja Euroopa Liiduga seotud teemad.
Kodaniku käsiraamat on tasuta eesti, vene ja inglise keeles kättesaadav MISA veebilehel.
Kodaniku käsitaamatu kaasajastamist rahastati Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest "Eesti lõimumiskava 2008–2013" raames.
Lisainfo: Igor Ljapin, MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator, tel 659 9034, e-post igor.ljapin@meis.ee
Valmis üldhariduskoolide eestikeelse õppekirjanduse kataloog
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis õppematerjalide kataloog, mille eesmärk on anda ülevaade Eesti üldhariduskooli 4.–12. klassides kasutusel olevast eestikeelsest õppekirjandusest.
Kataloogi peamiseks sihtrühmaks on muukeelsete koolide aineõpetajad, kes õpetavad oma ainet eesti keeles. "Kataloog võimaldab õpetajail saada kiiresti ülevaate oma aines olemasolevast eestikeelsest õppekirjandusest ja teha esialgse järelduse selle võimaliku sobivuse kohta oma õpilastele. Täpsemaks otsustamiseks on siiski kindlasti vajalik õppematerjaliga lähemalt tutvuda," kommenteeris kataloogi koostaja Mare Kitsnik.
Kataloog sisaldab eestikeelse kooli 4.–12. klassi peamiste eestikeelsete õppematerjalide loetelu koos bibliograafilise infoga materjali kohta. Ühtlasi annab kataloog ülevaate, kas loetelus olev konkreetne materjal kergendab või raskendab eesti keelest erineva emakeelega õppija õpiprotsessi. Hinnang põhineb eksperdi vaatlusel ja analüüsil.
Kataloogi koostajateks on Haabersti Vene Gümnaasiumi raamatukoguhoidja Niina Rock ja vabakutseline eesti keele kui teise keele ekspert Mare Kitsnik. Õppematerjalide kataloogi leiab MISA kodulehelt.
Õppematerjalide kataloog valmis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed tellimusel ning seda rahastati Haridus- ja Teadusministeeriumi toel.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Peagi valmib uus juhend iseseisva keeleõppe toetamiseks
Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudil on valmimas juhend täiskasvanud keeleõppijatele eesti keele oskuse säilitamiseks ja täiustamiseks. Juhend on mõeldud neile, kes on osalenud eesti keele kursustel ja aitab pärast õpinguid igapäevase suhtlusvajaduse või -võimaluse puudumise korral õpitut paremini säilitada.
Keeleeksperdi ja filosoofiadoktori Helena Metslangi koostatav abimaterjal on mõeldud kasutamiseks pärast keeleõppekursuste, e-keeleõppe, keelepraktika, lähetuse/stažeerimise, keeleklubi või mõne muu keeleõppevormi läbimist, kuid materjali võib kasutada ka õpingutega paralleelselt.
Juhised tõlgitakse eesti keelest vene ja inglise keelde ning tehakse käesoleva aasta lõpuks keeleõppijatele ja õpetajatele tasuta kättesaadavaks nii elektrooniliselt kui ka trükisena.
Keeleoskuse säilitamise juhend valmib Euroopa Sotsiaalfondi toel "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Keeleõppe arendamine“ programmi "Keeleõppe arendamine 2011-2013" raames.
Lisainfo: Tea Kotkas, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9061, e-post tea.kotkas@meis.ee
Uuritakse eesti keele kasutamist venekeelses kutsekeskhariduses
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel viib OÜ Saar Poll läbi uuringut, millega analüüsitakse, kuidas kasutatakse riigikeelt õppetöös kutseõppeasutustes, mis pakkuvad kutsekeskharidust vene keeles.
"Kutsekeskharidust vene keeles pakkuvate kutsekoolide õpilaste, õpetajate ja koolijuhtide seas viiakse septembris ja oktoobris läbi küsitlus, et teada saada, milline on suhtumine üleminekusse eestikeelsele õppele. Uuringu peamine eesmärk on välja selgitada, missugustel eeldustel on võimalik kutsekoolides lähiajal hakata rakendama kutsekeskhariduse tasemel eestikeelset õpet," selgitas MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets.
Küsitlus viiakse läbi kõikides kutsekeskharidust vene keeles pakkuvates kaheteistkümnes kutseõppeasutuses Tallinnas ja Ida-Virumaal.
"Õpilaste küsitlemisel käsitletakse eesti keele omandamist, hinnangut eesti keele õppele kutseõppeasutuses ja ainete õpetamisele eesti keeles. Eesti keele õpetajad vastavad küsimustele vene õppekeelega rühmade eesti keele õppe mahtude, õppe tulemuslikkuse, kasutatavate metoodiliste võtete ning õppematerjalide kohta," rääkis Odinets.
Üldharidusainete ning erialamoodulite õpetajatel tuleb muuhulgas hinnata enda valmisolekut hakata järgneva kahe õppeaasta jooksul õpetama oma ainet või moodulit vene õppekeelega rühmadele eesti keeles kutsekeskhariduse tasemel. Koolijuhtide küsimustikud sisaldavad vajalike ressursside olemasolu temaatikat ning olulisemaid takistusi üleminekul eestikeelsele õppele.
Uuring valmistati ette koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et toetada uue kutseõppeasutuse seaduse jõustumisest lähtuvat vene õppekeelega kutsekeskhariduse rühmade üleminekut eestikeelsele õppele. Üleminek eestikeelsele õppele peab toimuma kutsekeskhariduse tasemel hiljemalt 1. septembriks 2020.
Uuringu tulemusi kasutatakse tegeliku olukorra kaardistamiseks ja kvaliteetsemate meetmete pakkumisel, et tagada eestikeelsele õppele ülemineku sujumine nii õppurite kui ka õpetajate ja koolijuhtide jaoks.
MISA tellimusel viiakse uuringut läbi kordusuuringuna. Samalaadne uuring valmis 2009. aastal. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Keeleõppe arendamine 2011–2013" vahenditest.
Lisainfo: Liilika Raudhein, MISA elukestva õppe üksuse koordinaator, tel 659 9841, e-mail liilika.raudhein@meis.ee
Praxis avaldas mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi raporti
Praxis ja Balti Uuringute Instituut tutvustasid 18. septembril aasta alguses toimunud mastaapse mittekodanike kaasamisprotsessi tulemusi. Aruandesse koondati ettepanekud, mille tegid ligi 170 Eestis elavat teiste riikide kodanikku ja määratlemata kodakondsusega elanikku.
25 erineva riigi kodaniku esitatud ettepanekud katavad teemavaldkondi nagu tööhõive, haridus, avalike teenuste kättesaadavus, kogukonnas ja otsustusprotsessides osalemine, kultuuriline mitmekesisus ja eesti keele õpe. Lõimumisarutelude eesmärk oli Eestis elavaid välisriigi kodanikke kaasata otsustusprotsessidesse ning koguda neilt ettepanekuid riikliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 ja selle rakendusplaani koostamisse.
"Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt üleval palju erinevaid väljakutseid ning vaid ühte olulisemat probleemi või ettepanekut ei saagi esile tõsta," kommenteeris tulemusi arutelude üks eestvedajaid Praxise analüütik Maiu Uus. "Olulisema tulemusena saime kinnitust, et lõimumine on jagatud vastutus ning uue strateegia edu sõltub erinevate ministeeriumide ja ametiasutuste omavahelise koostöö sujuvusest. Aruandesse koondatud ettepanekud on abiks lähiaastate tegevuste väljatöötamiseks eri valdkondade eestvedajatele," lisas Uus.
Korraldajate sõnul toimus diskussiooniklubides konstruktiivne, elav ja enamasti positiivselt meelestatud arutelu, mille põhifookus oli lahenduste leidmisel. „Ei tasu arvata, et see osa elanikkonnast on äärmuslik või ülikriitiline,“ ütles Uus ning lisas, et selgelt pooldatakse planeeritava arengukava uut suunda pöörata senisest enam tähelepanu erinevaid rahvusgruppe kokku toovatele ühistegevustele.
"Kõigist aruteluteemadest paistis läbi, et informatsiooni kättesaadavus on üks probleemidest nii siin kaua elanud vene emakeelega kodanikele kui ka uusimmigrantidele," selgitab olukorda Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist. "Kui venekeelse elanikkonna puhul on eestlastest erinevas meediaruumis elamisest palju räägitud, siis nüüd selgus, et ka inglisekeelsed uusimmigrandid ei ole eriti Eesti elu-oluga kursis," tõdes Kallas.
Lisaks informeerituse teemale tõstatusid mitmed olulised küsimused. Näiteks tunti jätkuvalt muret keeleõppe kõikuva kvaliteedi, aga ka keelepraktika ning keelekursuste ebapiisava kättesaadavuse osas, eriti just väljaspool Tallinna ja Tartut. Samuti väljendati nii uusimmigrantide kui ka venekeelsest elanikkonnast pärit osalejate hulgas probleemkohana Eesti ühiskonna tõrjutust võõramaalaste vastu, mis sageli on väljendunud otseses ja kaudses diskrimineerimises.
Sarnaselt varasematele uuringutele pidasid nii vene- kui inglisekeelsed aruteludes osalenud välismaalased oluliseks Eesti õigusaktide kättesaadavust neile arusaadavas keeles. „Selle taustal on kahju, et eile Riigikogu täiskogus ei jõudnud õigusaktide vene keelde tõlkimise korraldamise ettepanek peale vaid 40-minutilist arutelu esimesest lugemisest kaugemalegi,“ viitavad analüütikud.
Aruanne toob muuhulgas välja, et antud sihtrühma ootused bürokraatia vähenemiseks on suured ning ettepanekud puudutavad ka kodakondsus- ja migratsioonibüroode teenuse osutamise kvaliteeti.
Kõige rohkem osales Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal toimunud aruteludel Venemaa kodanikke, samas USA kodanike osakaal oli suurem ja määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal väiksem kui kogu elanikkonnas.
Lõimumisarutelusid vedasid eest ja aruande koostasid poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut. Projekti toetas Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.
Lisainfo: Maiu Uus, Praxise valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi analüütik, tel 640 8006, e-post maiu.uus@praxis.ee
Septembris toimus arendusseminar Lõimuv Eesti 2020 juhtrühma liikmetele
Lõimuv Eesti 2020 koostamise juhtrühmaliikmed osalesid 18.-19. septembril Valgamaal ja Tartus arendusseminaril, mille eesmärgiks oli saada sisendit uude koostatavasse lõimumisvaldkonna arengukavasse ning arutleda parimate lahenduste ja meetmete üle.
"Arendusseminari toimumiskohtadeks olid Valga ja Tartu. Valga on integratsiooni seisukohalt kindlasti silmapaistev näide, kus leidub häid kogemusi näiteks piiriülese koostööga. Arendusseminaril kohtuti Valga linnavalitsuses erinevate haridus-, mittetulundus- ja huvitegevuse valdkonna eestvedajatega, Valka linnavalitsuse esindajatega, MTÜga Joy, tutvuti Isamaalise Muuseumi väljapanekuga ja Militaarfestivali kontseptsiooniga," rääkis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator Maarja Mänd.
"Tartus toimusid kohtumised Pagulasabi MTÜ ja Johannes Mihkelsoni Keskuse esindajatega. Eesti Rahva Muuseumi näituse kuraatorid tutvustasid peatselt avatava romade näituse korraldamist ning tutvustasid romade kogukonda," lisas Mänd.
Arendusseminari käigus toimus arutelu arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ üle, mida juhtisid integratsioonieksperdid Raivo Vetik Tallinna Ülikoolist ja Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist.
Seminarist võtsid osa ligi 30 osalejat riigiasutustest ja integratsioonialaste projektide elluviimisega seotud organisatsioonidest.
Arendusseminar toimus projekti "Parimad praktikad" raames ning projekti elluviimist rahastab Integratsiooni ja Migaratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondist ja Kultuuriministeeriumi kaudu riigieelarvest. Projekti elluviija on BDA Consulting OÜ.
Lisainfo: Maarja Mänd, MISA mitmekultuurilise hariduse üksuse koordinaator, tel 659 9853, e-post maarja.mand@meis.ee
Septembrikuus külastas MISA-t mitu välisdelegatsiooni
Septembris võttis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) vastu mitu välisdelegatsiooni, mille esindajad viibisid sihtasutuses, et õppida Eesti lõimumiskogemusest.
"Gruusia delegatsioon, mida juhtis reintegratsiooni aseminister Ketevan Tsikhelashvili, tundis huvi eeskätt lõimumispoliitika üldise planeerimise ja rakendamise üle. Külalised said põhjaliku ülevaate Eesti lõimumiskavade ja rakendusplaanide koostamisest, tegevuste rahastamise allikatest ning eesmärkide saavutamise monitoorimisest. Andsime ülevaate ka konkreetsetest elluviidavatest tegevustest, keskenduses ühiskonna sidususe tagamise küsimustele," rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets visiidist, mille korraldas Eesti Idapartnerluse Keskus.
Septembris külastas sihtasutust ka Tšehhi Siseministeeriumi delegatsioon, mis koosnes nii ametnikest kui eri regioonides asuvate välismaalaste integratsiooni toetamise keskuste töötajatest. "Tšehhid tundsid suurt huvi Eesti kogemustele uusmigrantide kohanemise ja lõimumise küsimustes. MISA töötajad said põhjalikult tutvustada sihtasutuse tegevusi selles valdkonnas. Arutlesime pikemalt ühelt Euroopa struktuurifondide rahastusperioodilt järgmisele ülemineku küsimusi ning sellega seonduvaid väljakutseid. Siinkohal on Eestil ja Tšehhil üsna sarnased probleemid. Jutuks tuli loomulikult ka strateegia, kuidas kõige paremini lõimumistegevusi jätkata olukorras, kus Euroopa Liidu rahaline tugi muutub Euroopa Liidu riikidele, mis ei ole enam värsked liikmesriigid," kommenteeris Odinets. Tšehhi Vabariigi delegatsiooni Eesti visiiti korraldas Kultuuriministeerium.
"MISA võõrustas ka Makedoonia haridusametnike ja -spetsialistide delegatsiooni, kelle peamisteks huvideks olid eeskätt mitmekultuurilise hariduse ja mitmekeelse õpikeskkonna loomise küsimused. Siinkohal avanes meil hea võimalus tutvustada sihtasutuse elluviidavaid tegevusi nii üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses," selgitas Odinets ja lisas, et suurt huvi pakkusid MISA tellimusel loodud erialakeele õppematerjalid kutseõppeasutustele ning täiendavad õppevahendid üldhariduskoolidele. MISA tutvustas delegatsioonile näiteks mudeldusmängu "Allikad", mis on kasutusel eri kultuuride lõimumise õppimiseks ja harjutamiseks. Samuti tutvustati MISA tegevusi kutsekeskhariduse ülemineku eestikeelsele õppele toetamiseks. Delegatsioon külastas MISA ettepanekul ka Viimsi Keskkooli, mis on sihtasutuse toel aastaid edukalt ellu viinud kodanikukasvatuse programme. Makedoonia delegatsiooni visiiti korraldas OSCE missioon Skopjes.
"MISA-l on alati hea meel võtta vastu väliskülalisi ning tutvustada Eesti edusamme lõimumisprotsessis, aga loomulikult räägime hea meelega ka eesseisvatest väljakutsetest. Teiste riikidega kogemuste vahetamine on väga kasulik, et lahendada erinevaid probleeme. Meil on asutusena mitmeid positiivseid kogemusi ja edukaid tegevusi, aga meil on kindlasti ka endil palju, mida õppida ja paremaks muuta," lausus Odinets lõpetuseks.
Täiendav info: Eduard Odinets, MISA elukestva õppe üksuse juht, tel 659 9840, eduard.odinets@meis.ee
